Etke Jej Aikuj Kappok Naanin Kakapilõk ko jãn Ro Jet?

1. Ewi wãween jemaroñ kõm̦m̦ani pepe ko remãlõtlõt im lo tõprak ilo pepe kein? (Jabõn Kõnnaan 13:10; 15:22)

KÕJ aolep jekõn̦aan kõm̦m̦ani pepe ko remãlõtlõt. Im jekõn̦aan bwe jen lo tõprak ilo pepe kein. Naanin Anij ej jipañ kõj ñan jel̦ã ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani ñan katõpraki men kein ruo.—Riit Jabõn Kõnnaan 13:​10, UBS; 15:​22, UBS.

2. Ta kallim̦ur eo an Jeova ñan kõj?

² Alikkar bwe Eo em̦m̦antata me jemaroñ bõk mãlõtlõt im naanin kakapilõk ko jãne ej Jemãdwõj ilañ, Jeova. Ej kallim̦ur bwe enaaj jipañ kõj ilo an ba: “Inaaj [katakin im kakapilõk, UBS] eok ke meja ej lo eok.” (Sam 32:8) Naan kein rej kaalikkar bwe Jeova ejjab baj letok wõt naanin kakapilõk ko ak ej bar itoklimo kõn kõj im ekõn̦aan jipañ kõj ñan jerbali naanin kakapilõk ko an.

3. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

³ Ilo katak in, jenaaj kõjerbal Baibõl̦ eo ñan jipañ kõj uwaake kajjitõk kein emãn: (1) Ta kadkad ko ej aikuj wõr ippa el̦aññe ikõn̦aan bõk tokjãn jãn naanin kakapilõk ko rem̦m̦an? (2) Wõn ro remaroñ letok naanin kakapilõk ko rem̦m̦an? (3) Ewi wãween aõ maroñ kwal̦o̦k bwe ilukkuun kõn̦aan bõk naanin kakapilõk ko jãn ro jet? (4) Etke ij aikuj kõjparok bwe in jab kajjitõk bwe ro jet ren kõm̦m̦ani pepe ko ñan ña?

TA KADKAD KO EJ AIKUJ WÕR IPPA?

4. Kadkad ta ko ej aikuj wõr ippãd bwe jen maroñ bõk tokjãn jãn naanin kakapilõk ko rem̦m̦an?

⁴ Bwe jen maroñ bõk tokjãn jãn naanin kakapilõk ko rem̦m̦an, jej aikuj kõttãik bũruod im jel̦ã joñan maroñ ko ad. El̦aññe jej pãd ilo juon wãween me jejjañin kar iioone, jej aikuj kile bwe jej aikuj jipañ jãn ro jet ñan kõm̦m̦ane juon pepe emãlõtlõt. Bareinwõt, jej aikuj kile bwe jejjab jel̦ã men otemjej. El̦aññe jejjab kõttãik bũruod im jejjab jel̦ã joñan maroñ ko ad, Jeova ejjab maroñ jipañ kõj. Im ñe jej riiti Naan ko an, jeban lo aorõkin ad aikuj in jerbali naanin kakapilõk ko ej litoki. (Mai. 6:8; 1 Pit. 5:5) Bõtab, el̦aññe jej kõttãik bũruod im jejel̦ã joñan maroñ ko ad, jenaaj m̦õkaj in roñjake im jerbale naanin kakapilõk ko jãn Baibõl̦.

5. Ta ko Kiiñ Devid ear katõpraki me remaroñ kar kõm̦m̦an an utiej bũruon?

⁵ L̦õmn̦ak kõn ta ko jemaroñ katak jãn joñak eo an Kiiñ Devid. Emaroñ kar oktak im utiej bũruon kõnke elõñ tõprak ko ear kõm̦m̦ani. Elõñ iiõ ko m̦okta jãn an kar erom juon kiiñ, ear buñbuñ kõn an kar lukkuun jel̦ã kõjañjañ. Joñan, kar kajjitõk bwe en kõjañjañ ñan kiiñ eo. (1 Sa. 16:​18, 19) Jeova ear kããlõt Devid bwe en kiiñ eo ãlikin Saul. Jeova ear lel̦o̦k jetõb kwõjarjar eo an ñan Devid, im men in ear kõm̦m̦an bwe en kajoor. (1 Sa. 16:​11-13) Devid ear buñbuñ kõn an kar anjo̦ im m̦an ri-kõjdat ro aer, ekoba ri-ineea eo jãn Pilistia etan Golaiat. (1 Sa. 17:​37, 50; 18:7) Juon eo me elõñ men ko ear katõpraki emaroñ l̦õmn̦ak bwe ejjab aikuj in roñjake naanin kakapilõk ko jãn ro jet. Bõtab Devid ear jab ãindein.

6. Ewi wãween ad jel̦ã bwe Devid ear juon eo em̦õn̦õn̦õ in roñjake naanin kakapilõk ko jãn ro jet? (Bar lale pija eo.)

⁶ Ãlikin an kar Devid erom juon kiiñ, ear kããlõt ñan m̦õttãik ro im remaroñ lel̦o̦k naanin kakapilõk ko ñane. (1 Kro. 27:​32-34) Ilo m̦ool, m̦okta jãn an kar Devid juon kiiñ, ear juon eo em̦õn̦õn̦õ in roñjake naanin kakapilõk ko jãn ro jet. Ear roñjake naanin kakapilõk ko ejjab jãn em̦m̦aan ro wõt ak bareinwõt jãn juon kõrã etan in Abigeil. Ear kõrã eo pãleen Nebal, juon em̦m̦aan me eutiej bũruon, ejejjej, im ejjel̦o̦k kam̦m̦oolol ippãn. Devid ear kõttãik bũruon im roñjake naanin kakapilõk eo em̦m̦an an Abigeil, im tokjãn men in, ear bõbraiki jãn an kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap.—1 Sa. 25:​2, 3, 21-25, 32-34.

7. Ta men ko raorõk jemaroñ katak jãn joñak eo an Devid? (Ekklisiastis 4:13) (Bar lale pija ko.)

⁷ Ewõr men ko raorõk jemaroñ katak jãn joñak eo an Devid. Ñan waanjoñak, bõlen ewõr jet kapeel ko ippãd ak ewõr ad eddo ilo doulul in. Meñe ãindein, ak jen jab l̦õmn̦ak bwe jejel̦ã men otemjej ak bwe jejjab aikuji naanin kakapilõk ko. Im ãinwõt Devid, jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in eo̦roñ naanin kakapilõk ko rem̦m̦an jãn ro jet, jekdo̦o̦n wõn eo ej letok ñan kõj. (Riit Ekklisiastis 4:13.) El̦aññe jenaaj ãindein, jeban kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap me remaroñ kõmetak kõj im ro jet.

WÕN RO REMAROÑ LETOK NAANIN KAKAPILÕK KO REM̦M̦AN ÑAN ÑA?

8. Etke ear jejjet im ekkar bwe Jonetan en lel̦o̦k naanin kakapilõk ko ñan Devid?

⁸ L̦õmn̦ak kõn bar juon men jemaroñ katak jãn joñak eo an Devid. Ear roñjake naanin kakapilõk ko jãn armej ro me ear kajoor jem̦jerã eo aer ippãn Jeova im ewõr aer jel̦ã kõn apañ eo ear iioone. Ñan waanjoñak, ke Devid ear kõn̦aan jel̦ã ñe emaroñ kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn Kiiñ Saul, Devid ear roñjake naanin kakapilõk ko jãn l̦eo nejin Saul etan Jonetan. Etke Jonetan ear maroñ lel̦o̦k naanin kakapilõk ko rem̦m̦an ñan Devid? Kõnke ear kajoor jem̦jerã eo an ippãn Jeova im ear lukkuun jel̦ã kajjien Saul. (1 Sa. 20:​9-13, UBS) Ta eo men in ej katakin kõj?

9. Wõn ro jej aikuj kajjitõk naanin kakapilõk ko jãn er? Kwal̦o̦k juon waanjoñak. (Jabõn Kõnnaan 13:20)

⁹ Ñe jej kappok naanin kakapilõk ko rem̦m̦an, eaorõk bwe jen kepaak juon eo me ekajoor jem̦jerã eo an ippãn Jeova im ewõr an jel̦ã kõn wãween eo jej iioone.a (Riit Jabõn Kõnnaan 13:20.) Ñan waanjoñak, jen ba bwe juon jeid im jatid likao ej l̦õmn̦ak in pukot juon rejetan me ekkar ñan e. Wõn eo emaroñ lel̦o̦k naanin kakapilõk ko rem̦m̦an ñane? El̦aññe ej kajjitõk jipañ jãn juon m̦õttan me ejjañin m̦are, eokwe in m̦õttan emaroñ lel̦o̦k naanin kakapilõk ko rem̦m̦an el̦aññe naan ko an rej pedped ioon Baibõl̦. Bõtab, likao in jeid im jatid enaaj bõk naanin kakapilõk ko rekkar im rejejjet ñe ej kepaake ruo rippãlele me rerũtto ilo tõmak, relukkuun jel̦ã kajjien, im elem̦õn̦õn̦õ mourin m̦are eo aerro.

10. Ta ko jenaaj etali kiiõ?

¹⁰ Em̦õj ad etale kadkad ko ruo me ej aikuj wõr ippãd im wõn ro remaroñ letok naanin kakapilõk ko rem̦m̦an. Kiiõ, jen etale wãween ad maroñ kwal̦o̦k bwe jelukkuun kõn̦aan bõk naanin kakapilõk ko jãn ro jet im el̦aññe ekkar bwe jen kajjitõk an ro jet kõm̦m̦ani pepe ko ñan kõj.

EWI WÃWEEN AÕ MAROÑ KWAL̦O̦K BWE ILUKKUUN KÕN̦AAN BÕK NAANIN KAKAPILÕK KO JÃN RO JET?

11-12. (1) Ta eo me jet iien jemaroñ kõm̦m̦ane? (2) Ta eo Kiiñ Rihoboam ear kõm̦m̦ane ke ear aikuj in kõm̦m̦ane juon pepe eaorõk?

¹¹ Jet iien, juon armej emaroñ ãinwõt ñe ej kappok naanin kakapilõk ko jãn ro jet. Bõtab ilo m̦ool, em̦õj an armej in kããlõt ta eo enaaj kõm̦m̦ane im ej baj kappok armej ro me renãj errã ippãn. Armej rot in ejjab lukkuun kõn̦aan bõk naanin kakapilõk ko jãn ro jet. Kõn men in, enãj juon men em̦m̦an ñe ej katak jãn bwebwenato eo an Kiiñ Rihoboam.

¹² Rihoboam ear pinej jenkwan Kiiñ Solomon im erom kiiñ in Israel. Ilo iien eo Rihoboam ear jino tõl, armej ro rar lukkuun m̦weiie im jeraam̦m̦an. Bõtab rar l̦õmn̦ak bwe el̦e jãn joñan jerbal ko Solomon ear jiroñ er bwe ren kõm̦m̦ani. Kõn men in, armej ro rar kepaake Rihoboam im akwel̦ap bwe en kadikl̦o̦k jerbal ko aer. Rihoboam ear kajjitõk ippãer bwe ren lel̦o̦k iien ñan an l̦õmn̦ak kõn ta eo enaaj kõm̦m̦ane. Ilo jinoin, elukkuun em̦m̦an men eo Rihoboam ear kõm̦m̦ane kõnke ear kappok naanin kakapilõk ko jãn em̦m̦aan ro rerũtto me rekõn jipañ Solomon. (1 Kñ. 12:​2-7) Bõtab, Rihoboam ear kõjekdo̦o̦n naanin kakapilõk ko an em̦m̦aan rein rerũtto. Ejaam̦ ãindein? Emaroñ ke kõnke em̦õj an kããlõt kadede ta eo enaaj kõm̦m̦ane, im kiiõ ej baj kappok juon eo me enaaj errã ippãn? Eokwe, ke Rihoboam ear kappok naanin kakapilõk ko jãn l̦õm̦aro m̦õttan, ear em̦m̦an ippãn men ko rar jiroñl̦o̦k e kõnke rar errã ippãn. (1 Kñ. 12:​8-14) Tokãlik, Rihoboam ear uwaake armej ro ekkar ñan men ko l̦õm̦aro m̦õttan rar ba. Kõn men in, elõñ iaan armej ro rar jum̦aiki im make kããlõt bar juon aer kiiñ. Jãn iien in m̦aanl̦o̦k, Rihoboam ear iioone elõñ apañ ko.—1 Kñ. 12:​16-19.

13. Ewi wãween ad maroñ jel̦ã el̦aññe jelukkuun kõn̦aan bõk naanin kakapilõk ko jãn ro jet?

¹³ Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Rihoboam? Jej katak bwe jen jab kããlõt kadede ta eo jenaaj kõm̦m̦ane m̦okta jãn ad kappok naanin kakapilõk ko jãn ro jet. Jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in roñjake naanin kakapilõk ko aer. Kõn men in, jemaroñ kajjitõk ippãd make, ‘Ij ke kappok naanin kakapilõk ko jãn ro jet bõtab tokãlik ij kajju kõjekdo̦o̦ne kõnke ejjab men eo iar kõn̦aan roñ?’ L̦õmn̦ak kõn juon waanjoñak.

14. Ta eo jej aikuj keememej ñe jej bõk naanin kakapilõk ko jãn ro jet? Kwal̦o̦k juon waanjoñak. (Bar lale pija eo.)

¹⁴ Jen ba bwe epel̦l̦o̦k juon jerbal em̦m̦an im el̦ap on̦ããn ñan juon jeid im jatid em̦m̦aan. M̦okta jãn an bõk jerbal in, ej kappok naanin kakapilõk jãn juon em̦m̦aan ej lale eklejia. In jeid im jatid ej ba ñane bwe el̦aññe enaaj bõk jerbal in, enãj jako jãn baam̦le eo an ium̦win juon iien aetok. Em̦m̦aan eo ej lale eklejia ej kakeememeje in jeid im jatid kõn naanin kakapilõk eo jãn Baibõl̦ me ej kwal̦o̦k bwe eddo eo an eaorõktata ej ñan lale im kõjparok mourin jetõb eo an baam̦le eo an. (Eps. 6:4; 1 Tim. 5:8) Jen ba bwe em̦m̦aan in jeid im jatid ekajju jab errã ippãn naan kein an em̦m̦aan eo ej lale eklejia innem ej bar kajjitõk l̦õmn̦ak eo an ro jet ilo eklejia eo m̦ae iien ej roñ an juon jiroñl̦o̦ke men eo ear kõn̦aan roñ. Em̦m̦aan in jeid im jatid ej ke lukkuun kappok naanin kakapilõk ko jãn ro jet, ak em̦õj ke an kããlõt kadede ta eo enaaj kõm̦m̦ane im ej baj pukot juon eo enãj errã ippãn? Jej aikuj keememej bwe bũruod emaroñ m̦õn̦e kõj. (Jrm. 17:9) Jet iien, naanin kakapilõk ko el̦ap ad aikuji ej naanin kakapilõk ko me jejjab kõn̦aan roñjake ñan jidik.

IJ AIKUJ KE KAJJITÕK IPPÃN RO JET BWE REN KÕM̦M̦ANI PEPE KO ÑAN ÑA?

15. Ta eo jej aikuj kõjparok bwe jen jab kõm̦m̦ane, im etke?

¹⁵ Ej eddo eo ad kajjojo ñan make kõm̦m̦ani pepe ko ad. (Gal. 6:​4, 5) Ãinwõt ad kar etale pãrokõrããp ko m̦okta, juon eo emãlõtlõt enaaj kappok naanin kakapilõk ko jãn Naanin Anij im Kũrjin ro el̦ap jel̦ã im imminene ko ippãer m̦okta jãn an kõm̦m̦ane juon pepe. Meñe ãindein, ak jej aikuj kõjparok bwe jen jab kajjitõk ippãn ro jet bwe ren kõm̦m̦ani pepe ko ñan kõj. Jet remaroñ kajju kajjitõk ippãn juon eo el̦ap aer kautieje im ba, “Ñe en kar kwe eo, ta eo kwõn kar kõm̦m̦ane?” Im ewõr ro jet remaroñ kajju l̦oore ta eo ro jet rej kõm̦m̦ane ijello̦kun aer lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween eo rej iioone.

16. Ta eo ear wal̦o̦k ilo Korint ikijjeen kanniõk ko kar kõjerbali ñan kabuñ ñan ekjab, im an wõn eddo eo ñan kããlõt el̦aññe enaaj kañi kanniõk kein ak jaab? (1 Korint 8:​7, 10:25, 26)

¹⁶ Jen lale ta eo ear wal̦o̦k ilo eklejia eo ilo Korint ilo tõre ko an rijjilõk ro ikijjeen kanniõk ko emaroñ kar m̦õj kõjerbali ñan kabuñ ñan ekjab ko. Paul ear jejel̦o̦k ñan Kũrjin rein im ba: “Jejel̦ã bwe ejjel̦o̦k tokjãn ekjab ko ñan jidik, im ewõr juon wõt Anij im ebar ejjel̦o̦k ijello̦kun.” (1 Kor. 8:4) Kõn wõt men in Paul ear ba, jet ilo eklejia eo rar pepe bwe ejjel̦o̦k jorrããn ñe renãj kañi kanniõk ko me rej wiaiki jãn jikin wia kanniõk ko meñe armej ro remaroñ kar kõjerbali ñan kabuñ ñan ekjab. Im ewõr ro jet rar pepe bwe rejjab maroñ kañi kanniõk kein kõnke enaaj nana bõklõkõt eo aer. (Riit 1 Korint 8:7; 10:​25, 26.) Men in ekar an juon make pepe. Paul ear jab ba ñan ri-Korint ro bwe ren kõm̦m̦an pepe ñan ro jet ak bwe ren l̦oori ta ko ro jet rej kõm̦m̦ani. Kajjojo iaaer ear aikuj in “uwaak kõn e make ñan Anij kõn kõm̦m̦an ko an.”—Rom 14:​10-12.

17. Ta eo emaroñ wal̦o̦k el̦aññe jej baj anõke wõt men ko ro jet rej kõm̦m̦ani? Kwal̦o̦k juon waanjoñak. (Bar lale pija ko.)

¹⁷ Ta eo emaroñ wal̦o̦k ilo raan kein ad me ej ãinl̦o̦kwõt wãween eo ear wal̦o̦k ilo Korint? L̦õmn̦ak kõn men jiddik ko me rej itok jãn m̦õttan ko rel̦l̦ap ilo bõtõktõk (blood fractions). Kajjojo Kũrjin ej aikuj make pepe el̦aññe enaaj bõk men jiddik kein ilo bõtõktõk ak jaab.b Jemaroñ lo bwe ejjab juon men epidodo ñan ad mel̦el̦e kake, bõtab ej ad kajjojo eddo ñan kõm̦m̦ane pepe kein. (Rom 14:4) El̦aññe jen kar anõke ta eo ro jet rej kõm̦m̦ane, jenaaj kõm̦m̦an bwe en m̦õjn̦o̦l̦o̦k bõklõkõt eo ad. Wãween eo wõt jemaroñ katakin im kammineneik bõklõkõt eo ad ej ikijjeen ad kõjerbale. (Hib. 5:14) Kõn men in, ñããt eo jej aikuj kappok naanin kakapilõk ko jãn Kũrjin ro el̦ap jel̦ã im imminene ko ippãer? Eokwe, ãlikin ad kõm̦m̦an etale ko ippãd make ijoke jej aikuj wõt jipañ ñan mel̦el̦e kõn wãween an naanin kakapilõk ko jãn Baibõl̦ ekkejell̦o̦k ippãn wãween eo jej iioone.

WÕNM̦AANL̦O̦K WÕT IM KAPPOK NAANIN KAKAPILÕK KO JÃN RO JET

18. Ta eo em̦õj an Jeova kõm̦m̦ane ñan kõj?

¹⁸ Jeova ej kwal̦o̦k an lukkuun lõke kõj ikijjeen an kõtl̦o̦k bwe jen make kõm̦m̦ani pepe ko. Em̦õj an letok naan ko an ilo Baibõl̦. Im ear letok ñan kõj ro m̦õttad me remãlõtlõt im remaroñ jipañ kõj ñan mel̦el̦e kilen ad maroñ jerbale naanin kakapilõk ko jãn Baibõl̦. Aet, em̦õj an kõm̦m̦ane ijo kun̦aan ãinwõt eo Jemãd. (JK. 3:​21-23) Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñan kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolole?

19. Ewi wãween jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦an bwe Jeova en m̦õn̦õn̦õ?

¹⁹ L̦õmn̦ak kõn men in: El̦ap an ro jinen im jemãn ajri ro lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñe rej lo an ro nejier rũttol̦o̦k im erom juon ri-karejeran Jeova me ejel̦ã l̦õmn̦ak kõn ro jet, emãlõtlõt, im em̦õn̦õn̦õ in jipañ ro jet. Ãindeinl̦o̦k wõt ippãn Jeova. Elukkuun m̦õn̦õn̦õ ñe ej lo ad wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rũttol̦o̦k ilo jetõb, kappok naanin kakapilõk ko jãn ro jet, im kõm̦m̦ani pepe ko me rej bõktok nõbar ñan E.