Mamwene oolupatthana ukati wo mahuku ookhicera
Inatiri cikhwaawe cittonkiye va cineerannya uwakati mmocaaru. Inatiri cotheene cinthoonyera wiira ilelo ninkhala “ukati wo mahuku ookhicera.”—Dan. 12:4
Iveerusu Apoka. 11:7; 12:13, 17; 13:1-8, 12
Inatiri “Nsene” ninaaviriha myaakha coopwaha 3.000 naahoolelaka atthu ntuninyani. Ukati wo mahuku ookhicera, muru wonasaapa wo nsene unaarakalihiya. Wahoolo, nno nikhwattanno ninaavona ni “atthu otheene o ntuninyani” anaatthara nno nsenenno. Sotwani naavarela nteko nno nsenenno wiira alupatthe “ucuulu uhanle wa nthiyana.”
Mananna ciirannyaalyaaya Umala waya ucara wo maaci waawile ukati wa Nowee, cihokhumelela ikuvernu cimmwaanana Yehova. Uvira waya myaakha coopwaha 3.000, ikuvernu yo Grã-Bretanha yahokhala woohikuru, masi yahokhitiri ukhalana-tho ikuru nlattu wo waatanaca niikuvernu yo Estados Unidos. Venci-venci ukati wo mahuku ookhicera, Sotwani naavarela nteko ikhurupu caanasiyaasa wiira aalupatthe apoovu a Nluku.
Iveerusu Dan. 11:25-45
Inatiri Ukati wo mahuku ookhicera, mwene ooculu ilapo ni mwene oohitto ilapo anawaanihana nlattu woopheela uhoolela.
Mananna ciirannyaalyaaya ikuvernu yo Alemanha yahaanihana niikuvernu yo Grã-Bretanha ni yo Estados Unidos nlattu woopheela uhoolela. Mwaakha wo 1945, ikuvernu yo União Soviética ni ilapo cikiina caakavihera iyo ikuvernwiiyo cahokhala mwene ooculu ilapo. Mwaakha wo 1991, ikuvernu yo União Soviética yahomalamala, ni wahoolo, Rússia ni ilapo cikhwaawe cinonkavihera cihokhala mwene ooculu ilapo.
Iveerusu Isai. 61:1; Mal. 3:1; Luka 4:18
Inatiri Yehova nanveleeliha ‘nrumyaawe’ wiira ‘atthenkace nttala’ Umwene wa Mesiya uhinaaya wancera ulamulela. Uyo ‘nrumiyooyo’ nawancera waalalyeera “ihapari comaana atthu owaatanannya.”
Mananna ciirannyaalyaaya Ukhuma mwaakha wo 1870 mpaka uhoolo, Charles Russell naapatthannyaawe yahancera usoma Ibiiblya wiira acuwele isiyani khweeliini ineetthucihaaya. Mwaakha wo 1880, ayo yahohimyeeha wiira ale anonswalela Nluku ahaana yalalyeeraka. Ayo yahokumihera myaha, toko nnya: “Anaapheeliya anamalalyeera 1.000” ni “Atthu oothanliya wiira alalyeere.”
Iveerusu Mat. 13:24-30, 36-43
Inatiri Ntakhali nawaala ijoiyo mmattani yotiriku ya nlopwana mmoca. Uyo nlopwanooyo naahiya ijoiyo yuunuwaka ni ittiyelelaka itiriku mpaka wanhalaaya uphiya ukati woohepha. Waphiyaka ukati woohepha, ijoiyo inawaawanyanihiya wiira ihikhale wamoca niitiriku.
Mananna ciirannyaalyaaya Ukhuma mwaakha wo 1870, yahancera woonannya mananna cinvirikanaaya makristau eekhweeli ni makristau oohikhweeli. Ukati wo mahuku ookhicera, makristau eekhweeli anaakumanihiya wanlokoni no makristau wiira ahitakaneele ni makristau oohikhweeli.
Iveerusu Dan. 2:31-33, 41-43
Inatiri Manyaa oyuuma ni ooloko ottontto muulupale oopankiya niiyuuma coovirikanaca.
Mananna ciirannyaalyaaya Uloko unthoonyera atthu anhooleliya niikuvernu yo Grã-Bretanha ni yo Estudos Unidos anrukunuwela nnyo ikuvernunnyo. Nlattu wo ayo atthwaayo, nnyo ikuvernunnyo khacinoorya uvarela nteko ikuru caya cotheene, cikhanle iyuuma, wiira caahoolele atthu.
Iveerusu Mat. 13:30; 24:14, 45; 28:19, 20
Inatiri “Itiriku” inaaheliya “nnikhupini” ni “ipottha yookhuluvelya ni yankhili” inaavahaceriya waawacera atthu “o wapuwani waya” apwiiyaaya. “Ihapari comaana co Umwene” cinawancera ulalyeeriya “ntuninyani motheene munkhaliya.”
Mananna ciirannyaalyaaya Mwaakha wo 1919, ipottha yookhuluvelya inaavahaceriya waawacera apoovu a Nluku. Ukhuma uyo ukatyuuyo, Anamasoma Ibiiblya anaatepa uvara cinene nteko woolalyeera. Ilelo, Masaahiti a Yehova anaalalyeera ilapo coopwaha 200 ni anaakumihera ilivuru cinooluma myaha co mbiiblyani niiluuka coopwaha 1.000.
Iveerusu Dan. 12:11; Apoka. 13:11, 14, 15
Inatiri Nsene nookhalana inyaka piili ninaawiirela atthu ankhala watuninyani wiira apanke “ilatarato yo nsene.” Vano, nsenenno ninaavaha “ukumi ilatarato.”
Mananna ciirannyaalyaaya Ikuvernu yo Grã-Bretanha wamoca niikuvernu yo Estados Unidos, yaahokumihaca mphwinko weehaniya Liga das Nações. Ilapo cikhwaawe cahokela nhina uyo mphwinkooyo. Mwene ooculu ilapo ciicammo ahokela—masi aakenle paahi ukhuma mwaakha wo 1926 mpaka 1933. Umala waya mphwinko Liga das Nações, uhokhumelela mphwinko uneehaniya Nações Unidas (ONU). Toko ilelo cinkhuluveliyaaya mphwinko ONU, atthu yahokhuluvela cinene wiira mphwinko Liga das Nações wanhala uwaana nnema ntuninyani. Masi iyo ikhanle itthu inhalaaya upanka Umwene wa Nluku paahi.
Iveerusu Dan. 8:23, 24
Inatiri Mwene owoopiha naakumihaca “ihasara yuulupale.”
Mananna ciirannyaalyaaya Ikuvernu yo Grã-Bretanha wamoca niikuvernu yo Estados Unidos khimala uwiiva atthu ni ukumihaca ihasara. Mwantakihero, ukati waalavaniyaaya Ikhotto Yonayeeli yo ntuninyani, ikuvernu yo Estados Unidos yahottikhela ibomba piili nlaponi yaheewanana niikuvernu yo Grã-Bretanha ni yo Estados Unidos. Nnyo ibombannyo cahowaana ihasara yuulupale ihinapaca wiirannya thanku.
Iveerusu Dan. 11:31; Apoka. 17:3, 7-11
Inatiri “Nsene nooseerya” nonyaka khuumi ninaakhuma munliwini ni nno nikhanle mwene onanaane. Ilivuru ya Daniele immwiihana mwene onanaane “itthu yoohiirya inkumihaca ihasara.”
Mananna ciirannyaalyaaya Ukati waalavaniyaaya Ikhotto Yonayeeli yo ntuninyani, mphwinko Liga das Nações wahohiya uvara nteko. Umala waya ikhotto, wahokumiheriya mphwinko ONU. Toko mphwinko Liga das Nações, mphwinko uneehaniya ONU uneera wiira unaahala uwaana nnema watuninyani, masi Umwene wa Nluku paahi phinhala ukhitiri uwaana nnema watuninyani. Mphwinko ONU unaahala umalamaliha ittiini cowootha.
Iveerusu 1 Atesal. 5:3; Apoka. 17:16
Inatiri Atthu o ntuninyani anaakhuwela “nnema ni mpuha.” “Inyaka khuumi” ni “nsene” ninanttuphela “nthiyana ooraruwa” ni ninammalamaliha. Vano, atthu o ntuninyani anaakwanyulaciya.
Mananna ciirannyaalyaaya Atthu o ntuninyani atthunaka anhala wuuluma yiiraka ahokhitiri uwaana nnema ni mpuha watuninyani. Yakhumelelaka iyo, ilapo cinkavihera mphwinko ONU cinaahala umalamaliha ittiini cowootha. Iyo inhala uthoonyera wiira uhopacera ukati wo masakha moolupale. Uyo ukatyuuyo unhala umala yamalamalihiyaka ituninya ya Sotwani yotheene ukhottoni yo Harmacetom.
Iveerusu Ezek. 38:11, 14-17; Mat. 24:31
Inatiri Gogue naakela nlaponi waapoovu a Nluku. Vano, malayikha anawaathukumaniha ale akhanle “oothanliya.”
Mananna ciirannyaalyaaya Mwene ooculu ilapo wamoca niikuvernu cikhwaawe co ntuninyani nawaatuphela apoovu a Nluku. Yaatuphelaka apoovu a Nluku, makristau oothanliya anhala uhala watuninyani anaahala uthukumanihiya wiirimu.
Iveerusu Ezek. 38:18-23; Dan. 2:34, 35, 44, 45; Apoka. 6:2; 16:14, 16; 17:14; 19:20
Inatiri ‘Ule onkomenle ikhavalu yoottela’ naamalihera “utthema wawe” ukati unhalaawe ummalamaliha Gogue naanatoropaawe. “Nsene” ‘ninaattikheliya muntthiyani no mooro’ ni ttontto muulupale naapwesakaciya.
Mananna ciirannyaalyaaya Yesu, Mwene o Umwene wa Nluku, naawa wiira awoopole apoovu a Nluku. Wamoca ni mamwene 144.000 ni malayikha, uyo naamalamaliha nkupitti waatthu o ntuninyani unhala waatuphela apoovu a Nluku. Ikhurupu caanasiyaasa cotheene co ntuninyani ya Sotwani cinaamalamalihiya.