Wõnm̦aanl̦o̦k Wõt im Etetal kõn Tõmak

1. Etke ear jubũruon rijjilõk Paul ke ear reilikl̦o̦k ilo mour eo an?

ILO kar tõre eo, rijjilõk Paul ear jel̦ã bwe m̦õttan jidik naaj m̦ane ñan mej, bõtab ear lõñ un ko unin an lukkuun jubũruon kõn mour eo an. Ilo an reilikl̦o̦k, ear maroñ ba: “Iar ettõr ilo iãekwõj eo ñan jem̦l̦o̦kin, im iar l̦oor wõt tõmak eo.” (2 Tim. 4:​6-8) Paul ear kõm̦m̦ani pepe ko remãlõtlõt ilo an karejar ñan Jeova, im ear lukkuun lõke bwe Jeova ear m̦õn̦õn̦õ ippãn. Kõj bareinwõt jekõn̦aan kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an im bwe Anij en buñbũruon ippãd. Ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦ane men in?

2. Ta mel̦el̦ein ñe juon armej ej etetal kõn tõmak?

² Ke Paul ear kõnono kõn e make im Kũrjin ro jet retiljek, ear ba: “Jej etetal kõn tõmak, im jab kõn men ko jej loi.” (2 Kor. 5:7) Ta mel̦el̦ein naan kein an Paul? Ilo Baibõl̦, jet iien naan in “etetal” ej jitõñl̦o̦k ñan an juon armej kããlõt wãween an mour. Ñe juon armej ej etetal kõn men ko ej loi, pepe ko ej kõm̦m̦ani rej pedped wõt ioon men ko ej loi, roñ, im eñjake. Ijoke, ñe juon armej ej etetal kõn tõmak, pepe ko ej kõm̦m̦ani rej pedped ioon an lõke Jeova Anij. Kõm̦m̦an ko an rej kwal̦o̦k bwe ej lukkuun lõke bwe Anij enãj kõjeraam̦m̦ane im enãj bõk tokjãn jãn an l̦oore naanin kakapilõk ko an Jeova me rej pãd ilo Naan ko An.—Sam 119:66; Hib. 11:6.

3. Ta tokjãn ko jej bũki ñe jej etetal kõn tõmak? (2 Korint 4:18)

³ Em̦ool bwe ewõr pepe ko jej kõm̦m̦ani me rej pedped ioon men ko jej loi, roñ, im eñjake. Bõtab jemaroñ iioon apañ ko el̦aññe jej l̦õmn̦ak wõt kõn men ko jej loi im roñ ñe jej kõm̦m̦ani pepe ko raorõk. Etke? Kõnke jet iien emaroñ jab jim̦we men ko jej loi im roñ. Im meñe remaroñ jim̦we, ak ñe jej etetal kõn men ko jej loi wõt, jemaroñ oktak im kõm̦m̦ane juon men me Jeova ejjab kõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane. (Ekl. 11:9; Matu 24:​37-39) Ijoke, el̦aññe jej etetal kõn tõmak, jenaaj maroñ kõm̦m̦ani pepe ko “rej kabuñbũruon Irooj.” (Eps. 5:10) Ad l̦oori naanin kakapilõk ko an Anij enãj kõm̦m̦an bwe jen lo aenõm̦m̦an im lukkuun m̦õn̦õn̦õ. (Sam 16:​8, 9; Ais. 48:​17, 18) Im el̦aññe jej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im etetal kõn tõmak, jenaaj mour ñan indeeo.—Riit 2 Korint 4:18.

4. Ewi wãween an juon armej maroñ jel̦ã el̦aññe ej etetal kõn tõmak ak kõn men ko ej loi?

⁴ Ewi wãween ad maroñ jel̦ã el̦aññe jej etetal kõn tõmak ak kõn men ko jej loi? Eokwe, jej aikuj kajjitõk ippãd make kajjitõk kein: Pepe ko aõ rej pedped ioon ta? Rej ke pedped ioon men ko ij loi? Ak rej ke pedped ioon aõ lõke Jeova im naanin kakapilõk ko an? Jen etale wãween ad maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im etetal kõn tõmak ilo wãween kein jilu me raorõk: ñe jej kappok ad jerbal, ñe jej kappok juon rejetad, im ñe jej bõk naanin tõl ko jãn doulul in ad. Ilo kajjojo iaan wãween kein, jenãj kõnono kõn men ko jej aikuj l̦õmn̦ak kaki bwe jen maroñ kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an.

ÑE JEJ KAPPOK AD JERBAL

5. Ta ko jej aikuj l̦õmn̦ak kaki ñe jej kappok ad jerbal?

⁵ Kõj aolep jekõn̦aan kabwe aikuj ko ad im an baam̦le eo ad. (Ekl. 7:12; 1 Tim. 5:8) Jet jerbal em̦m̦an on̦ãer. Kõn men in, juon ri-jerbal emaroñ kabwe aikuj ko an kajjojo raan im kakkon̦ jejjo jããn ñan ilju im jekl̦aj. Bõtab ilo jerbal ko jet, emaroñ dik on̦ããn, kõn men in ri-jerbal eo emaroñ kabwe bõkan wõt aikuj ko an baam̦le eo. Ñe jej kappok ad jerbal, ejjel̦o̦k pere jenãj l̦õmn̦ak kõn joñan jããn eo jenãj kõm̦m̦ane. Ijoke, el̦aññe eñin men eo wõt juon armej ej l̦õmn̦ak kake, eokwe ej etetal kõn men ko ej loi.

6. Ewi wãween ad maroñ etetal kõn tõmak ñe jej kappok ad jerbal? (Hibru 13:5)

⁶ El̦aññe jej etetal kõn tõmak, jenãj bareinwõt l̦õmn̦ak kõn wãween an jerbal eo maroñ jelõt jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. Jemaroñ kajjitõk ippãd make: ‘Ñe ibõk jerbal in, inaaj ke aikuj kõm̦m̦ani men ko Jeova ediki?’ (JK. 6:​16-19) ‘Enãj ke jelõt aõ kabuñ ñan Jeova im enãj ke kõm̦m̦an bwe en to aõ jako jãn baam̦le eo aõ?’ (Pil. 1:10) El̦aññe kwõj uwaak aet ñan jabdewõt iaan kajjitõk kein, enãj juon men emãlõtlõt ñan jab bõk jerbal in, meñe emaroñ pen am̦ lo juon am̦ jerbal. Kõnke jej etetal kõn tõmak, jej kõm̦m̦ani pepe ko me rej kaalikkar ad lukkuun lõke bwe Jeova enãj kabwe aikuj ko ad.—Matu 6:33; riit Hibru 13:5.

7-8. Ewi wãween an kar juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo South America etetal kõn tõmak? (Bar lale pija eo.)

⁷ Juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo South America etan Javier,a ear kile aorõkin an aikuj etetal kõn tõmak. Ej ba: “Iar kanne ñan juon jerbal eutiej me enãj kar lukkuun em̦m̦an ippa im enãj l̦apl̦o̦k on̦ããõ ruo alen.” Ijoke, Javier ear lukkuun kõn̦aan bainier. Ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba: “Kar kããlõt eõ bwe in interpiu ippãn mãnija eo el̦ap. M̦okta jãn aõ interpiu, iar jar im kajjitõk jipañ jãn Jeova kõnke iar lõke bwe ejel̦ã ta eo em̦m̦antata ñan ña. Iar kõn̦aan bõk jerbal ko rel̦l̦apl̦o̦k ilo jikin jerbal eo aõ, bõtab iar jab kõn̦aan kõm̦m̦ane men in el̦aññe enãj bõbraik eõ jãn aõ tõpar mejãnkajjik ko aõ ñan Jeova.”

⁸ Javier ej ba: “Ilo kar interpiu eo, mãnija eo ear ba bwe enaaj ikkutkut aõ jerbal overtime. Ilo jouj, iar ba ñane bwe ijjab maroñ kõm̦m̦ane men in kõn wõt an nãj jelõt aõ karejar ñan Jeova.” Aet, Javier ear jab bõk jerbal eo. Ruo wiik tokãlik, ear jino bainier. Im ilo kar tujem̦l̦o̦kin l̦o̦k iiõ eo, ear lo juon an part-time jerbal. Ej ba: “Jeova ear eo̦roñ jar ko aõ im ear letok juon jerbal me ear jipañ eõ ñan bainier. Ilukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe ewõr juon aõ jerbal me ej kõmaroñ eõ ñan kal̦apl̦o̦k aõ iien ñan jerbal ñan Jeova im ro jeiũ im jatũ.”

9. Ta eo kwõj katak jãn bwebwenato eo an Trésor?

⁹ Ta el̦aññe jej kile bwe jerbal eo ad kiiõ ejjab kõtl̦o̦k bwe jen etetal kõn tõmak? L̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo an Trésor, me ej jãn Congo. Ej ba: “Jerbal eo aõ ekããl ear juon jerbal ejeja ilo mour in. Ear l̦apl̦o̦k on̦ããõ jilu alen jãn kar jerbal eo aõ m̦oktal̦o̦k, im ear l̦ap an ro jet kautiej eõ.” Ijoke, ear ikkutkut an Trésor jako jãn iien kweilo̦k ko kõn wõt an jerbal overtime. Bareinwõt, ear iioon ijjiped jãn ri-jerbal ro jet ñan n̦ooji jerbal ko rejjab jim̦we. Trésor ear kõn̦aan kam̦õje jãn jerbal eo an, bõtab ear inepata kõn an nãj ejjel̦o̦k an jerbal. Ta eo ear jipañe? Ej ba: “Habakkuk 3:​17-19 ear jipañ eõ ñan jel̦ã bwe meñe inaaj luuji jerbal in aõ me el̦ap on̦ããn, ak Jeova enãj baj wõt kabwe aikuj ko aõ. Kõn men in, iar kam̦õj eõ jãn jerbal in.” Ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Elõñ bo̦o̦j rej l̦õmn̦ak bwe ilo juon jerbal me el̦ap on̦ããn, juon ri-jerbal enãj kaarmejjeteik jabdewõt men, ekoba iien ko an ippãn baam̦le eo an im men ko l̦oor jetõb. Ilukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe iar kõjparok kõtaan eo aõ ippãn Jeova im ippãn baam̦le eo aõ. Juon iiõ tokãlik, Jeova ear jipañ eõ ñan lo juon jerbal me em̦m̦an joñan on̦ããõ im emaroñ kabwe aikuj ko aõ, im ear l̦apl̦o̦k aõ iien ñan jerbal ñan E. Ñe jej likũt Jeova m̦oktata ilo mour ko ad, ewõr iien ko jemaroñ iioon apañ kõn jããn, bõtab Jeova enãj kabwe aikuj ko ad.” Aet, el̦aññe jej lõke naanin kakapilõk ko an Jeova im kallim̦ur ko an, jenãj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im etetal kõn tõmak im enaaj kõjeraam̦m̦an kõj.

ÑE JEJ KAPPOK JUON REJETAD

10. Ñe jej kappok juon rejetad, ta ko remaroñ kõm̦m̦an bwe jen etetal kõn men ko jej loi?

¹⁰ Mourin m̦are ej juon menin letok jãn Jeova, im ejjel̦o̦k jorrããn ñe juon ekõn̦aan m̦are. Ñe juon jeid im jatid jiroñ ej etale juon jeid im jatid likao me ekõn̦aan m̦areiki, ej etale kadkad ko kadkadin, paotokin, wãween an ro jet l̦õmn̦ak kõn e, wãween an kõjerbal jããn, eddo ko an ilo baam̦le eo an, im el̦aññe likao in ej kõm̦m̦an an m̦õn̦õn̦õ ak jaab.b Aolep men kein raorõk ñan etale. Bõtab, el̦aññe jiroñ in ej etale men kein wõt, eokwe emaroñ etetal kõn men ko ej loi.

11. Ewi wãween ad maroñ etetal kõn tõmak ñe jej kappok juon rejetad? (1 Korint 7:39)

¹¹ Ejjel̦o̦k pere elukkuun buñbũruon Jeova ñe ej lo an jiroñ ro im likao ro jeid im jatid l̦oore naanin kakapilõk ko an ñe rej kappok rejetaer! Ñan waanjoñak, m̦okta jãn aer wõnm̦aanl̦o̦k im teiti juon armej, rej bõk ñan bũrueer naanin kakapilõk eo ñan kõttar m̦ae iien “em̦õj [aer] el̦l̦ãl̦o̦k jãn iiõ ko an jo̦dikdik.” (1 Kor. 7:36) Ñe rej etale juon eo rekõn̦aan m̦areiki, men eo el̦apl̦o̦k aer lale ej el̦aññe ewõr ippãer kadkad ko me Jeova ej ba juon rippãlele em̦m̦an ej aikuj wõr ippãn. (JK. 31:​10-13, 26-28, UBS; Eps. 5:33; 1 Tim. 5:8) Ñe juon me ejjab juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova ej kwal̦o̦k an kõn̦aan teiti er, rej pokake naanin kakapilõk eo ñan “m̦are wõt ilo Irooj,” me 1 Korint 7:39 ej kwal̦o̦k kake. (Riit.) Rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im etetal kõn tõmak kõnke rej lõke bwe ejjel̦o̦k juon enãj l̦apl̦o̦k an yokwe im kõjparok er jãn Jeova.—Sam 55:22.

12. Ta eo kwõj katak jãn joñak eo an Rosa?

¹² L̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo an Rosa, juon bainier jãn Colombia. Ilo jikin jerbal eo an, ear wõr juon em̦m̦aan me ejjab juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova ear jino kwal̦o̦k an kõn̦aan e. Im Rosa ear bar kõn̦aan em̦m̦aan in. Ej ba: “Iar l̦õmn̦ak bwe ej juon em̦m̦aan eo em̦m̦an. Ekõn jipañ armej ro ilo bukwõn eo ej jokwe ie, im ear jab kõbaatat, kaddek, ak bõk uno ko rekkajjoor. Im elukkuun em̦m̦an an kõm̦m̦an ñan ña. Aolep kadkad ko me iar kõn̦aan bwe en wõr ippãn juon rejeta, ear wõr ippãn; men eo wõt, ear jab karejar ñan Jeova.” Ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Ear lukkuun pen aõ ba jaab ñan e. Ilo kar tõre eo, iar eñjake aõ make iaõ im iar kõn̦aan juon rejeta, bõtab iar jab maroñ lo juon eo iar kõn̦aan teiti ilo m̦ool eo.” Ijoke, Rosa ear jab l̦õmn̦ak wõt kõn men ko ear loi. Ear lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an pepe in nãj jelõt jem̦jerã eo an ippãn Jeova. Kõn men in, ear bõjrak jãn an kõnono ippãn em̦m̦aan eo im ear poub wõt ilo an karejar ñan Jeova. Ejjabto tokãlik, kar kũr e ñan kobal̦o̦k ilo Jikuul̦ eo ñan Ri-Kwal̦o̦k Naan ro an Aelõñ Eo, im kiiõ ej jerbal ãinwõt juon jipejel̦ bainier. Rosa ej ba: “El̦ap aõ m̦õn̦õn̦õ kõnke elõñ jeraam̦m̦an ko Jeova ear litok ñan ña.” Meñe ejjab aolep iien epidodo ñan etetal kõn tõmak ñe ej itok ñan men ko rej jelõt eñjake ko ad, ak aolep iien jenãj bõk tokjãn.

ÑE JEJ BÕK NAANIN TÕL KO JÃN DOULUL IN AD

13. Ñe jej bõk naanin tõl ko jãn doulul in ad, ta ko remaroñ kõm̦m̦an bwe jen etetal kõn men ko jej loi?

¹³ Ekkã ad bõk naanin tõl ko me rej tõl kõj ilo ad karejar ñan Jeova jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia, ro rej lol̦o̦k eklejia ko, ra eo, ak Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Bõtab ta el̦aññe ewõr iien ko kar letok juon naanin tõl me jejjab mel̦el̦e kake? Jemaroñ lo wõt wãween ko reppen remaroñ wal̦o̦k jãn naanin tõl in. Joñan, jemaroñ jino kalimjek likjab ko an em̦m̦aan ro jeid im jatid me rar letok naanin tõl in.

14. Ñe jej bõk naanin tõl ko jãn doulul in ad, ta eo enãj jipañ kõj ñan etetal kõn tõmak? (Hibru 13:17)

¹⁴ Ñe jej etetal kõn tõmak, jej lõke bwe Jeova ej tõl doulul in an im ejel̦ã kõn wãween ko jej iiooni. Tokjãn men in, jej m̦õkaj in pokake, im jej m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane men in. (Riit Hibru 13:17.) Jej kile bwe ñe jej pokake, men in ej jipañ kõm̦m̦an bwe eklejia eo en bõrokuk wõt. (Eps. 4:​2, 3) Jej lõke bwe meñe em̦m̦aan ro rej tõl rejjab weeppãn, ak Jeova enãj kõjeraam̦m̦an ad pokake. (1 Sa. 15:22) Ilo iien eo ekkar, enãj kajim̦we jabdewõt men ej menin aikuj ñan kajim̦we.—Mai. 7:7.

15-16. Ta eo ear jipañ juon jeid im jatid em̦m̦aan ñan etetal kõn tõmak meñe ear pere naanin tõl ko ear bũki? (Bar lale pija eo.)

¹⁵ L̦õmn̦ak kõn juon bwebwenato me ej kwal̦o̦k kõn juon men em̦m̦an ej wal̦o̦k ñe jej etetal kõn tõmak. Ilo Peru, meñe enañin aolep armej ro rej kõnono ilo kajin Spanish, ak elõñ iaan armej ro rej kõnono ilo kajin ko jet. Juon iaan kajin kein ej Quechua. Ium̦win elõñ iiõ ko, ro jeid im jatid me rej kõnono ilo kajin Quechua rar pukot armej ro me rej kõnono ilo kajin in ilo teretore eo aer. Bõtab tokãlik, kar kõm̦m̦an oktak kõn wãween aer maroñ pukot armej rein bwe ren maroñ l̦oore kakien ko an aelõñ eo. (Rom 13:1) Kõn men in, jet iaan ro jeid im jatid rar pere oktak in im l̦õmn̦ak bwe enãj penl̦o̦k aer pukot armej rein. Bõtab, kõn aer l̦oore naanin tõl in ekããl, Jeova ear kõjeraam̦m̦an aer kate er ñan pukot armej ro me rej kajin Quechua.

¹⁶ Juon iaan ro me ear pere oktak in ej Kevin, juon jeid im jatid em̦m̦aan me ej lale juon iaan eklejia ko rej kõnono ilo kajin Quechua. Ej ba: “Iar l̦õmn̦ak, ‘Kiiõ ewi wãween ad nãj lo armej ro rej kajin Quechua?’” Ta eo Kevin ear kõm̦m̦ane? Ej ba: “Iar keememejtok Jabõn Kõnnaan 3:5. Im iar l̦õmn̦ak kõn Moses. Jeova ear jiroñe bwe en tõl ri-Israel ro jãn Ijipt ñan juon jikin me ear ãinwõt ñe enãj pidodo an ri-Ijipt ro m̦an er. Meñe ãindein ak Moses ear pokake, im Jeova ear kõjeraam̦m̦ane ilo juon wãween ekabwilõñlõñ.” (Ex. 14:​1, 2, 9-11, 21, 22) Kevin ear m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an ukoktak ilo an kwal̦o̦k naan. Ta tokjãn ko rar wal̦o̦k? Ej ba: “Iar bwilõñ kõn wãween an kar Jeova kõjeraam̦m̦an kõm. M̦oktal̦o̦k, el̦ap ammim kar etetal ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im jet iien kõmar lo juon ak ruo wõt armej rej kajin Quechua. Kiiõ, kõmij etal ñan jikin ko me elukkuun lõñ armej ro rej kajin Quechua. Tokjãn men in, elõñl̦o̦k armej ro kõmij bwebwenato ippãer, jepl̦aak ippãer, im katak Baibõl̦ ippãer. Elõñl̦o̦k armej ro rej kobatok ilo iien kweilo̦k ko ammim.” Aet, ñe jej etetal kõn tõmak, aolep iien Jeova enãj kõjeraam̦m̦an kõj.

17. Ta ko kwaar katak ilo katak in?

¹⁷ Em̦õj ad etale wãween ad maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im etetal kõn tõmak ilo jilu wãween ko raorõk. Bõtab jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im etetal kõn tõmak ilo aolepen wãween ad mour, ãinwõt ñe jej kããlõt men ko jej alwõji, menin kam̦õn̦õn̦õ ko jej kõm̦m̦ani, el̦aññe jenaaj etal ñan jikuul̦ ko reutiejl̦o̦k, im wãween ad katakin ajri ro nejid. Ilo jabdewõt pepe ko jej aikuj kõm̦m̦ani, jen jab etetal kõn men ko jej loi wõt. Ijoke, jen etetal kõn jem̦jerã eo ad ippãn Jeova, naanin kakapilõk ko an, im kallim̦ur eo an bwe enãj lale im kõjparok kõj. El̦aññe jej kõm̦m̦ane men in, jenaaj maroñ “[etetal, NW] ilo etan Jeova, Anij eo ad, ñan indeeo im indeeo.”—Mai. 4:5.