Kein Jipañ ñan Kein Katak eo Ad, Jerbal eo Ad im Wãween Ad Mour
Jãnwõde 4-10
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | LIVITIKÕS 18-19
“Dãpij Wõt Mour Erreo”
Kilen Kõjparok Kõj jãn Juon Iaan Aujiid ko an Setan
Ke Jeova ear kwal̦o̦k m̦anit ko rettoon an aelõñ ko iturier, ear ba ñan ri-Israel ro: “Kom̦win jab l̦oor . . . m̦anit ko an ri-Kenan, ro kom̦ naaj jokwe ibwiljier. . . . Kõm̦m̦an ko aer rar kõm̦m̦an bwe ãneo en ettoon, kõn men in [inaaj] kaje ãneo.” Joñan an nana im kajjõjõ wãween mour ko an kar ri-Kenan ro, ãneo rar jokwe ie ear ettoon im̦aan mejãn Anij eo eokkwõjarjar an Israel.—Liv. 18:3, 25, UBS.
Jeova Ej Tõl Armej ro An
El̦ap wõt an kar kiiñ rein retiljek oktak jãn rũtõl ro jãn aelõñ ko jet! Rũtõl ro an aelõñ ko rar reilo̦k ñan mãlõtlõt im jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko an armej me ewõr joñaer. Armej ro me rar pãd ium̦win tõl eo an RiKenan, rar kõm̦m̦ani m̦anit ko rekanooj nana im kajjõjõ ãinwõt kõpa, em̦m̦aan ñan em̦m̦aan, pãd ippãn menninmour, katok kõn ajri ro, im kabuñ ñan ekjab. (Lv. 18:6, 21-25, UBS) Bareinwõt, rũtõl ro an Babil̦on im Ijipt rar jaje kõn naanin tõl ko me rejejjet ñan ekkatak ko an jaintiij ro rainin kõn wãween ad aikuj kõjparok bwe jen erreo. Ak etto wõt ke Anij ear lel̦o̦k kien in ñan RiIsrael ro. (Bõn. 19:13) Bõtab, armej ro an Anij rar lo an rũtõl ro aer rõjañ er ñan kõjparok bwe en erreo kabuñ eo aer, im bareinwõt bwe ren erreo ilo ãnbwin im kõjparok er jãn mour ettoon. Ekar lukkuun alikkar bwe Jeova eo ear tõl er.
Men ko Anij Enaaj Kõm̦m̦ani ñan Jol̦o̦k Men ko Renana
Ak ta kõn ro me rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer kõm̦m̦ani men ko renana im rejjab ukel̦o̦k? Eokwe, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ m̦õk kõn kallim̦ur in: “Ro rejim̦we renaaj jokwe ilo lal̦, im ro reweeppãn renaaj pãdwõt ie. A ro renana, renaaj jako jãn ãneo, im renaaj tũm̦wi jãne ro rej m̦on̦e armej.” (Jabõn Kõnnaan 2:21, 22) Ro renana renaaj jako. Aolepen lal̦ in enaaj aenõm̦m̦an im jidik kõn jidik armej ro me rej pokake Anij renaaj oktak im weeppãn im jako aer jerawiwi.—Rom 6:17, 18, UBS; 8:21, UBS.
Boin ko Raorõk
“O E Nañin Lap Aõ Yokwe Kiõm!”
Wãwen eo kein karuo kin Kien Moses me ear kwalok kin itoklimo eo an Anij kin emõnin im ejmour eo an armij ro an kar karõk eo kin koloruk. Jehovah ear kakien bwe ñe juõn Ri Israel ri kallip ej madmõde jikin kallip eo an, ej aikwij kõtlok bwe ro rejeramel ren maroñ aini ta ko ri madmõd ro rar likiti. Ri kallip ro rar jab maroñ madmõd tõrerein jikin kallip ko, im rar jab maroñ jeblak im aini bwen grape ko ak olive ko. Tũr in wheat ko rar meloklok in bõki jen jikin kallip ko ren jab bar jeblak im bõki. Men in kar juõn karõk ej kwalok yokwe ñan ro rejeramel, ruwamaejet ro, ajiri ro atajinimjin, im kõrã ro ejako beleir. Ilo mol, elap jerbal ñan air koloruk, ak ikijen men in, rar maroñ bõprae air eowore armij ro ñan bõk kijeir.—Livitikõs 19:9, 10; Duteronomi 24:19-22; Sam Ko 37:25.
Jãnwõde 11-17
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | LIVITIKÕS 20-21
“Jeova ej Kõjenolo̦k Armej ro An”
Paradise—Ñan Kwe Ke?
Meñe eindein, ewõr juõn men jejjab kõnan meloklok. Anij ear jiroñ Ri Israel ro: “Komin bokake aolepen kien in ij jiroñ [kom] ranin, bwe komin kajur, im dreloñ im bõk eneo, komij elãlok in bõke.” (Duteronomi 11:8) Ilo Livitikõs 20:22, 24, ej konono kin ene eo: “Komin bokake kien ko Aõ otemjej, im aolepen ekajet ko Aõ, im kõmõnmõni; bwe eneo, ijo Ij ãñinlok kom bwe komin jokwe ie, en jab mwojakelok kom. A I ar ba ñõn kom, Kom naj jolit eneo air, im I naj lewoj bwe en ami, juõn ene e bwijliplip kin milk im hõnni.” Aet, jolet Enen Kallimur eo ear wawa ion juõn kõtan emõn ibben Jehovah Anij. Kin an kar Ri Israel ro jab bokake e Anij ear kõtlok bwe Ri Babylon ro ren kar anjo ioir im kadiojlok ir jen ijo kabijukneir.
it-1-E 1199
Menin Jolõt
Jabdewõt men ko m̦weien ak an juon eo emej me rej lil̦o̦k ñan eo nejin ak ro me ej tõllo̦kier ñan jolõti; jabdewõt men ko juon ej bũki jãn ro me ear wal̦o̦ktok jãn er ak ro me ej bõk jikier. Naanin Hibru eo rej kõjerbale me ej juon verb ej na·chalʹ (noun, na·chalahʹ). Ej kitibuj an juon bõk ak aer lel̦o̦k juon menin jolõt ak m̦weiuk ko me rej jolõti im ekkã aer lel̦o̦k ñan ro me ej tõllo̦kier ñan jolõti. (Bõn 26:55; Ezk 46:18) Verb eo juon me rej n̦aetan ya·rashʹ jet iien rej kõjerbale ñan jitõñl̦o̦k ñan ‘eo me ej ri-jolõt,’ bõtab enañin aolep iien ekkã an l̦apl̦o̦k aer kõjerbale ñe rej jitõñl̦o̦k ñan juon eo me rej lel̦o̦k maroñ ñan an ‘jolõte’ juon men, meñe en kar jab e eo me ej ri-jolõt. (Jen 15:3; Lv 20:24) Naan in ej bar mel̦el̦ein ‘kadiwõjl̦o̦k jãn jikier’ ak “ko̦bajl̦o̦k” im ekitibuj aer em̦m̦akũt ãinwõt rũttarin̦ae ro. (Dt 2:12, UBS; 31:3) Naanin Grik ko me rej ekkejell̦o̦k ñan jolõt rej ekkejell̦o̦k ñan naan eo kleʹros, me lukkuun mel̦el̦e eo an ej “kũbween kijdik” bõtab tokãlik ear oktak im mel̦el̦ein “bõk kun̦aan” im ãliktata ear oktak im mel̦el̦ein “jolõt.”—Mt 27:35; Jrb 1:17; 26:18.
it-1-E 317 pãr. 2
Bao ko Imejatoto
Ãlikin kar Ibwijleplep eo, Noa ear lel̦o̦k menin ajel̦o̦k ko jãn ‘bao ko rerreo’ ekoba menninmour ko jet ãinwõt juon menin katok. (Jen 8:18-20) Ãlikin kar iien in Anij ear kamãlim an armej maroñ m̦õñã bao in mejatoto, men eo wõt ej bwe ren jab m̦õñã bõtõktõk eo. (Jen 9:1-4; keidi Lv 7:26; 17:13.) Ijoke an kar ‘erreo’ jet kain bao ko ilo tõre eo ear ekkejell̦o̦k ñan l̦õmn̦ak eo an Anij kõn ta ko me rekkar ñan aer katok kaki; naan ko ilo Baibõl̦ rej kaalikkar bwe, ñe ej itok ñan aer kõjerbali ñan m̦õñã, ejjel̦o̦k jabdewõt bao me kar watõke bwe ‘ejjab erreo’ m̦ae tõre eo me ej kab wal̦o̦k Kien Moses. (Lv 11:13-19, 46, 47; 20:25; Dt 14:11-20) Un ko ñan kaalikkar kain bao rot ko me kar watõki bwe ‘rettoon,’ Baibõl̦ eo ejjab kwal̦o̦k kake. Innem meñe enañin aolep kar bao ko me kar kwal̦o̦ki rej kain bao rot ko me rej kañ kanniõkin menninmour ko jet ak ejjab kar aolep bao me kõn kwal̦o̦k kaki kar kain bao rot kein. (Lale HOOPOE.) Men kein me kar kõmo̦iki kar jol̦o̦k mo̦ eo aer ke kar kajutak bujen eo ekããl, ãinwõt an kar Anij kaalikkare ñan Piter ilo juon pijen.—Jrb 10:9-15.
Boin ko Raorõk
it-1-E 563
M̦wijit
Kien eo an Anij ear kajju kaalikkar bwe emo̦ aer m̦wijit ãnbwinnier ak kanniõkier kõn wõt ro remej. (Lv 19:28; 21:5; Dt 14:1) Unin ej kõnke ri-Israel ro rar juon aelõñ eokkwõjarjar ñan Jeova, juon m̦weiuk eaorõk ñane. (Dt 14:2) Kõn men in, ri-Israel ro rar aikuj jab bõk kun̦aaer ñan jidik ilo jabdewõt wãween kabuñ ñan ekjab. Innem kain bũrom̦õj rot in me elukkuun le jãn joñan me rej ko̦kkure ak m̦wijit ãnbwinnier ear lukkuun jekkar ñan juon ri-aelõñ ak armej ro me el̦ap aer jel̦ã kõn ta eo ej wal̦o̦k ñan ro remej im el̦ap aer bar jel̦ã kõn kõjatdikdik eo kõn jerkakpeje. (Dan 12:13; Hi 11:19) Bareinwõt, mo̦ eo me kar kõm̦m̦ane ñan kõmo̦ik aer ko̦kkure ak m̦wijit ãnbwinnier enãj kar jipañ ri-Israel ro ñan aer lukkuun kwal̦o̦k kautiej kõn menin kõm̦anm̦an eo an Anij, ãnbwinnin armej.
Jãnwõde 18-24
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | LIVITIKÕS 22-23
“Iien Kwõjkwõj ko me Ewõr Mel̦el̦eier ñan Kõj”
it-1-E 826-827
Kwõjkwõjin Bũreet Ejjab Kauwe
Raan eo m̦oktata ilo iien Kwõjkwõjin Bũreet Ejjab Kauwe eo ear juon iien kweilo̦k el̦ap an aorõk, bareinwõt ear juon raanin jabõt. Ilo raan eo kein karuo ilo Nisan 16, kar bõkl̦o̦k ñan bũrij eo jom̦õkaj in leen baarl̦i ko me kar m̦adm̦õdi, leen ko m̦oktata me rar kalo ilo Palestine. M̦okta wõt jãn Kwõjkwõj in rar jab maroñ kañ jabdewõt wiit ko rekããl, ak pilawã, ak wiit ko me rej um̦wini jãn men ko me ej kab m̦õj aer ainitok. Bũrij eo ej ajel̦o̦k ñan Jeova jom̦õkaj in leen keinikkan ko ilo kõkkar ilo an ko̦kkutkut an kõm̦akũtkũt tũr in wiit eo m̦aanl̦o̦k im liktak, im ilo ejja iien eo rej ajel̦o̦k juon jiip kom̦aan ãjmour ilo iien eo ej juon an iiõ ãinwõt juon menin katok me rej tile ekoba juon menin katok kõn wiit me em̦õj kapidodoiki kõn weil̦ im ekoba juon dãnnin joortak. (Lv 23:6-14) Ear ejjel̦o̦k juon kakien ñan aer tile jabdewõt wiit ko ak pilawã ko me rej kõm̦m̦ani jãne ioon juon lokatok, ãinwõt an kõn bũrij ro kar kõm̦m̦ane tokãlik. Ear jab baj wõr wõt juon iien ñan an aolep etal im ajel̦o̦k jom̦õkaj in leen keinikkan ko, bõtab kar bar kõpooj menin lel̦o̦k ko ñan kajjojo baam̦le im kajjojo armej me ewõr aer bwidej ilo Israel ñan aer maroñ ajil̦o̦k menin katok ko ñan kam̦m̦oolol ilo iien kwõjkwõj in.—Ex 23:19; Dt 26:1, 2; lale FIRSTFRUITS.
Aorõkin. Aer kar m̦õñã pilawã ak bũreet ejjab kauwe ilo kar iien in ear ekkar ñan naanin jiroñ ko me Jeova ear lil̦o̦k ñan Moses ãinwõt aer kar jei ilo Exodus 12:14-20, me ej bar kitibuj kakien eo me ej wal̦o̦k ilo eoon 19 me ej ba: “Ium̦win jiljilimjuon raan renaaj lo ejjel̦o̦k iij ilo m̦õko im̦õmi.” Ilo Duteronomi 16:3 kar n̦aetan bũreet ejjab kauwe “pilawã in jorrããn,” im kajjojo iiõ ear juon menin kakeememej ñan ri-Ju ro kõn aer kar ekkaiuriur in diwõjl̦o̦k jãn ãneen Ijipt (ke ear ejjel̦o̦k aer iien ñan kauweiki pilawã ko aer [Ex 12:34]). Kõn men in, rar keememejtok aer kar pãd ilo jorrããn im kõm̦akoko ke kar lo̦mo̦o̦ren aelõñ in Israel, im Jeova make ear bar jiroñl̦o̦k er men in ke ear ba, “bwe kwõn maroñ in keememej raan eo kwaar diwõjtok jãn Ijipt, raan otemjej in am̦ mour.” Aer kar kile bwe kar kanemkwõj er ãinwõt juon ri-aelõñ im kile bwe Jeova eo ear ri-lo̦mo̦o̦ren er ear kõm̦m̦an bwe en jejjet aer kar kõm̦m̦ani kwõjkwõj ko jilu rel̦l̦ap m̦oktata ilo kajjojo iiõ an ri-Israel ro.—Dt 16:16.
it-2-E 598 pãr. 2
Pentekost
Wãween aer kar kõm̦m̦ani jom̦õkaj in leen wiit ko kar m̦adm̦õdi ear aikuj oktak jãn wãween aer kõm̦m̦ani jom̦õkaj in leen baarl̦i ko. Ruo m̦õttan joñoul in epa in pilawã in wiit eo em̦m̦an (4.4 L; 4 qt em̦õrã) koba ippãn iij rar aikuj kõmatte im kõm̦m̦ane ruo pilawã jãne. Men kein kar aikuj ‘bũktok jãn m̦õko im̦õmi,’ mel̦el̦ein bwe rej aikuj kain pilawã rot ko me rej kõm̦m̦ani kajjojo raan ñan kõjerbali ilo m̦õko im kar jab ñan kõjerbali ilo wãween ko rekkwõjarjar. (Lv 23:17) Menin katok ko rej tũli kab juon menin katok kõn jerawiwi rej kobal̦o̦k ippãn men in, kab ruo koon in jiip kom̦aan ãinwõt juon menin katok kõn aenõm̦m̦an. Bũrij eo ej kõppãlpãli pilawã ko im koon in jiip ko im̦aan Jeova ilo an likũt pein ium̦win pilawã ko im baat ko baatin koon jiip ko, im ej kõppãlpãli m̦aanl̦o̦k im liktak, ñan kaalikkar bwe men kein rej ajil̦o̦k ñan Jeova. Ãlikin aer ajil̦o̦k pilawã ko kab koon in jiip ko kiiõ rej oktak im an bũrij eo ñan an m̦õñã ak kañi ãinwõt juon menin katok kõn aenõm̦m̦an.—Lv 23:18-20.
Kwõj Ke Wõnm̦aanl̦o̦k Wõt im L̦oore Doulul in an Jeova?
Doulul in an Jeova ej rõjañ kõj ñan l̦oore naan in kakapilõk eo an Paul ke ear ba: “Jen l̦õmn̦ak kake doon im jipañ doon, bwe jen kwal̦o̦k yokwe ñan doon im kõm̦m̦an em̦m̦an. Jen jab jol̦o̦k ad kweilo̦k ippãn doon, ãinwõt an jet kõm̦m̦an. Innem, en l̦apl̦o̦k ad kakajoor doon, kõnke kom̦ij lo bwe Raan an Irooj epaaktok.” (Hibru 10:24, 25, UBS) Ri Israel ro ilo iien ko etto rar keini aer kweilo̦k ippãn doon bwe ren kabuñ ñan Jeova im roñjaki katak ko an. Ilo kar tõre ko an Nihimaia, juon iaan iien kwõjkwõj ko me el̦ap m̦õn̦õn̦õ ie ej Kwõjkwõj in Im̦õn Kõppãd ko. (Exodus 23:15, 16, UBS; Nihimaia 8:9-18) Ilo raan kein, ewõr ad iien kweilo̦k ilo eklejia ko ad im ebar wõr ad iien kweilo̦k ko rel̦l̦ap. Jej aikuj kate kõj bwe jen pãd ilo aolep iien kweilo̦k kein bwe en epaak wõt kõtaan eo ad ippãn Jeova im jen m̦õn̦õn̦õ ilo ad jerbal ñane.—Taitõs 2:2.
Boin ko Raorõk
Dãpij Wõt Am̦ Tiljek!
Ñe ej itok ñan kõj ri-karejar ro an Anij, tiljek ej mel̦el̦ein yokwe Jeova kõn aolepen bũruod im jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt men en kõjepel yokwe eo ad ñane. Men in enaaj jipañ kõj bwe jen maroñ likũt ankilaan m̦oktata ilo aolep pepe ko jej kõm̦m̦ani. Jen lale jet kõmel̦el̦e ko kõn wãween kar kõjerbal naan in tiljek ilo Baibõl̦. Ilo Baibõl̦, naanin Hibru eo kar ukote ñan “tiljek” ej mel̦el̦ein aolepen, weeppãn, ak likiio. Ñan waanjoñak, ke ri-Israel ro rar katok kõn menninmour ko ñan Jeova, Kien Moses ear ba bwe menninmour ko rej aikuj “weeppãn.” (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Lv. 22:21, 22) Armej ro an Anij rejjab aikuj in kar katok kõn menninmour ko ejako rãjetin neer, lo̦jilñier, mejãer, ak menninmour ko me renañinmej. Ear eaorõk ippãn Jeova bwe ren katok kõn menninmour ko relikiio im “weeppãn” ak rãjmour. (Mal. 1:6-9) Jemel̦el̦e etke eaorõk ippãn Jeova bwe juon men en likiio im weeppãn. Ñan waanjoñak, ñe jej wia kijed leen wõjke, ad bok, ak ad kein jerbal, jejjab kõn̦aan wiaik men ko rem̦or, ak repotak im rejipikpik. Jekõn̦aan wiaik men ko relikiio im weeppãn im rejjab jorrããn. Ãindein bar eñjake eo an Jeova ñe ej itok ñan yokwe eo ad im ad tiljek ñane. Ej aikuj itok jãn aolepen bũruod, im en likiio im weeppãn.
Jãnwõde 25-31
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | LIVITIKÕS 24-25
“Iiõ in Jubili eo im Anemkwõj eo Ilju im Jekl̦aj”
it-1-E 871
Anemkwõj
Anij in Anemkwõj. Jeova ej Anij in anemkwõj. Ear kanemkwõj aelõñin Israel jãn aer kõm̦akoko ilo Ijipt. Ear jiroñl̦o̦k er bwe toon wõt aer nãj kar pokake kien ko an renaaj anemkwõj jãn aer pãd ilo aikuj. (Dt 15:4, 5) Devid ear kõnono kõn an wõr “anemkwõj jãn inepata” ilowaan m̦õko reutiej ilo Jerusalem. (Sam 122:6, 7, NW) Ijoke, kien eo ear kaalikkar bwe el̦aññe juon em̦m̦aan enaaj etal im jeram̦õl emaroñ wiakake e make bwe en juon ri-kõm̦akoko ñan an maroñ kabwe aikuj ko ñan e make im baam̦le eo an. Bõtab kar kanemkwõj ri-Hibru in ikijjeen Kien eo ilo iiõ eo kein kajiljilimjuon in an pãd ilo kõm̦akoko. (Ex 21:2) Ilo iien Jubili eo (me ej wal̦o̦k aolep l̦o̦kun 50 iiõ) kar lel̦o̦k anemkwõj ñan aolep ro ilo ãneo. Aolep ri-Hibru ro me rar ri-kõm̦akoko kar kanemkwõj er, im kajjojo em̦m̦aan rar jepl̦aak ñan wãto ko aer me rej aer menin jolõt.—Lv 25:10-19.
it-1-E 1200 pãr. 2
Menin Jolõt
Kõnke wãto ko rar aikuj in pãd ippãn ejja baam̦le eo wõt jãn epepen ñan epepen, rar jab maroñ in wiakake bwe en an ro jet ñan indeeo. Kilen aer wiakake juon wãto, rar maroñ liij (lease) kake wõt ekkar ñan joñan aorõkin leen keinikkan ko me rej wal̦o̦k jãn bwidej eo, joñan on̦ããn eo, renaaj aikuj kõjerbal bo̦un ñan aer lale ekkar ñan joñan iiõ ko me rej kõjerbale m̦ae tõre eo enaaj jejjet iiõ in Jubili eo tok juon, iien eo me aolep wãto ko renãj aikuj in bar ro̦o̦ll̦o̦k ñan armej ro me aer el̦aññe rejjañin kar bar bũki ak wiaiki bwe en bar ro̦o̦ll̦o̦k ñan er m̦okta wõt jãn iien Jubili eo. (Lv 25:13, 15, 23, 24) Kakien in ear kitibuj m̦õko me repãd ilo jikin ko me rejjab wõrwõr, me kar watõki bwe rej m̦õttan mel̦an ko jet me ilikin jikin ko aer. Bõtab ikijjeen juon em̦ me ej pãd ilowaan juon jikin me ewõrwõr, maroñ im jim̦we eo ñan bar wiaiki im karo̦o̦ltok rej maroñ kõm̦m̦ane wõt ilowaan juon wõt iiõ jãn iien eo me kar wiakake, ñe emootl̦o̦k juon iiõ ak kar jab bar wiaiki bwe en bar ro̦o̦ll̦o̦k, innem m̦weo enaaj kiiõ oktak im lukkuun an armej eo me ear wiaiki. Bõtab ñe ej itok ñan m̦õko im̦õn ri-Livai ro ilo ijoko jikier, maroñ eo ñan bar wiaik im karo̦o̦ltok m̦õko enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im eban bõjrak kõnke ri-Livai ro ejjel̦o̦k aer wãto ak bwidej me rej jolõti.—Lv 25:29-34.
it-2-E 122-123
Jubili
Ñe rej pokake kien eo ikijjeen iien jubili eo, men in ej kõjparok aelõñ eo jãn aer etal ñan aer pãd ilo juon wãween me ekabũrom̦õjm̦õj, me jej loe an wal̦o̦k rainin ilo elõñ aelõñ ko ilo an ãinwõt ñe ewõr ruo wõt kumi in armej, ro me relukkuun m̦weiie im ro me relukkuun jeram̦õl. Jeraam̦m̦an ko me kajjojo armej rej bũki ej lukkuun kõkajoorl̦o̦k aelõñ eo kõnke ejjel̦o̦k juon enaaj kar pãd ilo aikuj im jorrããn ñan joñan eo me rejjab maroñ lo tõprak ñan jidik jãn wõt aer pãd ilo juon wãween apañ im enana ikijjeen on̦ããn mour, bõtab aolep rar maroñ lel̦o̦k ijo kun̦aaer ñan aelõñ eo ilo aer kõjerbal kapeel im maroñ ko ippãer. Ilo an Jeova kõjeraam̦m̦an bwidej eo bwe en em̦m̦an an keinikkan ko kalle im ilo an lel̦o̦k jel̦ãl̦o̦kjen̦ ñan ri-Israel ro, ilo aer pokake renãj kar lo lañlõñ jãn kien eo eweeppãn im lo jeraam̦m̦an eo me doulul eo wõt em̦ool an Anij emaroñ kar lel̦o̦k ñan er.—Ais 33:22.
Boin ko Raorõk
Ñe Rej Kaillu Yuk
Elañe juõn dri Israel ear kejorran mejen bar juõn dri Israel, inem naj kajerbal Kien in ñõn kajeik e ilo jime. Bõtab, ejjab kwonan eo ear jorran ñõn kajju kajeik eo ear kokkure e ak jabrewõt ro uan baamle eo an. Ekkar ñõn Kien eo, ear aikwij kebake ro kar lelok maroñ ñõn ir einwõt dri ekajet ro ñõn kamarmire abañ eo ilo jime. Kin air jela bwe ñe juõn ej kate ñõn kõmõni men ko renana im lej nae bar juõn emaroñ bõk kaje ilo ejja wãwen eo wõt, men in ej bõprae ir jen air irenwõne. Ak ebar or jet men ko.
Pãpode 1-7
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | LIVITIKÕS 26-27
“Wãween bwe Jen Maroñ Bõk Kõjeraam̦m̦an eo An Jeova”
Karmijeteik “Men Ko Ejjelok Tokjeir”
Ewi wãwen “mweiuk” ko remaroñ erom einwõt juõn anij? Eokwe, lemnak mõk kin juõn dekã me ear baj bed ilo juõn melaj ilo ailiñ in Israel etto. Kain dekã rot in remaroñ kajerbale ñan kalek juõn em ak juõn worwor. Ijo tu-rãjet, elañe rar kajerbale ñan kalek juõn “jur dreka,” ak juõn “men in e,” enaj kar kalõkatip ro don Jehovah. (Liv. 26:1) Ejja wãwen in lok wõt, money ej juõn men in aikwij ibbed im ewõr juõn wãwen ejimwe ñan kajerbale. Jej aikwiji wõt ñan kabwe aikwij ko ad, im jemaroñ kajerbale ilo jerbal eo ñan Jehovah. (Ekk. 7:12; Luk 16:9) Ak elañe jibadbad eo ñan korlok money ej bed iman jerbal in Christian eo ad, ilo juõn wãwen, money ej erom einwõt juõn anij ñan kij. (Read 1 Timote 6:9, 10.) Ilo lal in, ijo me kõnan eo ñan kamweie kij elukkun aorõk ñan armij, jej aikwij kejbãrok bwe jen debij juõn lemnak ejimwe kin men in.—1 Tim. 6:17-19.
it-1-E 223 pãr. 3
Bwilõñ
Kõn wõt wãween eo Jeova ear kõjerbal Moses im jerbal ippãn ak Moses ear kõm̦m̦an el̦ap kabwilõñlõñ (naanin Hibru eo ej, moh·raʼʹ) im̦aan mejãn armej ro an Anij. (Dt 34:10, 12; Ex 19:9) Ro me ear wõr aer tõmak ear wõr ippãer mijak eo ejim̦we ikijjeen maroñ in tõl eo an Moses. Rar kile bwe Anij ear kõnono ikijjeen Moses. Ikijjeen tampel̦ eo an Jeova ri-Israel ro rar aikuj bareinwõt kwal̦o̦k aer bwilõñ ak kautiej. (Lv 19:30, UBS; 26:2, UBS) Mel̦el̦ein bwe rar aikuj kwal̦o̦k aer lukkuun kautiej tampel̦ eo ilo aer kõm̦m̦ani wãween ko ñan kabuñ ilo wãween eo me Jeova ej jiroñ er kake im aer mour ak kõm̦m̦an ekkar ñan aolep kakien ko an.
w91 9/1 10 pãr. 10
“Ainemõn an Anij” En Kejbãrok Buruemi
Jeova e ar jiroñ ailiñ in: “Elañe komij etetal ilo Aõ nan in kaiñi, im bokake kien ko Aõ, im kõmõni, inem I naj lewoj wut ko ilo ien ko air, im eneo e naj lewoj an orlok, im wijki ko in jikin kallip re naj jebar leir. Im I naj lewoj ainemõn ilo eneo, im kom naj babu, im ejelok e naj kemjõk kom. Im I naj kõmõn bwe kiru ko re nana ren jako jen eneo, im jãji e jamin ilok ilojen eneo ami. Im I naj etetal iolapemi, im I naj ami Anij, im kom naj ro droõ.” (Livitikos 26:3, 4, 6, 12) Israel enaj lõñliñ kin ainemõn kinke ear wõr jokane ibeir jen dri kijirãt ro air, elõñ mweieir, im juõn kõtan eo ebak iben Jeova. Ak menin enaj kar atartar ion air edreb wõt ñõn Kien eo an Jeova.—Sam 119:165.
Boin ko Raorõk
it-2-E 617
Nañinmej ko Rekapopo
Wal̦o̦k Itok Wõt jãn aer Kõjekdo̦o̦n Kien eo an Anij. Kar kakkõl aelõñin Israel bwe ñe renaaj m̦akoko in kõjparok wõt bujen eo an Anij ippãer innem enaaj ‘jilkinl̦o̦k nañinmej el̦ap ñan ippãer.’ (Lv 26:14-16, 23-25; Dt 28:15, 21, 22) Ilo Baibõl̦ eo, ãjmour, emaroñ ilo kanniõk ak ilo jetõb ej ekkejell̦o̦k ippãn kõjeraam̦m̦an eo an Anij (Dt 7:12, 15; Sam 103:1-3; JK 3:1, 2, 7, 8; 4:21, 22; Rev 21:1-4) bõtab nañinmej ej ekkejell̦o̦k ñan jerawiwi im jab weeppãn. (Ex 15:26; Dt 28:58-61; Ais 53:4, 5; Mt 9:2-6, 12; Jon 5:14) Innem, meñe em̦ool bwe ewõr jet iien ko Jeova Anij ekar kajju ak ilo m̦õkaj bõktok jet jorrããn ak nañinmej ko ioon armej ro, ãinwõt an kar bõktok lõba ioon Miriam, Uzzaia, im Gihezai (Bõn 12:10; 2Kr 26:16-21; 2Kñ 5:25-27), bõtab ilo enañin aolep iien ko ak wãween ko jet me rar wal̦o̦k, nañinmej kab nañinmej ko rekapopo rar baj pãd im make wal̦o̦k im rar bar wal̦o̦k itok wõt jãn an armej ro ak juon aelõñ kõm̦m̦ani jerawiwi ko. Rar m̦adm̦õdi men ko me rar jeori; ãnbwinnier ear eñtaan itok wõt jãn kõm̦m̦an ko aer rebõd. (Ga 6:7, 8) Ikijjeen ro me rar oktakl̦o̦k ñan mour ko rekajjõjõ ãinwõt mourin l̦õñ, rijjilõk eo ear ba bwe Anij enaaj “kõtl̦o̦k aer kõm̦m̦ani men ko rettoon . . . bwe ren kõm̦m̦ani men ko rekajjookok ñan ãnbwinnier make . . . im rej lo leen kõm̦m̦an ko aer, eo ej tõllo̦kũn aer bõke kõn wõt nana ko aer.”—Rom 1:24-27.
Pãpode 8-14
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | BÕNBÕN 1-2
“Jeova ej Kõm̦m̦an bwe En Laajrak Armej ro An”
w95 5/1 9 pãr. 4
Jikin Eo Ejimwe an Kabuñ eo an Jehovah Ilo Mour Eo Ad
Elañe kwar maroñ aluiji ailiñ in Israel ilo ene jemaden jen juõn jikin eutiej, ta eo kwonaj kar loe? Juõn jikin kwelok ekwon kin em nuknuk ko, im eor jilu million ak elõñlok armej ro, rar ajej ilo jilu-bwij ko ilo kajojo kumi, itu-eañ, itu-rõk, itu-rear, im itu-rilik. Ilo am kalimjeklok, kwomaroñ kar lo juõn bwij itu-iolaben camp eo. Bukwon ko emen inem nuknuk kein ijo kar wor family ko jen bwijin Levi. Im itu-iolablaben camp eo, ilo jikin eo kar kajenolok e kin juõn worwor in nuknuk, kar juõn em einjuõn. Mwin kar “imõn kwelok eo,” ak imõn kabber eo, me ri Israel ro “emeletlet burueir” rar kaleke ekkar ñõn karõk eo an Jehovah.—Bwinbwin 1:52, 53; 2:3, 10, 17, 18, 25; Exodus 35:10.
it-1-E 397 pãr. 4
Kããm
Ear lukkuun l̦ap kããm eo an ri-Israel ro. Joñan oran ro kar je etaer ej joñan in 603,550 em̦m̦aan ro me repojak ñan ire, kobal̦o̦k ippãn rein ekar bar wõr kõrã im ajri ro, ekoba ro rerũtto kab ro ewõr utam̦we ilo ãnbwinnier, im 22,000 ri-Livai ro kab “elõñ armej ro jet” me rej ruwamãejet—kobain aolep rein emaroñ kar 3,000,000 ak lõñl̦o̦k. (Ex 12:38, 44; Bõn 3:21-34, 39) Joñan l̦apin jikin eo me aolepen kããm eo ear peddejake ejjab alikkar, elukkuun okkõtaktak wãween aer kar watwate. Ñe rej joñe kããm eo ak lale jãn ijo iturãjet me ej jelm̦aik Jeriko, ilo ãne pikin wõt juon in Moab, rej lo bwe kilepen ej “jãn Bet-jeshimot ñan Ebel-shittim.”—Bõn 33:49.
Boin ko Raorõk
it-2-E 764
Jeje Ãt
Ekkã aer kaddel̦o̦ñ armej ro ilo aer je etaer im menmenbwij ko aer ekkar ñan bwij im baam̦le ko me rej itok jãne. Ilo aer kõm̦m̦ane men in, el̦apl̦o̦k men ko rej kõm̦m̦ani ijello̦kun aer baj bõnbõn wõt ak bwine ro me rej bõran juon baam̦le. Wãween in me kar je etan aolep me Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k kake ear jerbal ñan elõñ un ko reoktak jãn doon ãinwõt ikijjeen kõl̦l̦ã owõj, jerbal ko me ilo jerbalin tarin̦ae, ak (ñan ri-Livai ro me kar kitibuji er) ear jerbal ñan eddo ko me kar jitõñ er ñan kõm̦m̦ani ilo tampel̦ eo.
Pãpode 15-21
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | BÕNBÕN 3-4
“Jerbal eo an Ri-Livai Ro”
it-2-E 683 pãr. 3
Bũrij
Pãd Ium̦win Bujen Kien Eo. Ke ri-Israel ro rar kõm̦akoko ilo Ijipt Jeova ear kokkwõjarjar ñane aolep m̦aanje l̦addik nejin ri-Israel ro ilo iien eo me ear m̦an aolep m̦aanje ilo Ijipt ke ear bõkl̦o̦k menin kaeñtaan ko joñoul. (Ex 12:29; Bõn 3:13) Kiiõ m̦aanje rein rar oktak im an Jeova, ñan an kõjerbal er wõt ilo jerbal ko rejejuwaer ñane. Anij emaroñ kar jitõñ aolep em̦m̦aan rein me rej m̦aanjien Israel bwe ren jerbalin bũrij im ri-lale ilo tampel̦ eo. Ijello̦kun an ãindein, ear jejjet im ekkar ñan karõk eo an bwe en bõk em̦m̦aan ro me rej jãn bwijjin ri-Livai ro ñan aer bõk jerbal in. Kõn wõt un in, ear kõtl̦o̦k bwe aelõñ eo en kõm̦m̦an bwe em̦m̦aan ro me rej m̦aanje jãn bwij ko joñoul ruo ren bõk jikin em̦m̦aan ro me rej jãn bwijjin Livai (ro ineen l̦õm̦aro nejin Josep, Ipreim im Menassa, kar bwine er ãinwõt ruo bwij ko). Ilo juon bõnbõn kar lo bwe ear wõr joñan in 273 l̦apl̦o̦k in m̦aanje ro me rejjab jãn bwijjin Livai, jãn juon allõñ rũttoun lõñl̦o̦k, kar lo bwe elõñl̦o̦k uwaaer jãn em̦m̦aan ro jãn bwijjin Livai. Kõn men in, Anij ear jiroñ er ñan kõl̦l̦ãikl̦o̦k juon on̦ããn kõn joñan in l̦alem jikõl̦ ($11) kõn kajjojo iaan rein me 273, im lel̦o̦k jããn eo ñan Aron im l̦õm̦aro nejin. (Bõn 3:11-16, 40-51) M̦oktal̦o̦k jãn kar koon in, Jeova em̦õj an kar kadede kõjenolo̦k em̦m̦aan ro me rej uwaan baam̦le eo an Aron jãn bwijjin Livai bwe ren ejaakin l̦ain in bũrij eo an Israel.—Bõn 1:1; 3:6-10.
it-2-E 241
Ri-Livai
Jerbal ak Eddo Ko. Ear wõr jilu baam̦le ko jãn bwijjin Livai, jãn ro nejin Livai Gershon (Gershom), Kohat, im Mirerai. (Jen 46:11; 1Kr 6:1, 16) Kajjojo iaan baam̦le kein kar lel̦o̦k juon jikier iturin im̦õn kõppãd eo ilo ãne jem̦aden. Ri-Kohat ro jãn baam̦le eo an Aron rar kããm itum̦aanin rearin im̦õn kõppãd eo. Ri-Kohat ro jet rar kããm ilo jait eo iturõk, ri-Gershon ro ilo jait eo iturilik, im ri-Mirerai ro ilo jait eo ituiõñ. (Bõn 3:23, 29, 35, 38, UBS) Kar an ri-Livai ro jerbal ñan kajutak, jel̦ate, kab kotake im̦õn kõppãd eo. Ke ear iien aer em̦m̦akũt, Aron im ro nejin rar jel̦ate katiiñ eo me ej kõjenolo̦k Jikin Kwõjarjar jãn Jikin Kwõjarjar Otem Kwõjarjar, im kalbubuuk tõptõp in bujen eo, lokatok ko, im kein jerbal ko jet me rekkwõjarjar. Innem ri-Kohat ro rar kotak im ineeki men kein. Ri-Gershon ro, eddo eo aer ej ñan bõkto bõktak m̦õttan nuknuk ko an em̦ nuknuk eo, kein kalbubu ko, im katiiñ in pinej jikin del̦o̦ñ eo, wõrwõr eo kõm̦m̦an jãn linen, im to ko an em̦ nuknuk eo (alikkar bwe ej jitõñl̦o̦k ñan to ko an im̦õn kõppãd eo make), im ri-Mirerai ro rar bõk eddon al̦al̦ in kajjutak ko, joor ko, kein l̦oñtak ko ñan ium̦win al̦al̦ ko, piin in em̦ nuknuk eo im to ko (to ko an ipel̦aakin mel̦an im̦õn kõppãd eo).—Bõn 1:50, 51; 3:25, 26, 30, 31, 36, 37; 4:4-33; 7:5-9.
it-2-E 241
Ri-Livai
Ilo raan ko an Moses, ilo iien eo juon ri-Livai ej tõpar 30 an iiõ, kiiõ ej kab naaj maroñ bõk aolep eddo ko an ãinwõt ineek im̦õn kõppãd eo im men ko ie ñe rej kõm̦akũti. (Bõn 4:46-49) Jet iaan eddo ko juon ear maroñ kõm̦m̦ani jãn iien eo me ej 25 an iiõ bõtab ejjab jerbal ko me reddo, ãinwõt bõkto bõktak im̦õn kõppãd eo. (Bõn 8:24, UBS) Ilo iien ko an Kiiñ Devid ear dikl̦o̦k joñan iiõ eo ñan 20 iiõ. Unin an kar Devid kõm̦m̦ane men in kõnke kiiõ im̦õn kõppãd eo (me kiiõ tampel̦ eo ear bõk jikin) kar jab aikuj bar bõkto bõktak. Eddo ko me juon ej bũki ñan jerbal rej kabõjrake ilo iien eo me juon ej tõpar 50 an iiõ. (Bõn 8:25, 26; 1Kr 23:24-26; lale AGE.) Ri-Livai ro rar aikuj in lukkuun jel̦ã kõn Kien ko, im ekkã aer kõn kũrtok er ñan riit jãni ilo̦bwilej im katakin ro jet kaki.—1Kr 15:27; 2Kr 5:12; 17:7-9; Nih 8:7-9.
Boin ko Raorõk
Kwon Meletlet Im Mijak Anij!
Ke ear lo jibañ eo an Jehovah ilo ien an kar iion abañ ko men in ear kamũlallok an David mijak Anij im kakajurlok an liki e. (Sam Ko 31:22-24) Bõtab, jilu alen mijak eo an David kin Anij ear diklok, im men in ear tellok ñan jorrãn ko relap. Im eo kein kajuõn ej kitibuj ien eo ear karõk bwe ren bõktok tebteb in kallimur eo an Jehovah ñan Jerusalem ion juõn wagon im jab ion aeran Ri Levi ro, einwõt Kien eo an Anij ear jiroñ ir. Ke Uzzah, eo ear tel wagon eo, ear kõtellok pein ñan Tebteb eo im jibwe bwe en jab okjak, ear mij ilo ien eo wõt kin “bwir eo an.” Aet, ear lap jerawiwi eo an Uzzah, ak elaptata, likjap eo an David ñan kwalok kautiej Kien eo an Anij ej men eo ear bõktok jorrãn eo. Mijak Anij ej melelen bwe jen kõmmane men ko ekkar ñan karõk ko an.—2 Samuel 6:2-9; Bwinbwin 4:15; 7:9.
Pãpode 22-28
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | BÕNBÕN 5-6
“Ewi Wãween Am̦ Maroñ Anõke Ri-Nazerait Ro?”
it-2-E 477
Nazerait
Ear wõr jilu kakien ko rel̦l̦ap kõn ta ko ren jab kõm̦m̦ani me kar ñan ro me rar bõk kallim̦ur eo ñan aer juon ri-Nazerait: (1) Rar aikuj in jab idaak jabdewõt dãn ko me ewõr arkool̦ ie, im jab m̦õñã jãn jabdewõt men ko me rej kõm̦m̦an jãn kũreep men ko rekalo, men ko rejjañin kalo, men ko rej kõm̦õrãiki im jab daak jabdewõt dãn ko me rej kõm̦m̦ani jãne, jekdo̦o̦n ñe enaaj juon dãn ekããl, ak juon dãn me rej kõmeñe, ak juon dãn me rar kõm̦m̦ane bwe en oktak im penkõ. (2) Rar aikuj in jab m̦wijit kool̦an bõraer. (3) Rar aikuj in jab jibwe ãnbwinnin juon ri-mej, meñe ãnbwinnin ri-mej ro me relukkuun epaake er ãinwõt jemãer, jineer, kab l̦addik im ledik ro jeier ak jatier.—Bõn 6:1-7.
Kallim̦ur ko Ejejuwaer. Juon armej eo me ej bõk ak kõm̦m̦ane kallim̦ur in ejejuwaan ear aikuj mour ãinwõt juon ri-Nazerait, mel̦el̦ein, “kõjenolo̦ke ñan Jeova,” im jab ñan bõk nõbar jãn armej ilo aer kõmjãje ilo aer kwal̦o̦k aer jab iruj ñan m̦weiuk ak menin kam̦õn̦õn̦õ ko. Ijello̦kun an ãindein, ‘raan ko otemjej raan in an kõjenolo̦k e, ej kwõjarjar ñan Jeova.’—Bõn 6:2, 8; keidi Jen 49:26, UBS.
Innem naanin jiroñ ko me kar lil̦o̦k ñan ro me rej ri-Nazerait, ear wõr aorõkier im mel̦el̦eir ilo aer kabuñ ñan Jeova. Ãinwõt bũrij l̦apl̦ap eo, kõn an eokkwõjarjar jerbal eo an, ear aikuj in jab jibwe ãnbwinnin jabdewõt ri-mej meñe ãnbwinnin juon ri-mej eo me ej nukũn me elukkuun epaaketata, kar bar ãindein ñan ro me rej ri-Nazerait. Bũrij l̦apl̦ap eo kab bũrij ro me rej pãd ium̦win, kõn an lukkuun aorõk jerbal ak eddo ko aer, ear mo̦ aer idaak wain ak dãnnin arkool̦ ñe rej kõm̦m̦ani eddo ko aer rekkwõjarjar im̦aan Jeova.—Lv 10:8-11; 21:10, 11.
Bareinwõt juon ri-Nazerait (naanin Hibru eo ej, na·zirʹ) ear aikuj in ‘kwõjarjar wõt ilo an kõtl̦o̦k bwe kool̦an bõran en aetokl̦o̦k,’ Wãween in enaaj jerbal ãinwõt juon kõkal̦l̦e ñan an aolep maroñ m̦õkaj aer kile bwe armej in em̦õj kõjenolo̦ke ilo wãween in eokkwõjarjar ilo an juon ri-Nazerait. (Bõn 6:5) Ejja naanin Hibru eo wõt na·zirʹ kar kõjerbale ñan jitõñl̦o̦k ñan kũreep ko me ‘kar jab jeki’ ilo Jabõt eo eokkwõjarjar kab iiõ in Jubili ko. (Lv 25:5, 11) Ekãitoktoklimo bareinwõt bwe aen gold eo me ej pãd itum̦aanin kein libobo in bar eo an bũrij l̦apl̦ap eo, me em̦õj jei naan kein, “Kwõjarjar ñan Jeova (WGM),” kar n̦aetan “kõkal̦l̦e eo eokkwõjarjar kõkal̦l̦en ajel̦o̦k [naanin Hibru eo ej, neʹzer, jãn ejja naan eo me ear itok naanin na·zirʹ jãne].” (Ex 39:30, 31, UBS) Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, aen eo ak kũrawũn eo me kiiñ ro an Israel me kar kapiti er rar kanõke kar bar n̦aetan neʹzer. (2Sa 1:10; 2Kñ 11:12; lale CROWN; DEDICATION.) Ilo eklejia eo an Kũrjin ro, rijjilõk eo ear ba bwe kar kõm̦m̦an bwe en aetok kool̦an bõran juon kõrã ijello̦kun aer lel̦o̦k ñane juon kein kalbubu bar. Ej juon menin kakeememej kõrã eo bwe oktak maroñ eo an jãn em̦m̦aan eo, ej aikuj keememej ñan an kõttãiki ium̦win karõk eo an Anij. Innem naanin jiroñ kein—jab m̦wijit kool̦an bõraer (juon men me ejjab ekkar ñan em̦m̦aan ro) lukkuun kõjparok ak jab idaak wain ñan jidik ekoba aer aikuj in erreo im jab ettoon—men kein rar lukkuun kaalikkar ñan ri-Nazerait rein me em̦õj ajel̦o̦k er kõn aorõkin aer kaarmejjeteik er make im lukkuun kõttãiki er ilo aolep wãween ñan ankilaan Jeova.—1Ko 11:2-16; lale HAIR; HEAD COVERING; NATURE.
Boin ko Raorõk
w05-E 1/15 30 pãr. 2
Kajjitõk ko jãn Ro Rej Riit
Bõtab ikijjeen Samson kar kõm̦m̦an bwe en juon ri-Nazerait ilo juon wãween eoktakl̦o̦k. M̦oktal̦o̦k jãn an Samson l̦otak, enjel̦ eo an Jeova ear ba ñan jinen: “Ãlikin an naaj l̦adik eo nejũm̦ l̦otak, en jab m̦wijbar toon wõt an mour, kõnke enaaj juon ri-Nazerait eo em̦õj ajel̦o̦k ñan Anij toon wõt an mour. Enaaj jino lo̦mo̦o̦ren ro ri-Israel jãn ium̦win pein ri-Pilistia.” (Ri Ekajet 13:5, UBS) Samson ear jab bõk ak kõm̦m̦ane jabdewõt kallim̦ur ñan an erom juon ri-Nazerait. Anij ear karõk ak kõm̦m̦an bwe en juon ri-Nazerait, im enaaj kar juon ri-Nazerait toon wõt an mour. Naanin jiroñ eo me kar kõmo̦ik aer uñũr ãnbwinnin juon ri-mej ear jab maroñ jerbal ñan wãween eo me ear bõke. El̦aññe ear im kiiõ ejirilo̦k im uñũr ãnbwinnin juon ri-mej, innem enãj kar ewi wãween an maroñ bar ro̦o̦l im kõm̦m̦an bwe en mour ãinwõt juon ri-Nazerait toon wõt an mour jino jãn iien eo ej l̦otak? Innem elukkuun alikkar bwe naanin jiroñ ko ñan ro me rej ri-Nazerait toon wõt aer mour eoktakl̦o̦k ilo jet wãween ko jãn naanin jiroñ ko me rej ñan ro im rej m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an bwe ren juon ri-Nazerait.