“Ñan Ãne ko Rettol̦o̦ktata ilo Lal̦”

1. Ta wãween ko Ri-Kõnnaan ro an Jeova rej kõm̦m̦ani ilo raan kein me rej ãinl̦o̦k wõt wãween ko Kũrjin ro jinoin rar kõm̦m̦ani?

KŨRJIN ro jinoin rar kwal̦o̦k aer kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Rar kwal̦o̦k aer ettã bũrueer im bõk jipañ jãn jetõb kwõjarjar. Ke armej ro rar jum̦aik er, rar jab bõjrak jãn aer kwal̦o̦k naan. Im Anij ear lukkuun kõjeraam̦m̦an er. Kũrjin rein rar kõm̦m̦ani aolep wãween kein ãinwõt an Ri-Kõnnaan ro an Jeova kõm̦m̦ani rainin.

2, 3. Ta eo ejejuwaan kõn bokin Jerbal?

² Ejjel̦o̦k pere bwe bwebwenato kein ilo bokin Jerbal me rej kwal̦o̦k kõn elõñ men ko rekãitoktoklimo, rar lukkuun rõjañ im kõkajoor tõmak eo am̦! Bokin Jerbal ejejuwaan kõnke ej bok eo wõt me ej kakũrm̦ool an Anij im ej kwal̦o̦k kõn ta ko Kũrjin ro jinoin rar kõm̦m̦ani ãlikin an kar Jesus wanlõñl̦o̦k ñan lañ.

³ Bokin Jerbal ej kõnono kõn 95 armej jãn 32 aelõñ ko, 54 jikin kweilo̦k ko im 9 ãne ko. Ej juon bwebwenato ekãitoktoklimo kõn armej ro rettã, ro eutiej bũrueer me rar pãd ilo kabuñ ko rewaan, ri-kien ro eutiej bũrueer, im ri-jum̦ae ro. Bõtab, men eo eaorõktata ej bwe bok in ej kwal̦o̦k bwebwenatoun ro jeid im jatid ilo tõre ko an rijjilõk ro me rar iioon ejja apañ ko wõt jej bar iiooni rainin. Meñe ãindein, ak rar kijejeto ilo aer kwal̦o̦k kõn nuuj eo em̦m̦an.

4. Etke jemaroñ ba bwe jej epaakel̦o̦k ro ãinwõt rijjilõk Paul, Tabita, im ri-kõnnaan ro jet me retiljek ilo iien ko etto?

⁴ Emootl̦o̦k de enañin 2,000 iiõ jãn tõre ko an rijjilõk ro rekijejeto ãinwõt Piter im Paul, taktõ eo ejitõnbõro Luk, Barnebas eo me ejouj, Stipen eo eperan, Tabita eo etũriam̦o, Lidia eo ejel̦ã karwainene, im ebar lõñ ri-kõnnaan ro jet retiljek. Meñe rar mour ilo iien ko etto, ak ej ãinwõt ñe jej epaakel̦o̦k er. Etke? Kõnke Jesus ear bareinwõt kakien kõj ñan kõm̦m̦an ri-kal̦oor. (Matu 28:19, 20) Ej juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan kõm̦m̦ane jerbal in.

5. Ia eo ri-kal̦oor ro an Jesus rar jinoe kwal̦o̦k naan ie?

⁵ L̦õmn̦ak kõn jerbal eo Jesus ear lel̦o̦k ñan ri-kal̦oor ro an. Ear ba: “Kom̦ naaj obrak kõn kajoor ñe jetõb kwõjarjar enaaj itok ioomi, im kom̦ naaj kwal̦o̦k kõn ña ilo Jerusalem, ilo aolepen Judia im Sameria, im ñan ãne ko rettol̦o̦ktata ilo lal̦.” (Jrb. 1:8) M̦oktata, jetõb kwõjarjar ear kõmaroñ ri-kal̦oor ro ñan kwal̦o̦k naan “ilo Jerusalem.” (Jrb. 1:1–8:3) Tokãlik, ikijjeen tõl eo an jetõb kwõjarjar, rar kwal̦o̦k naan “ilo aolepen Judia im Sameria.” (Jrb. 8:4–13:3) Innem, rar jino kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an “ñan ãne ko rettol̦o̦ktata ilo lal̦.”—Jrb. 13:4–28:31.

6, 7. Ñe jej kwal̦o̦k naan, ta ko ewõr ippãd me ekar ejjel̦o̦k ippãn Kũrjin ro jinoin?

⁶ Ekar jab likiio Baibõl̦ eo ñan an ro jeid im jatid ilo tõre eo kõjerbale ilo aer kwal̦o̦k naan. Kar jab dedel̦o̦k bokin Matu m̦ae iien iturinl̦o̦k 41 C.E. eo. Jet iaan lõta ko Paul ear je ear je m̦okta jãn an dedel̦o̦k bokin Jerbal ilo enañin 61 C.E. eo. Ak ear ejjel̦o̦k an Kũrjin ro jinoin likiio in kaape in Baibõl̦ eo ak bok ko jet ñan likũt ippãn armej ro me ewõr aer itoklimo. M̦okta jãn an Kũrjin ri-Ju ro erom ri-kal̦ooran Jesus, rar roñ kõn Jeje ko ilo Kajin Hibru ke kar riiti ilo im̦õn kabuñ eo. (2 Kor. 3:14-16) Meñe ekar ãindein, ak rar aikuj in niknik ilo aer ekkatak kõnke bõlen rar aikuj in kakkilõklõk eoon ko bwe ren kwal̦o̦ki.

⁷ Rainin, enañin wõr an aolep make kaape in Baibõl̦ eo im ebar lõñ bok ko rej pedped ioon Baibõl̦. Jej kõm̦m̦an ri-kal̦oor ro ilo ad kwal̦o̦k ennaan eo em̦m̦an ilo 240 aelõñ ko im ilo elõñ kajin ko.

Jetõb Kwõjarjar eo Ej Kõkajoor Kõj

8, 9. (1) Ta eo jetõb kwõjarjar eo ear kõmaroñ ri-kal̦oor ro an Jesus ñan aer kõm̦m̦ane? (2) Ta eo ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt ej kõm̦m̦ane ikijjeen jipañ eo jãn jetõb kwõjarjar eo an Anij?

⁸ Ke Jesus ear jitõñ ri-kal̦oor ro an bwe ren kwal̦o̦k naan, ear ba ñan er: “Kom̦ naaj obrak kõn kajoor ñe jetõb kwõjarjar enaaj itok ioomi.” Ium̦win tõl eo an jetõb kwõjarjar eo, ri-kal̦oor ro an Jesus renaaj jerbal ãinwõt ri-kõnnaan ro an iaolepen lal̦. Ikijjeen jetõb kwõjarjar eo, Piter im Paul rar kõmour ro renañinmej, kadiwõjl̦o̦k jetõb ko rettoon, im bareinwõt kõjerkak ro remej! Meñe ãindein, ak jetõb kwõjarjar eo ear kõkajoorl̦o̦k Kũrjin ro jinoin bwe ren kõm̦m̦ane juon jerbal eaorõkl̦o̦k. Ear kõmaroñ rijjilõk ro im Kũrjin ro bwe ren kwal̦o̦k m̦ool eo me ej tõll̦o̦k armej ro ñan aer bõk mour indeeo.​—Jon 17:3.

⁹ Ilo kar Pentekost 33 C.E., ri-kal̦oor ro an Jesus rar kõnono ilo “kajin ko reoktak jãn doon ãinwõt an jetõb kwõjarjar kõmaroñ er ñan kõnono.” Ilo wãween in, rar kõnnaanek armej kõn “jerbal ko rekabwilõñlõñ an Anij.” (Jrb. 2:1-4, 11) Ilo raan kein, jejjab kõnono ilo kajin ko jet ilo juon wãween ekabwilõñlõñ. Bõtab, jetõb kwõjarjar eo an Anij ej jipañ ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt bwe en kõm̦m̦an elõñ bok ko ilo elõñ kajin ko. Ñan waanjoñak, kajjojo allõñ rej bũriini elõñ milien kaape in magazine kein Naanin Keeañ im Awake!, im ilo weepjait eo ad, jw.org, ewõr bok ko im pijain alwõj ko me rej pedped ioon Baibõl̦ ilo elõñl̦o̦k jãn 1,000 kajin ko. Aolep wãween kein rej kõmaroñ kõj ñan kwal̦o̦k naan kõn “jerbal ko rekabwilõñlõñ an Anij” ñan armej ro ilo aolep aelõñ, bwij, im kajin otemjej.​—Rev. 7:9.

10. Jãn iiõ eo 1989, ta eo ear wal̦o̦k ikijjeen jerbalin ukok Baibõl̦ eo ñan kajin ko jet?

¹⁰ Jãn iiõ eo 1989, el̦apl̦o̦k an ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt kate ñan ukot New World Translation of the Holy Scriptures ñan elõñ kajin ko. Meñe ededel̦o̦k aer kõm̦m̦ane Baibõl̦ in ilo elõñl̦o̦k jãn 200 kajin ko im rar kõm̦m̦ane elõñl̦o̦k jãn 240 milien kaape ko, ak rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbal in. Alikkar bwe Anij im jetõb kwõjarjar eo an wõt remaroñ katõprak jerbal in.

11. Ewi wãween aer ukote bok ko ad?

¹¹ Elõñ to̦ujin Kũrjin ro ilo elõñl̦o̦k jãn 150 aelõñ im ãne ko rej m̦õn̦õn̦õ in bõk kun̦aaer ilo jerbalin ukok. Jejjab aikuj bwilõñ kõn men in kõnke “ejjel̦o̦k bar juon doulul ilo lal̦ in me jetõb kwõjarjar eo ej tõle im kõm̦m̦an bwe en lõt an kwal̦o̦k” naan ipel̦aakin lal̦ kõn Jeova Anij, Kiiñ in Aelõñ eo an, im Aelõñ eo me em̦õj an jino irooj ilañ!—Jrb. 28:23.

12. Ta eo ear kamaroñ Paul im Kũrjin ro jet ñan kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan?

¹² Ke Paul ear kwal̦o̦k naan ñan ri-Ju ro im ri-aelõñ ko ilo Antiok ilo Pisidia, “aolep ro em̦m̦an bũrueer ñan bõk mour indeeo rar erom rũttõmak.” (Jrb.13:48) Ilo tujem̦l̦o̦kin bokin Jerbal, Luk ej ba bwe Paul ear “kwal̦o̦k kõn Aelõñ eo an Anij . . . im ear kõnono ilo peran im ejjel̦o̦k en̦ ear bõbraiki.” (Jrb. 28:31) Ia eo rijjilõk eo ej kwal̦o̦k naan ie? Ilo Rom—jikin kweilo̦k eo ekajoortata an lal̦ in ilo tõre eo! Jekdo̦o̦n ñe rar kwal̦o̦k naan ikijjeen aer kõm̦m̦an katak ak ilo wãween ko jet, ak jetõb kwõjarjar eo ear tõl im jipañ Kũrjin ro ñan kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo.

Kijenmej Wõt Meñe Ro Jet Rej Jum̦aik Kõj

13. Etke jej aikuj jar ñe jej iioon jum̦ae?

¹³ Ke Kũrjin ro jinoin rar iioon jum̦ae, rar jar ñan Jeova bwe en kaperan er. Innem ta eo ear wal̦o̦k? Rar obrak kõn jetõb kwõjarjar im rar kwal̦o̦k kõn naanin Anij ilo peran. (Jrb. 4:18-31) Kõj bareinwõt jej jar im kajjitõk kõn mãlõtlõt im kajoor bwe jen maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan meñe jej iioon jum̦ae. (Jem. 1:2-8) Unin ad maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan kõn Aelõñ eo ej kõnke Anij ej kõjeraam̦m̦an kõj im kõjerbal jetõb kwõjarjar eo an ñan jipañ kõj. Ejjel̦o̦k jabdewõt men emaroñ kabõjrak kõj jãn ad kwal̦o̦k naan—jekdo̦o̦n ñe el̦ap aer jum̦ae ak kaeñtaan kõj. Ñe rej ãindein, elukkuun aorõk bwe jen jar kõn jetõb kwõjarjar, mãlõtlõt, im peran bwe jen maroñ kwal̦o̦k ennaan eo em̦m̦an.​—Luk 11:13.

14, 15. (1) Ta eo ear wal̦o̦k “jãn wõt men eo ear wal̦o̦k ñan Stipen”? (2) Ilo raan kein ad, ewi wãween an elõñ armejin Siberia kar katak kõn m̦ool eo?

¹⁴ Stipen ear peran im kwal̦o̦k naan m̦okta jãn an kar ri-kõjdat ro an m̦ane ñan mej. (Jrb. 6:5; 7:54-60) Ilo tõre eo “el̦ap aer kar kaeñtaan” eklejia eo, aolep rũttõmak ro ijello̦kun wõt rijjilõk ro rar ejjeplõklõk ñan jikin ko ilo Judia im Sameria. Bõtab men in ear jab kabõjrak jerbalin kwal̦o̦k naan. Pilip ear etal ñan Sameria bwe en “kwal̦o̦k ñan armej ro ie kõn Christ” im ear lo el̦ap tõprak. (Jrb. 8:1-8, 14, 15, 25) Bareinwõt, Baibõl̦ ej ba: “Ro rar ejjeplõklõk jãn wõt men eo ear wal̦o̦k ñan Stipen rar etal ñan Pinisia, Saiprõs, im Antiok, bõtab rar kwal̦o̦k kõn ennaan eo ñan ri-Ju ro wõt. Bõtab jet iaan ro jãn Saiprõs im Sairine rar ilo̦k ñan Antiok im jino kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Irooj Jesus ñan armej ro rej kõnono kajin Grik.” (Jrb. 11:19, 20) Ilo kar tõre eo, aer kar kaeñtaan Kũrjin ro ear oktak im kõm̦m̦an bwe ennaan eo kõn Aelõñ eo en ajeededl̦o̦k wõt.

¹⁵ Ilo raan kein ad, juon men ãinl̦o̦k wõt men in ear wal̦o̦k ilo kar tõre ko an Soviet Union. Ilo 1950 jim̦a ko, kien eo ear kajipo̦kweik elõñ to̦ujin Ri-Kõnnaan ro an Jeova im jilkinl̦o̦k er ñan Siberia. Kõnke kien eo ear kajjeplõklõk er ñan elõñ jikin ko, men in ear kõm̦m̦an bwe en ajeeded ennaan eo em̦m̦an ilo aelõñ in elukkuun kilep. Ro jeid im jatid reban kar maroñ lo joñan jããn eo rar aikuji ñan etal enañin 6,000 m̦ail̦ ko rettol̦o̦k ñan aer kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ñan armej ro ilo jikin kein! Bõtab, kien eo make ear jilkinl̦o̦k er ñan jikin kein rettol̦o̦k. Juon jeid im jatid em̦m̦aan ear ba: “Tokjãn men in, ri-kien ro rar make kõpel̦l̦o̦k ial̦ ñan an elõñ to̦ujin armej ro em̦ool bũrueer ilo Siberia jel̦ã kõn m̦ool eo.”

El̦ap an Jeova Kõjeraam̦m̦an Kõj

16, 17. Ta kein kam̦ool ko ilo bokin Jerbal me rej kwal̦o̦k bwe Jeova ear kõjeraam̦m̦an jerbalin kwal̦o̦k naan?

¹⁶ Ekar lukkuun alikkar an Jeova kõjeraam̦m̦an Kũrjin ro jinoin. Paul im ro jet rar kallib im utdikdik, “bõtab Anij eo ear kaddekl̦o̦k.” (1 Kor. 3:5, 6) Bokin Jerbal ej kwal̦o̦k bwe elõñl̦o̦k armej ro rar erom rũttõmak kõnke Jeova ear kõjeraam̦m̦an jerbalin kwal̦o̦k naan eo. Ñan waanjoñak, “naanin Anij ear ajeededl̦o̦k wõt im ear lukkuun lõñl̦o̦k wõt oran ri-kal̦oor ro ilo Jerusalem.” (Jrb. 6:7) Ke jerbalin kwal̦o̦k naan ear ajeededl̦o̦k wõt, “ear wõr aenõm̦m̦an ilo eklejia eo ilo aolepen Judia im Galili im Sameria. Rũttõmak ro rar kajoorl̦o̦k, im kõn aer mour ilo aer mijak Jeova im kõn jipañ eo jãn jetõb kwõjarjar, ear lõñl̦o̦k wõt uwaaer.”—Jrb. 9:31.

¹⁷ Ilo jikin kweilo̦k in Antiok ilo Siria, ri-Ju ro im ri-Grik ro rar roñ kõn m̦ool eo jãn ri-kwal̦o̦k naan ro reperan. Baibõl̦ eo ej bareinwõt ba bwe “Jeova ear pãd ippãer, im elukkuun lõñ rar erom rũttõmak im oktak ñan Irooj.” (Jrb. 11:21) Ikijjeen wãween an jerbal in wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jikin kweilo̦k eo, Baibõl̦ ej ba: “Naan eo an Jeova ear ajeededl̦o̦k wõt im ear lõñl̦o̦k wõt rũttõmak.” (Jrb. 12:24) Kõnke ear lõt wãween an Paul im ro jet kwal̦o̦k naan ibwiljin ri-aelõñ ko, “naan eo an Jeova ear ajeededl̦o̦k wõt im kajoorl̦o̦k wõt.”—Jrb. 19:20.

18, 19. (1) Etke jejel̦ã bwe Jeova ej pãd ippãd? (2) Kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn wãween an Jeova rejetake armej ro an.

¹⁸ Ejjel̦o̦k pere bwe ‘Jeova ej pãd ippãd’ ilo raan kein bareinwõt. Eñin unin elõñ rej erom rũttõmak im kaalikkare men in ilo aer wũjlepl̦o̦k mour eo aer im peptaij. Bareinwõt, kõn wõt jipañ eo jãn Anij, jemaroñ kijenmej wõt ium̦win wãween ko reppen. Meñe jet iien remaroñ lukkuun kaeñtaan kõj, ak jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan ãinwõt kar Paul im Kũrjin ro jinoin. (Jrb. 14:19-21) Aolep iien Jeova Anij enaaj jipañ kõj. “Pã ko pein rej dãpij [kõj] ñan indeeo” ak rej rejetake kõj ilo aolep apañ ko jej iiooni. (Dut. 33:27, UBS) Jen bareinwõt keememej bwe Jeova ejjãmin kõjoole armej ro an kõn wõt ãt eo etan el̦ap.​—1 Sa. 12:22; Sam 94:14.

¹⁹ Eñin juon waanjoñak me ej kwal̦o̦k wãween an Jeova rejetake armej ro an: Jeid im jatid Harald Abt ear jab bõjrak jãn an kwal̦o̦k naan. Kõn men in, rũttarin̦ae ro ilo Germany rar jilkinl̦o̦ke ñan juon jikin kalbuuj etan Sachsenhausen ilo iien Pata eo an Lal̦ Kein Ka Ruo. Ilo Mãe 1942 eo, bwilijmããn̦ ro rettino im lãj an Germany me kar n̦aetaer Gestapo, rar etal ñan m̦weo im̦õn lio ippãn etan Elsa, im bõk leddik eo nejierro, im kalbuuji Elsa. Rar jilkinl̦o̦ke ñan elõñ jikin kalbuuj ko. Kõrã eo jeid im jatid Abt ear ba: “Aolep iiõ ko iar pãd ilo jikin kalbuuj ilo Germany ear katakin eõ kõn juon men el̦ap an aorõk. Eñin ej bwe jetõb kwõjarjar eo an Jeova emaroñ kõkajoor eok ñe kwõj pãd ilo wãween ko relukkuun pen! M̦okta jãn aer kar kalbuuji eõ, iar riiti juon lõta jãn juon jeid im jatid kõrã me ear ba bwe ñe jej pãd ium̦win mãlejjoñ ko reppen, jetõb kwõjarjar eo an Jeova ej jipañ kõj bwe jen ineem̦m̦an wõt. Iar l̦õmn̦ak bwe kõrã in ear jaadin kõl̦l̦apl̦ap wõt. Bõtab, ke iar make jelm̦ae mãlejjoñ ko, iar kile bwe men eo me kõrã eo ear ba elukkuun m̦ool. Men in ear lukkuun wal̦o̦k ñan ña. Emaroñ pen am̦ tõmake men in el̦aññe kwõjjañin iioone. Ak men in ear lukkuun wal̦o̦k ñan ña.”

Wõnm̦aanl̦o̦k Wõt im Kõm̦m̦an bwe En Lõt Am̦ Kwal̦o̦k Naan!

20. Ta eo Paul ear kõm̦m̦ane ke kar kalbuuji ilo juon em̦, im ewi wãween an men in maroñ kõkajoor jet iaan ro jeid im jatid?

²⁰ Bokin Jerbal ej kõjjem̦l̦o̦k ilo an Paul kijejeto im “kwal̦o̦k kõn Aelõñ eo an Anij.” (Jrb. 28:31) Kõnke ear kalbuuj ilo juon em̦, ear jab maroñ kwal̦o̦k naan jãn em̦ ñan em̦ ilo Rom. Mekarta, ekar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan ippãn aolep ro rar lol̦o̦ke. Ilo raan kein, jet em̦m̦aan im kõrã ro jeid im jatid rejjab maroñ etal jãn m̦õko im̦weer ak jikin babu ko aer, ak bõlen rej jokwe ilo m̦õn rũtto ro kõn aer lukkuun rũttol̦o̦k, nañinmej, ak m̦õjn̦o̦l̦o̦k. Bõtab, yokwe eo aer ñan Anij im kõn̦aan eo aer ñan kwal̦o̦k naan ej kajoor wõt. Jemaroñ jar kõn er im kajjitõk bwe Jemãdwõj ilañ en jipañ er bwe ren iioone ro me relukkuun kõn̦aan katak kõn e im karõk ko an relukkuun em̦m̦an.

21. Etke jejjab aikuj aepedped ilo ad kwal̦o̦k naan ak jej aikuj ekkaiuriur?

²¹ Elõñ iaad jemaroñ bõk kun̦aad ilo jerbalin kwal̦o̦k naan jãn em̦ ñan em̦ im bar wãween ko jet ñan jerbalin kõm̦m̦an ri-kal̦oor. Innem kõj kajjojo jen kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan kajejjet ijo kun̦aad ãinwõt ri-kwal̦o̦k naan ro an Aelõñ eo, im kõm̦m̦an bwe en lõt ad kajeeded ennaan eo “ñan ãne ko rettol̦o̦ktata ilo lal̦.” Jerbal in ej juon jerbalin ekkaiuriur jej aikuj kõm̦m̦ane kõnke jej lo “kõkal̦l̦e eo” bwe jej pãd ilo raan ko ãliktata. (Matu 24:3-14) Ejjel̦o̦k iien ñan ad aepedped. Kiiõ, jej aikuj “poub wõt ilo jerbal eo an Irooj.”—1 Kor. 15:58.

22. Ilo ad kõttaretok raan eo an Jeova, ta eo jej aikuj jek ilo bũruod ñan kõm̦m̦ane?

²² Ilo ad kõttar an “raan eo el̦ap im kaamijak an Jeova” itok, jen jek ilo bũruod ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan ilo peran im tiljek. (Joel 2:31) Jemaroñ lo wõt armej ro ãinwõt ri-Beria ro me rej “lukkuun m̦õn̦õn̦õ in roñjake ennaan eo.” (Jrb. 17:10, 11) Kõn men in, jen kwal̦o̦k naan m̦ae iien kõj aolep jej roñ naan kein ilo kõkkar: “Kwe juon ri-karejar eo em̦m̦an im etiljek! Elukkuun em̦m̦an men eo kwaar kõm̦m̦ane!” (Matu 25:23) El̦aññe jej kijejeto wõt im bõk kun̦aad ilo jerbalin kõm̦m̦an ri-kal̦oor eo ilo raan kein im tiljek wõt ñan Jeova, em̦ool bwe jenaaj lañlõñ ñan indeeo kõnke jaar bõk jeraam̦m̦an eo ñan kalõt ad kwal̦o̦k naan kõn Aelõñ eo an Anij!