Unin an Aorõk bwe En Ettã Wõt Bũruod

1, 2. Etke ear jako an Anij buñbũruon ippãn Saul, eo im ekar ettã bũruon ilo jinoin? (Lale pija eo itulõñ.)

ILO jinoin ke Saul ear jino kiiñ ilo aelõñin Israel, ear juon eo ettã bũruon. (1 Samuel 9:1, 2, 21, UBS; 10:20-24, UBS) Bõtab ejjabto tokãlik, ear kõm̦m̦ane jet men ko rar kaalikkar an wel̦o̦k. Ñan waanjoñak, ke ear mootl̦o̦k iien eo rũkanaan Samuel en kar iioone Saul ilo Gilgal, Saul ear jab kõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõttare. Jarin tarin̦ae eo an RiPilistia ro rar pojak in tarin̦aeik er, im elõñ iaan RiIsrael ro rar etal jãn ippãn Saul. Saul emaroñ kar l̦õmn̦ak ippãn make bwe ej aikuj m̦õkaj im kõm̦m̦ane juon men kõnke erum̦wij tok Samuel. Eñin unin ear ajel̦o̦k menin katok eo ñan Anij meñe ejjab tõllo̦kũn. Men in ear kõm̦m̦an bwe Jeova en jab buñbũruon ippãn.​—1 Samuel 13:5-9.

² Ãlikin an kar Samuel tõparl̦o̦k Gilgal, ear kauweik Saul kõn men eo ear kõm̦m̦ane. Bõtab ijello̦kun an Saul kile bwe ekar bõd, ear kõm̦m̦an jekpen im kajjioñ n̦aruon ro jet kõn bõd eo an. Ear bar kajjioñ kwal̦o̦k bwe men eo ear kõm̦m̦ane ej juon bõd dikdik. (1 Samuel 13:10-14) Ãlikin iien in, ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ani elõñ men ko jet rebõd me rar kõm̦m̦an bwe Jeova en jol̦o̦ke jãn an kiiñ kõnke ear jako an buñbũruon ippãn. (1 Samuel 15:22, 23, UBS) Ekar em̦m̦an mour eo an Saul ilo jinoin, bõtab ear iioon el̦ap eñtaan im jorrããn ilo jem̦l̦o̦kin mour eo an.​—1 Samuel 31:1-6.

3. (1) Ta l̦õmn̦ak eo an elõñ armej kõn ettã bõro? (2) Ta kajjitõk ko jenaaj etali?

³ Ilo raan kein ad me el̦ap jiãiik doon ie, elõñ rej l̦õmn̦ak bwe rej aikuj kwal̦o̦k aer utiejl̦o̦k im em̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet bwe ren maroñ lo tõprak im jeraam̦m̦an. Ilo aer kõm̦m̦ane men in, remaroñ l̦õmn̦ak bwe ejjab menin aikuj ñan aer kwal̦o̦k ettã bõro. Ñan waanjoñak, juon em̦m̦aan me ebuñbuñ kõn an pãd ilo pijain alwõj ko ej kiiõ juon ruutiej ilo kien. L̦ein ej ba: “Ña kain armej rot en̦ me ejjab kõn̦aan bwe en ettãl̦o̦k jãn ro jet, im ijjab kõn̦aan bwe in oktak.” Bõtab etke eaorõk ñan kwal̦o̦k wõt ettã bõro? Ewi wãween an juon kwal̦o̦k ettã bõro, im ta ko juon eo ettã bũruon ejjab kõm̦m̦ani? Bareinwõt, ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k wõt ettã bõro meñe ilo iien ko rejjab pidodo? Ilo katak in jenaaj etale kajjitõk ko ruo m̦oktata. Tokãlik jenaaj etale kajjitõk eo kein kajilu ilo katak eo tok juon.

ETKE EAORÕK ETTÃ BÕRO?

4. Ta mel̦el̦ein wel̦o̦k?

⁴ Baibõl̦ ej kaalikkar bwe oktakin ettã bõro ej utiej bõro. Juon eo eutiej bũruon ekkã an kwal̦o̦k an wel̦o̦k. (Riit Jabõn Kõnnaan 11:2, UBS.) Devid ear kwal̦o̦k an mãlõtlõt ilo an kar kajjitõk ippãn Jeova bwe en bõbraiki jãn an kõm̦m̦ani men ko renaaj kaalikkar an wel̦o̦k. (Sam 19:13, NW) Ta mel̦el̦ein wel̦o̦k? Juon eo ewel̦o̦k ej m̦õkaj ilo an kõm̦m̦ane juon men ejjab tõllo̦kũn. Kõnke kõj aolep jejjab weeppãn, jet iien jej wel̦o̦k. Bõtab ãinwõt an alikkar jãn joñak eo an Kiiñ Saul, el̦aññe men in enaaj oktak im juon m̦anit, Jeova eban m̦õn̦õn̦õ ippãd. Bokin Sam 119:21 (UBS) ej ba bwe Jeova ej “kauwe ro eutiej bũrueer [ak ro rewel̦o̦k, NW].” Etke Jeova ej kauweik rein?

5. Etke ej juon bõd el̦ap ñe juon ej kwal̦o̦k an wel̦o̦k?

⁵ Ej juon bõd el̦ap ñe juon ej kwal̦o̦k an wel̦o̦k. Men in elukkuun oktak jãn likjab ak bõd dikdik ko ej kõm̦m̦ani. Etke? Kõnke m̦oktata, juon eo ewel̦o̦k ejjab kwal̦o̦k an kautiej Jeova, Irooj Bõtata eo ad. Kein karuo, ñe ej kõm̦m̦ane juon men ejjab tõllo̦kũn, ekkã an men in kõm̦m̦an bwe en wõr apañ ikõtaan im ro jet. (Jabõn Kõnnaan 13:10) Im kein kajilu, ãlikin an armej in kile bwe ear m̦õkaj ñan juon men ejjab tõllo̦kũn, men in emaroñ kõm̦m̦an an lukkuun jook. (Luk 14:8, 9) Ealikkar bwe jeban lo tokjãn ko rem̦m̦an ñe jej kwal̦o̦k ad wel̦o̦k. Bõtab ãinwõt an Baibõl̦ kaalikkar, Jeova ekõn̦aan bwe jen kwal̦o̦k ettã bõro aolep iien.

WÃWEEN AN JUON KWAL̦O̦K ETTÃ BÕRO

6, 7. Ewi wãween an juon kwal̦o̦k ettã bõro?

⁶ Ekkar ñan Baibõl̦, juon eo ettã bũruon ej watõk bwe ro jet rem̦m̦anl̦o̦k jãn e. (Pilippai 2:3, UBS) Bareinwõt ejel̦ã joñan maroñ ko an, im ej kile likjab im bõd ko an make. Ej bar m̦õn̦õn̦õ in roñjake l̦õmn̦ak ko an ro jet im katak jãn er. El̦ap an Jeova buñbũruon ippãn ro rej kwal̦o̦k ettã bõro.

⁷ Baibõl̦ ej bar kwal̦o̦k bwe juon eo ettã bũruon ejel̦ã ta ko ejjel̦o̦k an maroñ ñan kõm̦m̦ani ekoba ta ko ejjab tõllo̦kũn ñan an kõm̦m̦ani. Men in ej jipañe ñan kwal̦o̦k kautiej im jouj ñan ro jet.

8. Bwe jen maroñ kwal̦o̦k wõt ettã bõro, kain l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an rot ko jej aikuj kõjparok kõj jãni?

⁸ Ewi wãween ad jel̦ã ñe ejino utiej bũruod? L̦õmn̦ak m̦õk kõn jet iaan men kein me rej kaalikkar ñe ejino utiej bũruod. Ñan waanjoñak, bõlen jej l̦õmn̦ak bwe jem̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet kõnke ewõr ad eddo ilo eklejia eo ak bõlen kõnke ro jej epaake er ewõr aer eddo ilo eklejia eo. (Rom 12:16) Ak bõlen el̦ap ad kajjioñ kõm̦m̦an bwe ro jet ren kalimjek kõj ak kile im nõbar kõj. (1 Timote 2:9, 10) Bõlen jej jiroñ ro jet kõn ta ko rej aikuj kõm̦m̦ani im ta ko rejjab aikuj kõm̦m̦ani. (1 Korint 4:6) Ñe jej kõm̦m̦ani men kein, jemaroñ jab kile ak l̦õmn̦ak bwe men kein rej kaalikkar an jab ettã bũruod.

9. Etke jet rar kõm̦m̦ani men ko me rar kwal̦o̦k aer wel̦o̦k? Kwal̦o̦k juon waanjoñak ilo Baibõl̦.

⁹ Jemaroñ oktak im jino kwal̦o̦k ad utiej bũruod im wel̦o̦k el̦aññe jej kõtl̦o̦k bwe kõn̦aan im eñjake ko ad ren irooj iood. Men in ear wal̦o̦k ñan elõñ armej kõn aer kar kõn̦aan bõk nõbar jãn ro jet, ebbanban, im kõn aer jab jel̦ã dãpij aer illu. Erkein men ko me jet iaan ro ilo Baibõl̦ rar kõm̦m̦ani ãinwõt Absalom, Uzzaia, im Nebukadnezar. Men kein rar kõm̦m̦ani rej m̦õttan ‘jerbal ko an kanniõk.’ Kõn men in, Jeova ear kajim̦weik im kõttãik er kõn aer kar wel̦o̦k im utiej bũrueer.​—2 Samuel 15:1-6; 18:9-17; 2 Kronikel 26:16-21; Daniel 5:18-21.

10. Etke jejjab aikuj ekajete ro jet kõn unin aer kõm̦m̦ane juon men? Kwal̦o̦k juon waanjoñak ilo Baibõl̦.

¹⁰ Ebar wõr unin an jet armej kõm̦m̦ani men ko me remaroñ kwal̦o̦k aer jab ettã bũrueer. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak m̦õk kõn Abimelek im Piter. (Jenesis 20:2-7; Matu 26:31-35, UBS) Men ko em̦m̦aan rein rar kõm̦m̦ani rar ke kwal̦o̦k aer wel̦o̦k ak utiej bũrueer? Ke ta, rej ke kwal̦o̦k bwe elõñ mel̦el̦e ko rar jab jel̦ã kaki ak bõlen rar jab l̦õmn̦ak m̦okta jãn aer kõm̦m̦ane juon men? Kõnke jejjab jel̦ã kobban bũruon juon armej, jejjab aikuj ekajete kõn unin an kõm̦m̦ane juon men.​—Riit Jemes 4:12.

KILE IJO KUN̦AAM̦ ILO JERBAL EO AN JEOVA

11. Ta men eo eaorõk jej aikuj kile im mel̦el̦e kake?

¹¹ Juon eo ettã bũruon emel̦el̦e kõn ijo kun̦aan ilowaan eklejia eo. Kõnke Jeova ej juon Anij in laajrak im kon̦, ej kõm̦m̦an bwe en wõr kun̦aan kajjojo ilo eklejia eo. Meñe eokkõtaktak ijo kun̦aad jãn doon, bõtab jerbal ko ad kajjojo el̦ap aer aorõk. Jeova ear kwal̦o̦k an jouj ñan kõj ilo an kar kõm̦m̦an bwe en wõr ippãd kajjojo maroñ im kapeel ñan kõm̦m̦ane jet eddo ak jerbal. Jemaroñ kõjerbal men kein ear litok ñan kõj ñan nõbare im ñan jipañ ro jet. (Rom 12:4-8, UBS) Jeova ej kwal̦o̦k an lõke im kautiej kõj ilo an letok kun̦aad kajjojo.​—Riit 1 Piter 4:10, UBS.

12, 13. Etke jejjab aikuj bwilõñ ñe elõñ alen ej oktak eddo ak jerbal ko jej kõm̦m̦ani ilo ad jerbal ñan Jeova?

¹² Jet iien, jerbal ko jej kõm̦m̦ani ilo ad jerbal ñan Jeova rej okkõtaktak. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak m̦õk kõn Jijej. Ilo jinoin, kar e wõt im Jeova ilo lañ. (Jabõn Kõnnaan 8:22) Tokãlik, Jijej ear jipañe ñan kõm̦anm̦an enjel̦ ro jet, men ko ilañ, kab lal̦ in im men ko ie, innem ãliktata armej. (Kolosse 1:16) Bõtab tokãlik, ear bar wõr juon an Jijej jerbal kããl. Kar jilkintoke ñan lal̦ in, im ear l̦otak ãinwõt juon niñniñ im rũttol̦o̦k. (Pilippai 2:7, UBS) Ãlikin an kar mej, ear jepl̦aak ñan lañ. Im ilo 1914 eo, ear jino an Kiiñ in Aelõñ eo an Anij. (Hibru 2:9) Bõtab, ejjab iien eo ãliktata in ear oktak jerbal eo an Jijej. Ilo raan ko repãd im̦aan, enaaj irooj ium̦win juon to̦ujin iiõ, im ãlikin iien in enaaj kõjepl̦aak Aelõñ eo ñan Jeova bwe En “irooj ioon men otemjej.”​—1 Korint 15:28, UBS.

¹³ Jemaroñ bar kõtmãne bwe eddo ak jerbal ko jej kõm̦m̦ani ilo ad jerbal ñan Jeova remaroñ oktak jãn iien ñan iien. Pepe ko jej kõm̦m̦ani ekkã aer kõm̦m̦an bwe men in en wal̦o̦k. Ñan waanjoñak, m̦okta ekar ke ejjel̦o̦k pãleem̦, bõtab tokãlik kwaar pepe in m̦are? Ear ke wõr nejũm̦ ãlikin am̦ m̦are? Ak kiiõ ke kwõrũtto, kwaar ke kõm̦m̦an oktak ko bwe kwõn maroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aam̦ ñan Jeova? Ejjel̦o̦k pere bwe ke jaar kõm̦m̦ani pepe kein, ewõr jeraam̦m̦an ko jaar bũki ak eddo ko jaar aikuj kajejjeti. Jet iien emaroñ wal̦o̦k oktak ko ñan kõj, im men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k ak dikl̦o̦k ijo kun̦aad. Kwõj juon jo̦dikdik ke ak juon eo erũtto? Kwõj juon eo em̦m̦an ãjmour eo an ke ak juon eo enañinmej? Jeova ejel̦ã joñan maroñ ko ad kajjojo im ejel̦ã wãween eo em̦m̦antata emaroñ kõjerbal kõj ilo jerbal eo an. Ejjab kõtmãne bwe jen kõm̦m̦ani men ko ejjel̦o̦k ad maroñ ñan kõm̦m̦ani. Im el̦ap an m̦õn̦õn̦õ kõn aolep men ko jej kõm̦m̦ani ilo ad jerbal ñane.​—Hibru 6:10.

14. Ñe ettã bũruod, ewi wãween an men in naaj jipañ kõj bwe jen m̦õn̦õn̦õ wõt kõn jabdewõt jerbal ak eddo ko jej kõm̦m̦ani?

¹⁴ Jijej ear m̦õn̦õn̦õ ilo an kõm̦m̦ani aolep jerbal ko Jeova ear lil̦o̦k ñane, im kõj bareinwõt jemaroñ lo m̦õn̦õn̦õ ilo ad kõm̦m̦ani jerbal ko Jeova ej litok ñan kõj. (Jabõn Kõnnaan 8:30, 31) Juon eo ettã bũruon ej kwal̦o̦k an m̦õn̦õn̦õ kõn jerbal im eddo ko an ilo eklejia eo. Ejjab l̦ap an l̦õmn̦ak kõn jeraam̦m̦an ak eddo ko ekõn̦aan bũki, im ejjab inepata kõn an ro jet lo tõprak ilo jerbal ko aer. Bõtab ej l̦õmn̦ak wõt kõn an kajejjet jerbal ak eddo eo an ilo doulul in an Anij kõnke ej kile bwe jerbal in an ej jãn Jeova. Ej bareinwõt kile bwe jerbal ko ro jet rej kõm̦m̦ani rej bar itok jãn Jeova. Ñe ettã bũruod, men in enaaj jipañ kõj ñan kwal̦o̦k kautiej ñan ro jet im rejetake er ilo jerbal ak eddo ko aer.​—Rom 12:10, UBS.

L̦ÕMN̦AK EO EJIM̦WE KÕN ETTÃ BÕRO

15. Ta ko jemaroñ katak jãn joñak eo an Gideon?

¹⁵ Em̦m̦an joñak eo an Gideon kõnke ear juon eo ettã bũruon. Ke Jeova ear ba bwe enaaj kõjerbale ñan lo̦mo̦o̦ren RiIsrael ro jãn RiMidian ro, Gideon ear jenliklik ilo jinoin kõnke ear ba bwe ear itok jãn bwij eo em̦õjn̦o̦tata im bwe e armej eo ettãtata iaan ro nejin jemãn. (Ri Ekajet 6:15, UBS) Bõtab tokãlik ear m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane jerbal eo Jeova ear lel̦o̦k ñane. M̦okta ear lale ñe ejim̦we an mel̦el̦e kõn ta ko Jeova ekõn̦aan bwe en kõm̦m̦ani, im ear reilo̦k ñan Jeova bwe en tõl e. (Ri Ekajet 6:36-40, UBS) Gideon ear juon eo eperan, bõtab ear bar juon eo emãlõtlõt im elol̦o̦kjen̦. (Ri Ekajet 6:11, 27) Tokãlik ke armej ro rar kõn̦aan kairooje, ear jab kõn̦aan. Ãlikin wõt an kar kõm̦m̦ane jerbal eo an jãn Jeova, ear jepl̦aak ñan m̦weo im̦õn.​—Ri Ekajet 8:22, 23, 29.

16, 17. Ta ko juon eo ettã bũruon ej kõm̦m̦ani im l̦õmn̦ak kaki ñe ej kajjioñ kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k?

¹⁶ Ñe juon ej m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane juon jerbal ekããl ak ekõn̦aan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan, ejjab mel̦el̦ein bwe armej in ejjab ettã bũruon. Baibõl̦ ej rõjañ kõj aolep ñan kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko. (1 Timote 4:13-15) Bõtab mel̦el̦ein ke bwe jãn iien ñan iien ej aikuj wõr ad jerbal kããl bwe jen maroñ kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k? Ejjab. Ikijjeen jipañ eo an Jeova, kõj aolep jemaroñ kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k jekdo̦o̦n ta jerbal ak eddo ko jej kõm̦m̦ani kiiõ. Ñan waanjoñak, jemaroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k ad kwal̦o̦k wãween ko juon Kũrjin ej aikuj kwal̦o̦ki. Jemaroñ bar kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõm̦m̦ani jerbal im eddo ko Jeova ear litok ñan kõj. Ilo wãween in, enaaj em̦m̦anl̦o̦k wãween ad jerbal ñan Jeova im jenaaj jel̦ãl̦o̦k kilen jipañ ro jet.

¹⁷ Ñe juon eo ettã bũruon ej itõn bõk juon jerbal ak eddo ekããl, enaaj m̦okta lale ta ko enaaj aikuj kõm̦m̦ani ñan an kajejjet jerbal in. Enaaj jar kake men in im lukkuun lale el̦aññe ewõr an maroñ ñan kõm̦m̦ane. Ñan waanjoñak, enaaj ke wõr wõt an iien im maroñ ñan kõm̦m̦ani men ko jet raorõk? Emaroñ ke lel̦o̦k jet iaan jerbal ko ej kõm̦m̦ani kiiõ ñan ro jet bwe en maroñ kõm̦m̦ane jerbal in ekããl? El̦aññe ej l̦õmn̦ak kõn kajjitõk kein im ej lo bwe ejjab maroñ kõm̦m̦ane eddo ak jerbal in ekããl, bõlen em̦m̦anl̦o̦k ñe ej kõtl̦o̦k bwe juon eo ewõr an maroñ en wõnm̦aanl̦o̦k kake. Ilo ad jar im etale joñan maroñ ko ad, men in enaaj jipañ kõj ñan jab bõk eddo ak jerbal ko ejjel̦o̦k ad maroñ ñan kõm̦m̦ani. Jenaaj maroñ kõm̦m̦ane men in el̦aññe ettã bũruod.

18. (1) Ñe ettã bũruod, ta eo men in enaaj kõm̦akũt kõj ñan kõm̦m̦ane ñe ewõr juon ad eddo ak jerbal ekããl? (2) Ewi wãween an Rom 12:3 jipañ kõj ñan kwal̦o̦k ettã bõro?

¹⁸ El̦aññe jej lo bwe ewõr ad maroñ ñan kõm̦m̦ane juon eddo ak jerbal ekããl, jen keememej joñak eo an Gideon. Joñak eo an ej katakin kõj bwe ñan ad maroñ lo tõprak ilo jerbal eo ad, jej aikuji Jeova bwe en jipañ im tõl kõj. Baibõl̦ ej rõjañ kõj bwe jen “etetal ippãn [ad] Anij kõn juon bõro ettã.” (Maika 6:8) Kõn men in, jabdewõt iien ñe ewõr juon jerbal ekããl jej kõm̦m̦ane, jej aikuj jar kake ñan Jeova im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn naanin tõl ko ej litok ñan kõj ikijjeen Baibõl̦ im doulul in an. Jej aikuj kate kõj ñan l̦oor tõl eo an Jeova im jab atartar iood make. Jen keememej bwe unin ad maroñ kõm̦m̦ani jerbal ko Jeova ej litok ejjab kõn ad mãlõtlõt im kapeel. Unin ad maroñ kõm̦m̦ani ej kõnke Jeova ej kwal̦o̦k an ettã bũruon im jouj ilo an m̦õn̦õn̦õ in jipañ kõj. (Sam 18:35) Ñe jej ‘etetal ippãn Anij kõn juon bõro ettã,’ men in enaaj jipañ kõj bwe jen atartar ioon Jeova im jab lõke kõj make el̦e jãn joñan.​—Riit Rom 12:3, UBS.

19. Etke jej aikuj kwal̦o̦k ettã bõro?

¹⁹ Juon eo ettã bũruon ejel̦ã bwe Jeova wõt ej tõllo̦kũn ñan bõk nõbar im aiboojoj kõnke E eo ej Rũkõm̦anm̦an eo ad im Irooj Bõtata eo ad. (Revelesõn 4:11) Ñe ettã bũruod, jenaaj m̦õn̦õn̦õ kõn jabdewõt jerbal ak eddo ko kar litok ñan kõj ilo jerbal eo an Jeova im jenaaj kate kõj ñan kajejjeti. Ettã bõro enaaj bar kõm̦akũt kõj ñan kautiej eñjake im l̦õmn̦ak ko an rũttõmak ro jeid im jatid, im men in enaaj kõm̦m̦an bwe kõj aolep jen bõrokuk ippãn doon. Enaaj bar jipañ kõj ñan l̦õmn̦ak m̦okta jãn ad kõm̦m̦ane juon men, im men in enaaj kõjparok kõj jãn ad kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap. Ealikkar bwe ettã bõro eaorõk ippãn aolep armej ro an Anij, im Jeova ej kaorõk ro rej kwal̦o̦k ettã bõro. Ak ta el̦aññe ejjab pidodo ñan kwal̦o̦k ettã bõro? Katak in tok juon enaaj kwal̦o̦k kõn wãween ad maroñ kwal̦o̦k wõt ettã bõro meñe ilo iien ko rejjab pidodo.