En Tellokin Am Bõk Juõn Ailiñ
“Eo kakõle alikar an Anij ekajet jime; bwe En watõk kom ekar ñõn ailiñ in Anij.”—2 TES. 1:5.
1, 2. Ta karõk eo an Anij kin jerbal in ekajet, im wõn eo enaj kõmmane?
ILO tarrin yiõ in 50 C.E., ri jilek Paul ear bed ilo Athens. Ear inebata kin joñan lap an armij ro ijo kajutak ekjap ko ñan kabuñ ñan ir, inem men in ear kamakit e bwe en kwalok nan ilo bolemen ñan ir. Ear kajemlok katak eo an ilo juõn wãwen me ear kaitoklimoen ro rar jab kabuñ ñan Anij eo emol. Ear ba: “Kiõ [Anij] Ej jiroñ armij otemjej ijo ko otemjej bwe ren ukwelok ibeir: Bwe E ar likit juõn ran, iomin ran eo E naj ekajet ro dri lõl ilo wãnik kin Armij eo E ar likit E, im E ar lelok men in karel ñõn otemjej kin An kejerkakbiji E jen ro remij.”—Jerbal 17:30, 31.
2 Ej juõn men eaorõk ñan kalmenlokjen kin mol eo bwe emwij an Anij likit juõn ran ñan ekajete armij otemjej! Meñe Paul ear jab kwalok ilo katak eo an ilo Athens wõn armij eo enaj tel ran in ekajet in jejelã bwe Jesus Christ eo emwij an jerkakbiji enaj bõk eddo eo. Ekajet eo an Jesus enaj tellokin bwe armij ro ren mour ak mij.
3. Ta unin Jehovah ear kõmmane juõn bujen ibben Abraham, im wõn ro renaj bõk kunair ilo juõn wãwen ejej uan ñan kajejjete?
3 Ran in Ekajet eo enaj walok iumin 1,000 yiõ ko aetokin. Jesus enaj tel jerbal in ilo etan Jehovah einwõt King in Ailiñ in Anij, ak ejjab make ian ilo jerbal in. Jehovah enaj kãlet jen armij ro ion lal ro me renaj iroij ibben Jesus im renaj ekajet iumin 1,000 yiõ ko. (Keidi Luk 22:29, 30.) Enañin 4,000 yiõ ko remotlok, Jehovah ear ejaake bedbedin Ran in Ekajet eo ilo ien eo ear kõmmane juõn bujen ibben ri karejar eo an etiljek Abraham. (Read Jenesis 22:17, 18.) Bujen eo ear ijjino ilo 1943 B.C.E. Emol, Abraham ear jab lukkun melele kin ewi joñan an lap an naj kar bujen in jelet armij ro. Bõtab, rainin jemaroñ melele ekkar ñan bujen eo bwe, ewõr juõn jerbal ejej uan kin inen Abraham ñan kajejjet kitien karõk eo an Anij ñan ekajete armij ro.
4, 5. (a) Wõn eo ej mõttan eo elap in inen Abraham, ta eo ear make ba kin Ailiñ eo? (b) Kar ñããt eo kejatdikdik kin Ailiñ eo ear bellok?
4 Mõttan eo elap kin Inen Abraham kar jejjet kitien ibben Jesus, ilo ien eo ke Anij ear kabiti kin jitõb kwojarjar ilo 29 C.E. im ear erom Messiah eo ak Christ. (Gal. 3:16) Jesus ear jerbal jilu im jimettan yiõ ko ilo jerbal in kwalok nan kin Ailiñ eo ñan ailiñ an ri Jew ro. Elikin an kar armij ro kalbuji John ri baptais, Jesus ear kwalok bwe armij ro jet renaj kar erom ro uan Ailiñ eo ke ear ba: “Jen ran ko an Jon dri baptais ñõn ien in, rej kaiur ir ñõn ailiñ in lõñ, im ro dri kaiur rej kate ir im tõbar e.”—Mat. 11:12.
5 Ej juõn men ekaitoktoklimo, bwe elikin an Jesus ba kin ro renaj ‘tõbar’ Ailiñ in lañ, ear ba: “Emol Ij ba ñõn kom, Ejelok juõn e ar walok ian ro rej lotak jen kõra, elap jen Jon dri baptais: a eo ej erik wõt i ailiñ in lõñ ej elap jen e.” (Mat. 11:11) Etke ekar eindein? Kinke kejatdikdik eo ñan bõk kunair einwõt ro uan Ailiñ eo ear jab kanuij bellok ñan ro retiljek mae ien jitõb kwojarjar kar lutõk ion armij ro ilo Pentecost 33 C.E. Mokta jen ien eo John ri baptais ear mij.—Jerbal 2:1-4.
Ear Kowãnik Inen Abraham
6, 7. (a) Ilo wãwen et eo inen Abraham ear “einwõt iju ko ilõñ”? (b) Ta jerammõn eo Abraham ear bõke, im ta jerammõn eo inen renaj bõke?
6 Anij ear kallimur ñan Abraham bwe enaj “korlok ine[n] einwõt iju ko ilõñ, im einwõt bok i barijit.” (Jen. 13:16; 22:17) Jen ba bwe, ilo ien eo an Abraham kar ejelok juõn armij ear jelã kin ewi joñan oran armij ro renaj kar mõttan ine in. Bõtab, oran ine eo ilo jitõb ear alikar tokelik. Ekobalok ibben Jesus, orair ear 144,000.—Rev. 7:4; 14:1.
7 Nan eo an Anij ej ba, kin tõmak eo an Abraham: “[Abraham] e ar tõmak Jeova; im Ej watõk men in ñõn e einwõt wãnik.” (Jen. 15:5, 6) Emol, ejelok armij emaroñ wãnik otem wãnik. (Jem. 3:2) Mekarta, kinke tõmak eo an Abraham ear kanuij emõn, Jehovah ear watõke einwõt juõn ri wãnik im naetan jeran. (Ais. 41:8) Anij ear bareinwõt kowãnik ro rej mõttan inen Abraham ilo jitõb ekoba Jesus, im men in ej bõktok jerammõn ko relaplok jen men ko Abraham ear make bõke.
8. Ta jerammõn ko rebellok ñan ro uan inen Abraham?
8 Anij ear kowãnik Christian ri kabit ro kinke rar jerbale air tõmak ilo binmour eo an Jesus. (Rom. 3:24, 28) Iman mejen Jehovah, rej erreo jen jerawiwi, im kin men in emaroñ kabit ir kin jitõb kwojarjar bwe ren erom ro nejin ilo jitõb, ro jatin Jesus Christ. (Jon 1:12, 13) Rej bed ilo bujen eo ekãl im erom juõn ailiñ ekãl, “Israel an Anij.” (Gal. 6:16; Luk 22:20) Ej juõn jerammõn ekanuij lap ñan bõk kunair ilo men kein aolep! Kinke Anij ear kõmman men kein aolep kin ir, Christian ri kabit ro rejjab kejatdikdik in mour indio ion lal. Rej karmijete kejatdikdik in bwe ren bõk juõn lañliñ elaplok ñan mour ilañ ibben Jesus iumin Ran in Ekajet eo im iroij ibben.—Read Dri Rom 8:17.
9, 10. (a) Kar ñããt ien eo moktata jitõb kwojarjar eo ear kabit ri Christian ro, im ta eo ekar bed imair? (b) Kain jibañ rot eo Christian ri kabit ro rar bõke?
9 Ilo Pentecost 33 C.E., juõn kumi in armij etiljek ear bõk jerammõn eo ñan iroij ibben Jesus iumin ien Ran in Ekajet. Enañin 120 ian ro ri kaloran Jesus rar baptais kin jitõb kwojarjar eo im rar erom Christian ri kabit ro moktata. Bõtab, eñin kar jinoin air jerbal. Jen ien in manlok, rej aikwij kamol air tiljek ñan Jehovah meñe rej jelmae aolep melejoñ ko Satan ej bõktok ioir. Rar aikwij tiljek ñan mij elañe rar kõnan bõke belin eo belin mour ilõñ.—Rev. 2:10.
10 Kin men in, Jehovah ear kõketak Christian ri kabit rein ikijen Nan eo an im congregation eo an. Ñan wanjoñok, ri jilek Paul ear jeje ñan Christian ri kabit ro ilo Tessalonika: “Einwõt an juõn jemen lale ro nejin. Kimar keberan kom, kimar kainemõn kom, im ien otemjej kimar kakajur kom bwe komin mour ekkar ñõn mour eo ej kabuñburuen Anij, eo ej kir kom ñõn Ailiñ eo an im ñõn aibuijuij eo an.”—1 Tes. 2:11, 12.
11. Ta lokbook eo Jehovah ear kõmmane ñan ro uan “Israel an Anij”?
11 Iumin elõñlok jen 60 yiõ ko elikin an kar kãlet Christian ri kabit ro moktata, Jehovah ear beek bwe en wõr juõn lokbook in bwebwenato ko kin jerbal ko an Jesus, ekoba jerbal im nan in kakabilek ko An ear lilok ñan Christian ri kabit ro. Inem Jehovah ear kakobaik Jeje ko an Bible ilo kajin Greek ibben Jeje ko ilo kajin Hebrew me emwij jei. Ilo jinoin, ear jei Jeje ko ilo kajin Hebrew ñan ailiñ in Israel ilo ien eo rar bed ilo juõn kõtan ejej uan ibben Anij. Jeje ko ilo kajin Greek ñan Ri Christian ro kar jei ñan “Israel an Anij,” ro emwij kabiti ir einwõt ro jein im jatin Jesus im ro nejin Anij ilo jitõb. Ilo mol, ejjab melelen bwe ro rar jab mõttan ri Israel ro rar jab maroñ bõk tokjen ñan air katak Jeje ko ilo kajin Hebrew. Eindein lok wõt, Ri Christian ro me rejjab ri kabit ro rar bõk elap tokjen jen air katak im mour ekkar ñan kakabilek ko jen Jeje ko an Christian ilo kajin Greek.—Read 2 Timote 3:15-17.
12. Kain nan in kakememej rot eo Paul ear lelok ñan Christian ri kabit ro?
12 Anij ear kowãnik im kabit Ri Christian ro ilo ebeben eo kein kajuõn kin jitõb kwojarjar eo im men in ear kamaroñ ir ñan jolet mour ilañ. Ilo ien eo jitõb eo ear kabiti rein, ear jab melelen bwe rej iroij einwõt king ion Christian ri kabit ro mõttair ke rar bed ijin ion lal. Ej alikar, jet ri Christian ro ilo ebeben eo kein kajuõn rar meloklok kin men in, im tokelik rar kautiej ir make ilõñin ro jeiir im jatiir ilo congregation eo. Kin men in, Paul ear kajitõk: “Kiõ kom mãt, kiõ kom mweie, kom ar iroij ke kim joko: im emol I kõnan bwe komin iroij, bwe kimin jimor iroij ibemi.” (1 Kor. 4:8) Kin men in, Paul ear kakememej ri kabit ro ilo ran ko an: “Jab bwe kim iroij ion ami tõmak, a kim dri jibõñ ilo ami lõñliñ.”—2 Kor. 1:24.
Kauñ Oran Ri Kabit Ro
13. Ewi wãwen jerbal in ekkãlel ri kabit ro ear wõnmanlok elikin 33 C.E.?
13 Jab aolep 144,000 Christian ri kabit ro rar kãlet ir ilo ebeben eo kein kajuõn. Jerbal in ekkãlel ear wõnmanlok wõt ilo ran ko an ri jilek ro inem tokelik jerbal eo ear jino diklok. Bõtab, ear wõnmanlok ñan ran kein ad. (Mat. 28:20) Eliktata, elikin an kar Jesus ijjino an iroij ilo 1914, men ko ion lal rar walok ilo mõkaj.
14, 15. Ta eo ear walok ilo ien kein ad ikijen jerbal in ekkãlel ri kabit ro?
14 Mokta, Jesus ear karreoik lõñ jen jabdewõt men me ear jumae iroij eo an Anij. (Read Reveles̃õn 12:10, 12.) Tokelik, ear jino ain bwen ro uan Ailiñ eo bwe en uñ oran in 144,000. Ilo tuiolapen yiõ ko 1930, jerbal in ear ebake ien jemlokin im Anij ear kãlet jet wõt jen ro rar bõk mol eo ñan mour ilañ. Jitõb eo ear jab kennan ibbeir bwe ren ro nejin Anij. (Keidi Dri Rom 8:16.) Jen men in, rar kalikar bwe rar mõttan ro me Bible eo ej naetair “bar jet Aõ s̃ip” ro me kejatdikdik eo air ej ñan mour indio ilo juõn paradise ion lal. (Jon 10:16) Inem, elikin 1935 jerbal in kwalok nan ear oktak ñan jerbal in ain ro uan “jar [eo] elap,” me ri jilek John ear loe ilo vision eo im renaj bõk lomor ilo “iñtan [eo] elap.”—Rev. 7:9, 10, 14.
15 Meñe eindein, jen yiõ ko 1930 liktak, eiet armij rar bõk kejatdikdik eo ñan mour ilañ. Etke? Jet ien, bõlen ñan bõk jikin armij ro rar jab tiljek. (Keidi Reveles̃õn 3:16.) Paul ear kwalok bwe jet armij ear jelã kajjiir rar illok jen mol eo. (Pil. 3:17-19) Wõn ro Jehovah enaj kãlet bwe ren bõk jikiir? Ilo mol, ej an Jehovah bebe. Bõtab, emaroñ kir wõt, jab ro rekãl, ak ro me—einwõt ri kalor ro me Jesus ear konono kaki ke ear kajutak kwojkwoj in Kememej eo ibbeir—ro me emwij air kamole air tiljek ñan joñan eo emõn.a—Luk 22:28.
16. Ikijen ri kabit ro, ta eo elap ad kamolol kake, im ta eo jemaroñ liki kake?
16 Bõtab, emaroñ bwe, jab aolep ro emwij kãlet ir ñan mour ilañ jen yiõ ko 1930 im liktak rar bõk jikin ro rar jab tiljek. Jehovah ear beek bwe Christian ri kabit ro renaj bed ibwiljid ñan jemlokin ran ko eliktata ilo jukjuk in bed in mae ien eo, “Babilõn [eo] Elap,”b enaj jako. (Rev. 17:5) Im jemaroñ liki bwe oran 144,000 uan ri kabit ro enaj uñ ekkar ñan ien eo an Jehovah im aolepeir renaj bõk jikiir ilañ ilo Ailiñ eo. Bareinwõt, jemaroñ tõmak ilo Nan in kanan eo bwe jar eo elap enaj orlok wõt im einwõt juõn kumi renaj wõnmanlok im kwalok air tiljek. Mõttan wõt jidik renaj “itok jen iñtan eo elap” me lal eo an Satan ear kõmmane im ilo lañliñ renaj deloñ ilo lal ekãl an Anij.
Kien Eo An Anij Ilañ Mõttan Jidik Ededelok!
17. Ekkar ñan 1 Dri Tessalonika 4:15-17 im Reveles̃õn 6:9-11, ta eo ear walok ñan Christian ri kabit ro me rar tiljek ñan mij?
17 Jen 33 C.E., elõñ thousand ian Christian ri kabit ro emwij air kwalok tõmak ekajur im rar kijenmij ilo tiljek ñan mij. Ri tiljek rein emwij an Anij watõk ir bwe rej tellokiir ñan bõk Ailiñ eo im—alikar ear ijjino walok ilo tujinoin iroij eo an Christ—emwij air bõk jerammõn in ñan mour ilañ.—Read 1 Dri Tessalonika 4:15-17; Reveles̃õn 6:9-11.
18. (a) Ta eo ri kabit ro me rej mour wõt ion lal remaroñ liki? (b) Ewi wãwen sheep ro jet rej watõk Christian ri kabit ro jeid im jatid?
18 Ri kabit ro me rej mour wõt ion lal elap air liki bwe elañe renaj tiljek wõt, renaj bõk jinekjej eo ñan mour ilañ. Ñe elõñ million ro me rej naetair sheep ro jet, rej kalmenlokjen kin tiljek eo an ri kabit ro jeid im jatid, rej errã ibben nan ko an ri jilek Paul, ke ear jejelok ñan ri kabit ro jein im jatin ilo Thessalonica: “Kimij kimjãje kin kom ilo eklisia ko an Anij, kin ami kijenmij im tõmak ilo matõrtõr im iñtan otemjej rej walok ñõn kom: Eo kakõle alikar an Anij ekajet jime; bwe En watõk kom ekar ñõn ailiñ in Anij, eo komij bareinwõt iñtan kin e.” (2 Tes. 1:3-5) Ilo ien mij eo an ri kabit eo eliktata ion lal, jekron ñããt eo enaj walok, kien eo an Anij ilañ enaj uñ. Enaj juõn ien elãñliñ—ilañ im ion lal!
[Kamelele ko itulal]
a Lale September 1, 1992, katak ilo Imõniaroñroñ, page 14, paragraph 17.
b Lale “Question From Readers” (Kajitõk Ko Jen Ro Rej Read) ilo The Watchtower (Imõniaroñroñ), May 1, 2007.
Kwomaroñ Ke Kamelele?
• Ta eo Anij ear kwalok ñan Abraham im ear kitibuj Ran in Ekajet?
• Etke Anij ear kowãnik Abraham?
• Kin an Anij kowãnik inen Abraham ear melelen ta ñan ir?
• Ta eo Ri Christian ro aolep rej liki kake?
[Pija eo ilo peij 20]
Jesus ear rejañ ri kalor ro an ñan kate wõt ir im reimanlok ñan Ailiñ eo
[Pija eo ilo peij 21]
Ilo Pentecost 33 C.E., Jehovah ear jino kãlet ro inen Abraham mõttan eo kein karuo
[Pija ko ilo peij 23]
Sheep ro jet elap air kamolol Christian ri kabit ro kin air bed wõt ibbeir ilo ran ko eliktata