Wõn Eo Ej Tõl Armej ro an Anij Rainin?

1, 2. Ãlikin an kar Jijej wanlõñl̦o̦k ñan lañ, ta eo rijjilõk ro an remaroñ kar kajjitõk ippãer make kake?

RIJJILÕK ro an Jijej rar jutak ioon Tol̦ Olive im reilõñl̦o̦k ñan lañ. Ej kab m̦õj aer lo an Jijej, irooj eo aer im eo m̦õttaer, weaak lõñl̦o̦k im jakol̦o̦k ilo juon kõdo̦. (Jrb. 1:9, 10, UBS) Ium̦win ruo iiõ, Jijej ear katakin er, rõjañ er, im tõl er. Ak kiiõ ejako jãn er. Ta eo renaaj kõm̦m̦ane kiiõ?

² M̦okta jãn an kar Jijej wanlõñl̦o̦k ñan lañ, ear jiroñ rũkal̦oor ro an im ba: “Kom̦ naaj rukwal̦o̦k kõn ña ilo Jerusalem, im ilo aolepen Judia im Sameria, im ñan ijoko rettol̦o̦ktata ilal̦.” (Jrb. 1:8, UBS) Ewi wãween aer naaj maroñ kajejjet jerbal in kar lel̦o̦k ñan er? Em̦ool bwe Jijej ear kallim̦uri er bwe m̦õttan jidik jetõb kwõjarjar enaaj pãd ippãer im jipañ er. (Jrb. 1:5) Bõtab bwe jerbalin kwal̦o̦k naan en maroñ tõpar jikin ko rettol̦o̦ktata ilo lal̦ in, ej aikuj wõr juon ej tõl jerbal in im kõm̦m̦an karõk ko bwe en tõprak. Rijjilõk ro rar jel̦ã bwe Jeova ear kõjerbal em̦m̦aan ro ear kããlõt er ñan tõl im lel̦o̦k karõk ko ñan RiIsrael ro ilo iien ko etto. Innem ejjel̦o̦k pere bwe remaroñ kar kajjitõk ippãer make im ba, ‘Jeova enaaj ke kiiõ kããlõt juon rũtõl ekããl?’

3. (1) Ãlikin an kar Jijej wanlõñl̦o̦k ñan lañ, ta pepe eo eaorõk rijjilõk ro an retiljek rar kõm̦m̦ane? (2) Ta kajjitõk ko jenaaj etali ilo katak in?

³ Juon jim̦a wiik tokãlik, rũkal̦oor ro an Jijej rar kõm̦m̦ane juon pepe kõn wõn eo enaaj bõk jerbal eo an kar Judas Iskariõt. Rar etale Jeje ko, jar bwe Anij en tõl er, innem rar kããlõt Mattaias bwe en uñ 12 rijjilõk. (Jrb. 1:15-26) Etke ear lukkuun aorõk ippãer im ippãn Jeova ñan kããlõt bar juon rijjilõk? Kõnke ear aikuj wõr 12 rijjilõk. Eñin unin kar kããlõt Mattaias bwe en bõk jerbal in eaorõk.a (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Jijej ear jab kããlõt wõt rijjilõk ro bwe ren itoitak ippãn. Ak ear katakin im kammineneik er kõn juon jerbal eaorõk renaaj kar kõm̦m̦ane ibwiljin armej ro an Anij. Ta jerbal in naaj kar aer, im ewi wãween an kar Jeova kõjerbal Jijej ñan jipañ er bwe ren pojak in kõm̦m̦ane? Ta karõk eo ilo iien ko an rijjilõk ro me armej ro an Anij rainin rej bar l̦oore? Im ewi wãween ad maroñ ‘keememej ro rej tõl kõj,’ el̦aptata ro rej uwaan “rũkarejar eo etiljek im mãlõtlõt”?​—Hi. 13:7; Matu 24:45, UBS.

JUON KUMI EJ PÃD IUM̦WIN TÕL EO AN JUON RŨTÕL JEJJAB LOE

4. Ta jerbal eo an kar rijjilõk ro im em̦m̦aan ro jet ilo Jerusalem?

⁴ Ilo kar raanin Pentekost eo ilo iiõ eo 33, rijjilõk ro rar jino tõl eklejia eo an Kũrjin ro. Ilo iien in, ‘Piter ear jutak ippãn joñoul im juon’ im kwal̦o̦k katak ko rem̦ool ñan juon jarlepju in RiJu im riaelõñ ko me rar oktak ñan kabuñ eo an RiJu. (Jrb. 2:14, 15) Elõñ iaan rein rar erom rũttõmak. Im tokãlik, Kũrjin rein rekããl “rar niknik ilo aer katak ippãn rijjilõk ro.” (Jrb. 2:42, UBS) Rijjilõk ro rar lale jããn ko an eklejia eo. (Jrb. 4:34, 35, UBS) Im rar lel̦o̦k katak ko ñan kõkajoor tõmak eo an armej ro an Anij. Joñan aer kar kaorõk men in rar ba: “A kõm naaj make niknik iien otemjej ilo jar im ilo kwal̦o̦k naan.” (Jrb. 6:4) Bareinwõt, rar jitõñ Kũrjin ro el̦ap jel̦ã im imminene ko ippãer ñan kowõnm̦aanl̦o̦k jerbalin kwal̦o̦k naan ilo teretore ko rekããl. (Jrb. 8:14, 15) Tokãlik, em̦m̦aan ro jet me rar rũkkapit rar kobal̦o̦k ippãn rijjilõk ro im loloorjake jerbal ko an eklejia ko wõj ilo tõre eo. Ãinwõt kumi in em̦m̦aan ro rar tõl (Governing body) ilo tõre eo, em̦m̦aan rein rar lel̦o̦k naanin tõl im karõk ko ñan aolep eklejia ko.​—Jrb. 15:2.

5, 6. (1) Ewi wãween an kar jetõb kwõjarjar jerbal ippãn kumi in em̦m̦aan ro rar tõl aolep eklejia? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.) (2) Ewi wãween an kar enjel̦ ro jipañ kumi in em̦m̦aan rein? (3) Im ewi wãween an kar Naanin Anij tõl kumi in?

⁵ Kũrjin ro ilo raan ko an rijjilõk ro rar kile bwe Jeova Anij ear tõl kumi eo ej lale aolep eklejia ko ikijjeen Rũtõl eo aer, Jijej. Ta eo ear jipañ er ñan kile men in? Kein kajuon, jetõb kwõjarjar ear pãd ippãn kumi in em̦m̦aan rein me rar tõl aolep eklejia. (Jon 16:13) Jetõb kwõjarjar ear lutõk ioon aolep Kũrjin ro rar rũkkapit. Bõtab el̦apl̦o̦k an kar jerbal ippãn rijjilõk ro im em̦m̦aan ro jet ilo Jerusalem bwe ren maroñ kajejjet jerbal eo aer ãinwõt ro rej tõl armej ro an Anij. Ñan waanjoñak, ilo kar iiõ eo 49, jetõb kwõjarjar ear tõl kumi in em̦m̦aan rein ñan kõm̦m̦ane juon pepe kõn kar apañ eo kõn m̦wijm̦wij. Eklejia ko rar l̦oore pepe eo aer. Tokjãn men in, eklejia ko “rar penl̦o̦k ilo tõmak, im rar lõñl̦o̦k raan otemjej.” (Jrb. 16:4, 5, UBS) Lõta eo rar jilkinl̦o̦k ñan eklejia ko ear bar kaalikkar an kumi in em̦m̦aan rein kwal̦o̦k leen jetõb ko an Anij ãinwõt yokwe im tiljek.​—Jrb. 15:11, 25-29; Ga. 5:22, 23.

⁶ Kein karuo, enjel̦ ro rar jipañ kumi in em̦m̦aan ro rar tõl aolep eklejia. M̦okta jãn an kar Korniliõs peptaij, juon enjel̦ ear tõle bwe en ijjilõkl̦o̦k jet armej ñan aer pukottok rijjilõk Piter. Korniliõs ekar armej eo m̦oktata jãn aelõñ ko jet me ear erom juon Kũrjin ak ear jab m̦wijm̦wij. Ãlikin an kar Piter kwal̦o̦k naan ñan Korniliõs im baam̦le eo an, jetõb kwõjarjar ear lutõk ioon rein meñe rejjañin kar m̦wijm̦wij. Men in ear kõm̦akũt rijjilõk ro im em̦m̦aan ro jet ñan kõttãik er ñan ankilaan Anij im m̦õn̦õn̦õ in kadel̦o̦ñtok riaelõñ ko jet bwe ren uwaan eklejia eo an Kũrjin ro. (Jrb. 11:13-18) Bareinwõt, enjel̦ ro rar kijejeto ilo aer kar kõm̦m̦an bwe en ajeeded im l̦apl̦o̦k jerbalin kwal̦o̦k naan eo me kumi in em̦m̦aan rein rar loloorjake. (Jrb. 5:19, 20) Kein kajilu, Naanin Anij ear tõl kumi in em̦m̦aan rein me rar tõl aolep eklejia ko. Ke rar kajjioñ kõm̦adm̦õd apañ ko rar wal̦o̦k ikijjeen katak ko an Kũrjin ro ak kappok naanin tõl kõn pepe ko raorõk, rar kõtl̦o̦k bwe Naanin Anij en tõl er.​—Jrb. 1:20-22; 15:15-20.

7. Etke jemaroñ ba bwe Jijej ear tõl Kũrjin ro jinoin?

⁷ Meñe kumi in em̦m̦aan ro ekar wõr aer maroñ ioon eklejia ko jinoin, ak rar kwal̦o̦k aer kile Jijej bwe ej Rũtõl eo aer. Rijjilõk Paul ear je im ba: “E [Kũraij] eo ear letok menin letok ñan armej; ear kããlõt jet bwe ren rijjilõk. . . . Ak kõn ad kõnono m̦ool ilo jitũbõn yokwe, jen rũtto ilo wãween otemjej ãinwõt Kũraij, eo ej bar.” (Ep. 4:11, 15, UBS) Ijello̦kun an kar rũkal̦oor ro kõm̦m̦an etan kabuñ eo aer jãn juon rijjilõk eutiej, rar ‘n̦aetaer Kũrjin.’ (Jrb. 11:26) Em̦ool bwe Paul ear ba bwe rej aikuj “dãpij katak ko” an rijjilõk ro im em̦m̦aan ro jet rar tõl aolep eklejia ko. Bõtab, ear bar ba: “Ikõn̦aan bwe kom̦win jel̦ã bwe bõran jabdewõt m̦aan [ekoba aolep ro uwaan kumi eo ej tõl] Kũraij, . . . im bõran Kũraij Anij.” (1 Ko. 11:2, 3) Alikkar bwe Jijej Kũraij, eo jejjab loe im em̦õj kautieje, ear tõl eklejia ko. Ear kõm̦m̦ane men in ium̦win maroñ im tõl eo an Jeova Anij, eo ej bõran.

“JERBAL IN EJJAB AN ARMEJ”

8, 9. Jino jãn kar jem̦l̦o̦kin 1800 jim̦a ko, ta jerbal eo eaorõk Jeid im Jatid Russell ear kõm̦m̦ane?

⁸ Ilo kar jem̦l̦o̦kinl̦o̦k 1800 jim̦a ko, Charles Taze Russell im ro m̦õttan rar kate er ñan bar kõjepl̦aaktok wãween kar kabuñ eo em̦ool an Kũrjin ro. Ñan jipañ er kajeeded m̦ool eo jãn Baibõl̦ ilo elõñ kajin ko, rar kajutak doulul in (Zion’s Watch Tower Tract Society) ilo kar 1884, im Jeid im Jatid Russell ekar bũrejtõn.b (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Em̦m̦aan in jeid im jatid ear juon eo eniknik ilo an katak Baibõl̦, im ear lukkuun peran ilo an kajedmatmat katak ko reriab ãinwõt katak eo kõn jilu anij ilo juon im bwe ñe juon armej emej an ej mour m̦aanl̦o̦k. Ear katak im lo bwe armej reban loe Kũraij ñe enaaj itok, im bwe “iien ko an riaelõñ ko” renaaj jem̦l̦o̦k ilo 1914. (Luk 21:24) Jeid im Jatid Russell ear kõjerbal aolep iien, maroñ, im jããn ko an ñan kwal̦o̦k m̦ool eo ñan ro jet kõn men kein. Alikkar bwe Jeova im eo ej bõran aolep eklejia, rar kõjerbal Jeid im Jatid Russell ñan tõl doulul in ilo kar iien in eaorõk ilo bwebwenato ko ad.

⁹ Jeid im Jatid Russell ear jab kappok utiej im buñbuñ jãn armej. Ilo kar 1896, ear je naan kein im ba: “Kõmij jab kõn̦aan bwe armej ren nõbar im kautiej kõm kab men ko kõmij jei; kõmij jab bar kõn̦aan bwe ren kũr kõm im ba Rõplen ak Rũkaki. Im kõmij jab kõn̦aan bwe jabdewõt kumi en etn̦ake etammim.” Tokãlik ear ba: “Jerbal in ejjab an armej.”

10. (1) Ñããt eo Jijej ear jitõñ “rũkarejar eo etiljek im mãlõtlõt”? (2) Kwal̦o̦k wãween aer kar kile bwe Governing Body eo eoktak jãn Watch Tower Society.

¹⁰ Jeid im Jatid Russell ear mej ilo 1916. Im jilu iiõ tokãlik ilo 1919, Jijej ear jitõñ “rũkarejar eo etiljek im mãlõtlõt.” Ekar jitõñe bwe en ta? Bwe en ‘bõk eddon rũkarejar ro jet, im kajejjet iien an lel̦o̦k kijeer.’ (Matu 24:45, UBS) Ilo tõre eo, ear wõr juon kumi edik an em̦m̦aan ro rej rũkkapit im rar jerbal ilo ra eo ilo Brooklyn, New York. Rein rar kõpooj ekkan ko ilo kõkkar ak katak ko jãn Baibõl̦ im ajeji ñan rũkal̦oor ro an Jijej. Naan in “governing body” ear jino wal̦o̦k ilo bok ko ad jãn 1940 jim̦a ko. Ilo iien in, jaar l̦õmn̦ak bwe governing body im ro uwaan Watch Tower Bible and Tract Society rej juon wõt. Bõtab, ilo kar 1971, kar kaalikkar bwe kumi kein ruo reoktak jãn doon. Watch Tower Society ej kumi eo me ej lale bwe jerbal ko an doulul in ren ekkar ñan kien. Ak Governing Body ej kumi eo ej kõpooje im letok katak ko jãn Baibõl̦. Bareinwõt jet iaan rũkkapit ro me rej uwaan Governing Body rar jab juon iaan director ro ñan Watch Tower Society. Ilo raan kein, ewõr jet jeid im jatid em̦m̦aan jãn “jiip ro jet” me rej director ñan Watch Tower Society im kom̦bani ko jet me armej ro an Jeova rej kõjerbali. Ilo wãween in, Governing Body eo emaroñ poub wõt ilo an letok naanin tõl im katak ko jãn Baibõl̦. (Jon 10:16; Jrb. 6:4) Ilo kar Naan in Keeañ eo an Jul̦ae 15, 2013, ekar kõmel̦el̦e bwe “rũkarejar eo etiljek im mãlõtlõt” ej juon kumi edik an em̦m̦aan ro rej rũkkapit me rej ejaake Governing Body eo ak Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova.

11. Ewi wãween an kumi in em̦m̦aan ro rej tõl kõj kõm̦m̦an pepe?

¹¹ Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova (Governing Body) ej kõm̦m̦ani pepe ko raorõk ãinwõt juon kumi. Ewi wãween? Kajjojo wiik er aolep rej kweilo̦k ippãn doon. Wãween in ejipañ er ñan kõnono ippãn doon kõn aolep men ko rej wal̦o̦k im kõm̦m̦an bwe ren bõrokuk wõt ippãn doon. (JK. 20:18, UBS) Kajjojo iiõ ej okkõtaktak eo ej tõl kweilo̦k ko aer. Kõnke ejjel̦o̦k juon iaaer eutiejl̦o̦k jãn bar juon, er aolep rej kõm̦m̦ane jerbal in. (1 Pi. 5:1, UBS) Kamiti ko 6 an kumi in ej tõl kõj rej bar kõm̦m̦ane ejja men in wõt kajjojo iiõ. Kajjojo iaan kumi in me ej tõl aolep eklejia ko, ejjab l̦õmn̦ak bwe ej juon rũtõl ñan em̦m̦aan ro jet me ej jerbal ippãer. Ak ej watõk e make bwe ej bar m̦õttan ‘rũkarejar ro jet’ me Jijej ear ba rũkarejar eo etiljek im mãlõtlõt en kar naajdik er im ej kõttãiki ñan tõl eo an rũkarejar in.

“WÕN RŨKAREJAR EO ETILJEK IM MÃLÕTLÕT?”

12. Kõnke Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ejjab weeppãn im Anij ejjab kõm̦akũti ñan je mel̦el̦e ko, ta kajjitõk ko remaroñ jiktok ilo l̦õmn̦ak ko ad?

¹² Ro uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova, rejjab weeppãn. Bareinwõt, Anij ejjab kõm̦akũt er ñan je mel̦el̦e ko, ãinwõt an kar kõm̦akũt em̦m̦aan ro rar je Baibõl̦ eo. Kõn men in, kumi in ej tõl im lale aolep eklejia ko emaroñ jet iien kõm̦m̦an bõd ñe ej kõmel̦el̦e katak ko jãn Baibõl̦ im ñe ej tõl doulul in. Ilo m̦ool, ilo kein kappok mel̦el̦e ko (Watch Tower Publications Index) ewõr juon unin tõl jidikdik etan “Beliefs Clarified,” me ej kõllaajrak mel̦el̦e ko m̦okta im em̦õj kõm̦m̦an oktak ie jãn kar 1870 tok ñan kiiõ. Jijej ear jab ba ñan kõj bwe rũkarejar eo an etiljek im mãlõtlõt enaaj letok katak ko reweeppãn im rejejjet aolep iien. Innem, ewi wãween ad maroñ uwaake kajjitõk eo an Jijej ke ear ba, “Wõn rũkarejar eo etiljek im mãlõtlõt?” (Matu 24:45, UBS) Ta kein kam̦ool ko rej kwal̦o̦k bwe Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ej rũkarejar eo etiljek im mãlõtlõt? Jen etali ejja men ko wõt jilu me rar jipañ kumi in em̦m̦aan ro rar tõl aolep eklejia ko (governing body) ilo raan ko an rijjilõk ro.

13. Ewi wãween an kar jetõb kwõjarjar jipañ Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova?

¹³ Men ko rej kam̦ool bwe jetõb kwõjarjar ej tõl er. Jetõb kwõjarjar ear jipañ Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ñan mel̦el̦e kõn katak ko jãn Baibõl̦ me rar jab lukkuun mel̦el̦e kaki m̦okta. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak m̦õk kõn laajrak in mel̦el̦e ko m̦okta im kar aikuj kõm̦m̦an oktak ie me jaar kõnnaan kake ilo pãrokõrããp eo l̦o̦k. Ñe jenaaj etale mel̦el̦e kein, jenaaj kile bwe ejjel̦o̦k juon armej emaroñ kõmel̦el̦eiki ‘men kein rem̦wilal̦ an Anij’ kõn kajoor im jel̦ã eo an make! (Riit 1 Korint 2:10.) Kumi in em̦m̦aan rein me rej tõl aolep eklejia rej bar bõk ejja l̦õmn̦ak eo wõt an rijjilõk Paul, eo im ear je naan kein: “Kõmij jab kõnono kõn naan ko mãlõtlõt an armej ar katakin kõm, ak kõn naan ko Jetõb Kwõjarjar ej katakin kõm.” (1 Ko. 2:13, UBS) Ium̦win elõñ bukwi iiõ ko ãlikin an kar rijjilõk ro mej, ear l̦ap an katak ko reriab ajeeded im ear ejjel̦o̦k en̦ ear tõl armej ro an Anij. Bõtab, ãlikin kar 1919, ear jino alikkarl̦o̦k mel̦el̦e ko jãn Baibõl̦. Etke? Kõnke Jeova ear jipañ kumi in em̦m̦aan ro rej tõl aolep eklejia ko rainin ikijjeen jetõb kwõjarjar.

14. Ekkar ñan Revelesõn 14:6, 7, ewi wãween an enjel̦ ro jipañ armej ro an Anij rainin?

¹⁴ Men ko rej kam̦ool bwe enjel̦ ro rej jipañ er. Rainin Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ej tõl elõñl̦o̦k jãn 8 milien rukwal̦o̦k naan ro ñan kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo ipel̦aakin lal̦ in. Etke el̦ap tõprak ko jej loi ilo jerbal in? Juon un ej kõnke enjel̦ ro rej jipañ im rejetake jerbal in. (Riit Revelesõn 14:6, 7.) Elõñ alen, rukwal̦o̦k naan ro rej iioon armej ro me ej kab m̦õj aer jar im kajjitõk ippãn Anij bwe en jipañ er!c (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Bareinwõt, meñe el̦ap aer jum̦ae jerbal eo ñan katakin im kõm̦m̦an rũkal̦oor ilo jet aelõñ ko, ak ejjab jem̦l̦o̦k an lõñl̦o̦k oran rukwal̦o̦k ro ilo jikin kein. Men in ej wal̦o̦k kõnke ro rej jipañ im rejetak jerbal in rekajoorl̦o̦k jãn armej ro.

15. Ewi wãween an Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova oktak jãn rũtõlin kabuñ ko me rej ba er Kũrjin? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹⁵ Atartar ioon Naanin Anij. (Riit Jon 17:17.) Lale ta eo ear wal̦o̦k ilo 1973. Naan in Keeañ eo an Juun 1, 1973 ilo kajin Pãlle ear kwal̦o̦k kajjitõk in: “Armej ro me rejjañin bõjrak jãn aer kõbaatat remaroñ ke peptaij?” Uwaak eo ej: “Eoon ko ilo Baibõl̦ rej kaalikkar bwe ejjab ekkar ñan an rein kõm̦m̦ane men in.” Ãlikin an kar Naan in Keeañ in kwal̦o̦k jet eoon ko ñan kam̦ool men in, ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõmel̦el̦e kõn etke ro me rejjab kõn̦aan bõjrak jãn aer kõbaatat rej aikuj bukwel̦o̦k. (1 Ko. 5:7, UBS; 2 Ko. 7:1, UBS) Ear ba: “Men in ejjab juon kien epen me jaar make kõm̦m̦ane ñan jiped armej ro bwe ren pokake. Kien in ej itok jãn Anij, eo im ear make kwal̦o̦k l̦õmn̦ak eo an ilo naan ko an.” Ewõr ke bar juon kabuñ me ej lukkuun l̦oore ta eo Naanin Anij ej ba, jekdo̦o̦n ta ñe emaroñ pen ñan an ro uwaan pokake? Eokwe juon bok me ej kwal̦o̦k kõn kabuñ ko ilo Amedka ej ba: “Jãn iien ñan iien, rũtõlin kabuñ ko me rej ba er Kũrjin rej ukoti katak ko aer bwe ren ekkar ñan l̦õmn̦ak im tõmak ko an ro uwaan kabuñ eo aer im jukjukun pãd eo an armej ro. Rej kõm̦m̦ane men in kõnke rekõn̦aan kam̦õn̦õn̦õik armej im rejjab kõn̦aan bwe ro uwaan kabuñ ko aer ren ilo̦k jãn er.” Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ejjab kõm̦m̦ani pepe ko ñan kam̦õn̦õn̦õik armej. Ijello̦kun an kõm̦m̦ane men in, ej kõtl̦o̦k wõt bwe Naanin Anij en tõl e. Men in ej kam̦ool bwe Anij eo ej lukkuun tõl armej ro an rainin.

“KOM̦WIN KEEMEMEJ RO REJ TÕL KOM̦”

16. Ta juon iaan wãween ko jemaroñ kwal̦o̦k ad keememej Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova?

¹⁶ Baibõl̦ ej ba bwe jej aikuj ‘keememej ro rej tõl kõj.’ (Hi. 13:7, NW) Naan eo kar ukot ñan “keememej” emaroñ bar mel̦el̦ein “kwal̦o̦ke.” Kõn men in, juon wãween jemaroñ ‘keememej ro rej tõl kõj’ ej ilo ad kwal̦o̦k kõn Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo jar ko ad. (Ep. 6:18, UBS) Jen l̦õmn̦ak kõn aer kõm̦m̦ani eddo ko aer ñan litok ekkan ko ilo kõkkar ak katak ko jãn Baibõl̦, im loloorjake jerbalin kwal̦o̦k naan eo ipel̦aakin lal̦ in, im bareinwõt lale jabawõt ko an doulul in. Alikkar bwe el̦ap aer aikuji jar ko ad im eaorõk bwe jen keini ad jar kõn er.

17, 18. (1) Ewi wãween ad l̦oore im rejetake Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova? (2) Ñe jej bõk kun̦aad ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, ewi wãween an men in kwal̦o̦k bwe jej rejetak rũkarejar eo etiljek im mãlõtlõt im Jijej?

¹⁷ Ad keememej ro ilo Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ejjab itok wõt jãn naan ko ad, ak ej bar kitibuj ad l̦oore im kõttãik kõj ñan tõl eo aer. Rein rej litok naanin tõl ko ilo bok ko ad, kweilo̦k ko ad, im kweilo̦k ko rel̦l̦ap. Bareinwõt, er eo rej jitõñ em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko, innem rein me rej lol̦o̦k eklejia ko rej jitõñ em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko im em̦m̦aan ro rej lale eklejia, rej kwal̦o̦k aer keememej Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo aer lukkuun l̦oor im pokake naanin tõl ko rej lil̦o̦k ñan er. Kõj aolep jej kwal̦o̦k ad kautiej Rũtõl eo ad, Jijej, ñe jej pokake im kõttãik kõj ñan em̦m̦aan ro ej kõjerbale er ñan tõl kõj.​—Hi. 13:17.

¹⁸ Bar juon wãween jej kwal̦o̦k ad keememej Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova, ej ilo ad kamaat joñan ad maroñ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Paul ear rõjañ Kũrjin ro ñan anõke tõmak eo an ro rej tõl er. Rũkarejar eo etiljek im mãlõtlõt el̦ap an kijejeto ilo an kajeeded ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo, im men in ej kaalikkar an l̦ap tõmak eo an rũkarejar in. Kwõj ke uwaan jiip ro jet me rej jipañ im rejetak rũkkapit ro ilo jerbal in eaorõk? L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan am̦ naaj m̦õn̦õn̦õ ñe Rũtõl eo am̦, Jijej, enaaj ba: “Jabdewõt iien kom̦ar kõm̦m̦ani men kein ñan juon iaan jeiũ ak jatũ ettãtata, kom̦ar kõm̦m̦ane ñan eõ.”​—Matu 25:34-40, UBS.

19. Etke kwõj lukkuun kõn̦aan l̦oore Rũtõl eo ad Jijej?

¹⁹ Ke Jijej ear wanlõñl̦o̦k ñan lañ, ear jab jol̦o̦k rũkal̦oor ro an. (Matu 28:20) Ear jel̦ã joñan an kar jetõb kwõjarjar, enjel̦ ro, im Naanin Anij jipañe ke ear tõl ioon lal̦ in. Kõn men in, ej kõjerbal ejja men kein wõt ñan jipañ Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova rainin. Ãinwõt Kũrjin ro rej rũkkapit me rej uwaan rũkarejar eo etiljek, rein rej “l̦oor L̦aam̦ eo ijo jabdewõt Ej etal ie.” (Rev. 14:4) Ilo ad l̦oor im kõttãik kõj ñan tõl eo aer, jej l̦oor Rũtõl eo ad, Jijej. M̦õttan wõt jidik, Jijej enaaj tõl kõj ñan mour indeeo. (Rev. 7:14-17) Ejjel̦o̦k bar juon armej ak rũtõl ilo lal̦ in emaroñ kallim̦ur bwe enaaj tõl kõj ñan indeeo!