Jeraam̦m̦an ko jãn Jeova Rar L̦e jãn Joñan eo Iar Kõtmãne Kake

Ke iar jol̦o̦k aõ pere im jino bainier, men in ear kõpel̦l̦o̦k juon kõjãm ñan aõ maroñ kõm̦m̦ani men ko me ejjel̦o̦k aõ kõtmãne ke inaaj kar maroñ kõm̦m̦ani. (Eps. 3:20) Ak bõlen kwõmaroñ kõn̦aan jel̦ã ewi wãween an kar men in wal̦o̦k. Eokwe, in jino bwebwenato jãn jinoin.

Iar l̦otak ilo Berlin, ilo Jãmne, jejjo allõñ ãlikin an kar jinoe Pata eo an Lal̦ Kein Karuo, ilo 1939. Ke ear epaak an jem̦l̦o̦k pata eo ilo 1945, eokkutkut an kar waan tarin̦ae ko ko̦wõtlo̦k baam̦ ko ilo Berlin. Juon iien ke rar bar ko̦wõtlo̦k baam̦ ko, ear lel jikin eo kõmij jokwe ie, im baam̦le eo ammim ear ko ñan juon jikin tilekek jãn baam̦ ko. Tokãlik, kõmar ko ñan jikin eo jinõ ear l̦otak ie etan Erfurt, bwe kõmin jab jorrããn.

Jinõ ear lukkuun kõn̦aan pukot m̦ool eo. Kõn men in, ear riiti bok ko an rimmãlõtlõt ro an lal̦ in im etal ñan elõñ kabuñ ko ak ear jab jubũruon kõn mel̦el̦e ko aer. Emaroñ ilo 1948 eo, ruo Ri-Kõnnaan ro an Jeova rar itok ñan m̦weo im̦õm̦mim. Jinõ ear kadel̦o̦ñ erro im kwal̦o̦k bwijin kajjitõk ko ñan erro. Ejjañin de lo̦k juon awa jãn iien eo, ak eba ñan kõm̦ro ledik eo jatũ, “Em̦õj aõ loe m̦ool eo.” Ejjabto jãn iien in, kõmjeel jinõ im ledik eo jatũ ar jino etal ñan kweilo̦k ko ilo Erfurt.

Ilo 1950, kõmar bar jepl̦aak ñan Berlin, im kõmar kobal̦o̦k ilo eklejia eo an Berlin-Kreuzberg. Ak ãlikin ammim kar em̦m̦akũt ñan bar juon bukwõn ilowaan Berlin wõt, kõmar pãd ilo eklejia eo etan Berlin-Tempelhof. Tokãlik, jinõ ear peptaij, ak ña iar jenliklik in peptaij. Etke?

WÃWEEN AÕ KAR ANJO̦ IOON EJJOOKOK IM JAB AIBEDBED

Kõn aõ kar ejjookok kar jidik wõt aõ kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k. Meñe iar etal im kwal̦o̦k naan, ak ium̦win 2 iiõ in aõ kar jab kõnnaan ippãn armej ro. Bõtab, ke iar jol̦o̦k iien ippãn ro jeid im jatid me rar kwal̦o̦k aer peran im wũjlepl̦o̦k aolepen aer ñan Jeova, men in ear jipañ eõ. Jet iaaer rekõn kar pãd ilo jikin kalbuuj ko an ri-Nazi ro ak ilo im̦õn kalbuuj ko iturear ilo Jãmne. Ro jet rar likũt mour ko aer ilo kauwõtata im n̦ooje aer bõkl̦o̦k bok ad ñan jikin ko iturear ilo Jãmne. El̦ap aõ kar bwilõñ kõn joñak eo aer. Iar l̦õmn̦ak ippa make bwe el̦aññe rar likũt mour ko aer ilo kauwõtata im jab kea ñe renaaj kalbuuji er kõn Jeova im ro jeier im jatier, innem ij aikuj kate eõ ñan kadikl̦o̦k aõ immijakjak.

Ear jino jakol̦o̦k aõ ejjookok ke iar bõk kun̦aõ ilo juon iien ejejuwaan ñan kwal̦o̦k naan ilo 1955. Ilo juon lõta me kar je ilo kein katak eo Informant, Jeid im Jatid Nathan Knorr ear kõm̦m̦an juon kõjjel̦ã bwe iien kwal̦o̦k naan in ear juon iaan karõk ko rel̦l̦aptata doulul in ear kõm̦m̦ani.a (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ear ba bwe el̦aññe aolep ri-kwal̦o̦k ro rej bõk kun̦aaer, “enaaj kar allõñ eo em̦m̦antata me jaar kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan ioon lal̦ in.” Im eñin men eo ear wal̦o̦k! Ejjabto jãn iien in, iar ajel̦o̦k mour eo aõ ñan Jeova, im ilo 1956, iar peptaij ippãn jema im ledik eo jatũ. Ak ãlikin wõt, iar jelm̦ae bar juon pepe eaorõk me iar aikuj kõm̦m̦ane.

Ium̦win elõñ iiõ, iar jel̦ã bwe ij aikuj jino bainier, bõtab aolep iien iar karum̦wijl̦o̦k aõ kõm̦m̦ane men in. M̦okta iar pepe ñan katak kilen peejnej kõn wholesale im kilen wiaik im kadel̦o̦ñtok m̦weiuk ko ñan Berlin im wiakaki m̦weiuk ko im kadiwõjil̦o̦k ñan peejnej ko ilo lal̦ ko jet. Ãlikin men in, iar kõn̦aan jerbal m̦okta bwe in kal̦apl̦o̦k aõ jel̦ã im kapeel kõn jerbalin in iar jikuul̦ kake. Kõn men in, ilo 1961, iar bõk juon jerbal kar letok ñan ña ilo Hamburg, jikin eo me wab eo el̦aptata an Jãmne ej pãd ie. Joñan an kar em̦m̦an jerbal eo aõ ippa, iar kõn̦aan wõt karum̦wijl̦o̦k aõ bõk kun̦aõ ilo jerbalin bainier. Ta eo inaaj kõm̦m̦ane kiiõ?

El̦ap aõ kam̦m̦oolol bwe Jeova ear kõjerbal ro jeid im jatid rejouj ñan jipañ eõ bwe in mel̦el̦e bwe ad karejar ñan e ej men eo eaorõktata. Elõñ iaan ro m̦õtta rar jino bainier im likũt juon joñak em̦m̦an ñan ña. Kobal̦o̦k ippãn men in, Jeid im Jatid Erich Mundt, eo im ear maroñ diwõj jãn jikin kalbuuj eo an ri-Nazi, ear rõjañ eõ bwe in lõke Jeova. Ear ba bwe ilo jikin kalbuuj eo an ri-Nazi ro, ro jeid im jatid me rar atartar ioer make rar m̦õjn̦o̦ tokãlik. Ak ro me rar lukkuun lõke Jeova rar tiljek wõt im tokãlik rar ãinwõt joor ko ñan eklejia eo.

Bareinwõt, Jeid im Jatid Martin Poetzinger, eo im tokãlik ear erom uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova, ear jab bõjrak jãn an rõjañ ro jeid im jatid im ba, “Peran ej m̦weiuk eo eaorõktata emaroñ wõr ippam̦!” Ãlikin aõ kar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn naan kein, iar jol̦o̦k jerbal eo aõ im jino bainier ilo Juun 1963. Ekar pepe eo em̦m̦antata me iar maroñ kõm̦m̦ane ilo tõre eo! Ãlikin ruo allõñ tokãlik, m̦okta jãn aõ kar maroñ pukot juon jerbal ekããl, kar kajjitõk bwe in juon jipejel̦ bainier. Jejjo iiõ tokãlik, Jeova ear kõjeraam̦m̦an eõ kõn men ko el̦e jãn joñan aõ kar kõtmãne kaki. Kar kũr eõ bwe in etal ñan kilaaj eo kein ka 44 ilo Jikuul̦ in Giliad.

JUON MEN EKANOOJ AORÕK IAR KATAK ILO GILIAD

Juon iaan men ko rekanooj aorõk iar katak, el̦aptata jãn Jeid im Jatid Nathan Knorr im Lyman Swingle, ej ke rar ba, “Jab m̦õkaj in ebbweer jãn jerbal eo am̦.” Rar rõjañ kõm bwe kõmin kate kõm ñan lo tõprak ilo jerbal eo am. Jeid im Jatid Nathan Knorr ear ba: “Ta eo el̦ap wõt am̦ naaj lale im l̦õmn̦ak kake? Ej ke kõn an ettoonon, wõr jeram̦õl, n̦am̦n̦am̦ im men ko ãierl̦o̦k wõt? Ke ta, kwõnaaj bõjrak im lale wõjke ko, wũt ko, im mãj ko rem̦õn̦õn̦õ? Kwõn katak ñan yokwe armej ro!” Juon raan, ke Jeid im Jatid Lyman Swingle ear kõmel̦el̦e etke jet jeid im jatid rar m̦õkaj im ebbweer, ear jab maroñ wõnm̦aanl̦o̦k im kõnnaan kõn an bũrom̦õj im jino an dãnnin kõmjaal̦al̦. Joñan, ear aikuj bõjrak jidik im kõttar an meral̦o̦k bũruon bwe en maroñ bar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõnnaan. Men in ear lukkuun jelõt bũruõ im iar jek ippa make bwe inaaj kate eõ bwe in jab kabũrom̦õj Christ im em̦m̦aan ro jatin retiljek.​—Matu 25:40.

Ke kar kaalikkar jikin eo kõm naaj jerbal ie, jet ri-jerbal ilo Betel̦ rar kajjitõk ippãn jet iaammim ia eo kõm naaj etal ñane. Rar ba men ko rem̦m̦an kõn kajjojo iaan jikin ko ro jet renaaj jerbal ie, m̦ae iien iar ba ij etal ñan: “Congo (Kinshasa).” Ke rar roñ men in, rar bõjrak jidik im rar ba wõt naan kein: “O, Congo! Jeova en pãd ippam̦!” Ilo tõre ko, el̦ap aer kar kwal̦o̦k ilo nuuj ko kõn Congo (Kinshasa) bwe ewõr tarin̦ae ie im bwe armej ro rej ire im m̦an doon. Ak iar keememej wõt men ko ej kab m̦õj aõ kar katak kaki. Ãlikin wõt ammim kar kadiwõjl̦o̦k ilo Jeptõm̦ba 1967, kõmjeel Heinrich Dehnboste im Claude Lindsay ar etal ñan Kinshasa, kapitõl̦ eo an Congo.

JUON JIKIN EM̦M̦AN ÑAN KAMMINENEIK MIJINEDE RO

Ãlikin ammim kar tõparl̦o̦k Kinshasa, kõmar katak kajin France ium̦win 3 allõñ. Innem kõmar kãlo̦k ñan Lubumbashi, eo im ilo jinoin kar n̦aetan Elisabethville. Jikin in ej pãd iturin wõt wõrwõr eo an Zambia, me ej pãd ilo jikin ko iturõktata ilo Congo. Kõmar em̦m̦akũt ñan juon m̦õn mijinede ilo iol̦apl̦ap in jikin kweilo̦k eo.

Kõnke enañin aolepen teretore ko ilo Lubumbashi ejjel̦o̦k juon enañin kar kwal̦o̦k naan ie, kõmar lukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe kõm eo jinointata kõmar kwal̦o̦k kõn m̦ool eo ñan elõñ iaan armej ro rej jokwe ilo jikin in. Ejjabto, joñan an lõñ ammim rũkkatak, ejabwe iien ñan katak ippãn aolep. Kõmar bar kwal̦o̦k naan ippãn ri-utiej ro rej jerbal ilo kien eo ak ippãn bwilijmããn̦ ro. Elõñ iaaer rar lukkuun kautiej Naanin Anij im jerbalin kwal̦o̦k naan eo ammim. Armej ro ijin rar kõnono wõt kajin Swahili, innem kõm̦ro em̦m̦aan eo etan Claude Lindsay ar katak kajin in. Ãlikin wõt, rar jilkinl̦o̦k kõm̦ro ñan juon eklejia ej kõnono kajin Swahili.

Meñe elõñ jeraam̦m̦an ko kõmar loi, ak elõñ bar apañ ko kõmar iiooni. Ekkã wõt ammim kar iioon rũttarin̦ae ro rekadek im rej jebjeb bu ak bwilijmããn̦ ro renana me rar n̦aruem kõn men ko kõmar jab kõm̦m̦ani. Juon iien ke kõmar kweilo̦k ilo m̦weo im̦õn mijinede, juon kumi in bwilijmããn̦ ar kajju del̦o̦ñtok kõn bu ko aer im bõk kõm ñan m̦õn bwilijmããn̦. Innem rar kõm̦m̦an bwe kõmin jijet lal̦ m̦ae iien bõlen 10 awa jota im rej kab karõl̦o̦k kõm.

Ilo 1969, kar kajjitõk bwe in kõm̦m̦ane jerbalin itoitak im lol̦o̦k eklejia ko. Ilo jikin eo iar lol̦o̦ke, ikar maroñ edjoñe lukkuun wãween mourin Africa ilo aõ kar etetal aetok ibul̦õn ujooj ko raetok im ilo ial̦ ko reppedkatkat. Ilo juon bukwõn, ear wõr juon lo̦lo̦ ej kiki kõn tokkwi ko nejin ium̦win peet eo aõ. Iban mel̦o̦kl̦o̦k an kar ko̦ruji eõ in jimmarok ilo an ko̦uwaroñroñ ainikien. Ewõr iien aõ emmel̦o̦ketok iien ko ke ña im ro jeiũ im jatũ kõmar jijet im doululi juon kijeek ilo jota im bwebwenato kõn katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦.

Juon iaan wãween ko reppentata kõmar jelm̦aiki ej ilo ammim kar kijenmej ippãn armej ro rar riab oktak im erom Ri-Kõnnaan ro an Jeova, ak ilo m̦ool rar m̦õttan doulul eo rej n̦aetan Kitawala.b (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Jet iaaer rar peptaij im bareinwõt erom jet iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo. Elõñ iaan rein me rar “ãinwõt wõd ko ren̦ojak” rar jab maroñ m̦on̦e ro jeid im jatid retiljek. (Jud 12) Ejjabto tokãlik, Jeova ear karreoik eklejia ko im ekar lukkuun lõñl̦o̦k wõt oran armej ro rar del̦o̦ñtok ñan m̦ool eo.

Ilo 1971, kar jilkinl̦o̦k ña bwe in jerbal ilo ra eo ilo Kinshasa, ijo iar lale elõñ kain jerbal ko, ãinwõt jeje lõta, kõm̦m̦ani order in bok ko, im loloodjake wãween ko rej jelõt jerbalin kwal̦o̦k naan. Ilo Betel̦, iar katak kilen loloodjake jerbal eo ad ilo juon aelõñ el̦ap me ejjab lukkuun em̦m̦an an aolep men jerbal. Jet iien, bok ko kõmar jilkinl̦o̦k ilo bal̦uun ekõn bõk elõñ allõñ ñan aer tõparl̦o̦k eklejia ko. Rar aikuj eaktuwe m̦weiuk ko jãn bal̦uun eo ñan wa ko me tokãlik rejjab maroñ jerak ium̦win elõñ wiik kõn an lukkuun meno̦kno̦k reba ko kõn menin eddek eo rej n̦aetan water hyacinths. Bõtab, aolep jerbal ko rar tõprak meñe kõmar jelm̦aik apañ kein im apañ ko jet reppen.

Iar lukkuun bwilõñ ke iar lo wãween an kar ro jeid im jatid kõpooje jikin ko kõmar kweilo̦k el̦ap ie kõn joñan jããn eo edik kar ippem. Rar kõjerbal tol̦ in termite ko im kakõm̦anm̦ane bwe en jikin kõm̦m̦an katak ijo im̦aan, rar kajutak ujooj ko raetok ñan pinej kiin m̦õko im aini ujooj ko ippãn doon bwe ren jijet ioon. Rar kõjerbal al̦al̦ in bamboo ñan kalõk m̦õko im rar bõrwaj kõn jaki ko kar ãji jãn al̦al̦ aidik ko ak eran tebõl̦ kaki. Im rar kõjare dipin wõjke ko im kõm̦m̦an al̦al̦ jidik ñan dila kaki. El̦ap wõt aõ kar bwilõñ kõn an rein jeid im jatid kapeel im jel̦ã ta eo ren kõm̦m̦ane ñan kõm̦adm̦õdi apañ ko. Iar jino epaake er im yokwe er. Im ke rar jilkinl̦o̦k eõ ñan kõm̦m̦ane bar juon jerbal ekããl iar lukkuun oñkake er!

JERBAL ILO KENYA

Ilo 1974, rar kõm̦m̦akũt eõ ñan ra eo ilo Nairobi, ilo Kenya. Elukkuun kar l̦ap jerbal ko kõmar kõm̦m̦ani kõnke ra eo an Kenya ear lale jerbalin kwal̦o̦k naan ilo 10 jikin ko me rej pãd iturin, im jet iaan aelõñ kein kar kam̦o aer kõm̦m̦ane jerbal eo ad ie. Elõñ alen rar jilkinl̦o̦k eõ bwe in lol̦o̦k jikin kein, el̦aptata Ethiopia, ijo me el̦ap aer kar kaeñtaan ro jeid im jatid im rar lukkuun iiooni mãlejjoñ ko rel̦l̦ap. Elõñ iaaer rar m̦an er ak kalbuuji er, im jet iaaer rar m̦ane er ñan mej. Bõtab, rar kijenmej im tiljek wõt kõnke ear em̦m̦an kõtaan eo aer ippãn Jeova im kõtaan eo aer ippãn doon.

Ilo 1980, juon men ekam̦õn̦õn̦õ ear wal̦o̦k ñan ña. Iar m̦areik Gail Matheson, eo im ej itok jãn Canada. Kõm̦ro ar Gail jikuul̦ ippãn doon ilo Jikuul̦ in Giliad. Im kõm̦ro kõn jeje lõta ñan doon. Gail ear mijinede ilo Bolivia, jikin eo kar jilkinl̦o̦k ñane. Ãlikin 12 iiõ tokãlik, kõm̦ro ar bar iioon doon ilo New York. Ejjabto tokãlik, kõm̦ro ar m̦are ilo Kenya. El̦ap aõ kam̦m̦oolol Gail kõnke aolep iien ej l̦õmn̦ak kõn karõk ko an Jeova im ej juon joñak em̦m̦an kõn an jokwane kõn men ko ewõr ippãn. Ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo an rejetak eõ im ej eo rejeta me el̦ap aõ kaorõke.

Ilo 1986, kar kajjitõk ippemro Gail ñan kõm̦m̦ane jerbalin itoitak im lol̦o̦k eklejia, im ilo ejja iien in wõt iar uwaan kumi eo ej lale ra eo. Jerbalin itoitak im lol̦o̦k eklejia ear bar kitibuj lol̦o̦k elõñ iaan jikin ko rar pãd ium̦win ra eo an Kenya.

Iban mel̦o̦kl̦o̦k ammim kar kõppojak ñan juon kweilo̦k el̦ap ilo Asmara (ilo Eritrea) ilo 1992 ke kien eo ejjañin kar kam̦o ad kõm̦m̦ane jerbal eo ad ilo jikin in. Ak enana bwe kõmar maroñ lo wõt juon m̦õn nãjnej menninmour me ettoonon l̦o̦k lowaan jãn tulikin. Ilo raanin kweilo̦k el̦ap eo, iar bwilõñ kõn wãween an kar ro jeid im jatid ukot lowaan m̦weo ñan juon jikin eaiboojoj im ej tõllo̦kũn ñan ammim kabuñ ñan Jeova ie. Elõñ baam̦le ko rar bõktok m̦õttan ko rainõknõk im rar lukkuun jel̦ã kilen kalbubuuk jabdewõt jikin ko rejjab em̦m̦an. El̦ap ammim kar m̦õn̦õn̦õ im lañlõñ ke kõmar kõm̦m̦ane kweilo̦k el̦ap eo me ekar wõr 1,279 oran aolep ri-kweilo̦k ro.

Am̦ro kar kõm̦m̦ane jerbalin itoitak im lol̦o̦k eklejia ear juon oktak el̦ap ñan kõm̦ro kõnke m̦õko kõm̦ro ar jokwe ie rar lukkuun l̦ap aer oktak jãn doon. Juon iien kõm̦ro ar kiki ilo juon em̦ kileplep me elukkuun aiboojoj im ej pãd turin lo̦jet. Im iien eo tok juon, kõm̦ro ar kiki ilo juon em̦ jidikdik me tiin aolepen, im elõñl̦o̦k jãn 300 ne ettol̦o̦k ñan m̦õn kõppojak ko. Bõtab jekdo̦o̦n ia eo kõm̦ro ar jerbal ie, men eo kõm̦ro ban mel̦o̦kl̦o̦ke ej iien ko kõm̦ro ar poub ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ippãn bainier ro im ri-kwal̦o̦k ro el̦ap aer kijejeto. Ke kar letok bar juon jerbal ekããl bwe kõm̦ro en kõm̦m̦ane, kõm̦ro ar aikuj em̦m̦akũt jãn elõñ iaan rein rejitõnbõro ippemro me el̦ap am̦ro kar oñkake er.

M̦ADM̦ÕDI JERAAM̦M̦AN KO ILO ETHIOPIA

Ilo kar jem̦l̦o̦kinl̦o̦k 1980 jim̦a eo im iiõ ko jinoin 1990 eo, kien ko rar kamãlim ad kõm̦m̦ane jerbal eo ad ilo elõñ iaan jikin ko rej pãd ium̦win ra eo an Kenya. Tokjãn men in, kar kajutak ra ko im opij ko (country offices) ilo jikin kein. Ilo 1993, kar jilkinl̦o̦k kõm̦ro ñan jerbal ilo opij eo ilo Addis Ababa, ilo Ethiopia, ijo me elõñ iiõ in ad kar kõm̦m̦ani m̦akũtkũt ko ad ilo ittino, ak kiiõ em̦õj an kien eo kar kamãlim ad kõm̦m̦ane jerbal eo ad.

Jeova ear kõjeraam̦m̦an jerbal eo ad ilo Ethiopia. Elõñ ro jeid im jatid rar jino bõk kun̦aaer ilo jerbalin bainier. Elõñl̦o̦k jãn 20 bõjjããn in ri-kwal̦o̦k ro rar rekũl̦ar bainier kajjojo iiõ jãn kar 2012 eo. Bareinwõt, ewõr jikuul̦in Baibõl̦ ko kar kõm̦m̦ani ñan lel̦o̦k kamminene ko rej menin aikuj ñan ro jeid im jatid, im elõñl̦o̦k jãn 120 Im̦õn Kweilo̦k ko em̦õj kalõki. Ilo 2004 eo, baam̦le eo ilo betel̦ rar em̦m̦akũt ñan juon em̦ ekããl, im bar juon jeraam̦m̦an ej bwe ewõr juon im̦õn kweilo̦k el̦ap ej pãd ilo ejja wãto in wõt.

Ium̦win elõñ iiõ ko m̦aantak, kõm̦ro Gail ar maroñ ejaake jem̦jerã ko repaak ippãn elõñ iaan ro jeid im jatid ilo Ethiopia. Kõm̦ro lukkuun yokwe er kõn aer lukkuun jouj im l̦ap yokwe ippãer. Ejjab kanooj kiiõ em̦m̦an ãjmour ko am̦ro, im kõn men in kar aikuj jilkinl̦o̦k kõm̦ro ñan ra eo an Central Europe. Meñe elukkuun em̦m̦an aer lale aikuj ko am̦ro ilo ijin, ak el̦ap am̦ro oñkake ro rejitõnbõro ippemro ilo Ethiopia.

JEOVA EAR KADDEKL̦O̦K

Kõm̦ro ear lo wãween an Jeova kõm̦m̦an bwe jerbal eo an en eddekl̦o̦k. (1 Kor. 3:6, 9) Ñan waanjoñak, ilo jinoin ke iar kwal̦o̦k naan ñan armej ro jãn Rwanda me rar itok ñan Congo bwe ren kõb im kappok kõpa, ejjel̦o̦k ri-kwal̦o̦k naan kar ripoot kake er ilo Rwanda. Kiiõ ewõr elõñl̦o̦k jãn 30,000 ro jeid im jatid ilo jikin in. Ilo 1967, ekar wõr enañin 6,000 ri-kwal̦o̦k ro ilo Congo (Kinshasa). Kiiõ ewõr joñan in 230,000 oran ri-kwal̦o̦k ro ilo ijin, im elõñl̦o̦k jãn juon milien armej rar pãd ilo Kwõjkwõj eo ilo 2018. Im ilo aolep jikin ko rar pãd ium̦win ra eo an Kenya, oran aolep ri-kwal̦o̦k ro ilo jikin kein em̦õj an l̦apl̦o̦k ñan elõñl̦o̦k jãn 100,000.

Elõñl̦o̦k jãn 50 iiõ ko remootl̦o̦k, Jeova ear kõjerbal elõñ iaan ro jeid im jatid ñan jipañ eõ bwe in bõk kun̦aõ ilo jerbal in full-time. Meñe ij ejjookok wõt, ak iar katak ñan lukkuun lõke Jeova. Wãween ko iar iiooni ilo Africa rar jipañ eõ ñan katak kijenmej im jokwane wõt kõn men ko ewõr ippa. El̦ap am̦ro Gail nõbar ro jeid im jatid me relukkuun jel̦ã karwainene, kijenmej kõn apañ ko rel̦l̦ap, im rej lõke Jeova. Ij lukkuun kam̦m̦oolol Jeova kõn jouj eo an el̦ap. Em̦ool bwe jeraam̦m̦an ko jãn Jeova rar l̦e jãn joñan eo iar kõtmãne kake.​—Sam 37:4.