Kõmman Bwe Wõnmanlok Eo Am En Alikar
“Kwon owõn ilo men kein, im mõke lelok yuk ñõn ir, bwe am wõnmanlok en alikar ñõn ro otemjej.”—1 TIMOTE 4:15.
1. Ewi wãwen am maroñ jelã ñe juõn leen ej kalo im bojak ñan mõñã?
PIJAIKI ilo lemnak eo am kin leen eo emõn ibbam—leen juõn wijki peach, juõn pear, juõn mango, ak bar juõn men. Kwo maroñ ke kwalok ñããt eo ej emmed im bojak ñan mõñã? Aet. Nemen, unokan, im wãwen eñjake in leen wijki eo men kein aolep rej jiroñ yuk bwe juõn mõñã eo emõn ej kõttar yuk. Ilo minute eo kwoj kiji im likit iloan loñim, kwo maroñ kwalok an juburuõm. Elap an enno! Elap an tõñal! Ej lewõj ñan yuk juõn lañliñ im mõnõnõ eo elap.
2. Ewi wãwen kõmman bwe ritto en alikar, im ta eo menin ej jelete ilo kõtan ko an juõn armij?
2 Menin elamwan ak ekamõnõnõ ej einlok wõt wãwen ko jet ilo mour. Einwõt juõn wanjoñok, einwõt an mol ibben emmed eo an leen eo, ritto ilo jitõb ilo juõn armij ej bareinwõt alikar ilo elõñ kajjo wãwen ko. Jej kile an juõn armij ritto ñe jej lo an kalikar lolokjen, melele, jelãlokjen, im men ko eierlok wõt. (Job 32:7-9) Emol ad mõnõnõ in tel ad im jerbal ibben armij ro rej kalikar kadkad kein ilo lemnak ko im kõmman ko air.—Jabõn Kennan Ko 13:20.
3. Men eo Jesus ear kalikare kin armij ro ilo ran ko an ta eo ear kwalok kake kin ritto?
3 Ilo wãwen eo juõn, juõn armij emaroñ ritto, ak wãwen an konono im mwilin remaroñ kalikar bwe ejjab ritto ilo eñjake im ilo jitõb. Ñan wanjoñok, ilo an konono kin ebeben in armij ro rejebwãbwe ilo ran ko an, Jesus Christ ear ba: “Bwe Jon e ar itok im jab mõña im jab irak, im rej ba, Dimon iben. Nejin armij e ar itok im mõña im irak, im rej ba, Armij e mãtia, im ej irak wain.” Meñe armij rein rar ritto ilo enbwin, Jesus ear ba bwe rej kõmman einwõt “ajiri ro”—rar jab ritto. Kin menin, ear kobaiktok: “Im kowãnik jelalokjen kin jerbal ko an.”—Matu 11:16-19.
4. Ilo wãwen et ko wõnmanlok im ritto kar kalikari?
4 Jen nan ko an Jesus, jemaroñ lo elañe juõn armij ewõr ibben meletlet eo emol—juõn kakõlle eo jej kile kin ritto—ej alikar ilo jerbal ko ej kõmmani im tokjen ko rej walok. Ikijen menin, lale nanin kakabilek eo an Paul ñan Timothy. Elikin an kõlajrak men ko Timothy ear aikwij jibadõki, Paul ear ba: “Kwon owõn ilo men kein, im mõke lelok yuk ñõn ir, bwe am wõnmanlok en alikar ñõn ro otemjej.” (1 Timote 4:15) Aet, wõnmanlok eo an juõn Ri Christian ñan an ritto ej “alikar,” ak emõn kile kake. Ritto eo an Christian, ej einwõt juõn meram eo ej romak, ejjab juõn men eo ituloa jejjab loe ak kadkad eo ettino. (Matu 5:14-16) Kin menin, jenaj etale ruo wãwen ko relap me wõnmanlok im ritto remaroñ alikar ie: (1) eddeklok ilo jelãlokjen, melele, im meletlet; (2) kwalok leen jitõb eo.
Juõn wõt ilo Tõmak im Jelãlokjen
5. Ewi wãwen ad maroñ kamelele kin ritto?
5 Elõñ wõt dictionary ko rej kwalok kin ritto einwõt wõnmanlok eo elap, kin an lap an eddek, im einwõt an tõbar ijo eliktata ak kien eo ewõr kõnan ie. Juõn leen wijki, einwõt kar kwalok lok iman, ej ritto ak emmed, ñe ededelok an eddek im baotokin, unokan, bwin mãlu, im nemen emwij an tõbar men eo jej watõke jekõnan. Kin menin, ritto ej joñan wõt emõntata, dedelok, ak wãppen.—Aiseia 18:5; Matu 5:45-48; Jemes 1:4.
6, 7. (a) Ta eo ej kwalok bwe Jehovah ej itoklimoen bwe ri kabuñ ro an otemjej ren wõnmanlok ñan ritto ilo jitõb? (b) Ta eo ritto ilo jitõb ej ebaklok ñane?
6 Jehovah Anij ej itoklimoen ibben ri kabuñ ro an otemjej bwe ren wõnmanlok ñan air ritto ilo jitõb. Ñan tõbar jemlok in, ear kõmman menin letok ko remõn iloan congregation eo an Christian. Ñan Ri Christian ro ilo Ephesus, ri jilek Paul ear je: “Im E ar letok jet bwe ren dri jilik; im jet, dri kanan; im jet, dri evanjel; im jet, pastor im dri kaki; bwe En kowãppenlok ro remõn, kin jerbal in jibõñ, kin kalek enbwinin Kraist, mae aruij tõbare juõn wõt tõmak, im jela Nejin Anij, ñõn armij eridto, ñõn joñõn ridtõn an Kraist obrõk, bwe jen kiõ jen jab ajiri, im jibliklik einwõt no ko, im makõtkit kin jabrewõt kõto in katak, ilo jela mon an armij, ilo etao eo ej tellok ñõn keien bwir.”—Dri Epesõs 4:11-14.
7 Ilo eon kein, Paul ear kamelele bwe ibwiljin un ko unin an Anij kar kõmman kain menin letok kein relõñ ilo jitõb ej bwe aolep rej aikwij ‘tõbar juõn wõt tõmak im ilo jelãlokjen eo ejimwe,’ im erom “armij eridto,” im ñan ‘joñõn ridtõn an Kraist obrõk.’ Wãwen eo dein jenaj bõk lomor jen ad jibliklik einwõt ajiri ilo jitõb kin lemnak im katak ko rewan. Kin menin jej lo kõtan eo ebak ikõtan wõnmanlok ñan ritto ilo Christian im tõbar “juõn wõt tõmak, im jelã Nejin Anij.” Elõñ melele ko ilo nanin kakabilek eo an Paul emõn ñe jej lukkun lemnak kaki.
8. Ta eo tõbar “juõn wõt” ilo tõmak im jelãlokjen eo ejimwe ej aikwiji?
8 Moktata, ke jej aikwij debij ad “juõn wõt,” juõn Ri Christian eo eritto ej aikwij burukuk im errã ibben ri tõmak ro mõttan ikijen tõmak im jelãlokjen. Ejjab kowõnmanlok ak akwelap kin lemnak ko an make ikijen melele kin Bible eo. Jen an eindein, ej lukkun liki mol eo einwõt Jehovah Anij ear kalikare ikijen Nejin, Jesus Christ, im “dri korijer e tiljek im meletlet.” Ilo ekkeini bõk mõñã ko ilo jitõb rej litok “ilo ien emõn”—ikijen publication ko, kwelok ko, assembly ko, im convention ko an Christian—jemaroñ liki bwe jej debij ad “juõn wõt” ibben Ri Christian ro mõttad ilo tõmak im jelãlokjen.—Matu 24:45.
9. Kamelele melelen kajin in “tõmak eo” einwõt an Paul kar kajerbale ilo letter eo an ñan Ri Ephesus ro.
9 Kein karuo, kajin in “tõmak eo” ej jitõñlok ñan likieo in tõmak eo ad, “drilpen, im aitokõn, im mũlõlin, im utiejen.” (Dri Epesõs 3:18; 4:5; Dri Kolosse 1:23; 2:7) Ilo mol, ewi wãwen an juõn Ri Christian maroñ bed ilo juõn wõt ibben ri tõmak ro mõttan elañe ej tõmak ak bõk jet wõt mõttan in “tõmak eo”? Melelen menin ej bwe jejjab aikwij jokane kin ad baj jelã wõt bedbedin katak ko ilo Bible ak ebaj tinad wõt ak jimettan jelãlokjen eo ad kin mol eo. Ak, ej aikwij wõr ad itoklimo ñan bõk tokjen aolep menin letok im karõk ko an Jehovah ikijen dolul eo an ñan ad maroñ kũbũj lallok ilo Nan eo an. Jej aikwij kate kij ilo joñan wõt ad maroñ ñan tõbar juõn melele ejimwe im elap kin ankilan Anij im karõk eo an. Menin ekoba bõk ien ñan read im katak Bible eo im book in Bible ko, jar ñan Anij im kajitõk kin jibañ im tel eo an, ñan ekkeini bed ilo kwelok ko an Christian, im bõk kunad ilo kwalok nan kin Ailiñ eo im jerbal in kõmman ri kalor ro.—Jabõn Kennan Ko 2:1-5.
10. Ta tokjen eo elap in nan kein “mae aruij tõbare,” einwõt air kajerbale ilo Dri Epesõs 4:13?
10 Kein kajilu, Paul ear kwalok wãwen mejenkajjik ko jilu kin nan kein “mae aruij tõbare.” Ikijen kajin in “aruij,” juõn Bible handbook ej letok melelen einwõt “jab otemjej, juõn kin juõn, ejenolok, ak otemjej ibben don.” Ilo bar juõn wãwen ba, kajjojo iad ej aikwij wõnmantak kin juõn jibadbad eo ewõr unin ñan jibadõk mejenkajjik eo an ñan ritto in Christian ibben aolepen ro jimjãn jimjatin. The Interpreter’s Bible eo ej kwalok nan in: “Tõbrak eo elap ilo jitõb jejjab bõke ikijen armij eo make, ilo an jenoloklok jen ro jet, ejja einwõt juõn mõttan enbwin ejjab maroñ tõbar an eddeklok im ritto ijellokin wõt an aolepen enbwin eo etal wõt im eddeklok ilo ejmour.” Paul ear kakememej Ri Christian ro ilo Epesõs bwe kar “iben ro remõn otemjej” eo rar aikwij kate ir bõk melele eo eyu kin tõmak eo.—Dri Epesõs 3:18a.
11. (a) Ta eo kõmman wõnmanlok ilo jitõb ejjab jerbal ñane? (b) Ta eo jej aikwij kõmmane ñan kõmman wõnmanlok?
11 Ealikar jen nan ko an Paul bwe wõnmanlok eo ilo jitõb ejjab melelen ñan baj kanne wõt lemnak ko ad kin jelãlokjen im meletlet elap. Ri Christian eo eritto ejjab juõn eo ej kabwilõñ ro jet kin an meletlet. Jen an eindein, Bible eo ej ba: “A ial an ro dru wãnik ej einwõt maram ilo ien rantak, eo ej maramlok wõt ñõn ran e wãppen.” (Jabõn Kennan Ko 4:18) Aet, ej “ial eo,” ejjab armij eo, ej “maramlok wõt.” Elañe jej etal wõt im likit iman juõn jibadbad ñan etal wõt ibben melele eo ej meramlok wõt kin Nanin Anij me Jehovah ej lelok ñan armij ro an, jenaj kõmman wõnmanlok ilo jitõb. Ilo wãwen in, ej melelen ñan emmakit manlokwõt, im menin ej juõn men eo kij otemjej jemaroñ kõmmane.—Sam 97:11; 119:105.
Kalikar “Leen Jitõb eo”
12. Etke kalikar leen jitõb eo elap tokjen ilo ad jibadõk wõnmanlok eo ilo jitõb?
12 Ke eaorõk ñan tõbar “juõn wõt tõmak, im jela Nejin Anij,” elap an aorõk bareinwõt ñan ad kalikar leen jitõb eo an Anij ilo jabdewõt wãwen mour eo ad. Etke? Menin ej eindein kinke ritto, einwõt ad kar loe, ejjab bed ituloa ak nojak, ak rej kadkad ko ralikar me rej maroñ kõketak im kakajur ro jet. Bwebõta, ad bukõt ad wõnmanlok ilo jitõb ejjab baj juõn jibadbad wõt ñan kwalok mwil emõn. Jen an eindein, ke jej rittolok ilo jitõb, im lor ialin tel eo an jitõb eo an Anij, enaj wõr juõn oktak eo emõn ilo lemnak ko im kõmman ko ad. “Komin etetal kin Jitõb im kom jamin kajejit mõm ko in kõniek,” ri jilek Paul ear ba.—Dri Galetia 5:16.
13. Ta oktak eo ej juõn menin kalikar wõnmanlok eo?
13 Paul ear etal wõt im kõlajraki “jerbal in kõniek ko,” relõñ im “alikar.” Mokta jen an juõn armij itok im melele aorõkin menin aikwij ko an Anij, mour eo an ej joñok eo ilo mour in lal in im emaroñ obrak kin jet ian men ko Paul ear kwalok kaki: “lũñ, etton, ejej, kabuñ ñõn ekjõp, marmir, kijirãt ko, akwail ko, ban ko, illu ko, wãlok ko, limõjnonu ko, kiõjaljal ko, junmar ko, karek, airwaro ko, im men ko eirwõt.” (Dri Galetia 5:19-21) Ak ke armij eo ej kõmman wõnmanlok ilo jitõb, ej etal im ellã jen “jerbal in kõniek ko” rejjab emõn im bõk jikiir kin “leen jitõb.” Menin ej oktak eo ealikar itulik ej juõn menin kamol eo ealikar bwe armij eo ej wõnmanlok ñan ritto in Christian.—Di Galetia 5:22.
14. Kamelele kajin kein ruo “jerbal in kõniek ko” im “leen jitõb eo.”
14 Jej aikwij kile kajin kein ruo “jerbal in kõniek ko” im “leen jitõb eo.” “Jerbal ko” rej tokjen ko rej walok jen men eo juõn armij ej kõmmane. Ilo bar juõn wãwen ba, men ko Paul ear kõlajraki einwõt jerbal in kanniek ko rej walok jen jokãlet eo an armij eo ak kareelel eo jen jab wãppen eo an armij. (Dri Rom 1:24, 28; 7:21-25) Ilo bar wãwen eo juõn, kajin in “leen jitõb eo” ej kalikar bwe kadkad ko rej kõlajraki, rejjab walok jen tokjen jibadbad ko ñan kakõmõnmõnlok kadkad ko kadkadin armij eo, ak rej tokjen ko rej walok kin an jitõb eo an Anij jerbal ibben armij eo. Ejja einwõt an walok leen juõn wijki ñe ej jimwe kejbãroke, eindein an juõn armij naj kalikar leen jitõb eo ñe jitõb kwojarjar eo ej jerbal ilo mour eo an.—Sam 1:1-3.
15. Etke elap tokjen ñan kanuij lale aolep wãwen ko kin “leen jitõb eo”?
15 Bar juõn point ñan lemnak kake ej wãwen an Paul kajerbal nanin “leen” ñan kobaik aolep kadkad ko remõn ear kwalok kaki. Jitõb eo ejjab kwalok elõñ kain leen ko ñan ad kãlet kõnan eo ad. Aolep kadkad ko Paul ear kõlajraki—yokwe, lañliñ, ainemõn, meanwõr, joij, lejokmen, tiljek, inemõn, im jadõr—joñan aorõkiir wõt juõn, im ibben don rej kõmman bwe mour in Christian eo ad ekãl en maroñ walok. (Dri Epesõs 4:24; Dri Kolosse 3:10) Kin menin, meñe jemaroñ lo jet ian kadkad kein bwe elaplok air alikar ilo mour eo ad kin kadkadid make im kõnan ko ad, elap tokjen bwe jen kanuij lale aolep men ko Paul ear kwalok kaki. Ilo ad kõmman eindein, enaj laplok ad maroñ kwalok kadkad ko kadkadin Christ ilo mour eo ad.—1 Piter 2:12, 21.
16. Ta mejenkajjik eo ad ilo ad bukõt ritto in Christian, im ewi wãwen ad maroñ tõbare?
16 Katak eo elap tokjen jemaroñ katak jen konono eo an Paul ej bwe ilo jibadõk ritto in Christian, mejenkajjik eo ad ejjab ñan tõbar jelãlokjen im katak eo elaplok im ejjab bareinwõt ñan baj ejaake kadkad ko remõn. Ej ñan bõk ilo mour eo am jitõb eo an Anij eo ejelok emaroñ in kabõjrake. Ñan joñan eo me lemnak im kõmman ko ad rej emmakit ñan tel eo an jitõb an Anij, ñan joñan eo jej oktak im ritto ilo jitõb. Ewi wãwen ad maroñ tõbar mejenkajjik in? Jej aikwij kabellok buruõd im ad lemnak ñan kareelel eo an jitõb eo an Anij. Menin ekitibuj ad ekkeini bed im bõk kunad ilo kwelok ko an Christian. Jej bareinwõt aikwij ekkeini ad katak im kalmenlokjen kin Nanin Anij, im kõtlok bwe nanin kaiñi ko ie ren tel wãwen ad jerbal ibben ro jet im jokãlet im bebe ko jej kõmmani. Inem, emol, wõnmanlok eo ad enaj kanuij alikar.
Kõmman Wõnmanlok ñan Aibujuij eo An Anij
17. Kõmman wõnmanlok ewi wãwen an wõr kilan ñan kaibujuij Jemed ilañ?
17 Men eo elaptata, ilo ad kõmman bwe wõnmanlok eo ad en alikar men in ej bõktok aibujuij im nebar, jab ñan kij, ak ñan Jemed ilañ, Jehovah, eo ej kõmman bwe jen maroñ tõbar ritto ilo jitõb. Ilo boñin eo mokta jen air kar mõn Jesus, ear jiroñ ri kalor ro an: “Ilo men in Jema ej aibujuij, bwe komij jebar elõñ leen; im ein drein kom naj dri kalora.” (Jon 15:8) Kin men kein jimor leen jitõb eo rar kalikare im kin leen Ailiñ eo ilo jerbal in kwalok nan eo air, ri kalor ro rar bõktok aibujuij ñan Jehovah.—Jerbal 11:4, 18; 13:48.
18. (a) Ta jonikõn eo ekalañliñ ej walok rainin? (b) Ta aitwerõk eo jonikõn in ej kwalok?
18 Rainin, kajerammõn eo an Jehovah ej bed ion armij ro an ke rej bõk kunair ilo juõn jerbal in jonikõn ilo jitõb ibelakin lal. Ilo elõñ yiõ ko tok ñan kiõ, enañin 300,000 ro rekãl yiõ otemjej rej wujleplok ir make ñan Jehovah im kakõlleik wujleplok in air ilo air baptais ilo den. Menin ej kamõnõnõik kij im ejelok bere bwe ej bareinwõt kalañliñ buruen Jehovah. (Jabõn Kennan Ko 27:11) Bõtab, bwe menin en wõnmanlok wõt einwõt juõn unjen lañliñ im nebar ñan Jehovah, rein otemjej rekãl rej aikwij “etetal wõt ilo burukuk ibben [Christ], im en elle okrami im kalek kom ilo E, im komin bin ilo tõmak.” (Colossians 2:6, 7, New World Translation) Menin ej letok juõn aitwerõk ruo mwiañan ñan armij ro an Anij. Ilo juõn wãwen, elañe kwe juõn ri baptais eo ekãl, kwonaj bõk ke aitwerõk in im kajerbale ñan yuk make bwe “am wõnmanlok en alikar ñõn armij otemjej”? Ilo wãwen eo juõn, elañe etto am kar bed ilo mol eo, kwonaj bõk ke aitwerõk in ñan bõk eddo eo ñan kejbãrok mour in jitõb eo an ro rekãl? Ilo wãwen kein jimor, aikwij eo ñan wõnmanlok wõt ñan ritto ej alikar.—Dri Pilippai 3:16; Dri Hibru 6:1.
19. Ta tokjen im jerammõn ko remaroñ am elañe wõnmanlok eo am ej alikar?
19 Jerammõn ko remõn rej kõttar ro otemjej rej kate ir jerbal ñan kõmman bwe wõnmanlok eo air en alikar. Kememej nanin kõketak ko an Paul elikin an rejañ Timothy bwe en kõmman wõnmanlok: “Kwon kejbãrok yuk, im men in katakin ko am. Kwon berwõt ilo men kein; bwe ilo am kõmõn ein drein, kwo naj mõke lomoren yuk, kab ro rej roñjake yuk.” (1 Timote 4:16) Ilo am niknik im kõmman bwe wõnmanlok eo am en alikar, kwe bareinwõt kwo maroñ bõk kunam ilo jerammõn eo ñan kaibujuij etan Anij im lañliñ kin kajerammõn ko an.
Kwoj Kememej Ke?
• Ilo wãwen et ko ritto ilo jitõb remaroñ alikar?
• Kain jelãlokjen im melele rot eo rej kalikar ritto?
• Ewi wãwen kalikar “leen jitõb eo” ej kwalok wõnmanlok eo ilo jitõb?
• Ta aitwerõk eo jej aikwij bõke ke jej wõnmanlok wõt ñan ritto?
[Pija]
Kalo, ak ritto, ealikar kile kake
[Pija]
Jej kõmman wõnmanlok ilo jitõb ñe jej debdeb wõt ibben mol eo einwõt emwij kalikare
[Pija]
Jar ej jibañ kij kalikar “leen jitõb eo”