MALU A MU NSOMBELU
Malongesha atudi bapete mu nsombelu wetu mujima kudi Mulongeshi wetu munene
Meme ne mukajanyi, patuvua tuenza mudimu wa bumpanda-njila ne wa bumusionere, kuvua misangu ituvua tupitshila miaba ya disasulula bintu bia bantu ivuabu bateke basalayi. Tuvua tupitshila kabidi miaba ivua bamue bantu bosha bintu mu njila bua bakuabu kabapitshi. Kuvua misangu ivua bipepele bikole bituta ne ivuaku mvita. Bivua bitufikisha ku dinyema lubanza luetu. Nansha mutuvua ne ntatu ya bungi, tuvua ne disanka bua mapangadika atuvua bangate. Yehowa wakatukuatshisha ne kutubenesha. Bu mudiye Mulongeshi wetu munene, mmutulongeshe kabidi malu a mushinga mukole.—Yobo 36:22; Yesh. 30:20.
BALEDI BANYI BAVUA TSHILEJILU TSHIMPE
Ku ndekelu kua bidimu bia 1950, baledi banyi bakumbuka mu Italie, kuyabu ku Kindersley, mu Saskatchewan, mu Canada. Matuku makese pashishe, bakalonga bulelela. Tuetu petu tuakabuangata ne mushinga wa bungi menemene. Ndi mvuluka pantshivua muana, mvua nyisha pamue ne bena mu dîku dietu, tuenza mêba a bungi. Nunku kutu misangu intu nsekesha bantu, mbambila ne: pamvua ne bidimu muanda mukulu “mvua mpanda-njila muambuluishi!”
Meme ne bena mu dîku dietu, bu mu 1966
Baledi banyi bavua bapele; kadi mbatushile tshilejilu tshimpe bua muvuabu badipangishe amue malu bua kuenzela Yehowa mudimu. Tshilejilu, mu 1963 bakapana bintu bia bungi bua kupeta makuta a kufuta njila bua kuya mu mpungilu wa bantu bafume mu matunga a bungi mu Pasadena (Californie) mu États-Unis. Mu 1972, tuakenza luendu lua kilometre mitue ku 1 000, batangile mu provense wa Colombie-Britannique, mu Canada bua kuyishamu bantu bavua bakula tshiena Italie. Tatuanyi uvua wenza midimu ya dilama magazen kampanda a bintu bia kudia ne ukolopamu. Uvua ubenga midimu ya makuta a bungi bua amone mua kudifila mu mudimu wa Yehowa.
Ndi ne disanka bua mudi baledi banyi batushile, meme ne bana betu basatu, tshilejilu tshimpe. Tshilejilu tshiabu atshi ke dilongesha dia kumpala dingakapeta mu mudimu wa Yehowa. Dilongesha adi didi ne: meme mukebe tshia kumpala Bukalenge, Yehowa neantabalele.—Mat. 6:33.
TUAKATUADIJA MUDIMU WA KU DÎBA NE KU DÎBA
Mu 1980 ngakasela Debbie. Uvua mukaji muimpe kumona ne uvua ne bipatshila bia mu nyuma. Tuvua basue kutuadija mudimu wa ku dîba ne ku dîba, ke bualu kayi ngondo isatu panyima pa dibaka dietu, Debbie wakalua mpanda-njila. Tshidimu tshijima pashishe, tuakaya kuambuluisha tshisumbu tshivua dijinga ne bamanyishi ba bungi, meme kulua panyi mpanda-njila.
Dituku dia dibaka dietu, mu 1980
Pakapita matuku, tuakatekeshibua mu mikolo, tuetu kujinga bua kumbuka mu tshisumbu atshi. Kadi tuakanji kuyukila ne mutangidi wa tshijengu. Wakatuambila ne dinanga dionso, kayi udia tshibanga ne: “Tshilumbu tshidi kunudi nuenu, bualu nudi bimanyine pa ntatu inudi nayi; kadi nuenu bakebe bua kumona malu mimpe, nenuamone.” Uvua mubelu utuvua nawu dijinga menemene. (Mis. 141:5) Diakamue tuakawutumikila, tuetu kumona ne: kuvua malu mimpe a bungi. Bana betu ba bungi ba mu tshisumbu atshi bavua basue kuenzela Yehowa mudimu bikole. Mu buobu amu muvua bansonga ne bamue bana betu bavua bena dibaka nabu kabayi Bantemu. Tshivua dilongesha dia mushinga mukole kutudi. Biakatulongesha ne: mbimpe tuikale tukeba bua kuimanyina pa malu mimpe, batuishibue ne: Yehowa neajikije ntatu itudi nayi. (Mika 7:7) Tuakapetulula disanka, nsombelu wetu kuakanaye.
Balongeshi ba mu kalasa ketu ka kumpala ka bampanda-njila bavua pabu benze mudimu mu matunga makuabu. Pakatulejabu foto yabu, kutulondelabu muvuabu batuilangane ne ntatu ne masanka avuabu bapete, biakatusaka bua kulua bamisionere. Ke tuetu kupangadija bua kulua bamisionere.
Ku Nzubu wa Bukalenge wa mu Colombie-Britannique, mu 1983
Bua kukumbaja tshipatshila etshi, mu 1984 tuakumbuka mu Colombie-Britannique, kuenza kilometre mipite pa 4 000, kuya mu Québec mutu bantu bakula Mfualansa. Patuakafikamu, biakatulomba bua kulonga muakulu au ne kuibidilangana ne bilele bivuamu. Tuvua kabidi ne lutatu lua makuta. Tuakenza matuku, tudia bilunga bivua tshidime kampanda utuanyishila bua kuangulula mu budimi buende. Debbie ukavua ubilamba bimpe be! Nansha mutuvua ne ntatu ayi, tuvua tudienzeja bua kunanukila ne disanka. Tuakamona ne: Yehowa uvua anu ututabalela.—Mis. 64:10.
Dituku dikuabu, bakatubikila ku telefone, batuambila ne: tuvua ne bua kuya ku Betele wa mu Canada. Mbualu butuvua katuyi belele meji. Biakatusankisha, kadi bu mutukavua buwuje dilomba dia kuya ku Kalasa ka Gilada, biakatubungamija. Nansha nanku, tuakitaba bua kuya ku Betele. Patuakafikaku, tuakebeja muanetu Kenneth Little, wa mu Komite wa filiale ne: “Mpindieu bobu batubikile ku Kalasa ka Gilada, netuenze tshinyi?” Wakatuandamuna ne: “Eh! Pikalabu banubikila apu.”
Lumingu lumue pashishe, bakatubikila mu Kalasa ka Gilada. Nunku tuvua ne bua kuangata dipangadika. Muanetu Little wakatuambila ne: “Nansha wewe muangate dipangadika kampanda, dimue dituku udi mua kulua kumona ne: uvua mua kuikala muangate dipangadika dikuabu. Mbimpe kuangata mapangadika nansha abidi, Yehowa udi mua kubenesha dimue.” Tuakitaba bua kuya, pashishe tuetu kumona ne: uvua muambilamu. Pavua bana betu badisangana pabu kumpala kua malu abidi bu tuetu, tuvua tubambila mêyi ende au.
TUAKALUA BAMISIONERE
(Ku dia bakaji) Ulysses Glass
(Ku dia balume) Jack Redford
Tuakumvua disanka dia bungi dia kuikala munkatshi mua balongi 24 ba mu Kalasa ka Gilada ka 83 kavua kenzeke mu ngondo 4/1987 mu Brooklyn, mu New York. Bana betu aba: Ulysses Glass ne Jack Redford ke bavua batamba kutulongesha. Tuakakajikija mu dia 6/9/1987, tuambe ne: benze ngondo itanu ivua miye lubilu lua dikema. Bakatutuma, meme ne John ne Marie Goode mu Haiti.
Mu Haiti, mu 1988
Katshia bipata bamisionere mu Haiti mu 1962 kabatshivuamu kabidi to. Mbingu isatu pashishe, Franco ne Debbie bamane kufika mu Haiti, bakatuadija kuyisha pamue ne bena mu tshisumbu kampanda tshivua mu mikuna. Tshivua ne bamanyishi 35 tshianana. Tutshivua bansonga, katuvua bamanye malu a bungi to. Tuvua basombele mu nzubu wa bamisionere. Bena mu Haiti bavua ne bupele bubanunka ne kabavua bamanye kubala to. Patutshivua ne matuku makese muntu amu, tuakamona ndululu ijuka, bantu bakeba kutonkola bukalenge buvuaku, bosha bintu mu njila bua bakuabu kabapitshi, ne kuvua bikondo bivua bipepele bikole bituta.
Bena Kristo netu ba mu Haiti bavua anu ne disanka, kabavua bateketa to; biakatulongesha malu a bungi. Ba bungi ba kudibu bavua ne ntatu ya bungi, kadi bavua banange Yehowa ne mudimu wa buambi. Muanetu wa bakaji mukuabu ukavua mukulakaje kavua mumanye kubala to, kadi uvua mukuate mvese mitue ku 150 ku muoyo. Nsombelu wa mu Haiti amu uvua utusaka bua kuyisha bantu bikole, tubambila ne: Bukalenge bua Nzambi nebujikije ntatu ya bantu. Biakatusankisha bikole patuakamona bamue ba ku balongi betu ba Bible ba nzanzanza balue bampanda-njila ba pa tshibidilu, ba pa buabu, ne bakulu.
Tuakatuilangana ne misionere kampanda muena Mormon utshivua nsonga, diende Trevor. Kuvua misangu ituvua tuyukila nende malu a mu Bible. Bidimu bia bungi pashishe, wakanfundila mukanda, wamba ne: “Mu mpuilu udi ulua eu, ndi mbatijibua! Ndi musue kupingana mu Haiti bua kuenzamu mudimu bu mpanda-njila wa pa buende anu muaba umvua pamvua misionere wa bena Mormon au.” Ke tshiakenzaye, yeye ne mukajende, munkatshi mua bidimu bia bungi.
TUAKUMBUKA KU MPUTU, KUYA MU AFRIKE
Ngenza mudimu mu Slovénie, mu 1994
Ku Mputu kuvuabu batutume aku, tukavua tuyishaku bipepele. Mu 1992, tuakafika mu Ljubljana, mu Slovénie pabuipi ne muaba uvua baledi banyi bakolele kumpala kua kuyabu mu Italie. Mvita itshivua anu itua ipela mu Yugoslavie wa kale. Betele wa mu Vienne, mu Autriche ne biro bivua mu Zagreb, mu Croatie, ne mu Belgrade (Serbie) ke bivua bitangila mudimu mu Ljubljana amu. Mpindieu bivua bikengela ditunga dionso dikale ne wadi Betele.
Biakatulomba bua kulonga muakulu mukuabu ne kuibidilangana ne bilele bia mu Ljubljana amu. Bantu ba muntu amu bavua batuambila ne: “Jezik je težek,” mbuena kuamba ne: “Muakulu wetu mmukole.” Uvua mukole bushuwa! Tuvua tuanyisha bena Kristo netu bavuamu bikole bua muvuabu badiakaje bua kuitaba malu avua bulongolodi bushintulule, ne tuakamona muvua Yehowa mubabeneshe; ne utu wenza nanku mu tshikondo tshiakanyine. Malongesha a bungi atukavua bapete ne atuvua balue kupeta mu Slovénie akatuambuluisha bua kutantamena ntatu ivuamu.
Kadi malu akatungunuka ne kushintuluka mu nsombelu wetu. Mu 2000 bakatutuma mu Côte d’Ivoire ku Ouest kua Afrike. Pashishe mu ngondo wa 11/2002, bu muvua mvita mibudike, bakatumbushamu, tuetu kuya mu Sierra Leone muvua mvita ivua mienze bidimu 11 ifuma ku dijika. Kabivua bipepele bua kumbuka mu Côte d’Ivoire mu tshimpitshimpi nanku to. Kadi malongesha atukavua bapete akatuambuluisha bua kuikala anu ne disanka.
Tuvua tuyisha nangananga bantu bavua basue kulonga bulelela, ne tshilejilu tshia bena Kristo netu bavua bananukile bidimu bionso bivua mvita ayi yenzeka tshivua tshikoke ntema yetu bikole. Kabavua ne tshintu to, kadi bavua babanyangana ne bakuabu kavuabu naku. Muanetu wa bakaji mukuabu wakapesha Debbie bilamba. Pakelakanaye bua kubiangata, wakamuambila ne: “Tshikondo tshivuaku mvita, bena Kristo netu ba mu matunga makuabu bavua batutumine dikuatshisha. Etshi ke tshikondo tshia tuetu petu kunuambuluisha.” Tuakangata dipangadika dia kubidikija.
Ndekelu wa bionso, tuakapingana mu Côte d’Ivoire, kadi bimvundu biakatuadijamu kabidi. Ke bualu kayi mu ngondo wa 11/2004 bakalua kutuambulamu ku kadeke kakese. Tuvua bambule anu dibuki dimue dia kilo 10. Pakila butuku, tuakalala panshi anu mu kadeke aku. Kavua kikile mu tshitudilu tshia basalayi ba mu France. Dituku diakalonda, bakaya kutushiya mu Suisse. Patuakafika ku Betele bu mundankulu, bena mu Komite wa filiale ne balongeshi ba mu Kalasa ka dilongeshangana mudimu pamue ne bakaji babu bakatuakidila ne disanka, batuela mu tshitupa misangu ya bungi; kutupeshabu biakudia bia luya ne tushokola tua bungi. Biakatulenga ku muoyo bikole!
Wenza muyuki kumpala kua bana betu bavua banyemene mu Côte d’Ivoire, mu 2005
Bakatutuma mu Ghana bua matuku makese, pashishe kututumabu kabidi mu Côte d’Ivoire pakavua bimvundu bimane kujikamu. Malu mimpe avua bena Kristo netu batuenzela akatuambuluisha bua kunanukila. Meme ne Debbie tuakitaba ne: nansha mudi bantu ba Nzambi bonso banangangane bikole, ki mbualu bua tuetu kuangata bu bua ku mpukampuka to. Mu bulelela, tuakalua kumona ne: bikondo bia bandayi puekayi abi bivua mushindu mukuabu muimpe wa kutulongesha.
KU EST KUA ASIE
Ku Est kua Asie, mu 2007
Mu 2006 biro bietu binene bia buloba bujima biakatutumina mukanda, bitumanyisha ne: bavua batutume ku Est kua Asie. Patuakayaku, tuakatuilangana ne ntatu mikuabu, kutulombabi bua kulonga muakulu, ne kuibidilangana ne bilele bia kuntu aku. Uvua muaba utuvua ne bua kulonga malu a bungi. Bantu ba kuntu aku bavua banange malu a tshididi ne a nzambi. Tuvua tusanka bikole bua muvuaku bisumbu bienza ne bantu ba miakulu mishilashilangane ne bua muvua bana betu mu buobumue anu bualu bavua balonda buludiki buvua bulongolodi bufila. Tuvua tubanyisha bualu ba bungi ba kudibu bavua ne dikima divua dibambuluisha bua kunanukila pavua bena mu mêku abu, balongi babu, bena mudimu nabu, ne bena mutumba babu babaluisha.
Tuakabuela mu mpungilu wa pa buende wa mu 2012 uvua muenzeke mu Tel Aviv, mu Israël. Pa kumbusha Pantekoste wa mu 33 P.Y., eu ke mpungilu wa kumpala uvua musangishe bantu ba Yehowa ba bungi mu tshijengu atshi. Mmpungilu uvua bantu kabayi mua kupua muoyo!
Bidimu bionso abi, bavua batutuma bua kukumbula bana betu bavua mu ditunga muvuabu bakandike midimu yetu. Tuvua tuya ne mikanda, tuyipesha bantu mu buambi, ne tubuela mu mpuilu ya bantu bakese. Kuvua basalayi ba bingoma miaba yonso ya disaluila bintu. Kadi tuvua tuyisha ne budimu pamue ne bamanyishi bakese.
TUAKAPINGANA MU AFRIKE
Ndongolola muyuki mu Congo, mu 2014
Mu 2013, bakatutuma ku Betele wa mu Congo Kinshasa, ditunga dinene dilenga dia dikema, kadi mutu mvita ne bupele bua bungi. Kumpala tuakamba ne: “Tudi bamanye Afrike, tudi pabuipi bua kuya.” Kadi tutshivua ne malu a bungi a kulonga, nangananga pavuabi bikengela kuenza ngendu miaba ivua kayiyi njila ne bilamba bia kupitshila. Patukavuamu, tuakatuma meji etu ku malu mimpe, bu mudi tshisumi ne disanka bivua nabi bena Kristo ba mu Congo Kinshasa nansha muvuabu ne lutatu lua makuta. Bavua banange mudimu wa buambi, ne badienzeja bua kubuela mu bisangilu ne mu mpuilu. Tuakadimuenena muvua mudimu wa Bukalenge uya kumpala anu bualu Yehowa uvua ubakuatshisha. Mu bidimu bionso bituvua benzamu, tudi bapete malongesha mimpe a bungi ne balunda badi balue anu bu bena mu dîku dietu.
Tuyisha mu Afrique du Sud, mu 2023
Ku ndekelu kua 2017, bakatutuma ku Betele wa mu Afrique du Sud. Katshia katuvua banji kuenza mudimu mu Betele munene nunku to, nansha mudimu uvuabu batupeshe, katshia katuvua banji kuwenza to. Tuakadimona kabidi kumpala kua malu a bungi a kulonga, kadi malongesha atukavua bapete akatuambuluisha. Tudi banange bena Kristo netu badi batungunuke ne kunanukila munkatshi mua bidimu bipite bungi. Bivua bitukemesha bikole bua mutuvua tumona bena mu dîku dia Betele benza mudimu mu buobumue nansha muvuabu ba makoba ne bilele bishilangane. Mbimueneke bimpe ne: Yehowa udi upesha bantu bende ditalala bualu badi bavuala bumuntu bupiabupia ne batumikila mêyi manene a mu Bible.
Mu kupita kua bidimu bavua batutuma, meme ne Debbie, miaba mimpe. Tuakibidilangana ne bilele bia miaba ayi, ne kulonga miakulu mikuabu. Kabivua anu bipepele to, kadi tuakamona muvua Yehowa mutuleje dinanga dia lulamatu ku diambuluisha dia bulongolodi buende ne dia bena Kristo netu. (Mis. 144:2) Malu a bungi atudi balonge mu mudimu wetu wa ku dîba ne ku dîba mmatuvuije batendeledi bimpe ba Yehowa.
Ndi ne dianyisha dia bungi bua malu avua baledi banyi bandongeshe, bua muvua mukajanyi Debbie unkuatshisha, ne bua bilejilu bimpe bia bena Kristo netu ba pa buloba bujima. Patudi tuela meji bua matuku atshilualua, tudi badisuike bua kutungunuka ne kulonga malu a kudi Mulongeshi wetu munene.