En Lõt Ad Kwal̦o̦k Naan

1. Ia eo Paul, Luk, im Aristarkõs rar likũt aer lõke ie im etke?

ILO iturinl̦o̦k 59 C.E. eo, Paul, Luk, im Aristarkõs rej jerakl̦o̦k jãn ãneen Malta ilo Mediterranean l̦o̦k ñan Itali ilo juon wa ekilep me ej bõkto-bõktak wiit. Ilo bõran wa eo ewõr juon annañ etan “L̦õm̦aro Nejin Zeus.” Paul ej juon ri-kalbuuj wõt im juon rũttarin̦ae ej waje e. (Jrb. 27:2) Ri-kwal̦o̦k naan rein rejjab ãinwõt ro jet ilo wa eo me rej pukot kõjparok jãn bo ro etaer Castor im Pollux me rej nejin anij in Grik eo etan Zeus. (Jrb. 28:11) Ijoke, Paul im ro m̦õttan rej karejar ñan Jeova, im Jeova ear kaalikkar ñan Paul bwe enaaj kwal̦o̦k naan kõn E ilo Rom im jutak im̦aan Sizar.​—Jrb. 23:11; 27:24.

2, 3. Ial̦ ta eo wa eo Paul ej uwe ie ej bõke, im wõn eo ej rejetake Paul jãn jinoin an kõm̦m̦ane tũreep in?

² Jilu raan ãlikin aer tõpar Sirekus—juon jikin kweilo̦k ilo Sicily me elukkuun em̦m̦an im aorõk ãinwõt Atens im Rom—wa eo ear jino jerakl̦o̦k ñan Rijiõm, juon jikin kweilo̦k me ej pãd iturõkin Itali. Rijiõm ej pãd enañin 200 m̦ail̦ jãn wab eo ilo Putioli ilo Itali (me ilo raan kein ej epaake Naples), ak juon kõto jãn rõk ej m̦õkaj im iuunil̦o̦k wa eo im ej tõpar Putioli ilo raan eo kein karuo ãlikin wõt an kar etal jãn Rijiõm.​—Jrb. 28:12, 13.

³ Paul ej kiiõ pãd ilo m̦õttan eo ãliktata ilo tũreep eo an l̦o̦k ñan Rom, ijo enaaj jutak im̦aan mejãn Irooj ak Sizar eo etan Nero. Ilo aolepen tũreep in an Paul, “Anij in kaenõm̦m̦an otemjej” ear pãd ippãn. (2 Kor. 1:3) Ãinwõt ad naaj katak kake, Jeova ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rejetake Paul im Paul ej dãpij wõt an kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan.

“Paul . . . Ear Kam̦m̦oolol Anij im Ear Peranl̦o̦k” (Jerbal 28:14, 15)

4, 5. (1) Ewi wãween an kar Kũrjin ro ilo Putioli kwal̦o̦k karwainene ñan Paul im ro m̦õttan, im etke rũttarin̦ae ro rar kõtl̦o̦k bwe Paul en pãd ippãn Kũrjin ro jein im jatin? (2) Meñe Kũrjin ro rej pãd ilo kalbuuj, ak ewi wãween aer maroñ bõk tokjãn jãn kõm̦m̦an ko aer rem̦m̦an?

⁴ Ilo Putioli, Paul im ro m̦õttan rar “ellolo rũttõmak ijo im rar akwel̦ap bwe [Paul im ro m̦õttan ren] pãd ippãer ium̦win jimjuon raan.” (Jrb. 28:14) Kũrjin ro ilo Putioli rar likũt juon joñak elukkuun em̦m̦an ikijjeen karwainene! Ejjel̦o̦k pere bwe Jeova ear lukkuun kõjeraam̦m̦an Kũrjin rein kõn aer kwal̦o̦k karwainene ikijjeen naanin rõjañ im kõkajoor ko an Paul im ro m̦õttan. Bõtab etke juon ri-kalbuuj me rũttarin̦ae ro rar waje ear anemkwõj ilo wãween in? Bõlen kõnke rũttarin̦ae ro rar lukkuun lõke Paul kõn wõt kõm̦m̦an ko an rem̦m̦an.

⁵ Ãindeinl̦o̦k wõt rainin, ekkã an ri-karejar ro an Jeova me rej pãd ilo kalbuuj anemkwõj in kõm̦m̦ani jet men me ri-kalbuuj ro jet rejjab maroñ kõm̦m̦ani kõn wõt m̦wil ko m̦wilier rem̦m̦an im kõn aer kwal̦o̦k m̦ool. Ñan waanjoñak, ilo aelõñin Romania, kar kalbuuji juon em̦m̦aan ium̦win 75 iiõ kõn an kar koot. Ak ke ear pãd ilo kalbuuj ear jino katak Naanin Anij im kõm̦m̦ani oktak ko rel̦l̦ap ilo mour eo an. Kõn an kar kõm̦m̦ani oktak kein, ri-waj ro ilo jikin kalbuuj eo rar lõke e im jilkinl̦o̦ke make iaan bwe en etal ñan town im wia jet menin aikuj ko ñan jikin kalbuuj eo! Ak men eo el̦apl̦o̦k an aorõk ej bwe kõm̦m̦an ko ad rem̦m̦an ren nõbar im kaiboojoj Jeova.​—1 Pit. 2:12.

6, 7. Ewi wãween an kar Kũrjin ro ilo Rom kwal̦o̦k aer lukkuun yokwe Paul?

⁶ Paul im ro m̦õttan remaroñ kar etetal enañin 30 m̦ail̦ jãn Putioli ñan Capua ilo ial̦ eo etan Appian Way me ej tõll̦o̦k ñan Rom. Kar kõm̦m̦ane ial̦ in jãn dekã ko rekilep kõm̦m̦an jãn lava im rej pikin wõt juon. Jãn ial̦ in ro rar ito-itak ie rar maroñ lo mel̦aaj ko raiboojoj ilo Itali im ilo jet jikin rar maroñ loe Lom̦al̦o in Mediterranean. Ial̦ in ear bareinwõt etal ilujenl̦o̦k juon pat etan Pontine Marshes, me ear pãd enañin 40 m̦ail̦ ettol̦o̦k jãn Rom, im ijo Jikin Wia eo ilo Appiõs ear pãd ie. Luk ear je im ba bwe ke Kũrjin ro ilo Rom “rar roñ ennaan eo kõn [Paul im ro m̦õttan],” jet iaaer rar itok ñan Jikin Wia eo im ro jet rar kõttar ilo jikin eo etan Jilu Im̦õn Jokwe, juon jikin kakkije ñan ro rej ito-itak me ej pãd enañin 30 m̦ail̦ jãn Rom. Elukkuun alikkar bwe el̦ap an kar Kũrjin rein yokwe Paul!—Jrb. 28:15.

⁷ Jikin Wia eo ilo Appiõs ear jab juon jikin em̦m̦an ñan an ro rej ito-itak lukkuun kakkije. Juon ri-jeje boem̦ jãn Rom etan Horace ear kõmel̦el̦e kõn Jikin Wia eo im ba bwe ear “juon jikin eobrak kõn jel̦a ro im el̦ap an jaje m̦anit armej ro rej lale jikin kakkije ko.” Ear je im ba bwe “dãn eo ijo ear lukkuun nana” im ekajjõjõ. Joñan, ear m̦akoko in m̦õñã ijo! Meñe ãindein, ak kumi in Kũrjin ro jãn Rom rar m̦õn̦õn̦õ in kõttar Paul im ro m̦õttan ijo bwe ren maroñ etal ippãerl̦o̦k ilo m̦õttan eo ãliktata ilo tũreep eo aer l̦o̦k ñan Rom.

8. Etke Paul ear kam̦m̦oolol Anij ke “ear lo” Kũrjin ro jein im jatin?

⁸ Baibõl̦ ej ba bwe ke Paul “ear lo [Kũrjin ro jein im jatin], ear kam̦m̦oolol Anij im ear peranl̦o̦k.” (Jrb. 28:15) Aet, kõn wõt an kar Paul lo rein rejitõnbõro ippãn, me jet iaaer ear lukkuun jel̦ã kajjier, men in ear lukkuun kaenõm̦m̦an im kõkajoore. Etke Paul ear kam̦m̦oolol Anij? Kõnke ear jel̦ã bwe kain yokwe rot in me ej m̦õn̦õn̦õ in kaarmejjeteik emake ej juon iaan leen jetõb kwõjarjar eo. (Gal. 5:22) Jetõb kwõjarjar ej bareinwõt kõm̦akũt Kũrjin ro rainin ñan kaarmejjeteik er make ñan jipañ im kaenõm̦m̦an ro jet.​—1 Tes. 5:11, 14.

9. Ewi wãween jemaroñ anõke wãween an kar Kũrjin ro jãn Rom kwal̦o̦k yokwe im karwainene ñan Paul im ro m̦õttan?

⁹ Ñan waanjoñak, jetõb kwõjarjar eo ej kõm̦akũt ro jeid im jatid me rejel̦ã karwainene ñan lale im jipañ kõn aikuj ko an ro rej lol̦o̦k eklejia ko, mijinede ro, im ro jet me rej jerbalin full-time ñan Jeova. Elõñ iaan ro rej jerbalin full-time rar kaarmejjeteik er make bwe ren maroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo aer jerbal ñan Jeova. Kõn men in, kajjitõk ippam̦ make: ‘Imaroñ ke kate eõ bwe en l̦apl̦o̦k aõ rejetake iien lotok eo, bõlen ikijjeen aõ kwal̦o̦k karwainene ñan ri-lotok eo im kõrã eo pãleen el̦aññe em̦õj an m̦are? Imaroñ ke kõm̦m̦an karõk ñan jerbal ippãer ilo kwal̦o̦k naan?’ Ilo am̦ naaj kõm̦m̦ane men in, kwõmaroñ lo el̦ap jeraam̦m̦an ko. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak m̦õk kõn lañlõñ eo Kũrjin ro ilo Rom rar loe ilo aer roñjake an kar Paul im ro m̦õttan kwal̦o̦k bwebwenato ko aer rekõketak.​—Jrb. 15:3, 4.

“Jikin Otemjej Rej Kõnono N̦ae Kumi N̦e” (Jerbal 28:16-22)

10. Ta wãween ko Paul ear iiooni ilo Rom, im ta eo Paul ear kõm̦m̦ane ãlikin wõt an kar tõpar Rom?

¹⁰ Ke Paul im ro m̦õttan rar tõpar Rom, “rar kõtl̦o̦k an Paul jokwe ippãn make, im ewõr juon rũttarin̦ae ear waje.” (Jrb. 28:16) Ekkã aer kar jakõl̦e juon ri-kalbuuj kõn juon jeen n̦a ippãn juon rũttarin̦ae bwe en jab maroñ ko. Meñe ãindein, ak men in ear jab kabõjrak Paul jãn an kijejeto im kwal̦o̦k kõn Aelõñ eo an Anij ñan ro jet. Kõn men in, ãlikin jilu raan in an kar kakkije jidik jãn tũreep eo an, Paul ear kũrtok em̦m̦aan ro reutiej an ri-Ju ro bwe en maroñ jel̦ã kajjier im kwal̦o̦k naan ñan er.

11, 12. Ke Paul ear kõnnaan ñan ri-Ju ro ilo Rom, ta eo Paul ear ba me emaroñ kar kõm̦m̦an bwe ri-Ju ro ren m̦õn̦õn̦õ in roñjake?

¹¹ Paul ear ba: “Em̦m̦aan ran̦ jeiũ im jatũ, meñe iar jab kõm̦m̦ane jabdewõt men n̦ae armej ro ak n̦ae m̦anit ko an ro jim̦m̦aad, rar kalbuuj eõ ilo Jerusalem im lel̦o̦k eõ n̦a ium̦win pein ri-Rom. Im ãlikin aer etale eõ, rar kõn̦aan karõl̦o̦k eõ kõnke ejjel̦o̦k men en̦ iar kõm̦m̦ane im ej tõllo̦kũn mej. Ak ke ri-Ju ro rar jum̦ae men in, iar aikuj kajjitõk bwe Sizar en ekajete eõ, bõtab ejjab kõnke ewõr men en̦ ij ilen kinaakl̦o̦k aelõñ eo aõ kake.”—Jrb. 28:17-19.

¹² Ilo an kar Paul kũr ri-Ju ro im ba “em̦m̦aan ran̦ jeiũ im jatũ,” Paul ear kajjioñ kwal̦o̦k bwe ejjab oktak jãn er im ear bar kajjioñ jol̦o̦k jabdewõt kalijekl̦o̦k emaroñ kar pãd ippãer. (1 Kor. 9:20) Bareinwõt, ear kaalikkar bwe unin an itok ejjab ñan n̦aruon ri-Ju ro jein im jatin ak ej ñan kajjitõk bwe Sizar en ekajete e. Ijoke, ri-Ju ro ilo Rom rejjañin kar roñ kõn an Paul kajjitõk bwe Sizar en ekajete e. (Jrb. 28:21) Juon bok ej kõmel̦el̦e kõn unin an kar ri-Ju ro ilo Judia jab maroñ kwal̦o̦k ñan ri-Ju ro ilo Rom kõn Paul. Bok in ej ba: “Wa eo Paul ear uwe ie emaroñ kar m̦õttan wa ko jinointata me rar tõpar Itali ãlikin kar iien añõneañ eo. Kõnke ejeja an wa ko ejjerakrõk ilo iien añõneañ, ri-Ju ro ilo Judia rar jab maroñ jilkinl̦o̦k jabdewõt ennaan ak lõta ñan Rom me ej kwal̦o̦k kõn Paul.”

13, 14. Ewi wãween an kar Paul kwal̦o̦k kõn Aelõñ eo, im ewi wãween jemaroñ anõke joñak eo an?

¹³ Paul ear kiiõ kwal̦o̦k kõn Aelõñ eo im ba juon men me ear kõm̦m̦an bwe ri-Ju ro ren kõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im roñjake. Ear ba: “Unin aõ kũrtok kom̦ ej bwe in lo kom̦ im kõnnaan ippemi kõnke unin aer lukwõj ña kõn jeen ej kõn wõt kõjatdikdik eo an armej in Israel.” (Jrb. 28:20) Kõjatdikdik in me Kũrjin ro rar kwal̦o̦k naan kake ej kõn Messaia eo im Aelõñ eo an. Em̦m̦aan ri-Ju ro rar uwaak im ba: “Ekkar bwe kõmin roñjake eok bwe kõmin jel̦ã ta l̦õmn̦ak kan̦e am̦, kõnke kõm jel̦ã bwe armej in jikin otemjej rej kõnono n̦ae kumi n̦e kwõj pãd ie.”—Jrb. 28:22.

¹⁴ Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, ñe epel̦l̦o̦k iien ñan ad maroñ kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an, jemaroñ anõke joñak eo an Paul ilo ad ba ak kõjerbali jet kajjitõk ko me rej kãitoklimoik ri-roñjake ro ad. Ewõr jet naanin jipañ ko relukkuun em̦m̦an me rej pãd ilo bok ko ãinwõt Jerbal eo Ad im Wãween Ad Mour—Kein Katak, im Kate Eok ñan Kal̦apl̦o̦k Am̦ Jel̦ã Kilen Riit im Katakin. Kwõj ke kortokjãn kein katak kein ñan jipañ eok?

Paul Ear Likũt Juon Joñak Em̦m̦an ñan Kõj Ikijjeen an Lõt an kar Kwal̦o̦k Naan (Jerbal 28:23-29)

15. Ta men ko emãn jemaroñ katak jãn wãween an kar Paul kwal̦o̦k naan?

¹⁵ Paul ear kõm̦m̦an karõk ñan bar kweilo̦k ippãn ri-Ju rein ilo bar juon raan, ‘im ear lõñl̦o̦k wõt uwaan’ ro rar itok ñan m̦weo ej jokwe ie. Paul ear kõmel̦el̦eik er “jãn jibboñ ñan jota . . . ilo an kar lõt an kwal̦o̦k ñan er kõn Aelõñ eo an Anij. Ear kõjerbal Kien Moses im naan ko an ri-Kanaan ro ñan kajjioñ kareel er kõn Jesus.” (Jrb. 28:23) Jemaroñ katak emãn men ko jãn wãween an kar Paul kwal̦o̦k naan. M̦oktata, ear kõnono kõn Aelõñ eo an Anij. Kein karuo, ear kõnono ilo juon wãween enaaj kareel ri-roñjake ro an. Kein kajilu, ear kõmel̦el̦e jãn Jeje ko. Im kein keemãn, ear likũt aikuj ko an ri-roñjake ro an m̦okta jãn aikuj ko an make ikijjeen an kar kwal̦o̦k naan ñan er “jãn jibboñ ñan jota.” Paul ej juon joñak elukkuun em̦m̦an ñan kõj! Ta eo ear wal̦o̦k kõn an kar lõt an kwal̦o̦k naan? Luk ej ba: “Jet rar jino tõmak men ko ear ba, bõtab ro jet rar jab tõmak.” Innem, armej ro rar jino aer jab errã ippãn doon im “rar jino aer [em̦m̦akũt].”—Jrb. 28:24, 25a.

16-18. Etke Paul ear jab bwilõñ ke ri-Ju ro ilo Rom rar kõjekdo̦o̦n ennaan eo an, im ewi wãween ad aikuj eñjake ñe ro jet rej kõjekdo̦o̦n ennaan eo jej kwal̦o̦ke?

¹⁶ Paul ear jab bwilõñ kõn wãween an armej rein em̦m̦akũt kõnke eñin men eo kar kanaan kake, im em̦õj an kar men in wal̦o̦k ñane m̦okta. (Jrb. 13:42-47; 18:5, 6; 19:8, 9) Kõn men in, ke ro rar kõjekdo̦o̦n ennaan eo an rar em̦m̦akũt jãn ijo, Paul ear ba ñan er: “Ejim̦we wõt an kar jetõb kwõjarjar kõnono ñan ro jim̦m̦ami ikijjeen ri-kanaan Aiseia im ba, ‘Kwõn ilo̦k ñan ippãn armej ro im ba: “Kom̦ naaj roñ ak kom̦ ban mel̦el̦e ñan jidik, kom̦ naaj reito-reitak bõtab ejjel̦o̦k men en̦ kom̦ naaj loe ñan jidik. Epen bũruon armej rein.”’” (Jrb. 28:25b-27) Naan ko jinointata kar kõjerbali ñan naan kein “epen bũruon” rej kwal̦o̦k kõn juon bõro “epen” ak “ekijñeñe,” me ej bõbrae an ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo del̦o̦ñ ie. (Jrb. 28:27) Elukkuun kabũrom̦õjm̦õj bwe armej rein rar kõjekdo̦o̦n m̦ool eo!

¹⁷ Eñin kar naan ko ãliktata an Paul ñan ri-Ju rein ejjel̦o̦k aer tõmak. Ear ba: “Ri-aelõñ ko . . . renaaj lukkuun roñjake.” (Jrb. 28:28; Sam 67:2; Ais. 11:10) Aet, rijjilõk in ear lukkuun jel̦ã bwe em̦ool men in kõnke ear make lo an elõñ ri-aelõñ ko em̦m̦akũt im kõm̦m̦an oktak kõn wõt ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo!—Jrb. 13:48; 14:27.

¹⁸ Ãinwõt Paul, jen jab bũrom̦õj ak illu ñe armej ro rej kõjekdo̦o̦n ennaan eo em̦m̦an. Jejel̦ã bwe ejjab aolep armej renaaj kããlõt ial̦ eo ej tõll̦o̦k ñan mour. (Matu 7:13, 14) Ijoke, ñe ro em̦m̦an bũrueer rej kããlõt ñan karejar ñan Jeova, jen m̦õn̦õn̦õ kõn kããlõt in aer im lukkuun karwaineneik er ñan eklejia eo.​—Luk 15:7.

“Kwal̦o̦k kõn Aelõñ eo an Anij” (Jerbal 28:30, 31)

19. Ta eo Paul ear kõm̦m̦ane ke ear juon ri-kalbuuj ilo juon em̦?

¹⁹ Naan ko ãliktata an Luk ilo bokin Jerbal relukkuun kõketak. Ear ba: “Paul ear pãdwõt ijo ium̦win ruo iiõ ilo juon em̦ me ear kõl̦l̦ãik on̦ããn an jokwe ie. Ekõn karwaineneik aolep ro rej lotok e, im kwal̦o̦k kõn Aelõñ eo an Anij ñan er im katakin er kõn Irooj Jesus Christ, im ear kõnono ilo peran im ejjel̦o̦k en̦ ear bõbraiki.” (Jrb. 28:30, 31) Paul ear juon joñak elukkuun em̦m̦an kõn karwainene, tõmak, im kijejeto!

20, 21. Wõn ro Paul ear jipañ er ke ear kwal̦o̦k naan ilo Rom?

²⁰ Juon iaan ro Paul ear karwaineneik er ekar juon em̦m̦aan etan Onesimõs, juon ri-kõm̦akoko me ear ko jãn Kolosse. Paul ear jipañ Onesimõs ñan erom juon Kũrjin, im Onesimõs ear erom juon eo “etiljek im ejitõnbõro” ippãn Paul. Ilo m̦ool, Paul ear kõmel̦el̦e kõn e ãinwõt “nejũ . . . eo iar erom jemãn.” (Kol. 4:9; Pai. 10-12) Ejjel̦o̦k pere bwe Onesimõs ear lukkuun kõkajoor Paul!a

²¹ Ro jet rar bareinwõt bõk tokjãn jãn joñak eo em̦m̦an an Paul. Paul ear jeje ñan Kũrjin ro ilo Pilippai im ba: “Wãween eo ij iioone kiiõ eoktak im juon wãween ñan kowõnm̦aanl̦o̦k ennaan eo em̦m̦an, bwe aõ kalbuuj kõn wõt Christ ebuñbuñ ibwiljin ri-Waj ro an ri-Tõl eo Eutiejtata an Rom im aolep armej ro jet. Kiiõ enañin aolep ro jeid im jatid ilo Irooj rekajoorl̦o̦k kõn wõt aõ kalbuuj, im el̦apl̦o̦k aer peran in kõnono kõn naanin Anij ilo aer jab mijak ñan jidik.”—Pil. 1:12-14.

22. Ewi wãween an kar Paul kortokjãn an kar kalbuuj ilo Rom?

²² Meñe Paul ear juon ri-kalbuuj ilo juon em̦, ak ear kortokjãn iien in ñan jeje lõta ko me rej kiiõ m̦õttan Jeje ko jãn Kajin Grik.b Lõta kein rar lukkuun jipañ Kũrjin ro ilo tõre ko an rijjilõk ro. Kõj bareinwõt, jej bar bõk tokjãn jãn lõta ko an Paul kõnke naanin kakapilõk ko ie rej bar jipañ kõj rainin ãinwõt aer kar jipañ Kũrjin ro etto.​—2 Tim. 3:16, 17.

23, 24. Ãinwõt Paul, ewi wãween Kũrjin ro rainin rej dãpij wõt aer lañlõñ meñe rej pãd ilo kalbuuj kõn wõt tõmak eo aer?

²³ Meñe bokin Jerbal ejjab kwal̦o̦k kake, ak Paul ear rõl̦o̦k jãn kalbuuj ãlikin enañin emãn iiõ ko. Ear pãd ilo kalbuuj ium̦win ruo iiõ ilo Seseria im ear bar juon ri-kalbuuj ium̦win ruo iiõ ilo juon em̦ ilo Rom.c (Jrb. 23:35; 24:27) Meñe ãindein, ak ear lañlõñ wõt im ear kate e joñan wõt an maroñ ilo an karejar ñan Anij. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, elõñ ri-karejar ro an Jeova rainin me rej pãd ilo kalbuuj kõn wõt tõmak eo aer, rej dãpij wõt aer lañlõñ im rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan. L̦õmn̦ak kõn joñak eo an Adolfo me ear kalbuuj ilo Spain kõn an kar jab bõk kun̦aan ilo m̦akũtkũt ko an kien. Juon ri-waj ilo jikin kalbuuj ear ba ñane im ba: “Kõm lukkuun bwilõñ kõn kwe. Kõmar kõm̦m̦an bwe mour ilo kalbuuj en lukkuun pen ñan kwe, ak el̦ak l̦apl̦o̦k ammim kõm̦m̦ane men in, el̦apl̦o̦k wõt am̦ ettõñ im kwal̦o̦k jouj.”

²⁴ Ãlikin jet iien, joñan aer kar lukkuun lõke Adolfo, rar kõtl̦o̦k bwe kõjãmin ruum̦ in kalbuuj eo an en pel̦l̦o̦k wõt. Jet iien, ri-waj ro rar lol̦o̦k e im kajjitõk ippãn kõn Baibõl̦ eo. Im juon iaan ri-waj ro ekõn del̦o̦ñ ilo ruum̦ in kalbuuj eo an Adolfo im riiti Baibõl̦ eo ke Adolfo ear waj bwe ro jet ren jab loe an riit Baibõl̦. Innem ri-kalbuuj eo ear oktak im e eo ear “waje” ri-waj eo! Joñak in an Kũrjin rein retiljek ren kõm̦akũt kõj bwe en ‘l̦apl̦o̦k ad peran in kõnono kõn naanin Anij ilo ad jab mijak ñan jidik,’ meñe ilo wãween ko reppen.

25, 26. Ilo edikl̦o̦k jãn 30 iiõ ko, kanaan ta eo Paul ear lo an jejjet kũtien, im ewi wãween ad loe an jejjet kũtien kanaan in ilo raan kein ad?

²⁵ Bokin Jerbal ej kwal̦o̦k kõn bwebwenato ko rekãitoktoklimo kõn Kũrjin ro me rar kate er ñan kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an! Im bok in ej kõjjem̦l̦o̦k kõn joñak eo ekõketak an Paul, eo ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im “kwal̦o̦k kõn Aelõñ eo an Anij” ñan aolep ro rar lol̦o̦ke ke ear kalbuuj ilo juon em̦! Ilo jebta eo jinointata ilo bokin Jerbal, jej riit kõn jerbal eo Jesus ear lel̦o̦k ñan ri-kal̦oor ro an ke ear ba: “Kom̦ naaj obrak kõn kajoor ñe jetõb kwõjarjar enaaj itok ioomi, im kom̦ naaj kwal̦o̦k kõn ña ilo Jerusalem, ilo aolepen Judia im Sameria, im ñan ãne ko rettol̦o̦ktata ilo lal̦.” (Jrb. 1:8) Kiiõ, edikl̦o̦k jãn 30 iiõ ko tokãlik, em̦õj kwal̦o̦k kõn ennaan eo kõn Aelõñ eo “ñan aolep menin kõm̦anm̦an ko ium̦win lañ.”d (Kol. 1:23) Eñin ej juon kein kam̦ool kõn joñan an kajoor jetõb kwõjarjar eo an Anij!—Zek. 4:6.

²⁶ Bareinwõt ilo raan kein, jetõb kwõjarjar eo an Anij ej lel̦o̦k kajoor ñan rũkkapit ro im “jiip ro jet” bwe ren maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt “kwal̦o̦k . . . kõn Aelõñ eo an Anij” ilo juon wãween elõt ilo 240 aelõñ ko! (Jon 10:16; Jrb. 28:23) Kwõj ke kate eok joñan wõt am̦ maroñ ñan bõk kun̦aam̦ ilo jerbal in?