Jerbal Ippãn Jeova Kajjojo Raan

1. Ilo wãween et ko jemaroñ jerbal ippãn Jeova?

ÃLIKIN an kar Jeova kõm̦anm̦an aolep armej, ear kõn̦aan bwe ren jerbal ippãn. Bõtab meñe aolep armej rejjab weeppãn ilo raan kein, ak ro retiljek remaroñ jerbal wõt ippãn Jeova kajjojo raan. Ñan waanjoñak, jej “rijerbal ippãn Anij” ñe jej kwal̦o̦k kõn nuuj eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo an im kõm̦m̦an rũkal̦oor. (1 Ko. 3:5-9) Ej juon jeraam̦m̦an el̦ap kõn an kar Rũkõm̦anm̦an eo ad eutiejtata kããlõt kõj bwe jen kõm̦m̦ane jerbal in ekanooj aorõk! Ijoke, ad kwal̦o̦k naan im kõm̦m̦an rũkal̦oor ejjab wãween eo wõt me jej jerbal ippãn Jeova. Ilo katak in, jenaaj lale ewi wãween ad jerbal ippãn Jeova ñe jej jipañ baam̦le eo ad, ro ilo eklejia eo, ñe jej kwal̦o̦k karwainene ñan ro jet, ñe jej jipañ ilo jerbal ko me doulul in ej kõm̦m̦ani ipel̦aakin lal̦ in, im ñe jej kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aad ilo ad jerbal ñan Jeova.​—Kol. 3:23.

2. Etke jejjab aikuj keidi men ko jej kõm̦m̦ani ñan Jeova ippãn men ko ro jet rej kõm̦m̦ani?

² Ilo ad naaj etale katak in, eaorõk bwe jen keememej bwe kõj kajjojo jeoktak jãn doon. Em̦m̦an jen keememej bwe iiõ ko ad, maroñ ko ad, wãween ãjmour ko ad, im wãween ko jej iiooni reoktak jãn doon. Kõn men in, jen jab keidi men ko jej kõm̦m̦ani ñan Jeova ippãn men ko ro jet rej kõm̦m̦ani. Rijjilõk Paul ear ba: “Kajjojo armej en make ekajeti kõm̦m̦an ko an. El̦aññe rem̦m̦an, innem emaroñ in utiej bũruon kaki, im en jab keidi ñan jerbal ko an ro jet.”​—Ga. 6:4, UBS.

JIPAÑ BAAM̦LE EO AM̦ IM RO ILO EKLEJIA EO

3. Etke jemaroñ ba bwe ro rej lale im kabwe aikuj ko an baam̦le eo aer rej jerbal ippãn Anij?

³ Jeova ej kõtmãne bwe jen lale im kabwe aikuj ko an baam̦le eo ad. Ñan waanjoñak, kwõmaroñ aikuj jerbal bwe kwõn maroñ kabwe aikuj ko an baam̦le eo am̦. Elõñ kõrã ro rejjab jerbal kõnke rej lale ajri ro nejier. Im ñe rũtto ro jemãd im jined rejjab maroñ lale er make, jemaroñ aikuj lale er im kabwe aikuj ko aer. Eaorõk bwe jen kõm̦m̦ani men kein. Baibõl̦ ej ba: “A el̦aññe jabdewõt ejjab kabwe aikuj ko an ro nukũn, im el̦apl̦o̦k ro rilowaan m̦weo im̦õn, ear kariab an tõmak im ej nana jãn rijab tõmak.” (1 Ti. 5:8) Emaroñ lõñl̦o̦k men ko kokõn̦aan kõm̦m̦ani ñan Jeova ak kõn an wõr am̦ eddo ilowaan baam̦le eo am̦ kwõjjab maroñ kõm̦m̦ani men kein. Bõtab jouj im jab ebbeer! Jeova ej m̦õn̦õn̦õ ippam̦ ñe kwõj lale im kabwe aikuj ko an baam̦le eo am̦.​—1 Ko. 10:31.

4. Ewi wãween an jemãn im jinen ajri ro likũt Aelõñ eo an Anij m̦oktata, im ta eo ej wal̦o̦k ñe rej kõm̦m̦ane men in?

⁴ Ro jemãn im jinen ajri ro remaroñ jerbal ippãn Jeova ilo aer jipañ ro nejier bwe en wõr aer mejãnkajjik ñan jerbal ñan Jeova. Im elõñ jemãn im jinen ajri ro me em̦õj aer kõm̦m̦ane men in. Tokjãn men in, l̦adik im ledik ro nejier rar pepe in kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ñan Jeova ilo jikin ko el̦ap aikuj ie meñe rettol̦o̦k jãn ijo jikier. Jet iaaer rej mijinede, ro jet rej bainier ilo ijoko el̦ap aikuj rukwal̦o̦k naan ie, im jet rej jerbal ilo Betel̦. Em̦ool bwe ñe ro nejier rej ettol̦o̦k jãn ijo jikier, jemãer im jineer rejjab maroñ jol̦o̦k el̦ap iien ippãer ãinwõt kar m̦okta. Bõtab jemãn im jinen ajri ro rej rõjañ ro nejier ñan wõnm̦aanl̦o̦k im jerbal ñan Jeova ilo jabdewõt jikin ko rej pãd ie. Etke? Kõnke rej lukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe ro nejier rej likũt Jeova m̦oktata ilo mour ko aer. (3 Jon 4) Elõñ iaan rũtto rein remaroñ bar bõk eñjake eo wõt an Hanna me ear ba bwe ear “lel̦o̦k” l̦adik eo nejin, Samuel, bwe en jerbal ñan Jeova. Rũtto rein rej watõk bwe ej juon jeraam̦m̦an el̦ap ilo aer jerbal ippãn Jeova ilo wãween in.​—1 Sa. 1:28.

5. Ewi wãween am̦ maroñ jipañ ro jeim̦ im jatũm̦ ilo eklejia eo am̦? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁵ El̦aññe ejjab lukkuun l̦ap eddo ko am̦ ilo baam̦le eo, kwõmaroñ ke jipañ rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦ me renañinmej ak rerũtto im rej pãd ilo aikuj? Ak kwõmaroñ ke jipañ ro rej lale im kabwe aikuj ko an rũtto rein? Kwõmaroñ lale ñe ewõr ro ilo eklejia eo am̦ me rej aikuj jipañ. Ñan waanjoñak, bõlen ewõr juon jeid im jatid kõrã me ej lale im kabwe aikuj ko an rũtto ro jemãn im jinen. Kwõmaroñ ke jipañe im pãd ippãn rũtto ro jemãn im jinen bwe en maroñ kõm̦m̦ani men ko jet? Ak bõlen kwõmaroñ jipañ juon ilo am̦ bõke ñan iien kweilo̦k ko, etal im kaikujkuj, ak ñan lol̦o̦k juon ilo aujpitõl̦. Ñe kwõj kõm̦m̦ani men kein, emaroñ juon wãween kwõj jerbal ippãn Jeova ilo an kõjerbal eok ñan uwaake jar eo an juon armej.​—Riit 1 Korint 10:24, UBS.

KWAL̦O̦K KARWAINENE ÑAN RO JET

6. Ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k karwainene ñan ro jet?

⁶ Elõñ armej rej kile armej ro an Anij kõn aer kwal̦o̦k karwainene ñan ro jet. Ilo Baibõl̦, naanin Grik eo kar kõjerbale ñan “karwainene” ej mel̦el̦ein “lale ro ruwamãejet.” (Hi. 13:2) Bareinwõt, elõñ waanjoñak ko jemaroñ riiti ilo Baibõl̦ me rej katakin kõj kõn wãween ad maroñ kwal̦o̦k karwainene. (Jen. 18:1-5) Jej aikuj kate kõj ñan jipañ ro jet ñe ewõr ad maroñ jekdo̦o̦n ñe ‘rej ro nukũd ilo tõmak’ ak jaab.​—Ga. 6:10, UBS.

7. Ta tokjãn ko kwõj loi ñe kwõj kwal̦o̦k karwainene ñan ro rej bõk jerbalin full-time?

⁷ Kwõmaroñ ke jerbal ippãn Jeova ilo am̦ kwal̦o̦k karwainene ñan ro rej bõk jerbalin full-time im rej aikuj jikin aer jokwe? (Riit 3 Jon 5, 8, UBS.) Iien kein rej iien ko repel̦l̦o̦k ñan ad rõjañ im “jipañ doon.” (Rom 1:11, 12, UBS) L̦õmn̦ak m̦õk kõn waanjoñak eo an Olaf. Ke ear dik, juon em̦m̦aan me ej lol̦o̦k eklejia ko me ejjel̦o̦k pãleen, ear lol̦o̦k eklejia eo an im ear aikuj jikin an jokwe. Bõtab ejjel̦o̦k ro ilo eklejia eo rar maroñ jipañe. Kõn men in, Olaf ear kajjitõk ippãn jemãn im jinen me rejjab Ri Kõnnaan ro an Jeova, el̦aññe rilotok eo emaroñ kiki ilo m̦weo im̦weer. Ear em̦m̦an ippãerro ak erro ar ba bwe Olaf enaaj aikuj kiki ioon couch eo aer. Eñin men eo Olaf ear kõm̦m̦ane im ear jab ajl̦o̦k kõn an kar kõm̦m̦ane men in. Ear lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke rilotok eo ear jokwe ippãn ium̦win juon wiik. Aolep jibboñ erro ej ruj im bwebwenato kõn elõñ men ko rekãitoktoklimo ilo iien aerro m̦õñã. Joñan an kar l̦ap an rilotok eo kõketak Olaf, ear pepe in kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan ñan jerbal ñan Jeova. Im kiiõ, emootl̦o̦k de 40 iiõ in an Olaf jerbal ãinwõt juon mijinede ilo jet aelõñ.

8. Etke jej aikuj kwal̦o̦k wõt jouj meñe ro jet rejjab kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol kõj? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

⁸ Elõñ wãween ko jemaroñ kwal̦o̦k jouj ñan ruwamãejet ro. Ñan waanjoñak, juon jeid im jatid kõrã ilo Spain ear katak Baibõl̦ ippãn juon kõrã etan Yesica me ej jãn Ecuador. Juon raan ke erro ej katak Baibõl̦, Yesica ear jab bõjrak an jañ. Kõn men in, kõrã eo jeid im jatid ear kajjitõk ippãn etke ej jañ. Yesica ear ba bwe m̦okta jãn an em̦m̦akũttok ñan Spain, ear lukkuun jeram̦õl. Juon raan ear ejjel̦o̦k m̦õñã ñan an naajdik ledik eo nejin, im ear lel̦o̦k wõt limen aebõj. Ke Yesica ej kajjioñ kakiki niñniñ eo nejin, ear jar ñan Anij im kajjitõk bwe en jipañe. Ãlikin wõt an kõm̦m̦ane men in, ruo jeid im jatid kõrã rar iioone Yesica im lel̦o̦k juon an bok. Bõtab ear nana an kõnnaan ñan kõrã rein im ear potake bok eo im ba: “M̦õñã eo in komiro kõn̦aan bwe in lel̦o̦k ñan ledik e nejũ ke?” Kõrã rein jeid im jatid rar kajjioñ kaenõm̦m̦an Yesica ak ear jab kõn̦aan roñjake erro. Tokãlik, kõrã rein jeid im jatid rar etal im likũt juon iep in m̦õñã ilo kõjãmin m̦weo im̦õn. An kar Yesica keememejtok bwebwenato in ilo iien eo ej katak, ear kõm̦m̦an bwe en jañ kõnke ear kile bwe ear kõjekdo̦o̦n wãween an Anij uwaake jar eo an. Innem, ear lukkuun kõn̦aan bwe en karejar ñan Jeova. Alikkar bwe elõñ tokjãn ko rem̦m̦an rar wal̦o̦k jãn an kar kõrã rein ruo jeid im jatid kwal̦o̦k jouj.​—Ekl. 11:1, 6.

JIPAÑ JERBAL KO ILO DOULUL EO AN ANIJ

9, 10. (1) Ta jet iaan wãween ko rar pel̦l̦o̦k ñan an RiIsrael ro kõm̦m̦ani jerbal ko an Jeova? (2) Ilo wãween et em̦m̦aan ro jeid im jatid remaroñ jipañ ilo eklejia eo?

⁹ Ilo iien ko etto, elõñ wãween ko rar pel̦l̦o̦k ñan an RiIsrael ro kõm̦m̦ani jerbal ko an Jeova. (Ex. 36:2; 1 Kr. 29:5; Nih. 11:2) Ilo raan kein, ebar lõñ wãween ko repel̦l̦o̦k ñan am̦ kõjerbal iien ko am̦, men ko ewõr ippam̦, ak kapeel ko am̦ ñan jipañ rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦. Ñe kwõj kõm̦m̦ane men in, enaaj l̦ap am̦ m̦õn̦õn̦õ im elõñ jeraam̦m̦an ko kwõnaaj loi.

¹⁰ Naanin Anij ej rõjañ em̦m̦aan ro ilo eklejia eo ñan jerbal ippãn Jeova ilo aer bõk eddo ko rel̦l̦apl̦o̦k ãinwõt rijjipañ ro ilo eklejia eo im em̦m̦aan ro rej lale eklejia. (1 Ti. 3:1, 8, 9, UBS; 1 Pi. 5:2, 3, UBS) Ro rej bũki eddo kein rej kaalikkar bwe rekõn̦aan jipañ ro jet joñan wõt aer maroñ im jipañ er ilo aer kabuñ ñan Jeova. (Jrb. 6:1-4) Em̦õj ke an em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo kajjitõk ippam̦ bwe kwõn jipañ ilo iien kweilo̦k ko, lale jikin bok ko, teretore ko, jerbal dikdik ko ilo Im̦õn Kweilo̦k eo, ak kõm̦m̦ani men ko jet? Em̦m̦aan ro rej jipañ im kõm̦m̦ani jerbal kein rej ba bwe el̦ap aer m̦õn̦õn̦õ ilo aer jipañ ro jet.

11. Ewi wãween an juon jeid im jatid kõrã kar bõk tokjãn jãn an kar m̦õttãik ro ear ioon er ilo jerbalin ekkal?

¹¹ Ekkã an ro rej m̦õn̦õn̦õ in jipañ ilo jerbalin ekkal iioon ro rejjab jel̦ã kajjier im rej m̦õttãik er. Juon jeid im jatid kõrã etan Margie ear jipañ ekkal Im̦õn Kweilo̦k ko ium̦win 18 iiõ. Ium̦win elõñ iiõ ke ear bõk kun̦aan ilo jerbal in, ear kwal̦o̦k an itoklimo ippãn jiroñ ro jeid im jatid im jipañ im katakin er kilen jerbal. Ej ba bwe an kar bõk kun̦aan im jerbal ippãn ro jein im jatin, ear juon wãween elukkuun em̦m̦an ñan aer rõjañ doon. (Rom 1:12, UBS) Ilo m̦ool, ke ear iiooni wãween ko reppen ilo mour eo an, ro ear m̦õttãik er jãn jerbalin ekkal rar jipañ im rõjañe. Em̦õj ke am̦ bõk kun̦aam̦ im jipañ ilo jerbalin ekkal? Eokwe, kwõmaroñ bõk kun̦aam̦ meñe kwõmaroñ l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k kapeel ippam̦ ñan kõm̦m̦ane jerbal in.

12. Ewi wãween am̦ maroñ jipañ ro me rar iioon jorrããn jãn l̦añ ko rel̦l̦ap?

¹² Bar juon wãween jemaroñ jerbal ippãn Jeova ej ilo ad jipañ ro jeid im jatid ñe rej iioon jorrããn jãn l̦añ ko rel̦l̦ap. Ñan waanjoñak, jemaroñ jabawõt kõn jããn ñan jipañ er kõn aikuj ko aer. (Jon 13:34, 35; Jrb. 11:27-30, UBS) Jemaroñ bar jipañ ilo ad karreo ak kõm̦m̦ani m̦õko im̦õn ro jeid im jatid me rar jorrããn jãn l̦añ ko rel̦l̦ap. Juon jeid im jatid kõrã jãn Poland etan Gabriela me m̦weo im̦õn ear lukkuun jorrããn jãn juon ibwijleplep, ear m̦õn̦õn̦õ ke ro jein im jatin jãn eklejia ko jet ilo ijo jikin rar itok im jipañe. Ñe ej l̦õmn̦ak kõn men in, ej ba bwe ejjab inepata kõn men ko m̦weien me ear luuji. Bõtab ej l̦õmn̦ak kõn jeraam̦m̦an ko ear bũki. Ej ba: “Men in ear kam̦ool ñan eõ bwe aõ m̦õttan eklejia eo, ej juon jeraam̦m̦an ejejuwaan im ej kõm̦m̦an bwe in lukkuun m̦õn̦õn̦õ.” Elõñ rar bar iioon jorrããn im ro jeid im jatid rar jipañ er rej bar bõk ejja eñjake rot in. Im ro me rej jerbal ippãn Jeova ñan jipañ rein jeid im jatid rej bar lo m̦õn̦õn̦õ ñe rej kõm̦m̦ane men in.​—Riit Jerbal 20:35, UBS; 2 Korint 9:6, 7.

13. Ñe jej m̦õn̦õn̦õ in jipañ ro jeid im jatid, ewi wãween an men in kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k ad yokwe Jeova? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹³ Juon jeid im jatid kõrã etan Stephanie im rukwal̦o̦k naan ro jet ilo bukwõn eo an, rar jerbal ippãn Jeova ilo aer jipañ ro jeid im jatid me rar ko ñan Amedka kõn an wõr tarin̦ae ilo aelõñ ko aer. Rar jipañ er ñan kappok m̦weer em̦ im kõbwebweien m̦õko im̦weer. Ej ba: “Aer kar lo an ro jeier im jatier ipel̦aakin lal̦ in yokwe er, rar m̦õn̦õn̦õ im kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol, im men in ear lukkuun kõm̦akũt kõm. Baam̦le kein rar l̦õmn̦ak bwe kõmar jipañ er, ak ilo m̦ool el̦apl̦o̦k aer kar jipañ kõm. Ammim kar lo an aolep ro jeid im jatid kwal̦o̦k yokwe, bõrokuk, tõmak im lõke Jeova, men in ear kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k ammim yokwe Jeova, im l̦apl̦o̦k ammim kam̦m̦oolole kõn aolep jeraam̦m̦an ko ej litok ñan kõj ikijjeen doulul eo an.”

KAL̦APL̦O̦K IJO KUN̦AAM̦ ILO AM̦ JERBAL ÑAN JEOVA

14, 15. (1) Ta l̦õmn̦ak eo ear wõr ippãn rũkanaan Aiseia? (2) Ewi wãween an Kũrjin ro ilo raan kein maroñ bar l̦oor l̦õmn̦ak in an Aiseia?

¹⁴ Kokõn̦aan ke kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aam̦ ilo am̦ jerbal ippãn Jeova? Kwõnaaj ke m̦õn̦õn̦õ in em̦m̦akũt ñan ijo el̦ap aikuj rukwal̦o̦k naan ie? Em̦ool bwe jejjab aikuj em̦m̦akũt ñan ijoko rettol̦o̦k ñan karejar ñan Jeova. Bõtab ewõr jet jeid im jatid me remaroñ em̦m̦akũt im jipañ ijoko el̦ap aikuj ie. Rein rej bar bõk l̦õmn̦ak eo an kar rũkanaan Aiseia. Ke Jeova ear kajjitõk ippãn im ba: “Wõn eo In jilkinl̦o̦ke, im wõn eo ekõn̦aan ilo̦k kõn Kõm?” Ear ba: “Ña e; Kwõn jilkinl̦o̦k eõ.” (Ais. 6:8) Ewõr ke am̦ maroñ im kõn̦aan ñan jipañ ilo doulul eo an Jeova? Ta jet iaan wãween ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ?

¹⁵ Jesus ear kwal̦o̦k kõn jerbalin kwal̦o̦k naan im kõm̦m̦an rũkal̦oor ke ear ba: “El̦ap jonikkan, a eiiet rijerbal. Innem kom̦win jar ñan Irooj in m̦adm̦õd, bwe En jilkinl̦o̦k ro rijerbal ilo jikin m̦adm̦õd eo An.” (Matu 9:37, 38) Kwõmaroñ ke bainier ilo juon jikin me el̦ap aikuj rukwal̦o̦k naan ie? Ak kwõmaroñ ke rejetak im jipañ juon ñan kõm̦m̦ane men in? Elõñ ro jeid im jatid rej kile bwe wãween eo em̦m̦antata ñan kwal̦o̦k bwe rej yokwe Anij im ro rũturier, ej ilo aer bainier ilo ijoko el̦ap aikuj rukwal̦o̦k naan ie. Kwõl̦ak lale ebar ke wõr wãween ko jet kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aam̦ ñan Jeova? El̦aññe kwõj kõm̦m̦ani men kein, kwõnaaj lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour eo am̦.

16, 17. Ta wãween ko jet kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aam ilo am̦ jerbal ñan Jeova?

¹⁶ Kwõm̦õn̦õn̦õ ke in jerbal ilo Betel̦ ak jipañ ilo jerbalin ekkal ium̦win jidik wõt iien ak jerbal juon raan ak lõñl̦o̦k kajjojo wiik? Aolep iien doulul eo an Jeova ej aikuji ro me rem̦õn̦õn̦õ in jipañ ilo jabdewõt jikin el̦ap aikuj ie, im rej kõm̦m̦ani jabdewõt men ko rej kajjitõk bwe ren kõm̦m̦ani jekdo̦o̦n ñe ewõr aer kapeel ilo bar juon jerbal. El̦ap an Jeova kaorõk jabdewõt eo ej m̦õn̦õn̦õ in kaarmejjete e make im jipañ ilo jabdewõt jikin el̦ap aikuj ie.​—Sam 110:3, UBS.

¹⁷ Kokõn̦aan ke kal̦apl̦o̦k am̦ katak im jel̦ã kilen kõm̦m̦ani jerbal ko bwe kwõn maroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aam ñan Jeova? Bõlen kwõmaroñ kanne am̦ peba ñan pãd ilo Jikuul̦ eo ñan Rukwal̦o̦k Naan ro an Aelõñ Eo. Jikuul̦ in ej katakin im kammineneik em̦m̦aan im kõrã ro jeid im jatid me rerũtto ilo tõmak im rej full-time bwe doulul eo an Jeova en maroñ kõjerbal er ñan kõm̦m̦ani jerbal ko rel̦l̦apl̦o̦k. Ro rej kanne aer peba ñan pãd ilo jikuul̦ in rej aikuj m̦õn̦õn̦õ in etal ñan jabdewõt jikin naaj jilkinl̦o̦k er ñane ãlikin aer kadiwõjl̦o̦k. Kwõnaaj ke m̦õn̦õn̦õ in kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aam ñan Jeova ilo wãween in?​—1 Ko. 9:23.

18. Ta tokjãn ko kwõj loi jãn am̦ jerbal ippãn Jeova aolep raan?

¹⁸ Kõnke jej armej ro an Jeova, eñin unin jej kwal̦o̦k jouj, yokwe, im m̦õn̦õn̦õ in jipañ ro jet. Bareinwõt jej kwal̦o̦k ad kea kõn ro jet kajjojo raan, im men in ej bõktok lañlõñ, aenõm̦m̦an, im m̦õn̦õn̦õ ñan kõj. (Ga. 5:22, 23) Innem jekdo̦o̦n ta wãween ko kwõj iiooni, ak kwõnaaj m̦õn̦õn̦õ wõt ilo am̦ anõke Jeova ilo an m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k ñan ro jet im jerbal wõt ñane ãinwõt juon iaan rijerbal ro an me el̦ap an kaorõk er.​—JK. 3:9, 10, UBS.