Men ko Raorõk Jej Katak jãn Kiiñ ro an Israel

1-2. Ta eo Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn jet iaan kiiñ ro an Israel?

BAIBÕL̦ ej kwal̦o̦k kõn elõñl̦o̦k jãn 40 em̦m̦aan ro me rar tõl ãinwõt kiiñ in Israel.a Im ej kwal̦o̦k m̦ool ilo an kõnono kõn jet iaan men ko kiiñ rein rar kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, ewõr kiiñ ro rem̦m̦an rar kõm̦m̦ani men ko renana. L̦õmn̦ak kõn Kiiñ Devid, juon iaan kiiñ ro rem̦m̦an. Jeova ear ba: “Karejera Devid . . . ear l̦oor Eõ kõn aolepen bũruon, im kõm̦m̦an men eo wõt ejim̦we im̦aan meja.” (1 Kñ. 14:8) Meñe ãindein, ak kiiñ in ear l̦õñ ippãn juon kõrã em̦õj an m̦are im ear kõm̦m̦an karõk bwe l̦eo ippãn kõrã in en mej ilo tarin̦ae.—2 Sa. 11:​4, 14, 15.

² Ijo turãjet, Baibõl̦ eo ej bar kwal̦o̦k bwe elõñ iaan kiiñ ro me rar jab tiljek ñan Jeova rar kõm̦m̦ani jet men ko rem̦m̦an. L̦õmn̦ak kõn Rihoboam. Ippãn Jeova, kiiñ in ear “kõm̦m̦an nana.” (2 Kro. 12:14) Meñe ãindein, ak Rihoboam ear pokake Anij ke Ear jiroñe bwe en jab tarin̦aeik bwij ko joñoul an Israel im bwe en kõtl̦o̦k aer kããlõt juon aer make kiiñ. Rihoboam ear bareinwõt kapenl̦o̦k elõñ iaan jikin kweilo̦k ko ilo aelõñ eo an bwe en maroñ kõjparok armej ro an Anij jãn ri-kõjdat ro aer.—1 Kñ. 12:​21-24; 2 Kro. 11:​5-12.

3. Ta kajjitõk eo eaorõk jenaaj etale, im ta ko jenaaj kõnono kaki ilo katak in?

³ Ijoke, men in ej bõkm̦aantak juon kajjitõk eaorõk: El̦aññe kiiñ ro an Israel rar kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an im men ko renana jim̦or, innem ta eo ear kõm̦m̦an bwe Jeova en watõke juon kiiñ ãinwõt juon eo etiljek ak jaab? Uwaak eo ñan kajjitõk in enaaj jipañ kõj ñan mel̦el̦e ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani ñan kabuñbũruon Jeova. Jenaaj kõnono kõn men ko jilu Jeova ear l̦õmn̦ak kaki ke ear etali kiiñ ro an Israel: (1) ewi joñan an m̦ool bũrueer, (2) aer ukel̦o̦k, im (3) aer kabuñ ñan Jeova ilo wãween eo ejim̦we.

RAR YOKWE JEOVA KÕN AOLEPEN BŨRUEER

4. Ta oktak eo ikõtaan kiiñ ro rar tiljek im kiiñ ro rar jab tiljek?

⁴ Kiiñ ro me rar kabuñbũruon Jeova rar karejar ñane kõn aolepen bũrueer.b Juon iaan kiiñ ro rem̦m̦an etan Kiiñ Jihoshapat “ear pukot Jeova kõn aolepen bũruon.” (2 Kro. 22:9) Im Baibõl̦ ej ba men in kõn Josaia: ‘Ejjel̦o̦k kiiñ ãinwõt e, eo ear oktak ñan Jeova kõn aolepen bũruon.’ (2 Kñ. 23:25) Ak ta kõn Solomon, eo me ear oktak im kõm̦m̦ani men ko renana ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k mour eo an? Baibõl̦ ej ba: “Bũruon ejjab weeppãn,” ak iio. (1 Kñ. 11:4) Im ikijjeen bar juon iaan kiiñ ro rar jab tiljek etan Ebaijam, Baibõl̦ ej ba: “Bũruon ear jab weeppãn [ak iio] im̦aan Jeova.”—1 Kñ. 15:3.

5. Ta mel̦el̦ein ñan karejar ñan Jeova kõn aolepen bũruod?

⁵ Innem ta mel̦el̦ein ñan karejar ñan Jeova kõn aolepen bũruod? Juon eo me ej karejar ñan Jeova kõn aolepen bũruon ejjab karejar ñan Jeova kõnke ej juon men ej aikuj kõm̦m̦ane. Ijello̦kun an ãindein, ej karejar ñan Jeova kõnke ej lukkuun yokwe im kautiej E. Ejjab men in wõt, ak ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kam̦wilal̦l̦o̦k an yokwe im kautiej Jeova ilo aolepen mour eo an.

6. Ewi wãween jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im yokwe Jeova kõn aolepen bũruod? (Jabõn Kõnnaan 4:23; Matu 5:​29, 30)

⁶ Ewi wãween jemaroñ anõke kiiñ ro retiljek im wõnm̦aanl̦o̦k wõt im yokwe Jeova kõn aolepen bũruod? Jej aikuj kõjparok kõj jãn jabdewõt men me emaroñ kam̦õjn̦o̦ik yokwe eo ad ñan Jeova. Ñan waanjoñak, jej aikuj kõjparok ikijjeen men ko jej kããlõt ñan alwõji ak menin kam̦õn̦õn̦õ ko jej kõm̦m̦ani ilo iien ad kakkije. Jej aikuj bar lale wõn ro jej aetõl er kõnke jemaroñ jino l̦õmn̦ak bwe ad m̦weiie ej men eo eaorõktata ilo mour eo ad. El̦aññe jej kile bwe ewõr men en̦ ej jino kam̦õjn̦o̦ik yokwe eo ad ñan Jeova, jen m̦õkaj im jol̦o̦ke ak bõjrak jãn ad kõm̦m̦ane.—Riit Jabõn Kõnnaan 4:23; Matu 5:​29, 30.

7. Etke elukkuun aorõk bwe jen kõjparok kõj jãn jabdewõt men me emaroñ kam̦õjn̦o̦ik yokwe eo ad ñan Jeova?

⁷ Jen jab kõtl̦o̦k bwe en jako ad karejar ñan Jeova kõn aolepen bũruod. El̦aññe jejjab kõjparok, jemaroñ m̦õn̦e kõj make im l̦õmn̦ak bwe el̦aññe jej poub wõt ilo ad karejar ñan Jeova, innem jejjab aikuj kõjparok kõj jãn men ko me remaroñ kam̦õjn̦o̦ik yokwe eo ad ñan E. Ñan waanjoñak, pijaikl̦o̦k am̦ pãd nabõj im elukkuun bwil im ñilñil. Kwõl̦ak tõpar m̦weo im̦õm̦, kwõj kõjo̦ air condition eo am̦. Bõtab enaaj ke wõr tokjãn men in ñe epel̦l̦o̦k kõjãm eo am̦? Ejjel̦o̦k pere bwe enaaj ko m̦õl̦o eo im del̦o̦ñ okmããn̦ãn̦ eo jãn nabõj. Ta eo jej katak? Jemaroñ keidi waanjoñak in ñan jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. Elõñl̦o̦k men ko jej aikuj kõm̦m̦ani ijello̦kun ad baj kõm̦m̦ani wõt men ko rem̦m̦an me rej kepaakl̦o̦k kõj ñan Jeova. Ãinwõt ad ban kõpel̦l̦o̦k kõjãm eo im kadel̦o̦ñtok okmããn̦ãn̦ eo jãn nabõj, jejjab aikuj kadel̦o̦ñ jabdewõt men ilo bũruod me emaroñ kam̦õjn̦o̦ik yokwe eo ad ñan Jeova.—Eps. 2:2.

RAR UKEL̦O̦K JÃN JERAWIWI KO AER

8-9. Ewi wãween an kar Kiiñ Devid im Kiiñ Hezekaia em̦m̦akũt ke rar bõk kauwe? (Lale pija eo.)

⁸ Ãinwõt kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, Kiiñ Devid ear kõm̦m̦ani bõd ko rekanooj l̦ap. Bõtab ke ri-kanaan Netan ear kauweiki kõn jerawiwi ko an, Devid ear kõttãik bũruon im ukel̦o̦k. (2 Sa. 12:13) Devid ear jab riabin bũrom̦õj bwe en m̦õn̦e Netan ak bwe en jab bõk kaje. Ijoke, Devid ear lukkuun m̦ool ilo an ukel̦o̦k. Naan ko an ilo Sam 51 rej kaalikkar bwe ear lukkuun bũrom̦õj kõn men ko ear kõm̦m̦ani.—Sam 51:​3, 4, UBS; 51:​17, lale kõmel̦el̦e eo itulõñin jebta in.

⁹ Kiiñ Hezekaia ear bareinwõt jerawiwi n̦ae Jeova. Baibõl̦ ej ba: “[Ear] utiej bũruon; kõn men in ewõr illu ear pãd ioon im ioon Juda im Jerusalem.” (2 Kro. 32:25) Etke Hezekaia ear oktak im utiej bũruon? Emaroñ kar ãindein kõn an kar lukkuun m̦weiie, an kar bõk anjo̦ ioon ri-Assiria ro, ak kõn an kar Jeova kãjmouri jãn nañinmej eo an ilo kabwilõñlõñ. Utiej bõro emaroñ kar kõm̦akũti ñan kabbwil im kwal̦o̦k aolepen men ko m̦weien ñan ri-Babil̦on ro. Itok jãn men in, ri-kanaan Aiseia ear kauweiki. (2 Kñ. 20:​12-18) Bõtab ãinwõt kar Devid, Hezekaia ear kõttãik bũruon im ukel̦o̦k. (2 Kro. 32:26) Innem tokjãn men in, ewi wãween an kar Jeova watõk Hezekaia? Ear watõke ãinwõt juon kiiñ etiljek me ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im “kõm̦m̦an em̦m̦an im̦aan mejãn Jeova.”—2 Kñ. 18:3.

10. Ewi wãween an kar Kiiñ Amazaia em̦m̦akũt ke ear bõk kauwe?

¹⁰ Ijo turãjet, Kiiñ Amazaia jãn aelõñin Juda ear kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an, ijoke ear jab kõm̦m̦ani “kõn aolepen bũruon.” (2 Kro. 25:​2, UBS) Ta eo ear wal̦o̦k? Ãlikin an kar Jeova jipañe bwe en anjo̦ ioon ri-Idom ro, Amazaia ear badikdik im jino kabuñ ñan anij ko aer.c Innem tokãlik, ke ri-kanaan eo an Jeova ear kauweiki, kiiñ in ear m̦akoko in roñjake im ear kadiwõjl̦o̦ke jãn ijo.—2 Kro. 25:​14-16.

11. Ekkar ñan 2 Korint 7:​9, 11, ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani bwe Jeova en maroñ jeorl̦o̦k ad bõd? (Bar lale pija ko.)

¹¹ Ta eo jej katak jãn joñak kein? Jej aikuj ukel̦o̦k jãn jerawiwi ko ad im kõmaat aolepen ad maroñ ñan jab bar ãliji ejja bõd kein wõt. Ta el̦aññe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kauweik kõj, emaroñ kõn juon men jej l̦õmn̦ak bwe ej juon men dikdik im ejjab aorõk? Eokwe, jejjab aikuj l̦õmn̦ak bwe Jeova ejjab yokwe kõj im bwe em̦m̦aan rein rej kajjioñ jum̦aik kõj. Ilo m̦ool, kiiñ ro retiljek an Israel rar bar aikuj bõk naanin kauwe im kajjim̦we ko. (Hib. 12:6) Kõn men in, ñe jej bõk kauwe, jej aikuj (1) kõttãik kõj im roñjake, (2) kõm̦m̦an oktak ko, im (3) wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova kõn aolepen bũruod. El̦aññe jej ukel̦o̦k jãn jerawiwi ko ad, Jeova enaaj jeorl̦o̦k ad bõd.—Riit 2 Korint 7:​9, 11.

RAR KABUÑ ÑAN JEOVA ILO WÃWEEN EO EJIM̦WE

12. Ta eo ear lukkuun kaalikkar an oktak kiiñ ro retiljek jãn kiiñ ro rar jab tiljek?

¹² Kiiñ ro me Jeova ear watõk er bwe retiljek rar kabuñ ñan Jeova ilo wãween eo ejim̦we. Im rar rõjañ armej ro ilo aelõñ eo bwe ren bar kõm̦m̦ane men in. Em̦ool bwe ewõr iien ko rar kõm̦m̦an bõd, ãinwõt ad kar etale. Bõtab kiiñ rein rar kabuñ wõt ñan Jeova im rar lukkuun kate er ñan kajjioñ jol̦o̦k ekjab ko jãn aelõñ eo.d

13. Etke Jeova ear watõk Kiiñ Ehab ãinwõt juon eo ejjab tiljek?

¹³ Ta kõn kiiñ ro me Jeova ear watõk er bwe rejjab tiljek? Em̦ool bwe ejjab aolep men ko rar kõm̦m̦ani rar nana. Joñan, ke kiiñ eo enana etan Ehab ear roñ bwe kar m̦an Nebot kõn e, Ehab ear kwal̦o̦k jidik ettã bõro im ear bũrom̦õj. (1 Kñ. 21:​27-29) Ear bareinwõt kalõk jikin kweilo̦k ko im bõk anjo̦ ilo iien tarin̦ae ko an Israel. (1 Kñ. 20:​21, 29; 22:39) Meñe ãindein, ak Ehab ear buñbuñ ãinwõt juon eo me ear kowõnm̦aanl̦o̦k kabuñ waan, im lio pãleen ear kõm̦akũti ñan kõm̦m̦ane men in. Ikijjeen men in, Ehab ear jab kwal̦o̦k an ukel̦o̦k.—1 Kñ. 21:​25, 26.

14. (1) Etke Jeova ear watõk Kiiñ Rihoboam ãinwõt juon eo ejjab tiljek? (2) Ta eo elõñ iaan kiiñ ro me rar jab tiljek ñan Jeova rar kõm̦m̦ane?

¹⁴ L̦õmn̦ak kõn bar juon kiiñ me ear jab tiljek ñan Jeova—Rihoboam. Ãinwõt kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k ilo pãrokõrããp 2, elõñ men ko rem̦m̦an l̦ein ear kõm̦m̦ani ke ear juon kiiñ. Bõtab ke ear kajoor aelõñ eo an, ear bõjrak jãn an pokake Kien eo an Jeova im ear jino kabuñ ñan anij ko rewaan. (2 Kro. 12:1) Tokãlik, ewõr iien ko ear kabuñ ñan Jeova bõtab ewõr iien ko jet ear kabuñ ñan anij ko rewaan. (1 Kñ. 14:​21-24) Ear bar wõr kiiñ ro jet me rar jab kabuñ ñan Jeova ilo wãween eo ejim̦we ãinwõt Rihoboam im Ehab. Ilo m̦ool, enañin aolep kiiñ ro me rar jab tiljek rar kabuñ ñan anij ko rewaan im rar rõjañ ro jet bwe ren bar kõm̦m̦ane men in. Alikkar bwe im̦aan mejãn Jeova, an juon kiiñ kabuñ ñane ilo wãween eo ejim̦we ear juon iaan men ko relukkuun aorõk me rar kaalikkar el̦aññe ej juon eo etiljek ke ak jaab.

15. Etke elukkuun aorõk ippãn Jeova bwe armej ro an ren kabuñ ñane ilo wãween eo ejim̦we?

¹⁵ Etke ear lukkuun aorõk ippãn Jeova wãween an kiiñ ro kabuñ ñane? Juon un ej kõnke ej an kar kiiñ ro eddo ñan tõl armej ro ñan kabuñ ñan Jeova ilo wãween eo ejim̦we. Bareinwõt, kabuñ waan ear tõll̦o̦k armej ro bwe ren kõm̦m̦ani jerawiwi ko rel̦l̦ap im jerbal ko rejjab jim̦we. (Hos. 4:​1, 2) Ejjab men in wõt, ak em̦õj kar ajel̦o̦k kiiñ ro ekoba armej ro ñan Jeova. Kõn men in, ke rar jab tiljek ñan Jeova im kabuñ ñan anij ko rewaan, Baibõl̦ ej ba bwe ear ãinwõt ñe rar l̦õñ ak lejãn. (Jrm. 3:​8, 9) Ñe juon ri-m̦are ej ellolo jãn eo pãleen im ej lejãn, men in ej lukkuun kõmetak eo pãleen im kõm̦m̦an an rup bũruon. Ãindeinl̦o̦k wõt, ñe juon ri-karejeran Jeova ej kobal̦o̦k ilo kabuñ waan, men in ej lukkuun kõmetak Jeova im erup bũruon kake men in.e—Dut. 4:​23, 24.

16. Ta eo ej kõm̦m̦an an Jeova kile oktak eo ikõtaan ro rewãnõk im ro renana?

¹⁶ Ta ko jej katak? Alikkar bwe jej aikuj jek ippãd make ñan kõjparok kõj jãn jabdewõt men me ej ekkejell̦o̦k ñan kabuñ ko rewaan. Ejjab men in wõt, ak jej aikuj bareinwõt kabuñ ñan Jeova ilo wãween eo ejim̦we im poub wõt ilo jerbal eo ad ñane. Ri-kanaan Malakai ear lukkuun kaalikkar wãween an Jeova kile juon armej em̦m̦an jãn juon eo enana. Ear je im ba: “Kom̦ naaj bar lo oktak eo kõtaan ro rewãnõk im ro renana, im kõtaan eo ej jerbal ñan Anij im eo ejjab jerbal ñan E.” (Mal. 3:18) Kõn men in, jejjab aikuj kõtl̦o̦k bwe jabdewõt men—jekdo̦o̦n likjab ko ad im jerawiwi ko ad—ren kabbweer kõj ñan joñan eo me ejako ad karejar ñan Anij. Ilo m̦ool, ñe jej bõjrak jãn ad karejar ñan Jeova, men in ej juon jerawiwi el̦ap.

17. Etke jej aikuj kõjparok wõn eo jej kããlõt ñan m̦areiki?

¹⁷ El̦aññe ejjel̦o̦k pãleem̦ im kwõj l̦õmn̦ak in m̦are, naan ko an Malakai remaroñ jipañ eok ñan kããlõt juon pãleem̦ me em̦m̦an. L̦õmn̦ak m̦õk kõn men in: Emaroñ wõr kadkad ko relukkuun em̦m̦an ippãn juon armej, bõtab ñe armej in ejjab karejar ñan Anij eo em̦ool, innem ej ke juon eo ewãnõk im̦aan mejãn Jeova? (2 Kor. 6:14) Ñe kwõnaaj m̦areik armej in, enaaj ke jipañ eok ñan kam̦wilal̦l̦o̦k yokwe eo am̦ ñan Jeova? Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men in: Emaroñ kar wõr kadkad ko rem̦m̦an ippãn lim̦aro pãleen Kiiñ Solomon. Bõtab lim̦arein rar jab karejar ñan Jeova, innem jidik kõn jidik rar kareel bũruon Solomon im ear oktak im kabuñ ñan anij ko rewaan.—1 Kñ. 11:​1, 4. 

18. Ta ko ro jemãn im jinen rej aikuj katakin ro nejier kaki?

¹⁸ Kom̦ ro jemãn im jinen, kwõmaroñ kõjerbal joñak ko an kiiñ ro ilo Baibõl̦ ñan katakin ajri ro nejũm̦ ñan ejaake juon kõn̦aan ñan karejar ñan Jeova. Jipañ er ñan mel̦el̦e bwe kiiñ ro me Jeova ear buñbũruon ippãer, rar kiiñ ro me rar kabuñ ñan E im rar rõjañ armej ro ñan bar kõm̦m̦ane men in. Bareinwõt, ikijjeen naan ko im kõm̦m̦an ko am̦, katakin ajri ro nejũm̦ bwe men ko l̦oor jetõb—ãinwõt katak Baibõl̦, kobal̦o̦k ilo iien kweilo̦k ko, im kwal̦o̦k naan—rej men ko raorõktata ilo mour ko ad. (Matu 6:33) Kõnke el̦aññe kwõjjab, ajri ro nejũm̦ reban make ejaak juon aer jem̦jerã ippãn Jeova im karejar ñane kõnke rekõn̦aan, ijoke renaaj karejar ñan E kõnke jineer im jemãer rej pãd ilo m̦ool eo. Ñe ãindein, eokwe remaroñ tokãlik jab likũt bwe aer karejar ñan Jeova en men eo eaorõktata ilo mour ko aer, ejjab men in wõt ak remaroñ bõjrak jãn aer karejar ñane.

19. Ta jeraam̦m̦an eo epel̦l̦o̦k ñan aolep ro ejako aer karejar ñan Jeova? (Bar lale bo̦o̦k eo etan “Kwõmaroñ Bar Jepl̦aak ñan Jeova!”)

¹⁹ Ñe ejako an juon karejar ñan Jeova, men in ej ke mel̦el̦ein bwe ejjab maroñ bar m̦õttãiki? Jaab, kõnke emaroñ ukel̦o̦k im bar jino karejar ñan Jeova. Bwe en maroñ kõm̦m̦ane men in, emaroñ aikuj kõttãik bũruon im m̦õn̦õn̦õ in bõk jipañ jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia. (Jem. 5:14) Em̦ool bwe meñe ejjab pidodo, ak ñe enaaj lukkuun kate, enaaj l̦ap tokjãn kõnke Jeova enaaj bar buñbũruon ippãn!

20. El̦aññe jej anõke kiiñ ro retiljek, ewi wãween an naaj Jeova watõke kõj?

²⁰ Innem ta ko em̦õj ad katak kaki jãn kiiñ ro an Israel? Jej katak bwe jemaroñ ãinwõt kiiñ ro retiljek el̦aññe jenaaj karejar ñan Jeova kõn aolepen bũruod. Jen katak jãn bõd ko ad, ukel̦o̦k, im kõm̦m̦ani oktak ko me jej aikuj kõm̦m̦ani. Im jen keememej aorõkin ad kabuñ ñan Anij eo em̦ool me ej make wõt. El̦aññe kwõnaaj tiljek im eddãp wõt ñan Jeova, enaaj watõk eok ãinwõt juon eo ej kõm̦m̦ani men ko rejim̦we im̦aan mejãn.