“Tarin̦ae eo [Ej] an Jeova”

Ilo 1999 eo, kien eo an France ear ba bwe ra eo ad ilo France en kõl̦l̦ã eowõj eo kõn jabawõt ko jaar bũki jãn iiõ eo 1993 ñan 1996. Kõmar kajjioñ kappok jipañ jãn im̦õn ekajet ko ilo France, bõtab ear ejjel̦o̦k tõprak. Kõmar kajjioñ bõk keej in ñan juon im̦õn ekajet eutiejl̦o̦k, ak kõmar jab bar lo tõprak. Kõn men in, kien eo an France ear bõk jããn jãn account eo an ra eo ilo pããñ. Rar bõk elõñl̦o̦k jãn $6,300,000. Wãween eo ãliktata kõmar maroñ kajjioñ bõke jããn eo ej ikijjeen ammim bõk jipañ jãn im̦õn ekajet eo an Europe. Bõtab m̦okta jãn aer eo̦roñ keej eo ammim, rar ba bwe kõmar aikuj kobal̦o̦k ippãn lawyer ro an kien eo an France im kweilo̦k ippãn juon iaan ri-jerbal ro an im̦õn ekajet eo an Europe bwe jen lale ñe jemaroñ errã kõn juon pepe m̦okta jãn ammim bõk keej eo ammim ñan im̦õn ekajet eo.

Kõmar l̦õmn̦ak bwe ri-jerbal eo an im̦õn ekajet eo an Europe enaaj kar iuuni kõm ñan kõl̦l̦ã jidikin eowõj eo ñan kien eo an France. Bõtab, kõmar jel̦ã bwe ammim kõl̦l̦ã juon wõt tal̦a, enaaj ko̦kkure kien ko ilo Baibõl̦. Ro jeid im jatid rar jabawõt ñan rejetake jerbal eo ad ñan Aelõñ eo, kõn men in jabawõt ko aer rar jab an kien. (Matu 22:21) Meñe ãindein, ak kõmar kobal̦o̦k ilo kweilo̦k eo ñan kwal̦o̦k bwe kõmij kautiej kakien ko an im̦õn ekajet eo.

Kõmar kweilo̦k ilo juon iaan ruum̦ ko raiboojoj ilo im̦õn ekajet eo. Ej jino wõt kweilo̦k eo ak ri-jerbal eo an im̦õn ekajet eo an Europe ear kajju ba bwe Ri-Kõnnaan ro an Jeova renaaj aikuj kõl̦l̦ã jidikin eowõj eo ñan kien eo an France. Ilo idiñ, jetõb kwõjarjar eo an Jeova ear kõm̦akũt kõm ñan kajjitõk, “Kwõjel̦ã ke em̦õj an kien eo kadede bõk elõñl̦o̦k jãn 6 milien tal̦a jãn pããñ account eo ammim?”

Ri-jerbal eo ear kanooj in ilbõk. Ear alikkar ilo turin mejãn bwe ear jaje kõn men eo kien eo an France ear kõm̦m̦ane im ear lukkuun illu. Ke lawyer ro an kien eo an France rar ba em̦ool men in, ear kajju oktak wãween an l̦õmn̦ak. Ri-jerbal eo ear luuki er im kajju kõjem̦l̦o̦k kweilo̦k eo. Ilo iien in, iar kile bwe Jeova ear ukot aolep men ilo keej in ilo juon wãween kõmar jab kõtmãne kake. Ke kõmar etal jãn ruum̦ in kweilo̦k eo, kõmar lukkuun m̦õn̦õn̦õ im bwilõñ kõn men ko rar wal̦o̦k.

Ilo Juun 30, 2011, ri-ekajet ro ilo im̦õn ekajet eo an Europe rar aolep errã ippemmim. Rar kaalikkar bwe eowõj eo ear n̦ae kien im rar jiroñ kien eo an France ñan karo̦o̦letok jããn eo rar bõke, ekoba interest! Pepe in eaorõk jãn im̦õn ekajet in ej kõjparok maroñ eo ad ñan kabuñ ñan Jeova ilo aelõñin France tok ñan rainin. Kajjitõk eo kõmar kwal̦o̦ke ilo idiñ ear ãinwõt dekã eo me ear m̦an Golaiat. Ear ukot jem̦l̦o̦k eo an keej eo ammim. Etke kõmar wiin? Kõnke ãinwõt an kar Devid ba ñan Golaiat, “tarin̦ae eo [ej] an Jeova.”—1 Sa. 17:​45-47.

Kobal̦o̦k ippãn keej in, ewõr bar keej ko jet me em̦õj ad wiini. Meñe kien ko rekajoor im kabuñ ko rar jum̦aik kõj, ak em̦õj ad wiini 1,225 keej ko ilo im̦õn ekajet ko reutiejtata ilo 70 aelõñ ko ekoba ilo im̦õn ekajet ko rej jipañ keej ko an aelõñ ko ipel̦aakin lal̦. Keej kein me jaar wiini rej kõjparok jim̦we im maroñ ko ad ñan kwal̦o̦k naan, jab bõk kun̦aad ilo iien ko rel̦l̦ap an kien, jab bõk bõtõktõk, im bwe kien ko ren kile kõj ãinwõt juon kabuñ.

Etke iar bõk kun̦aõ ilo juon keej ilo Europe meñe iar jerbal ilo Ra eo El̦ap an Ri-Kõnnaan ro an Jeova ilo New York, ilo America?

JINÕ IM JEMA RAR RI-KWAL̦O̦K NAAN RO REKIJEJETO

Rũtto ro jema im jinõ, George im Lucille, rar kadiwõjl̦o̦k jãn kilaaj eo kein ka 12 ilo Jikuul̦in Giliad im rar jerbal ilo aelõñin Ethiopia ke iar l̦otak ilo 1956 eo. Rar bõk eta jãn ri-kwal̦o̦k naan eo etan Pilip me ear jokwe ilo tõre ko an rijjilõk ro. (Jrb. 21:8) Ilo kar iiõ tok juon, kien eo ear kõmo̦ ammim kabuñ ñan Jeova. Meñe iar juon ajri jidikdik wõt, ak ij keememej an kar baam̦le eo aõ kabuñ ñan Jeova ilo ittino. Ilo tõre in, iar l̦õmn̦ak bwe ej juon men elukkuun kãitoktoklimo! Ekabũrom̦õjm̦õj bwe ri-kien ro rar jiroñ kõm ñan em̦m̦akũt jãn aelõñ in ilo kar 1960 eo.

Ke baam̦le eo ammim ear em̦m̦akũtl̦o̦k ñan Wichita, ilo Kansas, America, jinõ im jema rar bõk ippãerro juon men ejejuwaan jãn Ethiopia—aerro kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Rar katakin ña, ledik eo jeiũ etan Judy, im l̦adik eo jatũ etan Leslie ñan yokwe Jeova im karejar ñan E kõn aolepen bũruod. Erro jim̦or rar bar l̦otak ilo Ethiopia. Ke ear 13 aõ iiõ, iar peptaij. Im jilu iiõ tokãlik, baam̦le eo aõ ear em̦m̦akũt ñan juon bukwõn etan Arequipa ilo aelõñin Peru, juon jikin me el̦apl̦o̦k an kar aikuj ri-kwal̦o̦k naan ie.

Ilo kar 1974 eo ke ear 18 aõ iiõ, ra eo ilo Peru ear jilkinl̦o̦k eõ im bar emãn likao ro jeid im jatid bwe kõmin jerbal ãinwõt jipejel̦ bainier ro ilo jikin ko ejjañin wõr ri-kwal̦o̦k naan ie ilo tol̦ ko ilo Central Andes Mountains. Kõmar bareinwõt kwal̦o̦k naan ñan armej ro rej kajin Quechua im Aymara. Kõmar ito-itak ilo juon wa me kõmar bareinwõt jokwe ie. Kõmar n̦aetan wa in The Ark kõn an kar jekjekin juon bo̦o̦k. El̦ap aõ m̦õn̦õn̦õ ñe ij ememejtok ammim kar kõjerbal Baibõl̦ eo ñan katakin armej ro bwe m̦õttan jidik Jeova enaaj jol̦o̦k jeram̦õl, nañinmej, im mej. (Rev. 21:​3, 4) Elõñ iaan armej ro rar erom ri-karejar ro an Jeova.

KAR JILKINL̦O̦K EÕ ÑAN RA EO EL̦AP

Ilo 1977 eo, Albert Schroeder, juon iaan em̦m̦aan ro rar lale Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova ear lotok Peru. Ear rõjañ eõ bwe in kanne aõ peba ñan jerbal ilo ra eo el̦ap. Im eñin men eo iar kõm̦m̦ane. Ejjabto tokãlik, ilo Juun 17, 1977 eo, iar jino jerbal ilo Betel̦ eo ilo Brooklyn. Ilowaan iiõ ko emãn tokãlik, iar jerbal ilo department in karreo im kõjparok ra eo (maintenance).

Ilo Juun 1978 eo, iar iioone Elizabeth Avallone ilo juon iaan kweilo̦k el̦ap ko ad ilo New Orleans, ilo Louisiana. Ear dik im rũttol̦o̦k ippãn ro jinen im jemãn me rar lukkuun yokwe Jeova kõn aolepen bũrueer, ãinwõt rũtto ro jinõ im jema. Elizabeth ear juon rekũl̦ar bainier ium̦win emãn iiõ, im ear kõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k im jerbalin full-time toon wõt an mour. Kõm̦ro ar kal̦apl̦o̦k am̦ro jel̦ã kajjien doon. Im tokãlik kõm̦ro ar kile yokwe eo am̦ro ñan doon im m̦are ilo Oktoba 20, 1979 eo. Innem kõm̦ro ar jino jerbal ilo Betel̦ ippãn doon.

Ro jeid im jatid ilo eklejia eo am̦ro jinointata etan Brooklyn Spanish, rar kõpel̦l̦o̦k bũrueer im kwal̦o̦k el̦ap yokwe ñan kõm̦ro. Ium̦win iiõ ko m̦aantak, kõm̦ro ar uwaan bar jilu eklejia ko me el̦ap aer yokwe, im rar rõjañ kõm̦ro ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo am̦ro jerbal ilo Betel̦. El̦ap am̦ro kam̦m̦oolol kõn aolep jipañ ko aer, ekoba jipañ ko an baam̦le eo am̦ro im ro m̦õttam̦ro me rar lale rũtto ro jinõm̦ro im jem̦am̦ro ke rar rũtto.

AÕ JIPAÑ JOJOMARE JIM̦WE IM MAROÑ KO AD

Ilo Jãnwõde 1982 eo, iar bwilõñ ke kar jilkinl̦o̦k eõ bwe in jerbal ilo Legal Department eo ilo Betel̦. Jilu iiõ tokãlik, kar kajjitõk bwe in etal ñan juon jikuul̦in lawyer bwe in bõk juon aõ license in lawyer. Ilo jikuul̦, iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ in katak bwe armej ro ilo America im ilo aelõñ ko jet remaroñ anemkwõj in kõm̦m̦ani elõñ men ko kõn wõt keej ko me Ri-Kõnnaan ro an Jeova rar wiini. El̦ap ammim kar etali keej kein raorõk ilo kilaaj.

Ilo 1986 eo ke ear 30 aõ iiõ, kar jitõñ eõ bwe in loloodjake Legal Department eo ilo Betel̦. Iar m̦õn̦õn̦õ bwe Betel̦ ear lukkuun lõke eõ meñe iar dik. Ak iar inepata kõnke elukkuun lõñ men ko ijjañin kar jel̦ã kaki, im iar jel̦ã bwe enãj kar juon jerbal ejjab pidodo.

Iar erom juon lawyer ilo 1988 eo, bõtab iar jab kile joñan an kar jikuul̦ eo lukkuun jelõt ña im kõtaan eo aõ ippãn Jeova. Ñe juon ej bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko rel̦l̦apl̦o̦k, emaroñ jino kõn̦aan bwe en utiej ak emaroñ l̦õmn̦ak bwe eutiejl̦o̦k jãn ro jet kõnke rar jab bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko rel̦l̦apl̦o̦k ãinwõt e. Eokwe ilo kar tõre in, Elizabeth ear ãinwõt ri-lo̦mo̦o̦r eo aõ. Ear jipañ eõ ñan bar kõm̦m̦ani men ko ikõn kõm̦m̦ani ñan kõkajoore wõt kõtaan eo aõ ippãn Jeova m̦okta jãn aõ kar etal ñan jikuul̦in lawyer. Meñe ekar bõk iien, ak jidik kõn jidik ear bar lukkuun epaak kõtaan eo aõ ippãn Jeova. Kõnke em̦õj aõ iioone, imaroñ ba bwe men eo aorõktata ilo mour in ejjab an l̦ap jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko ippãn juon armej. Ijoke, men ko raorõktata ej juon kõtaan epaak ippãn Jeova im juon yokwe em̦wilal̦ ñan E im armej ro an.

JOJOMARE ENNAAN EO EM̦M̦AN IM PÃD IM̦AAN RI-UTIEJ RO ÑAN KOWÕNM̦AANL̦O̦K WÕT ENNAAN EO EM̦M̦AN

Ãlikin aõ kar etal ñan jikuul̦in lawyer, iar jino poub in jipañ department eo ammim loloodjake keej ko an Betel̦ im jojomare jim̦we im maroñ eo ad ñan kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an. Elukkuun kar kãitoktoklimo jerbal eo aõ, bõtab ear jab pidodo kõnke em̦õkaj an lõñ oktak ko ilo doulul in ad. Ñan waanjoñak, ilo jinoin 1990 jim̦a ko, kar kajjitõk ippãn Legal Department bwe en bõk eddon kabõjrake ad kajjitõk kõn jabawõt kõn bok ko ad—juon men eto ad kõm̦m̦ane. Ri-Kõnnaan ro an Jeova rar jino lito-litak bok kein ilo ejjel̦o̦k on̦ããn. Men in ear jipañ kapidodol̦o̦k jerbal eo ilo Betel̦ im ilo kwal̦o̦k naan, im tok ñan rainin ej kõjparok kõj jãn ad aikuj kõl̦l̦ã eowõj. Jet rar l̦õmn̦ak bwe oktak in enaaj kõm̦m̦an bwe jen luuji el̦ap jããn im enaaj jabwe bok ñan ad lito-liktak ñan armej ro ewõr aer itoklimo, im eban lukkuun lõñ armej ro renaaj katak kõn Jeova. Bõtab ejjab eñin men eo ear wal̦o̦k. Joñan, oran armej ro rej karejar ñan Jeova em̦õj an ruo alen l̦apl̦o̦k jãn kar iiõ eo 1990. Ejjab men in wõt, ak ilo raan kein, armej ro remaroñ ebbõk kijeer m̦õñã ilo kõkkar ilo ejjel̦o̦k on̦ããn. Iar make lo bwe oktak kein rar wal̦o̦k ekoba oktak ko jet ilo doulul in rej lo tõprak, kõn wõt kajoor eo jãn Jeova im naanin tõl ko ej litok ikijjeen ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt.—Ex. 15:2; Matu 24:45.

Jejjab wiini keej ko ilo im̦õn ekajet ko kõnke ekapeel lawyer ro ad. Ijoke, ekkã an ri-ekajet ro im ri-utiej ro ilo kien jipañ kõj kõn wõt an armej ro an Jeova kwal̦o̦k kadkad im m̦wil ko rem̦m̦an. Iar lo an m̦ool men in ilo 1998 eo, ke jilu iaan em̦m̦aan ro jãn Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia Ko im kõrã ro pãleer rar pãd ilo kweilo̦k el̦ap ko ilo Cuba. Kõnke rar kwal̦o̦k jouj im kautiej, men in ear bar juon kein kam̦ool ñan ri-utiej ro ilo kien bwe jejjab bõk kun̦aad ilo aitwerõk ko an kien.

Meñe ãindein, ak jet iien, wãween eo wõt ñan kajim̦we juon wãween ejjab jim̦we ej ñan “jojomare ennaan eo em̦m̦an im pãd im̦aan ri-utiej ro ñan kõm̦m̦an bwe en wõnm̦aanl̦o̦k wõt ennaan eo em̦m̦an.” (Pil. 1:7) Ñan waanjoñak, ium̦win elõñ iiõ ko, ri-utiej ro ilo kien eo an Europe im South Korea rar jab kile jim̦we im maroñ eo ad ñan jab bõk kun̦aad ilo tarin̦ae. Kõn men in, enañin 18,000 em̦m̦aan im likao ro jeid im jatid ilo Europe ekoba elõñl̦o̦k jãn 19,000 em̦m̦aan im likao ro jeid im jatid ilo South Korea, rar kalbuuj kõnke bõklõkõt eo aer ear jab kõtl̦o̦k aer bõk kun̦aaer ilo tarin̦ae.

Innem, ilo Jul̦ae 7, 2011 eo, im̦õn ekajet eo an Europe ear kwal̦o̦k pepe eo an ikijjeen keej eo etan Bayatyan v. Armenia. Ilo keej in, im̦õn ekajet in ear kakien bwe aolep aelõñ ko ilo Europe ren kõtl̦o̦k an jabdewõt armej kõm̦m̦ani jerbal ko jet ñan aelõñ eo ñe rejjab kõn̦aan bõk kun̦aaer ilo tarin̦ae kõn wõt tõmak eo aer. Tokãlik, ilo Juun 28, 2018 eo, im̦õn ekajet eo eutiej etan South Korean Constitutional Court ear bar kõm̦m̦ane juon pepe ãinl̦o̦kwõt in. Ejjel̦o̦k pere bwe pepe kein raorõk reban kar tõprak el̦aññe likao im em̦m̦aan ro jeid im jatid rar jab jutak pen.

Legal department eo ilo ra eo ad el̦ap ekoba ilo ra ko jet ipel̦aakin lal̦ in rej lukkuun kate er ñan jojomare jim̦we im maroñ eo ad ñan kabuñ ñan Jeova im kwal̦o̦k naan kõn Aelõñ eo. Jekdo̦o̦n ñe jej wiini juon keej ak jaab, ak naan ko ad ilo im̦õn ekajet ko rej juon wãween jej kwal̦o̦k naan ñan kom̦ja ro, kiiñ ro, im ri-aelõñ ko. (Matu 10:18) Ri-ekajet ro, ri-kien ro, jikin nuuj ko, im armej ro jet rej aikuj l̦õmn̦ak kaki eoon ko jej kakobaiki ilo naan ko ad im peba ko ad ikijjeen keej ko ad. Tokjãn men in, ro em̦ool bũrueer rej katak kõn Ri-Kõnnaan ro an Jeova im pedpedin tõmak ko ad. Ilo m̦ool, jet iaan armej rein rar erom rũttõmak ro m̦õttad.

KOM̦M̦OOL JEOVA!

Ium̦win 40 iiõ ko rej kab mootl̦o̦k, ej juon jeraam̦m̦an bwe iar maroñ jerbal ippãn ra ko ad ipel̦aakin lal̦ in ikijjeen keej ko ad, im iar maroñ jojomare jim̦we im maroñ ko ad ilo im̦õn ekajet ko rel̦l̦ap im im̦aan ri-utiej ro ilo kien. El̦ap aõ yokwe im kaorõk ri-jerbal ro m̦õtta ilo Legal Department eo ilo ra eo el̦ap im ilo ra ko ad ipel̦aakin lal̦ in. Em̦õj aõ lo el̦ap jeraam̦m̦an ilo mour e aõ im elukkuun jubũruõ.

Elizabeth ear tiljek im kwal̦o̦k an yokwe eõ ilo an kar rejetake eõ ium̦win 45 iiõ ko rej kab mootl̦o̦k. Ear kõm̦m̦ane men in ilo iien ko rem̦m̦an im ilo iien ko reppen. El̦ap aõ kam̦m̦oolole kõnke ej rejetake eõ meñe ewõr juon an nañinmej me ej kõm̦m̦an an lukkuun m̦õjn̦o̦.

Em̦õj am̦ro make loe bwe kajoor im jeraam̦m̦an ko jej bũki rejjab itok jãn maroñ ko ad make. Ijoke, ãinwõt an kar Devid ba, “Jeova [ej ad] kajoor.” (Sam 28:8) Aet, “tarin̦ae eo [ej] an Jeova.”