Kein Jipañ ñan Kein Katak eo Ad, Jerbal eo Ad im Wãween Ad Mour
JÃNWÕDE 3-9
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | RI-EKAJET 15-16
“Ketak—Juon Men El̦ap an Nana!”
Armej Renaaj Ri Ketak—M̦õttan Kakõl̦l̦e eo kõn Raan ko Ãliktata!
Joñak eo kein kajuon kõn eo im ear jab tiljek im ear ketake bar juon ej kõrã eo etao etan Dil̦ail̦a. Ri Ekajet Samson ear yokwe liin. Samson ear kõn̦aan tõl armej ro an Anij bwe ren tarin̦ae ippãn Ri Pilistia ro. L̦alem irooj ro an Pilistia remaroñ kar jel̦ã bwe Dil̦ail̦a ear jab tiljek im m̦ool an yokwe Samson. Irooj rein rar ba ñan liin bwe renaaj lel̦o̦k el̦ap jããn ñan e ñe enaaj pukot ta eo ej kõm̦m̦an an Samson lukkuun dipen im kajoor bwe ren maroñ m̦an e. Kõn an kar Dil̦ail̦a kũbbon̦, ear kõm̦m̦ane men in rar jiroñ e bwe en kõm̦m̦ane. Jilu alen in an kar Dil̦ail̦a kajjitõk ippãn Samson kõn ta eo ej kõm̦m̦an an kanooj kajoor im dipen, bõtab ear jab lo uwaak eo. Dil̦ail̦a ear jab bõjrak jãn an “ãlijinmen an in naan raan otemjej, im akwel̦ap ñan” Samson. Ãliktata, ‘joñan an abn̦õn̦õ Samson ear kõn̦aan mej.’ Kõn men in, ear ba ñan Dil̦ail̦a bwe ejañin kar m̦wijit kool̦an bõran im bwe el̦aññe ear m̦wijbar, innem enaaj kar jako an kajoor im dipen. (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Kõnke kiiõ Dil̦ail̦a ejel̦ã ta eo ej kõm̦m̦an an Samson dipen im kajoor, ear kõm̦m̦an bwe juon en itok im m̦wijit kool̦an bõran Samson ke ear kiki ioon neen Dil̦ail̦a. Innem ear liaakel̦o̦k Samson ñan ium̦win pein ro rar kõjdat e im ear kõtl̦o̦k aer kõm̦m̦an jabdewõt men ñan e. (Ekajet 16:4, 5, 15-21) Men in Dil̦ail̦a ear kõm̦m̦ane ekanooj in kar nana! Kõn an kar Dil̦ail̦a kũbbon̦, ear ketake Samson, eo me ear yokwe e.
Katak ko Relap Ilo Tukaduin Jen Book in Dri Ekajet Ro
14:16, 17; 16:16. Jibede ak iun bar juõn armij ñan kõmmane kõnan eo ad ilo ad jañ im akwelap emaroñ kokkure kõtan eo ad ibben.—Jabõn Kennan Ko 19:13; 21:19.
Armej Renaaj Ri Ketak—M̦õttan Kakõl̦l̦e eo kõn Raan ko Ãliktata!
Ewi wãween ri pãlele ro remaroñ kal̦apl̦o̦k aer tiljek im kakajoorl̦o̦k yokwe eo aer ñan doon? Naan in Anij ej ba: “Kwõn m̦õn̦õn̦õ kõn lio [ak l̦eo] me ear pãleem̦ jãn ke kwaar likao [ak jiroñ]” im, “Kwõn m̦õn̦õn̦õ im mour ippãn lio [ak l̦eo] pãleem̦ eo kwõj yokwe.” (Jabõn Kõnnaan 5:18; Ekklisiastis 9:9) Ilo aer rũttol̦o̦k ippãn doon, ri pãlele ro rej aikuj kate er joñan wõt aer maroñ bwe en kajoor wõt kõtaan eo aerro. Rej aikuj kajejjet aikuj ko aerro im kwal̦o̦k aerro yokwe doon. Mel̦el̦ein men in bwe erro ej aikuj epaake doon ikijjeen aerro kwal̦o̦k jouj, lale aikuj ko aerro jim̦or, im kõm̦m̦an aerro iien ippãn doon. Erro ej aikuj kate erro ñan kõjparok kõtaan eo aerro im kõtaan eo aerro ippãn Jeova. Ñan kõm̦m̦ane men in, erro ej aikuj katak Baibõl̦ ippãn doon, keini aerro kwal̦o̦k naan ippãn doon, im jar ippãn doon ñan kajjitõk bwe Jeova en kajeraam̦m̦an erro.
TILJEK WÕT ÑAN JEOVA
Ewõr ro ilo eklejia me rar kõm̦m̦an jerawiwi ko rel̦l̦ap im kar “kauweik er, bwe ren jutak pen ilo tõmak.” (Taitõs 1:13, UBS) Kar aikuj bukwel̦o̦k jet iaaer kõnke ear jab em̦m̦an kõm̦m̦an ko aer im rejjab ilo̦k jãni. Ikijjeen ro me “em̦õj kajeik er,” men in ear jipañ er bwe en bar em̦m̦an kõtaan eo aer ippãn Anij. (Hibru 12:11, UBS) Ak ta el̦aññe ewõr juon nukũd ak juon m̦õttad me ear bukwel̦o̦k? Eokwe, men in ej juon mãlejjoñ ñan kõj. Etke? Kõnke men ko jej kõm̦m̦ani ñe jej iioone wãween in enaaj kalikkar wõn eo jej tiljek ñane, armej eo ke ak Anij. Jej aikuj dãpij ad tiljek ñan Jeova. Jeova ej lale el̦aññe jenaaj l̦oor kien eo an ñan jab kõm̦m̦ao ippãn jabdewõt eo me ear bukwel̦o̦k.—Riit 1 Korint 5:11-13.
Boin ko Raorõk
w05 3/15 27 pãr. 6
Samson ej Bõk Anjo̦ kõn Kajoor eo an Jeova!
Samson ear l̦õmn̦ak wõt kõn kõttõpar eo an ñan tarin̦aeik ri-Pilistia ro. Unin an kar pãd ilo m̦weo im̦õn juon kõrã ekijoñ ilo Geza ej ñan tarin̦aeik ri-kõjdat ro an Anij. Samson ear aikuj juon jikin ñan an pãd ilo boñõn eo ilo ijo jikin ri-kõjdat ro, im ear maroñ loe juon jikin ilo m̦õn juon kõrã ekijoñ. Ear jab wõr an Samson l̦õmn̦ak kõn mour ettoon. Ear em̦m̦akũt jãn m̦weo in lukwõn boñ, ear dãpij kõjãmin wõrwõr ko im aor ko ruo, im ineeki ñan tol̦ eo iturin Hibron, me ekar 37 m̦ail̦ ettol̦o̦kin. Ear maroñ kõm̦m̦ane men in kõnke Anij ear buñbũruon ippãn im lel̦o̦k kajoor ñane.—Ri-Ekajet 16:1-3.
JÃNWÕDE 10-16
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | RI-EKAJET 17-19
“Jab Pokake Kien ko an Anij Ej Tõll̦o̦k ñan Apañ Ko”
it-2 390-391
Maika
1. Juon em̦m̦aan jãn Ipreim. Maika ear ko̦kkure kien eo kein karalitõk ilo Kien ko Joñoul (Ex 20:15) ke ear bõk 1,100 m̦õttan jelba jãn jinen. Ke ear kwal̦o̦k m̦ool im karo̦o̦li, jinen ear ba: “Em̦ool ij aje jelba eo ñan Jeova jãn peiũ, bwe nejũ en kõm̦m̦an jãn e juon ekjab me rar jeke, im juon ekjab me rar kaõnl̦o̦k; innem kiiõ inaaj kõjepl̦aak e ñan kwe.” Innem ear lel̦o̦k 200 m̦õttan jelba ko ñan juon ri-kõm̦m̦an jelba, eo me ear kõm̦m̦an “juon ekjab me rar jeke, im juon ekjab me rar kaõnl̦o̦ke” me tokãlik rar pãd ilo m̦weo im̦õn Maika. Ear juon an Maika “juon im̦õn anij” waan ko, im ear kõm̦m̦ane juon epod im ekjab ko im kappeik juon iaan l̦õm̦aro nejin bwe en bũrij ñane. Meñe karõk in kar ñan nõbar Jeova, bõtab ekar jab ekkar, kõnke ear ko̦kkure kien eo ñan jab kabuñ ñan ekjab (Ex 20:4-6) im ear jab l̦oore karõk eo an Jeova kõn im̦õn kõppãd eo im jerbalin bũrij eo an. (Eka 17:1-6; Dt 12:1-14) Tokãlik, Maika ear bõk Jonetan, juon iaan ro ineen l̦eo nejin Moses Gershom, tok ñan m̦weo m̦õn, im kõjerbal likao in bwe en juon an bũrij. (Eka 18:4, 30) Maika ear ba kõn men eo ear buñbũruon kake ak ear bõd: “Kiiõ I jel̦ã bwe Jeova enaaj kõjeraam̦m̦an eõ.” (Eka 17:7-13) Bõtab Jonetan ear jab juon iaan menmenbwij eo an Aron im kõn men in ear jab ekkar bwe en bõk jerbalin bũrij, me ear kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k bõd eo an Maika.—Bõn 3:10, UBS.
it-2 391 pãr. 2
Maika
Ejjabto tokãlik, Maika im em̦m̦aan ro doon rar lukwarkware ri-Dan ro. Ke rej tõparl̦o̦k er im rar kajjitõk ippãer ta in ewal̦o̦k, Maika ear ba: “Kom̦ ar bõkl̦o̦k anij ko aõ iar kõm̦anm̦ani, im bũrij eo, im kom̦ ar ilo̦k, ak ewõr bar ta ippa?” Kõn men in, ro nejin Dan rar kakkõl ñe Maika emaroñ ko̦kkure er el̦aññe enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦oore er im kwal̦o̦k aer jum̦ae. Ke Maika ear lo bwe ri-Dan ro rar kajoorl̦o̦k jãn l̦õm̦aro doon, ear jepl̦aak ñan m̦weo im̦õn. (Eka 18:22-26) Ejjabto tokãlik ri-Dan ro rar ko̦kkure jikin kweilo̦k in Leish, im rar kalõk jikin kweilo̦k in ñan er make. Jonetan im l̦õm̦aro nejin rar erom bũrij ñan ri-Dan ro, me “rar kajutak ekjab eo rar jeke an Maika, eo ear kõm̦anm̦ane, ium̦win aolepen iien an m̦õn Anij pãd i Shailo.”—Eka 18:27-31.
Boin ko Raorõk
Juon Ukokin Baibõl̦ Epidodo ñan Mel̦el̦e
Rainin, elõñl̦o̦k kein kam̦ool ko rej kaalikkar bwe jej aikuj likũt etan Jeova ilo Baibõl̦. Baibõl̦ eo ad ekããl kiiõ me rar kõm̦m̦an oktak ko ñane ej wal̦o̦k etan Anij 7,216 alen. Ilo Baibõl̦ in ekããl, 6 alen an lõñl̦o̦k etan Anij jãn kar ukokin Baibõl̦ eo ad m̦okta. Unin ad kar kobaik l̦alem iaaer ej kõnke rar pãd ilo bok lemlem ko me kar loi ilo Lom̦al̦o in Mej. Eoon kein l̦alem repãd ilo bokin 1 Samuel 2:25; 6:3; 10:26; 23:14, 16. Im eoon eo kein kajiljino ej pãd ilo Ri Ekajet 19:18. Unin ad kar kobaik etan Anij ilo eoon in ej kõnke rar bar lukkuun etale kaape in jeje ko jãn iien ko etto im loe bwe ear pãd etan Anij ie.
JÃNWÕDE 17-23
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | RI-EKAJET 20-21
“Wõnm̦aanl̦o̦k Wõt im Reilo̦k ñan Jeova”
Kwõmaroñ Ke Ãinwõt Pinehas Ñe Kwõj Kõm̦adm̦õde Apañ Ko
Juon iien, em̦m̦aan ro ilo Gibia im rej jãn bwijjin Benjamin, rar babu ippãn kõrã eo pãleen juon ri Livai im ko̦kkure e ñan mej. Kõn men in, bwij ko jet rar pojak in iten tarin̦aeki bwij eo an Benjamin. (Ri Ekajet 20:1-11) Ri Israel ro jet rar jar im kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ er m̦okta jãn aer kar ilo̦k im tarin̦ae. Bõtab, ruo alen rar luuj jãn bwijjin Benjamin im elõñ rar mej. (Ri Ekajet 20:14-25) Innem mel̦el̦ein ke bwe ejjel̦o̦k tokjãn aer kar jar? Jeova ear ke lukkuun kea kõn men eo rar kõm̦m̦ane ñan kõm̦adm̦õde jorrããn eo ear wal̦o̦k?
Kwõmaroñ Ke Ãinwõt Pinehas Ñe Kwõj Kõm̦adm̦õde Apañ Ko?
Ta eo jemaroñ katak jãn men in? Jet iien congregation eo ej jelm̦aiki jet apañ ko rejjab bõjrak aer wal̦o̦k meñe el̦ap an elder ro kate er im jar bwe Anij en jipañ er. El̦aññe ej ãindein, em̦m̦an bwe elder ro ren keememej naan kein an Jijej: “Kajjitõk [ak jar], im naaj lewõj ñan kom̦; kappukot, im kom̦ naaj loe; kal̦l̦al̦l̦al̦, im enaaj pel̦l̦o̦k ñan kom̦.” (Luk 11:9) Meñe emaroñ jab m̦õkaj an Jeova uwaake jar ko, elder ro remaroñ lõke bwe Jeova enaaj uwaak ilo iien eo ejejjet im em̦m̦an.
Boin ko Raorõk
Kwaar Jel̦ã Ke?
Ewi wãween kar kõjerbal buwat ko ñan tarin̦ae ilo iien ko etto?
Devid ear kõjerbal buwat ñan tarin̦ae im m̦an ri-ineea eo Golaiat. Devid emaroñ kar katak kilen kõjerbal kein tarin̦ae in ilo iien ko ke ear juon jabõt.—1 Samuel 17:40-50.
Pijain buwat ko rej wal̦o̦k ilo pijain jiña ko an ri-Ijipt ro im Assiria ro ilo tõre ko ilo Baibõl̦. Kar kõm̦m̦ane kein tarin̦ae in jãn kilin menninmour ak m̦õttan nuknuk me rej lukwõje ippãn ruo to. Ri-buwat eo ej likũt ilo buwat eo juon dekã emeoeo ak doulul me ruo ak jilu inij depakpakin im eddon ej ruwatimjuon aunij. Ej iñũti buwat eo ilõñin bõran im ej kõtl̦o̦k juon iaan to ko, im ej kõm̦m̦an bwe dekã eo en kãlo̦k im iim̦ ñan ijo ej kajejjete.
Jikin ko me rar kũbwiji ilo Middle East rar lo elõñ buwat ko jãn kar iien tarin̦ae ko ilo iien ko etto. Rũttarin̦ae ro me rekapeel ilo aer kõjerbal buwat kein, joñan m̦õkaj in aer buwat ej 100 l̦o̦k ñan 150 m̦ail̦ juon awa. Ri-mãlõtlõt ro rejjab errã bwe buwat ko rej joñan wõt juon aer kajoor ippãn lippo̦n̦ ko, bõtab em̦õj kam̦ool bwe buwat ko el̦ap aer kauwõtata.—Ri-Ekajet 20:16.
JÃNWÕDE 24-30
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | RUT 1-2
“Kwal̦o̦k Yokwe eo Em̦ool”
Anõke Joñak eo an Ro Rar Jeran Jeova
Baam̦le eo an Rut ear pãd ilo Moab. Emaroñ kar jepl̦aak ñan ippãer bwe ren lale im kabwe aikuj ko an. Ear jel̦ã kajjien armej ro ilo Moab, im ejel̦ã kajin im m̦anit ko aer. Neomi ear jab maroñ kallim̦ur ñan Rut bwe enaaj bar ãindein ilo Betleem. Im Neomi ear ekkõl ñe eban maroñ lo juon pãleen Rut im jikin an jokwe. Kõn men in, Neomi ear jiroñ Rut bwe en ro̦o̦l ñan Moab. Jejel̦ã bwe Orpa ear “jepl̦aak ñan ippãn armej ro an im anij eo an.” (Rut 1:9-15, UBS) Bõtab, Rut ear pepe in jab jepl̦aak ñan aelõñ eo an im anij ko aer rewaan.
Anõke Joñak eo an Ro Rar Jeran Jeova
Rut emaroñ kar katak kõn Jeova jãn kar l̦eo ippãn ak jãn Neomi. Ear katak bwe Jeova ejjab ãinwõt anij ko an RiMoab ro. Rut ear kile bwe ej aikuj yokwe Jeova im kabuñ ñane. Kõn men in, ear kõm̦m̦ane juon pepe ejim̦we. Ear ba ñan Neomi: “Riaelõñ ro am̦, renaaj aõ riaelõñ, im am̦ Anij aõ Anij.” (Rut 1:16) El̦ap an kõm̦akũt bũruod ñe jej l̦õmn̦ak kõn joñan yokwe eo an Rut ñan Neomi. Ak men eo el̦aptata ad bwilõñ kake ej joñan yokwe eo an Rut ñan Jeova. Men in ear bar kabwilõñ Boaz, eo me tokãlik ear nõbare Rut kõn an kar itok ñan ippãn Jeova bwe en kõjparoke. (Riit Rut 2:12, UBS.) Unin an kar Boaz kwal̦o̦k naan kein ej kõnke Rut ear kwal̦o̦k an yokwe Jeova, im Jeova ear kõjparoke im kajeraam̦m̦ane kõn an kwal̦o̦k an tõmak. Naan kein an Boaz remaroñ kakeememej kõj kõn wãween an juon tokkwi ettõr ñan ium̦win pein jinen bwe en kõjparoke. (Sam 36:7, UBS; 91:1-4) Rut ear jab ajl̦o̦k kõn pepe eo aer kõm̦m̦ane.
Boin ko Raorõk
Katak Ko Relap Itukaduin Jen Book In Ruth
1:13, 21—Jehovah ear ke kõmman bwe en meo mour eo an Naomi im kõmman jorrãn ñan e? Jaab, im Naomi ear jab naruõn Anij kin jabdewõt bwid. Bõtab, ilo lemnak kin aolep men ko rar walok ñan e, ear lemnak bwe Jehovah ear jumae e. Ear eñjake an meo im rup buruen. Bareinwõt, ilo ran ko leen lojen kõrã ear juõn jerammõn jen Anij im ewar, juõn menukol. Kin an ejelok jibwin im emij lõmaro ruo nejin, Naomi ear eñjake an jimwe lemnak eo an bwe Jehovah ear kajook e.
JÃNWÕDE 31–PÃPODE 6
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | RUT 3-4
“Kõm̦m̦an im Dãpij Juon Ãt Em̦m̦an”
“Juon Kõrã Em̦m̦an”
Ke Boaz ear kõnono ilo jouj ñan Rut, ejjel̦o̦k pere bwe men in ear kaenõm̦m̦ane Rut. Boaz ear ba: “Kwõn jeraam̦m̦an jãn Jeova, nejũ. Kwaar kwal̦o̦k jouj el̦apl̦o̦k ilo jem̦l̦o̦kin jãn ilo jinoin, bwe kwaar jab l̦oor likao ran̦, rijjeram̦õl ak rũm̦weiie.” (Rut 3:10) Ke Boaz ear kwal̦o̦k kõn an kar Rut ‘kwal̦o̦k jouj ilo jinoin,’ men in ej jitõñl̦o̦k ñan iien eo Rut ear l̦oortok Neomi ñan Israel im mour ippãn im lale e. Im ke ej kwal̦o̦k kõn an Rut ‘kwal̦o̦k jouj ilo jem̦l̦o̦kin,’ ej jitõñl̦o̦k ñan men in Rut ej pojak in kõm̦m̦ane. Ta in? Ej ilo an m̦õn̦õn̦õ in m̦areik Boaz meñe Boaz elukkuun rũtto jãne kõnke ñe ewõr nejin, eban jako bwij eo bwijjin l̦eo kar pãleen emej im ebar kitibuj bwijjin l̦al̦l̦ap eo kar pãleen Neomi me ebar emej. Boaz ear kile bwe men in Rut ej pojak in kõm̦m̦ane ej kaalikkar an jab l̦õmn̦ak kõn e make.
“Juon Kõrã Em̦m̦an”
Rut emaroñ kar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke ej l̦õmn̦ak kõn an kar Boaz ba armej ro rejel̦ã bwe e kõrã em̦m̦an. Ejjel̦o̦k pere bwe kõn an kar kõn̦aan jel̦ã kõn Jeova im karejar ñane, men in ear kõm̦m̦an bwe armej ro ren kile bwe e juon kõrã em̦m̦an. Ear bareinwõt kwal̦o̦k jouj ñan Neomi im armej ro an, im ear m̦õn̦õn̦õ in l̦oor m̦anit im imminene ko aer meñe ear jab lukkuun mel̦el̦e kaki. Jemaroñ l̦oor joñak eo an Rut ilo ad kate kõj bwe jen kwal̦o̦k ad kautiej armej ro jet im m̦anit im imminene ko aer. El̦aññe jenaaj kõm̦m̦an ãindein, enaaj em̦m̦an etad ippãn ro jet.
“Juon Kõrã Em̦m̦an”
Boaz ear wõnm̦aanl̦o̦k im m̦areiki Rut. Ejjabto tokãlik, Baibõl̦ ej ba kõn Rut: “[Jeova] ear kajeraam̦m̦ane im ear bõro̦ro im keotak juon nejin l̦addik.” Kõrã ro ilo Betleem rar kajeraam̦m̦an Neomi im rar nõbar Rut. Kõrã ro rar ba bwe em̦m̦anl̦o̦k an Rut kõm̦m̦an ñan Neomi jãn ñe en kar wõr 7 nejin Neomi em̦m̦aan. Im jejel̦ã bwe tokãlik, l̦ein nejin Rut ear erom jim̦m̦aan Kiiñ Devid. (Rut 4:11-22, UBS) Bareinwõt, Devid ear erom juon iaan ro jim̦m̦aan Jijej Kũraij.—Matu 1:1, UBS.
Boin ko Raorõk
Katak Ko Relap Itukaduin Jen Book In Ruth
4:6—Ilo wãwen et eo juõn nukin ebak emaroñ “kokkure” men in jolet eo an ilo an jerbal einwõt juõn ermõn? Mokta, elañe armij eo ejeramel ear wiakaki men in jolet in weto eo an, juõn ri lomor ear aikwij jolok jããn ñan wiaik weto eo ilo juõn wõnãn rar watwate ekkar ñan bwen yiõ ko ñan Jubilee eo. (Livitikõs 25:25-27) Ilo an kõmmane men in enaj kadiklok joñan men in jolet eo an make. Bareinwõt, elañe e lotak juõn nejin maan ñan Ruth, ladik eo nejin, im jab jabdewõt nukin ermõn eo ebak, enaj jolet weto eo.
PÃPODE 7-13
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | 1 SAMUEL 1-2
“Kwal̦o̦k Bũruom̦ ñan Jeova ilo Jar”
Ear Jar im Kwal̦o̦k Aolepen Bũruon ñan Anij
Hanna ear kwal̦o̦k juon joñak em̦m̦an ñan aolep rũkarejar ro an Anij kõn ta eo ren kõm̦m̦ane ñe rej jar. Jeova ekõn̦aan bwe armej ro an ren m̦õkaj im kepaake im jar ñane jãn aolepen bũrueer. Ekõn̦aan bwe ren kwal̦o̦k aolepen inepata ko aer ñane ãinwõt an juon ajri lõke jinen ak jemãn im kwal̦o̦k inepata ko an ñan er. (Riit Sam 62:8; 1 Tessalonika 5:17, UBS.) Jeova ear kõm̦akũt Piter ñan kwal̦o̦k ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñe jej jar. Ear ba: “Kom̦win likũt ami inepata otemjej n̦a Ippãn, bwe kwõaorõk Ippãn.”—1 Pi. 5:7.
w07 3/15 16 pãr. 4
Wãween an Hanna kar Lo Aenõm̦m̦an
Ta eo jemaroñ katak jãn men kein? Ñe jej jar ñan Jeova kõn inepata ko ad, jemaroñ kwal̦o̦k ñane kõn l̦õmn̦ak im eñjake ko ad im kwal̦o̦k kajjitõk ko jãn bũruod. Ñe jejjab maroñ kõm̦adm̦õde apañ eo, jej aikuj likũt apañ eo ilo pein. Ejjel̦o̦k juon ial̦ em̦m̦anl̦o̦k ñan l̦oore.—Jabõn Kõnnaan 3:5, 6.
Boin ko Raorõk
Katak Ko Relap Itukaduin Jen Book In Juõn Samuel
2:10—Etke Hannah ear jar bwe Jehovah en “lelok kajur ñõn kiñ eo An” ke ejañin kar wõr juõn king ion Israel? Kien eo an Moses ear kanan bwe enaj kar wõr juõn king jen armij. (Duteronomi 17:14-18) Mokta wõt jen an kar mij, Jacob ear kanan im ba: “Septer e jamin ilok jen Juda.” (Jenesis 49:10) Bareinwõt, ikijen Sarah—jibwin Ri Israel ro—Jehovah ear ba: “Kiñ ro re naj walok jen e.” (Jenesis 17:16) Inem, Hannah, ear jar kin juõn king enaj itok tokelik.
PÃPODE 14-20
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | 1 SAMUEL 3-5
“Jeova Ejel̦ã L̦õmn̦ak kõn Ro Jet”
Ej Juon Anij Ekajoor ak Ejel̦ã L̦õmn̦ak kõn Armej Ro
Samuel ear jino “jerbal ñan Irooj” ilo tampel̦ eo ke ear dik wõt. (1 Sa. 3:1, UBS) Juon boñ ke Samuel ear kiki, ear wal̦o̦k juon men ekabwilõñlõñ. (Riit 1 Samuel 3:2-10, UBS.) Ear roñ juon ainikien ej kũri. Innem Samuel ear l̦õmn̦ak bwe Bũrij L̦apl̦ap eo Ilai ej kũri. Kõn men in ear m̦õkaj im jerkak im ettõrl̦o̦k ñan ippãn Ilai im ba: “Ña e bwe kwaar kũr eõ.” Bõtab Ilai ear ba ñane bwe ear jab kũri. Ke men in ear bar wal̦o̦k ruo alen, kiiõ Ilai ear kile bwe Anij eo ear kũri Samuel. Kõn men in ear ba ñan Samuel kõn ta eo ej aikuj ba ñe Jeova enaaj bar kũri, im Samuel ear pokake. Etke Jeova ear jab kwal̦o̦k ñan Samuel ilo jinoin bwe E eo ear kũri? Eokwe Baibõl̦ ejjab ba, bõtab Jeova emaroñ kar kõm̦m̦ane men in kõnke ear l̦õmn̦ak kõn eñjake ko an Samuel.
Ej Juon Anij Ekajoor ak Ejel̦ã L̦õmn̦ak kõn Armej Ro
Riit 1 Samuel 3:11-18, UBS. Kien eo an Jeova ear ba bwe ajri ro rej aikuj kautiej ro rerũtto el̦aptata ro ewõr aer maroñ im rej tõl. (Ex. 22:28, UBS; Lv. 19:32) Innem kwõmaroñ ke pijaikl̦o̦k an Samuel etal im kepaak Ilai jibboñõn eo im peran ilo an ba bwe Anij enaaj ekajete? Alikkar kwoban! Ilo m̦ool, Baibõl̦ ej ba bwe Samuel “ear mijak in kõnnaanek Ilai kõn pijen eo ear loe.” Bõtab, Ilai ear jiroñ Samuel bwe en kwal̦o̦k aolep men ko Anij ear ba Samuel ear pokake Ilai, im ear “kõnnaanek e kõn men ko otemjej Irooj ear jiroñe.”
Boin ko Raorõk
w05 3/15 21 pãr. 6
Katak Ko Relap Itukaduin Jen Book In Juõn Samuel
3:3—Em̦ool ke bwe Samuel ear kiki ilo Jikin Kwõjarjar Otem Kwõjarjar? Jaab, ear jab. Samuel ear juon ri-Livai me ej jãn baam̦le eo an ri-Kohat me rar jab bõk jerbalin bũrij. (1 Kronikel 6:33-38) Kõn men in, ear jab mãlim ñan an ‘del̦o̦ñ im alwõj m̦õn kwõjarjar.’ (Bõnbõn 4:17-20) Ijo wõt me Samuel emaroñ etal ñane ej mel̦an eo ilo im̦õn kõppãd eo. Im eñin jikin eo in me emaroñ kar kiki ie. Alikkar bwe Ilai emaroñ kar bar kiki ilo juon iaan jikin ko ilo mel̦an eo. Naan kein “ijo tõptõp in Anij ear pãd” ej jitõñl̦o̦k ñan jikin eo im̦õn kõppãd eo ear pãd ie.
PÃPODE 21-27
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | 1 SAMUEL 6-8
“Wõn eo Am̦ Kiiñ?”
it-2 163 pãr. 1
Aelõñ eo an Anij
Kar Kajjitõk bwe Juon Armej en Kiiñ. Enañin 400 iiõ ko jãn iien eo ri-Israel ro rar diwõjl̦o̦k jãn Ijipt im elõñl̦o̦k jãn 800 iiõ ko jãn iien eo Anij ear kõm̦m̦ane bujen eo an ippãn Ebream, ri-Israel ro rar kajjitõk bwe en wõr juon aer kiiñ ñan tõl er, ãinwõt aelõñ ko jet. Kajjitõk eo aer ear kaalikkar aer kõjekdo̦o̦n an Jeova tõl er. (1Sa 8:4-8) Em̦ool bwe ear jim̦we an armej ro l̦õmn̦ak bwe Anij enaaj kajutak juon aelõñ ekkar ñan kallim̦ur eo an ñan Ebream im ñan Jekob, me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k. Ear bareinwõt wõr pedpedin kõjatdikdik eo aer ekkar ñan kanaan eo an Jekob kõn Juda m̦okta jãn an mej (Jen 49:8-10), ilo naan ko an Jeova ñan ri-Israel ro ãlikin aer diwõjl̦o̦k jãn Ijipt (Ex 19:3-6), ilo bujen eo kõn Kien Moses (Dt 17:14, 15), im ilo m̦õttan ennaan eo Anij ear kõm̦m̦an bwe ri-kanaan eo Beleam en kwal̦o̦ke (Bõn 24:2-7, 17). Hanna, eo jinen Samuel me etiljek, ear kwal̦o̦k kõn kõjatdikdik in ilo jar eo an. (1Sa 2:7-10) Mekarta, Jeova ear jab kwal̦o̦k aolepen “men eo ettino im eokkwõjarjar” ikijjeen Aelõñ eo im ear jab kaalikkar ñããt eo ak wãween an naaj kajutake im karõke kien in—el̦aññe enaaj pãd ilal̦ ak ilañ. Kõn men in, armej ro rar kiiõ wel̦o̦k ilo aer kajjitõk bwe en wõr juon aer kiiñ.
Ear Kijenmej Wõt Meñe Elõñ Men ko Renana Rar Wal̦o̦k
Jen lale ta kar uwaak eo an Jeova ke Samuel ear jar ñane kõn kajjitõk eo an armej ro. Jeova ear ba ñan Samuel im ba: “Kwõn eo̦roñ men ko otemjej armej rein rej ba ñan eok. Rar jab jol̦o̦k eok, ak rar jol̦o̦k eõ bwe in jab kiiñ ioer.” Ejjel̦o̦k pere bwe naan kein an Jeova rar kaenõm̦m̦ane Samuel. Bõtab, ilo ejja iien eo wõt, ear alikkar joñan an nana kajjitõk in an armej rein kõnke ear kwal̦o̦k aer kõjekdo̦o̦n Anij, eo Ekajoor Bõtata! Kõn men in, Jeova ear ba ñan rũkanaan Samuel bwe en kakkõl er kõn men ko renana renaaj wal̦o̦k ñe renaaj kããlõt juon armej bwe en kiiñ im tõl er. Jekdo̦o̦n ñe Samuel ear kõm̦m̦ane men in, ak armej ro rõkabde akwel̦ap im ba: “Jaab! Kõm kõn̦aan juon am kiiñ.” Samuel ear pokake Anij, im ear wõnm̦aanl̦o̦k im kapiti kiiñ eo Jeova ear kããlõte.—1 Sa. 8:7-19, UBS.
Wãwen Iroij eo an Jeova Ej Bõk Anjo!
Bwebwenato in dri Israel ro rar kwalok bwe emol nan in kakkil in an Jeova. An juõn armij kiñ ej tellok ñõn an walok abañ ko relap ñõn dri Israel ro, elaptata ñe kiñ eo ejjab tiljek. Ñe jej lemnok kin wanjoñok eo an dri Israel ro, ejjab menin bwilõñ bwe iomin elõñ yiõ ko, kien ko an armij ro me rejaje Jeova rar likjõp in bõktok tõbrõk ko remõn me rej ñõn indrio. Emol, jet dri kien ro rej kajitõk bwe Anij en kejerammõn jibarbar ko air ñõn bõktok ainemõn im jokõne, ak ewi wãwen Anij emaroñ kejerammõn ro rejjab kõtãik ir ñõn wãwen iroij eo an?—Sam 2:10-12.
Boin ko Raorõk
Etke Jej Baptais?
Oktak im jeblak ej aikwij walok mokta jen ad baptais einwõt Ri Kennan ro an Jehovah. Oktak im jeblak ej juõn kõmman an eo ear ilo anemkwoj kõmmane juõn bebe kin aolepen buruen ñan anõk Christ Jesus. Kain armij rot in ej kajekdon ial eo an mokta ebwid ñan an kõmmane men eo ejimwe ilo mejen Anij. Ilo jeje ko, Hebrew im Greek nan ko kin oktak im jeblak ebed melele in ie kin bar oktak. Kõmman in ej kalikar juõn oktaklok ñan Anij jen juõn ial ebwid. (1 Kiñ Ro 8:33, 34) Oktak im jeblak ej kir ñan “jerbal ko rekar ñõn ukwelok.” (Jerbal 26:20) Ej aikwiji bwe jen jolok kabuñ wan, jerbal ilo errã ibben kien ko an Anij, im lelok tiljek eo eyu ñan Jehovah. (Duteronomi 30:2, 8-10; 1 Samuel 7:3) Oktak im jeblak ej walok tokjen ilo oktak ko ilo kalmenlokjen eo ad, mejenkajjik ko, im armij eo make. (Ezekiel 18:31, NW) Jej “oktak im jeblak” ke kadkad ko rejjab ekkar ñan kadkadin Anij kadkadin armij eo ekãl ej bõk jikiir.—Jerbal 3:19; Dri Epesõs 4:20-24; Dri Kolosse 3:5-14.
PÃPODE 28–M̦AAJ 6
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | 1 SAMUEL 9-11
“Ilo Jinoin Saul Ear Ettã Bũruon im Jel̦ã Joñan Maroñ ko An”
Etetal Ippãn Anij kõn Juon Bõro Ettã im ilo Ad Kile Joñan Maroñ ko Ad
L̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan Kiiñ Saul. Ear juon likao me ear ettã bũruon ilo jinoin. Im ear kile bwe ewõr joñan maroñ ko an im ear bareinwõt ãliklik in bõk eddo ko rel̦l̦apl̦o̦k. (1 Sa. 9:21; 10:20-22) Bõtab, jidik kõn jidik Saul ear oktak im wel̦o̦k. Ear jino kwal̦o̦k kadkad in enana ejjabto jãn iien eo ear erom kiiñ. Juon iien, ear jaje kijenmej ke ear kõttare ri-kanaan Samuel. Ijello̦kun an kar lõke bwe Jeova enaaj em̦m̦akũt ikijjeen armej ro an, Saul ear katok kõn menin katok eo meñe ear jab tõllo̦kũn. Kõn men in, ear jako an Jeova buñbũruon kõn Saul im tokãlik ear jako an kiiñ. (1 Sa. 13:8-14) Jej kwal̦o̦k ad mãlõtlõt ilo ad katak jãn joñak in im kõjparok bwe jen jab wel̦o̦k.
Ewi Wãween Ad Kaarmejjete Kõn̦aan eo ñan L̦õmn̦ak Wõt kõn Kõj Make?
Joñak eo an Kiiñ Saul ej juon kein kakkõl ñan kõj. Etke? Kõnke ej kwal̦o̦k kõn ewi wãween kõn̦aan eo ñan l̦õmn̦ak wõt kõn kõj make emaroñ bõbraik ad kaarmejjete kõj make. Ilo jinoin an kar Saul kiiñ, ear juon armej me ettã bũruon im ear l̦õmn̦ak bwe ettãl̦o̦k jãn ro jet. (1 Samuel 9:21, UBS) Im ke jet Ri Israel rar jum̦aiki im dike an kiiñ, ear jab kajeiki rein. Meñe ear wõr an jim̦we im maroñ ñan jojomare jerbal in me Anij ear lel̦o̦k ñane, ak ear jab kõm̦m̦ane men in. (1 Samuel 10:27) Bareinwõt, Kiiñ Saul ear pokake naan in tõl ko an Anij ilo an kar tõl Ri Israel ro ñan ilo̦k im tarin̦ae ippãn Ri Amon ro. Im ãlikin aer kar anjo̦ ilo tarin̦ae eo, ear nõbar Jeova.—1 Samuel 11:6, 11-13.
w95 12/15 10 pãr. 1
Ri-Amon Ro—Armej ro me Rar Ukotl̦o̦k Jouj kõn Nana
Ri-Amon ro rar bar ukotl̦o̦k jouj eo an Jeova kõn nana. Jeova ear jab kõjekdo̦o̦n aer kõm̦m̦ane men in enana. “Im Jetõb an Anij ear itok ioon Saul kõn kajoor, ke ear roñjake naan kein [an Nehash], im el̦ap an bwil illu eo an.” Ium̦win tõl eo an jetõb eo an Anij, Saul ear aini 330,000 em̦m̦aan ro rejel̦ã tarin̦ae me rar lukkuun m̦an ri-Amon ro “im ro rar jab mej iaaer rar ejjeplõklõk im ko.”—1 Samuel 11:6; 11:11, UBS.
Boin ko Raorõk
w05 3/15 22 pãr. 8
Katak Ko Relap Itukaduin Jen Book In Juõn Samuel
9:9, UBS—Ta aorõkin naan kein “ilo tõre eo, armej rekõn n̦aetan ri-kanaan ro ri-lol̦o̦kjen̦”? Naan kein remaroñ kar kwal̦o̦k bwe ke ri-kanaan ro rar jino utiej ilo raan ko an Samuel im tõre ko an kiiñ ro ilo Israel, naan eo “ri-kanaan” ear bõk jikin naan eo “ri-lol̦o̦kjen̦.” Kar watõk Samuel bwe e eo m̦oktata kar jino kõjerbal naan in ri-kanaan.—Jerbal 3:24.