Iar Likũt Jeova M̦oktata ilo Aolep Pepe ko Iar Kõm̦m̦ani

Iar l̦otak ilo Mãe 19, 1940 eo, ilo bukwõn eo etan Amioûn, ilo Lebanon. Jejjo iiõ ko tokãlik, baam̦le eo aõ ear em̦m̦akũt ñan Tripoli. Ijo in me iar dik im rũttol̦o̦k ie ilo juon baam̦le me ewõr yokwe ie, elem̦õn̦õn̦õ, im rejel̦ã kajjien Jeova Anij im rej yokwe E. Kar kõmeañ l̦alem nejin jinõ im jema, ear wõr jilu leddik im ruo l̦addik, im ña eo diktata. Ñan jinõ im jema, koorl̦o̦k jããn ear jab men eo eaorõktata ippãerro. Mour eo ammim ear pedped ioon men ko raorõkl̦o̦k ãinwõt katak Baibõl̦, kweilo̦k, im jipañ ro jet ñan jel̦ã kõn Anij.

Ear wõr jejjo rũkkapit ro ilo eklejia eo ammim. Juon iaaer ej Michel Aboud, eo me ear tõl kweilo̦k eo me jekõn kar n̦aetan book study. E eo me ear jino kwal̦o̦k kõn m̦ool eo ilo Lebanon ilo iiõ ko tujinoin 1920 ko, ãlikin an kar katak kõn m̦ool eo ilo New York. Ij keememej an kar lukkuun jel̦ã kwal̦o̦k kautiej im an kar jipañ ruo jiroñ me rar kadiwõjl̦o̦k jãn Jikuul̦in Giliad eo, etaerro ej Anne im Gwen Beavor. Jiroñ rein rar oktak im lukkuun epaake baam̦le eo aõ. Ium̦win elõñ iiõ ko tokãlik, iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke iar maroñ lo Anne ilo Amedka. Im jejjo iien tokãlik, iar lo Gwen, eo me ear m̦areiki Wilfred Gooch im erro ej jerbal ilo ra eo ilo London, ilo Iñlen.

JERBALIN KWAL̦O̦K NAAN ILO LEBANON

Kar jejjo wõt Ri-Kõnnaan ro an Jeova ilo Lebanon ke iar juon jo̦dikdik. Meñe ãindein, ak kõmar lukkuun kijejeto in kwal̦o̦k naan ñan armej ro kõn men ko kõm jel̦ã kaki jãn Baibõl̦. Kõmar lukkuun kijejeto meñe ear l̦ap ammim iioon jum̦ae jãn jet iaan ri-tõlin kabuñ ko. Ij keememej jet iaan men ko rar wal̦o̦k ñan kõm.

Juon iien, kõm̦ro ledik eo jeiũ etan Sana kar kwal̦o̦k naan ilo jet apartment ko ilo juon building. Juon bũrij ear itok ñan floor eo kõm̦ro ledik eo jeiũ ej kwal̦o̦k naan ie. Bõlen ewõr juon ear ba ñane. Ilo kar iien in, bũrij eo ear jino kõnanaik im kajooke ledik eo jeiũ. Tokãlik, ear lukkuun illu im iuuni Sana ilo jikinuwe eo im ear jorrããn. Im juon armej ear call bwilijmããn̦ im rar itok im lale bwe en wõr juon eo ej jipañ Sana. Innem rar bõk bũrij eo ñan m̦õn bwilijmããn̦, im rar lo bwe ewõr juon bu ippãn. Im bo̦o̦j in bwilijmããn̦ eo ear kajjitõk ippãn bũrij eo: “Kwe kain armej rot? Juon ri-tõlin kabuñ ke ak juon bo̦o̦j in ri-nana?”

Juon bar men me el̦ap aõ keememej, ej ke eklejia eo ammim ar rent e juon bus bwe kõmin etal ñan juon jikin ettol̦o̦k im emake iaan bwe kõmin maroñ kwal̦o̦k kõn nuuj eo em̦m̦an ie. Kõmar lukkuun lem̦õn̦õn̦õ ilo iien in, bõtab tokãlik juon bũrij in bukwõn eo ear roñ kõn ta eo kõmar kõm̦m̦ane innem ear kakobaiktok elõñ armej bwe ren tõn m̦an kõm. Armej ro rar ũrõjtok kõm, joñan rar kade kõm kõn dekã, im jema ear jorrããn. Ij keememej an kar lukkuun bõtõktõk mejãn. Ear ro̦o̦l ñan bus eo ippãn jinõ, im kõmar aolep bareinwõt l̦oorel̦o̦k. Meñe ãindein, ak ilukkuun ban mel̦o̦kl̦o̦k men eo jinõ ear ba ke ej karreoiki kinej ko an jema, ear ba: “Jeova, jouj im jol̦o̦k aer bõd. Rejjab jel̦ã ta ko rej kõm̦m̦ani.”

Ilo kar bar juon iien, baam̦le eo aõ ear jam̦bol̦o̦k ñan bukwõn eo ammim bwe kõmin lol̦o̦k baam̦le ko ammim. Ilo ijin, kõmar lo juon ri-tõlin kabuñ me eutiej taitõl̦ eo an ak juon bishop, ilo m̦weo im̦õn l̦al̦l̦ap eo jim̦m̦aõ. Ri-tõlin kabuñ in ejel̦ã bwe jema im jinõ rej juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Im meñe kar jijino wõt aõ iiõ ilo kar tõre eo ak ear kajjioñ in tõn kajook eõ ilo an kar ba: “Kwe, etke kwõjjañin peptaij?” Ijoke, iar uwaake im ba bwe kõnke ij dik wõt im bwe in maroñ peptaij, ij aikuj in kal̦apl̦o̦k aõ jel̦ã kobban Baibõl̦ eo im ej aikuj kajoor tõmak e aõ. Im kõnke edike uwaak eo aõ, ear ba ñan l̦al̦l̦ap eo jim̦m̦aõ bwe ijjab kwal̦o̦k kautiej ñan e.

Kar jejjo wõt iien ko me iar iiooni wãween kein rejjab em̦m̦an. Ijoke, enañin aolep iien, armejin Lebanon rej jet armej ro me el̦ap aer jouj im rejel̦ã karwainene. Eñin unin, elõñ iien ko me ekar em̦m̦an ad bwebwenato ippãn armej ro kõn Baibõl̦ im elõñ armej ro me kõmar katak Baibõl̦ ippãer.

PEPE ÑAN EM̦M̦AKŨT ÑAN BAR JUON AELÕÑ

Ilo tõre eo me ij jikuul̦ wõt, juon jeid im jatid em̦m̦aan jãn Venezuela ear jam̦botok ñan Lebanon. Ear kweilo̦k ilo eklejia eo ammim im tokãlik jino teiti ledik eo jeiũ etan Wafa. Ejjabto tokãlik, erro ar m̦are innem em̦m̦akũt ñan Venezuela im jokwe ie. Ilo lõta ko an Wafa, ekõn kajjioñ rõjañ jema bwe en bõk aolepen baam̦le eo ammim ñan Venezuela im em̦m̦akũtl̦o̦k ñane. Unin an kar Wafa ãindein, ej kõnke el̦ap an oñ kõn kõm. Ijoke tokãlik, kõmar errã ippãn im pepe in em̦m̦akũt ñan aelõñ in!

Kõmar itaakl̦o̦k ilo Venezuela ilo iiõ eo 1953, im kõmar jokwe ilo Caracas, juon bukwõn me epaake m̦weo im̦õn bũreejtõn. Im kõnke iar juon boea ilo tõre eo, ilukkuun kajoor kijooror in lo an bũreejtõn eo pass e m̦weo im̦õm̦mim ñe ej pãd ilo wa eo waan me el̦ap on̦ããn. Bõtab ñan jema im jinõ ear jab lukkuun pidodo ñan aerro kajjioñ imminene kõn wãween mour ilo aelõñ eo, imminene kõn kajin eo, kõn m̦anit ko, m̦õñã ko, im kõn wãween mejatoto eo ilo aelõñ eo. Ijoke tokãlik, ke erro ear jino tõn imminenel̦o̦k kõn wãween mour ilo aelõñ eo, ewõr juon men el̦ap an nana ear wal̦o̦k.

EAR WAL̦O̦K APAÑ

Jema ear jino nañinmej. Men in ear bwe an kabwilõñlõñ ñan kõmmem, kõnke ear juon eo ekajoor im ãjmour. Kõmij jab keememej an wõr juon iien me ear nañinmej. Innem, kar lo bwe ear wõr an jema nañinmej in kããnjer, im kõn men in ear aikuj surgery ak m̦wijm̦wij. Ijoke, ekabũrom̦õjm̦õj bwe ear jako juon wiik tokãlik.

Ebwe an pen aõ maroñ kõmel̦el̦eik joñan an baam̦le eo aõ kar lukkuun bũrom̦õj. Kar 13 aõ iiõ ilo kar tõre eo. Ejjel̦o̦k ammim kar kõtmãne bwe men in en kar wal̦o̦k, im joñan ammim kar bũrom̦õj kõmar l̦õmn̦ak bwe kõm jãmin bar m̦õn̦õn̦õ. Ium̦win jejjo iien, ebwe an kar pen an jinõ tõmak bwe em̦õj an jako l̦eo ippãn. Meñe ãindein, ak kõmar kile bwe kõmij aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt, im ikijjeen jipañ eo jãn Jeova kõmar maroñ kijenmej. Ke ear 16 aõ iiõ, iar kadiwõjl̦o̦k jãn high school ilo Caracas, im iar lukkuun kõn̦aan jipañ baam̦le eo aõ.

Tokãlik, ledik eo jeiũ Sana ear m̦areiki Rubén Araujo, juon jeid im jatid em̦m̦aan me ear kadiwõjl̦o̦k jãn Jikuul̦in Giliad im ear bar jepl̦aaktok ñan Venezuela. Ãlikin aerro kar m̦are, erro ar pepe in em̦m̦akũt ñan New York. Im ke baam̦le eo aõ ear pepe bwe in etal im jikuul̦ ilo juon university, iar etal im jokwe ippãerro ilo New York bwe in maroñ jikuul̦. Ke iar jokwe ippãerro, erro ar lukkuun jipañ eõ bwe in epaakel̦o̦k Jeova. Kobal̦o̦k ippãn men in, ear lõñ likao ak em̦m̦aan ro jeid im jatid me rerũtto ilo tõmak ilo eklejia in Spanish eo ammim ilo Brooklyn. Ruo iaaer me iar lukkuun jel̦ãl̦o̦k kajjier im el̦ap aõ kam̦m̦oolol kake er, ej Milton Henschel and Frederick Franz; aolepeerro rar jim̦or jerbal ilo Betel̦ eo ilo Brooklyn.

Ke ear epaaktok an jem̦l̦o̦k iiõ eo m̦oktata in aõ jikuul̦ ilo university eo ilo New York, iar jino l̦õmn̦ak ippa make kõn ewi wãween aõ kõjerbale mour e aõ. Ikar riit im lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn katak ko ilo Watchtower ko ium̦win unin tõl ko me rej kwal̦o̦k kõn Kũrjin ro me rej kõm̦m̦an mejãnkajjik ko el̦ap aer aorõk. Iar lo wãween an bainier ro im ro rej jerbal ilo Betel̦ me rej pãd ilo eklejia eo ij pãd ie lukkuun m̦õn̦õn̦õ, im iar kõn̦aan ãinwõt er. Ijoke, ilo kar tõre eo, ijjañin de peptaij. Bõtab, ejjabto tokãlik, iar kile aorõkin aõ aikuj ajel̦o̦k mour e aõ ñan Jeova. Innem eñin men eo iar kõm̦m̦ane, iar kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko im peptaij ilo M̦aaj 30, 1957 eo.

JOKÃLÕT KO RAORÕK

Ãlikin aõ kar peptaij, iar jino l̦õmn̦ak kõn juon buñtõn ne eaorõk me ikõn̦aan kõm̦m̦ane​—eñin bwe in erom juon bainier. Iar lukkuun kõn̦aan bwe in bainier, ijoke iar kile bwe eban pidodo ñan aõ kõm̦m̦ane men in. Iar l̦õmn̦ak im ba, ewi wãween aõ maroñ kõm̦m̦an iien ñan bainier im ilo ejja iien eo wõt jikuul̦ ilo university? Elõñ alen an ña im baam̦le eo aõ ilo Venezuela jeje ñan doon kõn pepe eo aõ ñan kam̦õj aõ jikuul̦ ilo university, iar kõmel̦el̦eik er im ba bwe ikõn̦aan ro̦o̦l ñan Venezuela im jerbal ãinwõt juon bainier.

Iar jepl̦aak ñan Caracas ilo Juun 1957 eo. Ijoke, iar kile bwe ejjab pidodo an baam̦le eo aõ mour, rar bar aikuji juon bwe en jerbal. Innem, ta eo imaroñ kõm̦m̦ane ñan jipañ? Eokwe, iar maroñ jerbal ilo pããñ, bõtab ilukkuun kar kõn̦aan bainier. Ilo m̦ool, eñin unin aõ kar ro̦o̦ll̦o̦k. Kõn men in, iar pepe in kõm̦m̦ani men kein jim̦or. Ium̦win jejjo iiõ, iar jerbalin full-time ilo pããñ im ilo ejja iien eo wõt iar bainier. El̦ap aõ kar lukkuun poub ijoke ear l̦ap aõ bar lukkuun m̦õn̦õn̦õ!

Juon men me ear bar kõm̦m̦an menin aõ m̦õn̦õn̦õ ej ke iar iioone juon jiroñ innem tokãlik m̦areiki me etan Sylvia, juon jeid im jatid jiroñ jãn Jãmne me edeo̦ im el̦ap an yokwe Jeova. Ear em̦m̦akũttok ñan Venezuela ippãn al̦ap ro jemãn im jinen. Tokãlik, ear wõr ruo nejũm̦ro ajri, etan l̦adik eo nejũm̦ro ej Michel (Mike), im etan ledik eo nejũm̦ro ej, Samira. Ilo iien in, iar aikuj in bar lale ak kauuki kõrã eo jinõ. Ear itok im jokwe ippemmim. Im meñe iar aikuj in kam̦õj aõ bainier bwe in maroñ lale im kabwe aikuj ko an baam̦le eo aõ, ak iar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Kõm̦ro Sylvia kõn kanne ñan akjel̦õri bainier ilo jabdewõt iien ko me ewõr am̦ro maroñ, ñe kõm̦ro ej kakkije jãn jikin jerbal.

BAR JUON JOKÃLÕT EAORÕK

Ajri ro nejũ rar jikuul̦ wõt ilo tõre eo me ij kõnono kake ilo jinoin bwebwenato in. Imaroñ ba bwe ear lukkuun em̦m̦an kõjeiõ ilo tõre eo, im ro me rej jerbal ilo pããñ el̦ap aer kautiej eõ. Ijoke, el̦ap aõ kar kõn̦aan bwe ro jet ren watõk eõ ãinwõt juon ri-karejeran Jeova. Eto aõ kar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween ko imaroñ kõm̦m̦ani bwe ro jet ren watõk eõ ilo wãween in. Kõn men in, kõm̦ro kõrã eo ippa ear jijet ippãn doon im kõnono kõn joñan jããn eo ewõr ippemro me emaroñ kabwe aikuj ko an baam̦le eo. El̦aññe inaaj kam̦õj aõ jerbal ilo pããñ, inaaj bõk juon lump sum ak juon jããn me ebwe an l̦ap me pããñ ej lel̦o̦k ñan ro me rej kam̦õj aer jerbal. Im kõnke ejjel̦o̦k am̦ro m̦uri, kõm̦ro ear lo bwe ñe kõm naaj mour ilo juon wãween el̦amwaan, kõm maroñ mour kõn joñan jããn eo ewõr ippem ium̦win juon iien eaetok.

Ear jab juon pepe epidodo ñan aõ kõm̦m̦ane, bõtab kõrã eo ippa me ej aõ jitõnbõro im kõrã eo jinõ rar lukkuun rejetak eõ. Kõn wõt men in, iar tõn kanne aõ peba ñan bainier. Joñan an kar men in lukkuun kam̦õn̦õn̦õik eõ! Ke iar pojakin jino tõn bar bainier, ear wal̦o̦k juon men me ejjel̦o̦k am̦ro kar kõrã eo ippa kõtmãne kake.

JUON JERAAM̦M̦AN EJJEL̦O̦K KAR KÕTMÃNE KAKE!

Juon iien, taktõ eo am̦ro ear ba bwe ebõro̦ro Sylvia. El̦ap am̦ro kar jim̦or ilbõk kõn men in! Ear juon men ekalañlõñ ñan kõm̦ro, ijoke ekõm̦m̦an menin aõ l̦õmn̦ak kõn pepe eo aõ ñan bainier. Iar l̦õmn̦ak kõn el̦aññe jeraam̦m̦an in enaaj jelõt pepe eo aõ ñan bainier. Kõm̦ro kõrã eo ippa kar m̦õkaj im kajim̦we l̦õmn̦ak im eñjake ko am̦ro im jino reim̦aanl̦o̦k ñan iien eo enaaj l̦otak ajri eo nejũm̦ro. Bõtab, ear jab bõjrak aõ l̦õmn̦ak el̦aññe ewõr aõ maroñ ñan erom juon bainier.

Ãlikin am̦ro kar kõnono ippãn doon kõn mejãnkajjik ko am̦ro, kõm̦ro ar kããlõt ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt kõn pepe eo am̦ro ilo jinoin. L̦adik eo nejũm̦ro etan Gabriel ear l̦otak ilo Eprõl̦ 1985 eo. Innem, iar kam̦õj aõ jerbal ilo pããñ im jino bar rekũl̦ar bainier ilo Juun 1985 eo. Tokãlik, iar bõk juon jeraam̦m̦an ñan jerbal ippãn Em̦m̦aan ro Rej Lale Ra Eo ilo Venezuela. Ijoke, ra in ejjab pãd ilo Caracas, kõn men in iar aikuj in jibadekl̦o̦k jikin in me 50 m̦ail̦ (80 km) ettol̦o̦kin ruo ak jilu raan ilo kajjojo wiik.

EM̦M̦AKŨT ÑAN BAR JUON JIKIN

Ra eo ej pãd ilo juon bukwõn ilo La Victoria, innem ña im baam̦le eo aõ kõmar pepe in em̦m̦akũt ñan La Victoria bwe kõmin maroñ epaakel̦o̦k Betel̦. Ear juon pepe ebwe an l̦ap ñan kõm aolep. Ijjab maroñ kwal̦o̦k ewi joñan aõ lukkuun kam̦m̦oolol im nõbare baam̦le e aõ. Aer kar m̦õn̦õn̦õ in em̦m̦akũt ear l̦ap an jipañ eõ. Kõrã eo jeiũ Baha, ear m̦õn̦õn̦õ in lale jinõm̦ro. Im Mike ear tokãlik m̦are, ak ñan Samira im Gabriel rar jokwe wõt ippemro. Ijoke, ammim naaj em̦m̦akũt ñan La Victoria, ej mel̦el̦ein bwe erro ear aikuj em̦m̦akũt jãn ro m̦õttaerro. Bareinwõt jitõnbõro eo aõ, Sylvia, ear aikuj katak ñan jino imminene in jokwe ilo juon bukwõn edik ijello̦kun an jokwe ilo juon jikin me el̦ap m̦akũtkũt ko ie. Kõm aolep im kar aikuj in katak ñan kammineneik kõm jokwe ilo juon em̦ me em̦m̦an joñan. Aet, ebwe an lõñ men ko kõmar aikuj kõm̦m̦ani bwe kõmin maroñ em̦m̦akũt jãn Caracas ñan La Victoria.

Ijoke, ear bar wõr oktak ko rar wal̦o̦k. Gabriel ear m̦are, im ñan Samira ear em̦m̦akũt jãn ippemro im jokwe ippãn make. Innem tokãlik, kar kũr kõm̦ro Sylvia ñan jerbal ilo Betel̦ ilo iiõ eo 2007, men in ej juon jeraam̦m̦an me kõm̦ro ej kõm̦m̦ane tok ñan kiiõ. Mike, rũttotata eo nejũm̦ro, ej juon em̦m̦aan me ej lale eklejia im ej bareinwõt bainier ippãn kõrã eo ippãn, Monica. Im Gabriel, ej bareinwõt jerbal ãinwõt juon em̦m̦aan me ej lale eklejia im erro Ambra, kõrã eo ippãn, rej jokwe ilo Itali. Im ñan Samira, ej juon bainier im ej jerbal part-time ilo Betel̦.

INÃJ KAR BAR KÕM̦M̦ANI EJJA PEPE KEIN WÕT

Aet, elõñ pepe ko rel̦l̦ap iar aikuj in kõm̦m̦ani ilo mour e aõ. Ijoke, ijjab ajl̦o̦k kõn aõ kar kõm̦m̦ani. Ñe in kar ro̦o̦l likl̦o̦k im bar jino jãn jinoin, inãj kar bar kõm̦m̦ani ejja pepe kein wõt me iar kõm̦m̦ani. El̦ap aõ kam̦m̦oolol kõn aolep men ko iar maroñ kõm̦m̦ani ilo aõ jerbal ñan Jeova. Ium̦win iiõ ko m̦aantak, ij kile joñan aorõkin ad lukkuun aikuj kõkajoore wõt jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. Jekdo̦o̦n pepe ta ko jej aikuj in kõm̦m̦ani, meñe remaroñ dik ak l̦ap, ijoke Jeova emaroñ letok ñan kõj aenõm̦m̦an eo me “el̦ap jãn jel̦ã otemjej.” (Pil. 4:6, 7) Kõm̦ro jim̦or Sylvia lukkuun m̦õn̦õn̦õ kõn jerbal eo am̦ro ilo Betel̦ im kõm̦ro ej lo bwe Jeova ear kõjeraam̦m̦an pepe ko am̦ro kõnke aolep iien kõm̦ro ar likũt E m̦oktata ilo mour ko am̦ro.