TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 30
MUSAMBU WA 97 Tudi ne muoyo bua Dîyi dia Nzambi
Malongesha a nshindamenu atungunuke ne kukuambuluisha
“Ndi musue kunuvuluija malu aa misangu yonso, nansha munudi baamanye ne bashindame bimpe mu bulelela budi munda muenu.”—2 PET. 1:12.
LUNGENYI LUNENE
Netumone mudi malongesha a nshindamenu atuvua balonge mua kutungunuka ne kutuambuluisha lelu.
1. Mmunyi muvua malongesha a mu Bible malenge muoyo webe pawakatuadija kulonga bulelela?
MALONGESHA a nshindamenu mmashintulule nsombelu wetu. Tshilejilu, patuakamanya ne: Yehowa ke dîna Nzambi, tuakabanga kusemena pabuipi nende. (Yesh. 42:8) Patuakamanya tshidi tshifikila muntu padiye ufua, katuvua kabidi tudiebeja bua kumanya bikala balela betu bakadi bafue bakenga to. (Muam. 9:10) Patuakamanya kabidi ne: Nzambi mmulaye Mparadizu pa buloba, katuvua kabidi tusamisha mutu bua matuku atshilualua to. Tuakatuishibua ne: tudi mua kushala ne muoyo kashidi, kawuyi wa tshitupa tshîpi, tuambe ne: wa bidimu 70 anyi 80 to.—Mis. 37:29; 90:10.
2. Mmunyi mudi 2 Petelo 1:12, 13 uleja ne: malongesha a nshindamenu adi ambuluisha too ne bena Kristo bakadi bashindame mu ditabuja?
2 Katuena ne bua kulengulula malongesha a nshindamenu to. Mukanda muibidi uvua Petelo mufunde, uvua muwufundile bena Kristo bakavua “bashindame bimpe mu bulelela.” (Bala 2 Petelo 1:12, 13.) Kadi tshikondo atshi kuvua bantu babi mu tshisumbu bavua balongesha malu a dishima bua kupambuisha bena Kristo. (2 Pet. 2:1-3) Petelo uvua musue kukankamija bena Kristo nende bua badikube ku malongesha a dishima au. Ke bualu kayi wakabavuluija amue malu akavuabu balonge. Malu au avua mua kubambuluisha bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa.
3. Bua tshinyi bena Kristo bonso badi ne bua kutungunuka ne kuelangana meji a malongesha a nshindamenu a mu Bible avuabu balonge? Fila tshilejilu.
3 Nansha tuetu mu bulelela kukadi bidimu bia bungi, malongesha a nshindamenu atuvua balonge adi anu mua kutuambuluisha. Tuangatabi tshilejilu etshi: mamu udi mumanye kulamba bimpe ne muanende wa bakaji utshidi ulonga mua kulamba badi mua kulamba biseki muntu pa nkayende, belamu bilengejilu bia muomumue. Kadi bu mukadi mamu mulambalambe bidimu bia bungi, mmumanye mua kulamba biseki bikuabu ne bilengejilu bia muomumue abi. Ke mudibi kabidi bua malongesha a nshindamenu a mu Bible. Adi mua kuambuluisha bikole bena Kristo bakadi ne bidimu bia bungi mu bulelela kupita mudiwu ambuluisha aba batshidi batuadijilaku kulonga Bible. Pamuapa nsombelu wetu ne malu atudi tuenza mu mudimu wa Yehowa mbishintuluke katshia tuabatijibua. Tuetu tutumikila malu atuvua balonge kale, tudi mua kufika ku dimona mishindu mikuabu idiwu mua kutuambuluisha lelu. Tumonayi tshidi malongesha a nshindamenu a mu Bible mua kulongesha bena Kristo bakadi bashindame.
YEHOWA MMUFUKI
4. Patuvua balonge ne: Yehowa ke Mufuki wa bintu bionso, bivua bituambuluishe mushindu kayi?
4 Tudi bamanye ne: Nzambi wa meji udi ne bukole bua bungi ke udi mufuke buloba ne bintu bionso bidipu. Bible udi wamba ne: “Uvua muibake bintu bionso nNzambi.” (Eb. 3:4) Kadi mvese eu udi utulongesha malu a bungi. Bu mudi Yehowa mutufuke, mmutumanye bimpe menemene. Utu ututabalela ne mmumanye tshidi tshitambe buimpe buetu tuetu. Nunku, kumanya ne: Yehowa ke udi mufuke bintu bionso nkutuambuluishe bua kushintulula nsombelu wetu mu mishindu mimpe ya bungi ne nkutuambuluishe bua kumanya bua tshinyi tudi ne muoyo.
5. Ndilongesha kayi dilelela didi mua kutuambuluisha bua kuikala ne didipuekesha? (Yeshaya 45:9-12)
5 Dilongesha dia ne: Yehowa ke Mufuki didi kabidi mua kutulongesha ne: mbimpe tuikale ne didipuekesha. Tshilejilu pavua Yobo udibingisha, wamba muvuaye kayi ne kalema, Yehowa wakamuvuluija ne: Yeye ke Mufuki wa bukole buonso. (Yobo 38:1-4) Biakambuluisha Yobo bua kujingulula ne: malu onso atu Yehowa wenza atu anu makane. Ke bualu kayi Yeshaya wakalua kufunda ne: “Diima didiku mua kuambila Mufumbi ne: ‘Tshiudi wenza ntshinyi’ anyi?”—Bala Yeshaya 45:9-12.
6. Ndîba kayi menemene ditudi ne bua kuela meji a mudi Yehowa muikale Mufuki wetu udi ne meji ne bukole bua bungi? (Tangila kabidi bimfuanyi.)
6 Muena Kristo yeye ne bidimu bia bungi mu bulelela, udi mua kubanga kudieyemena pamutu pa kueyemena Yehowa ne kulonda buludiki buende. (Yobo 37:23, 24) Kadi yeye welangana meji a mudi Yehowa, Mufuki wetu, muikale ne bukole ne meji a bungi, nebimuambuluishe mushindu kayi? (Yesh. 40:22; 55:8, 9) Nebimuambuluishe bua kumona ne: meji a Yehowa mmapite ende yeye kule ne kule; dîba adi nebimusake bua kuikala ne didipuekesha.
Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuvuluka ne: mmuenenu wetu wa malu ki mmupite wa Yehowa to? (Tangila tshikoso 6)d
7. Ntshinyi tshiakenza Rahela bua kuitaba malu avuabu bashintulule mu bulongolodi buetu?
7 Muanetu Rahela wa mu Slovénie wakamona ne: kuelangana meji a mudi Yehowa muikale Mufuki kuakamuambuluisha bua kuitaba malu avuabu bashintulule mu bulongolodi buetu. Udi wamba ne: “Imue misangu biakankolela bua kuitaba mapangadika avuabu bangate kudi bana betu badi batulombola. Tshilejilu, nansha munkavua mutangile Mapiamapia a kudi Kasumbu kaludiki a mu 2023 No. 8, ngakumvua bibi musangu wa kumpala ungakamona muanetu wa balume ne muedi ku tshibanga wela muyuki. Ngakasambila Yehowa bua angambuluishe ngitabe bualu abu.” Rahela wakajingulula ne: bu mudi Yehowa Mufuki wa diulu ne buloba, mmukumbane menemene bua kulombola bulongolodi buende mu mushindu mutambe buimpe. Biobi bikukolele bua kuitaba bualu kampanda budibu bashintulule mu ngumvuilu wetu wa bulelela anyi bua kuitaba buludiki kansanga, didipuekesha dikusake bua kuelangana meji a mudi Mufuki wetu muikale ne meji ne bukole bua bungi.—Lomo 11:33-36.
TSHIDI NZAMBI MULEKEELE MAKENGA
8. Kumanya tshidi Nzambi mulekeele makenga nkutuambuluishe mushindu kayi?
8 Bua tshinyi Nzambi mmulekele makenga? Bamue bantu badi kabayi ne diandamuna dia lukonko elu mbafiikile Nzambi munda anyi badi bela meji ne: katuku to! (Nsu. 19:3) Kadi wewe udi mulonge ne: Yehowa ki ngudi mukebeshe makenga to, kadi mmakebesha kudi mpekatu utudi bapiane ne dipanga bupuangane. Udi mulonge kabidi ne: bu mudi Yehowa ne lutulu ne mulekele makenga, mbiambuluishe bantu miliyo ya bungi bua kumumanya ne kumanya kabidi muaajikijaye bua kashidi. (2 Pet. 3:9, 15) Kumanya malu aa nkukukoleshe ne nkukusemeje pabuipi nende menemene.
9. Mmu nsombelu kayi mudibi bitulomba bua kuvuluka tshidi Yehowa mulekeele makenga?
9 Mu tshikondo tshitudi bindile bua Yehowa ajikije makenga, mbimpe tuikale ne lutulu. Kadi patudi tuetu anyi balela betu tutuilangana ne ntatu, tufuisha, peshi batuenzela malu mabi, tudi mua kudiebeja ne: bua tshinyi Yehowa udi ujanguluka bua kujikija makenga? (Hab. 1:2, 3) Mu bikondo bia nunku, mbimpe kuelangana meji a malu adi asaka Yehowa bua kulekela bantu bakane bakenga.a (Mis. 34:19) Mbimpe tuelangane kabidi meji a mudiye mulongolole bua kuajikija musangu umue bua kashidi.
10. Ntshinyi tshiakambuluisha Anne bua kukolakana panyima pa lufu lua mamuende?
10 Kumanya tshidi Nzambi mulekeele makenga kudi mua kutuambuluisha bua kutantamena ntatu. Muanetu Anne wa mu tshidiila tshia Mayotte, tshidi mu Mbuu wa Inde, udi wamba ne: “Dîba divua mamu mufue, ngakabungama bikole; mmufue kukadi bidimu ndambu. Kadi ntu anu mumanye ne: Yehowa ki ngudi mukebeshe makenga to. Udi ne dijinga dikole dia kuajikija onso ne dia kubisha bantu ku lufu. Bitu bimpitshila bua ditalala dia mu muoyo dintu mpeta pantu ngelangana meji a malu aa.”
11. Mmunyi mudi kumanya tshidi Yehowa mulekeele makenga kutuambuluisha bua kutungunuka ne kuyisha?
11 Kumanya tshidi Yehowa mulekeele makenga kudi kutusaka bua kutungunuka ne kuyisha. Petelo mumane kumvuija ne: Yehowa udi ne lutulu bualu mmusue bua bantu banyingalale bua mpekatu yabu ne bapanduke, wakafunda ne: “Nuelangane meji a mushindu wa bantu unudi ne bua kuikala mu bienzedi bia tshikadilu tshia tshijila ne mu bienzedi bia dilamata Nzambi.” (2 Pet. 3:11) Kuyisha kudi munkatshi mua “bienzedi bia dilamata Nzambi.” Tatu wetu mmunange bantu, nansha tuetu petu tudi babanange. Tudi basue bua basombe mu buloba bupiabupia bua Nzambi muikala buakane. Lutulu ludi lusaka Yehowa bua kupesha bantu ba mu teritware wenu mpunga wa bobu kumutendelela. Udi ne diakalenga dia kuikala muenzejanganyi nende wa mudimu bua kuambuluisha bantu ba bungi bua balonge malu ende kumpala kua nshikidilu kulua.—1 Kol. 3:9.
TUDI MU “MATUKU A KU NSHIKIDILU”
12. Kumanya ne: tudi mu “matuku a ku nshikidilu” kudi kutuambuluisha mushindu kayi?
12 Bible ukavua mumvuije bimpe menemene muvua bantu ne bua kuikala mu “matuku a ku nshikidilu.” (2 Tim. 3:1-5) Malu adi bantu benza miaba itudi basombele adi aleja ne: mêyi a buprofete au adi enda akumbana. Patudi tumona mudi bantu benda banyanguka bikole mu bikadilu biabu, bidi bitujadikila ne: Dîyi dia Nzambi ndia kueyemena.—2 Tim. 3:13-15.
13. Tshilejilu tshidi Yezu mufile mu Luka 12:15-21 tshidi mua kutusaka bua kudiela nkonko kayi?
13 Kumanya ne: tudi mu matuku a ku nshikidilu kudi kabidi kutuambuluisha bua kutamba kuenza malu adi ne mushinga wa bungi. Tshilejilu tshidi mua kutuambuluisha mu bualu abu ntshivua Yezu mufile mu Luka 12:15-21. (Bala.) Bua tshinyi Nzambi mmubikile mubanji au ne: “mutshimbakane”? Ki mbualu uvua ne bubanji to, kadi mbualu malu avuaye wangata ne mushinga wa bungi kaavua mimpe to. Uvua ‘mudilamine biuma, kadi kavua mubanji ku mêsu kua Nzambi’ to. Kuenza malu bibi ne dîba diende mu butshimbakane nanku kuvua tshilema tshinene bualu matuku ende a muoyo akavua mashale makese. Nzambi wakamuambila ne: “Badi bakulomba muoyo webe butuku ebu.” Lelu eu ukadi nshikidilu mulembelele, mbimpe tudiebeje ne: ‘Ndi ne bipatshila bidi bileja mundi ndifila ku malu adi ne mushinga wa bungi anyi? Ntu nsaka bana banyi bua kudifundila bipatshila kayi? Ntu mfila makanda anyi, dîba dianyi ne makuta anyi bua kupeta mabanji panu apa anyi? Ntu mbifila bua kudilamina biuma mu diulu anyi?’
14. Bilondeshile bualu bua muanetu Miki, bua tshinyi mbimpe kuelangana meji a malu a mu Bible adi ajadika mutudi mu matuku a ku nshikidilu?
14 Tuetu tuelangana meji a malu adi ajadika mutudi mu matuku a ku nshikidilu, bidi mua kutuambuluisha bua kumanya mapangadika a kuangata mu nsombelu wetu. Ke tshivua tshifikile muanetu wa bakaji Miki. Udi wamba ne: “Pangakajikija tulasa tua bikadilu, muoyo uvua unsaka bua kukeba mudimu uvua mua kumpetesha mushindu wa kubuela mu iniversite bua kulonga malu a nyama. Mvua kabidi ne tshipatshila tshia kulua mpanda-njila wa pa tshibidilu bua kuya muaba uvuabu dijinga ne bamanyishi ba bungi. Bena Kristo bashindame bakambela bua kuela meji bimpe bimpe bua kumona ni bivua mua kukumbana bua kuenza mudimu wa bianza, eku muikale mpanda-njila ne muikale kabidi ne dijinga dia kuya muaba udibu dijinga ne bamanyishi ba bungi. Bakamvuluija ne: ndongoluelu wa malu eu ukadi pa kutua ku ndekelu, kadi malu angalonga bua nyama mu bulongolodi bupiabupia kaakuikala ne ndekelu to. Ke meme kupangadija bua kubuela mu kalasa ka matuku makese kavua mua kumpetesha mamanya makumbane. Biakampetesha mudimu uvua ungambuluisha bua kuenza mudimu wanyi wa bumpanda-njila. Pashishe bakalua kuntuma ku Équateur kuvuabu dijinga ne bamanyishi ba bungi.” Miki ne bayende badi mpindieu mu mudimu wa butangidi bua tshijengu mu ditunga adi.
15. Bua tshinyi katuena ne bua kulekela kuyisha bantu badi babenga kuteleja lumu luimpe? Fila tshilejilu. (Tangila kabidi bimfuanyi.)
15 Katuteketshi mu mikolo padi bantu babenga kuteleja lumu luimpe to, bualu badi mua kulua kushintuluka. Tuangate tshilejilu tshia Yakobo, muanabu ne Yezu. Uvua mumone muvua Yezu mukole, mulue Masiya ne muvuaye ulongesha mu mushindu wa pa buawu. Nansha nanku wakashala bidimu bia bungi kayi mulue muyidi wende to. Wakalua muyidi wende anu panyima pa dibishibua diende ku lufu, ne uvua ne tshisumi tshia bungi be!b (Yone 7:5; Gal. 2:9) Kuambi ne: kabiena kabidi ne mushinga bua kuyisha balela bebe ne bantu bakuabu bavua babenge kuteleja mukenji wa Bukalenge uuvua mubayishe to. Vuluka ne: tudi mu matuku a ku nshikidilu, nunku mudimu wetu wa diyisha ki mbualu bua kulengulula to. Bantu badi mua kulua kuvuluka malu atudi babalongeshe au ne kuatumikila, pamuapa nansha dikenga dinene dimane kutuadija.c
Ntshinyi tshidi mua kutusaka bua kutungunuka anu ne kuyisha balela betu badi kabayi Bantemu? (Tangila tshikoso tshia 15)e
IKALA NE DIANYISHA BUA MAVULUIJA A YEHOWA
16. Mavuluija a Yehowa mmakuambuluishe mushindu kayi? (Tangila kabidi kazubu ka “Ambila bakuabu malongesha a mu Bible.”)
16 Kudi amue malongesha a mu Bible atu bulongolodi buetu bupatuila bantu badi ne dimanya dikese menemene. Tshilejilu, malongesha au adi mu miyuki ya patoke itubu benza lumingu luonso, mu bimue biena-bualu bidi mu jw.org, mu imue filme yetu, ne mu bibejibeji bietu bitutu tupatula bua bantu bonso. Batu babipatuila bantu badi kabayi Bantemu. Nansha nanku bitu bituambuluisha petu. Bitu bitusaka bua kunanga Yehowa bikole, kuitabuja malu adi mu Bible ne muoyo mujima, ne bituvuija balongeshi ba dilambu ba Dîyi dia Nzambi patudi tuyisha.—Mis. 19:7.
17. Mmu nsombelu kayi mudibi mua kukulomba bua kuelangana meji a malongesha a nshindamenu a mu Bible?
17 Tuetu Bantemu ba Yehowa tutu tusanka bikole patu bulongolodi buetu buakaja ngumvuilu wa dilongesha kampanda dia mu Bible. Tudi kabidi ne dianyisha dia bungi bua mudi malongesha a nshindamenu atuvua balonge matusemeje pabuipi ne Yehowa. Tuetu ne tshibidilu tshia kuimanyina anu pa mmuenenu wetu pamutu pa kulonda buludiki budi bulongolodi bua Yehowa butupesha, mbimpe tudipuekeshe, tuvuluke ne: Mufuki wetu ke udi ulombola bulongolodi buende ne udi ne meji ne bukole bua bungi. Padi ntatu itukuata anyi ikuata muntu utudi banange, mbimpe tuikale ne lutulu ne tuelangane meji a tshidi Yehowa mulekeele makenga. Patudi tuela meji a mua kuenza malu ne dîba dietu ne makuta etu, mbimpe tuvuluke ne: nshikidilu ukadi mulembelele bikole. Tuenzayi bua mavuluija a Yehowa atuvuije bena meji ne atuambuluishe bua kutungunuka ne kumuenzela mudimu ne lulamatu.
MUSAMBU WA 95 Butoke budi buenda anu buvula
a Bala tshiena-bualu tshia “Bua tshinyi makenga onso akadi pa kujika?” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/5/2007, dib. 21-25.
c Bala tshiena-bualu tshia “Ntshinyi tshitudi bamanye bua mualumbuluisha Yehowa bantu kumpala eku?” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia ngondo 5/2024, dib. 8-13.
d DIUMVUIJA DIA BIMFUANYI: Bakulu babenga lungenyi lua mukulu mukuabu. Pashishe mukulu au mutangile mitoto muulu, ujingulula ne: tshidi Yehowa musue ntshimpe menemene kupita tshidiye yeye musue.
e DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Ntemu udilongela Bible, ukonkonona malu adi ajadika ne: tudi mu matuka a ku nshikidilu. Bidi bimusaka bua kubikila muanabu wa bakaji ku telefone bua kumuyisha.