Kein Jipañ ñan Kein Katak eo Ad, Jerbal eo Ad im Wãween Ad Mour
MÃE 2-8
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | 1 SAMUEL 27-29
“Pepe ko an Devid Ikijjeen Tarin̦ae”
it-1 41
Ekish
Ilo iien ko ruo ke Devid ear ko jãn Saul ear lo jikin kone ilo ijoko jikin Kiiñ Ekish. Ilo iien eo kein kajuon, ke rar l̦õmn̦ak bwe Devid ej juon ri-kõjdat, ear ukot m̦õran im ãinwõt juon ri-bwebwe, kõn men in Ekish ear kõtl̦o̦ke. (1Sa 21:10-15; Sam 34, 56 lale kõmel̦el̦e eo itulõñin jebta kein) Ilo iien eo kein karuo Devid im 600 rũttarin̦ae ro im baam̦le ko aer rar lol̦o̦k Ekish, Ekish ear likũt er bwe ren jokwe ilo Ziklag. Ke rar pãd ijin juon iiõ im emãn allõñ, Ekish ear tõmak bwe armej ro doon Devid rar tarin̦aeik bukwõn ko ilo Juda, bõtab ilo m̦ool Devid ear tarin̦aeik ri-Gishur, ri-Girz, im ri-Amelek. (1Sa 27:1-12) Kõn an kar Devid lo tõprak ilo an kar m̦on̦e Ekish, ear kõm̦m̦an bwe en an ri-kõjparok ke ri-Pilistia ro rar kõm̦m̦an pepe ñan tarin̦aeik Kiiñ Saul, im ilo iien eo ãliktata, irooj ro an ri-Pilistia ro rar pepe ñan kõjepl̦aak Devid im l̦õm̦aro doon bwe ren jepl̦aak ñan Ziklag. (1Sa 28:2; 29:1-11) Ke Devid ear erom kiiñ im tarin̦aeik Gat, alikkar bwe kar jab m̦an Ekish. Ear mour ñan tõre eo Solomon ear kiiñ.—1Ki 2:39-41; lale GATH.
Likao Ro—Ewi Wãween Am̦ Maroñ Kate Eok bwe Ro Jet Ren Lõke Eok?
L̦õmn̦ak kõn bar juon wãween epen Devid ear jelm̦aiki. Meñe em̦õj kapiti bwe en kiiñ, ak Devid ear aikuj in kõttar elõñ iiõ m̦okta jãn an kar maroñ tõl ãinwõt kiiñ in Juda. (1 Sa. 16:13; 2 Sa. 2:3, 4) Ilo kar iien in, ta eo ear jipañ Devid ñan kijenmej wõt im kõttar? Ijello̦kun an kar lukkuun ebbweer, Devid ear l̦õmn̦ak wõt kõn ta ko ewõr an maroñ ñan kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, ilo tõre eo ear ko to ko tak im jokwe ilo ijoko jikin ri-Pilistia ro, Devid ear kõjerbal iien in epel̦l̦o̦k ñan tarin̦aeiki ri-kõjdat ro an armejin Israel. Kõn an ãindein, ear maroñ kõjparok ijoko itõrerein jikin ko rar pãd ium̦win aelõñin Juda.—1 Sa. 27:1-12.
it-2 245 pãr. 6
Riab
Meñe Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k bwe enana riab, bõtab ejjab mel̦el̦ein bwe armej eo rej jipede en kwal̦o̦k mel̦el̦e ko rettino im rem̦ool ñan armej ro ejjab tõllo̦kier. Jesus Christ ear rõjañ im ba: “Kom̦win jab lel̦o̦k men ko rekkwõjarjar ñan kidu ko im jab jol̦o̦k pearl ko ami n̦a im̦aan piik ko kõnke piik kein renaaj jujuuri men kein im oktak im ko̦kkure kom̦.” (Mt 7:6) Eñin unin jet iien Jesus ear jab kwal̦o̦k aolep mel̦el̦e ko ak kajju uwaak ñan kajjitõk ko me renaaj kar bõktok jorrããn ñan e. (Mt 15:1-6; 21:23-27; Jon 7:3-10) Alikkar bwe jej aikuj in bar bõk ejja l̦õmn̦ak in ikijjeen kõm̦m̦an ko an Ebream, Aisak, Rehab, im Ilaija ilo aer kar jab kwal̦o̦k aolep mel̦el̦e ko rem̦ool ñan ro rar jab kabuñ ñan Jeova.—Jen 12:10-19; jeb 20; 26:1-10; Jos 2:1-6; Jem 2:25; 2Kñ 6:11-23.
Boin ko Raorõk
Ro Remij Remaroñ Ke Jibõñ Ro Remour?
Baj lemnok mõk kin men in. Baibel eo ej ba bwe armij ej “jeblak ñõn bũdrej” elikin an mij, im “lemnok ko an rejokolok.” (Sam 146:4, UBS) Samuel im Saul rar jimor jela bwe Jeova ear kamoiki jerbal in marmir. Kinke ilo jinoin, Saul ear tel armij ro ilo an kadrioijlok dri marmir im dri bubu ro jen Israel!—Livitikõs 19:31.
Jen kalomõnlokjen kake men in. Elañe Samuel ear mour wõt einwõt juõn jitõb, enaj ke kar rupe kien Anij ilo an waloklok ñõn juõn dri marmir bwe en maroñ kennan iben Saul? Jeova ear bwijrõk jen an konono iben Saul. Juõn dri marmir emaroñ ke iun Anij Laplap ñõn an uak Saul ikijen an kajerbal Samuel eo emij? Jab. Ealikar bwe jitõb eo ear walok ear jab Samuel, dri korijer eo etiljek an Jeova. Jitõb in ear juõn dimon eo im ear walok ilo nememen wõt Samuel.
MÃE 9-15
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | 1 SAMUEL 30-31
“Kwõn Kõkajoor Eok Make Ikijjeen Jeova Am̦ Anij”
Mijak Jehovah—Kwonaj Mõnõnõ!
Mijak eo an David kin Jehovah ear laplok an kõmmane jen an baj debij e jen an kõmman nana. Ear kakajur e ñan an emmakit ilo juõn wãwen ejelok bere ie im emeletlet iumin wãwen ko rebin. Iumin juõn yiõ im emen alliñ, David im armij ro ibben rar bukõt jikin kone jen Saul ilo Ziklag ilo enen Ri Pilistia ro. (1 Samuel 27:5-7) Juõn ien ke ear jako lõmaro, Ri Amalek ro rar itok im rakimi jikin kwelok eo im tile kin kijeek im bõk aolep limaro belen lõmaro, ro nejiir, im bwij ko otemjej. Ke rar rol im lo ta eo ear walok, David im armij ro ibben rar jañ. Buromõj ear mõkaj an oktak ñan illu, im ro don David rar kõnan kade. Meñe ear buromõj, David ear jab ebwer. (Jabõn Kennan Ko 24:10) Mijak eo an kin Anij ear kamakit e ñan an reilok ñan Jehovah, im “Devid e ar mõke kakajur e ilo Jeova an Anij.” Kin jibañ jen Anij, David im armij ro ibben rar lukwarkware im tõbar Ri Amalek ro im bar bõk aolep men ko mweieir.—1 Samuel 30:1-20.
Jeova Ej Kõjparok Kõj bwe Jen Bõk Lo̦mo̦o̦r
Devid ear iioon elõñ men ko rekabũrom̦õjm̦õj im renana ilo mour eo an. (1 Samuel 30:3-6, UBS) Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe Jeova ear jel̦ã kõn eñjake ko an Devid. (Riit Sam 34:18, UBS; Sam 56:8.) Anij ejel̦ã kõn bar eñjake ko ad. Ñe jej keememej bwe Anij ejel̦ã kõn ad “ebbeer” im ad l̦õmn̦ak bwe ‘ejako ad kõjatdikdik,’ men in ej kaenõm̦m̦an kõj. Men in ear kaenõm̦m̦an Devid, eo ear al im ba: “Inaaj lañlõñ im m̦õn̦õn̦õ ilo Am̦ tũriam̦okake; bwe Kwaar lo aõ jorrããn; Kwaar jel̦ã eñtaan ko aõ.” (Sam 31:7) Bõtab, Jeova ejjab baj loe wõt ad eñtaan im bũrom̦õj. Ej jipañ kõj ñan kijenmej ikijjeen an letok naan in kaenõm̦m̦an im rõjañ ko ñan kõj. Juon wãween ej kõm̦m̦ane men in ej ikijjeen kweilo̦k ko.
Boin ko Raorõk
w05 3/15 24 pãr. 8
Katak Ko Relap Itukaduin Jen Book In Juõn Samuel
30:23, 24. Pepe in me ej pedped ioon Bõnbõn 31:27, ej kwal̦o̦k bwe Jeova ej kaorõk jabdewõt eo ej karejar im jipañ ilo jabdewõt wãween ilo eklejia eo. Jabdewõt men jej kõm̦m̦ane, jen ‘kõm̦m̦ane kõn aolepen bũruod im ad kajoor, ãinwõt ñe jej kõm̦m̦ane ñan Jeova im jab ñan armej.’—Kolosse 3:23.
MÃE 16-22
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | 2 SAMUEL 1-3
“Ta eo jej Katak jãn ‘Lippo̦n̦ Eo’?”
Kautiej Ro Rej Iroij Iom
David ear inebata ke kin an bed in eñtan? “Ro dri lej r’ar kabukot aõ,” David ear lamõj ñan Jehovah. (Sam Ko 54:3) Ear lutõklok buruen ñan Jehovah: “O Aõ Anij kwon lomoriõ jen ro dri kijirãt iõ; . . . Ro rekajur rej kweloklok nae iõ: jab kin aõ bwir, jab kin aõ jerawiwi, O Jeova. Rej etõr im kaboj ir mõke, im ejelok ruõ: Kwon ruj im jibõñ io im lo.” (Sam Ko 59:1-4) Kwonañin eñjake einwõt in—bwe meñe kwojañin kõmman jabdewõt bwid nae juõn eo eutiej, ear etal wõt im kabañ yuk? David ear jab likjap in kautiej Saul. Ke Saul ear mij, jen an lañliñ, David ear kine juõn al in liãjlol: “Saul im Jonetan, rar wolbo im armij in yokwe ke re mour . . . rar mõkõj jen igõl ko, rar kajur jen laion ko. Kom limaro nejin Israel, komin jõñõt Saul.” (2 Samuel 1:23, 24) Ear juõn joñok emõn im mol ilo an kautiej eo me Jehovah ear kabite, meñe Saul ear kabwid David!
Armej Renaaj Ri Ketak—M̦õttan Kakõl̦l̦e eo kõn Raan ko Ãliktata!
Ewõr bareinwõt bwijjin joñak ko ilo Baibõl̦ kõn armej ro me rar tiljek. Jenaaj etale ruo iaaer im kõn men ko me jemaroñ katak jãn joñak ko aer. Jenaaj jino kõn joñak eo an armej eo me ear kwal̦o̦k an tiljek ñan Devid. Etan armej in ej Jonetan, l̦eo rũttotata nejin Irooj eo Saul. Bõlen Jonetan eo en kar irooj ioon Israel ãlikin Saul. Bõtab, Jeova ear kããlõt Devid bwe en irooj. Jonetan ear kaorõk im l̦oor pepe in an Anij im ear jab ebanbane Devid. Jonetan “ear yokwe [Devid] joñan wõt an kar yokwe emake,” im ear kallim̦ur bwe enaaj tiljek wõt ñan e. Jonetan ear bareinwõt kwal̦o̦k bwe ear kautiej Devid ãinwõt juon irooj ke ear lel̦o̦k nuknuk ko an ñan Devid, ekoba jãje im lippo̦n̦ eo an kab kañõr eo an. (1 Samuel 18:1-4, UBS) Jonetan ear kamaat an maroñ ñan rejetak Devid. Ear bareinwõt likũt mour eo an ilo kauwõtata ke ear kajjioñ in kõjparok Devid jãn Saul. Jonetan ear tiljek im ear jiroñ Devid: “Kwe eo kwõnaaj kiiñ in Israel im bwe inaaj kein karuo jãn eok.” (1 Samuel 20:30-34, UBS; 23:16, 17, UBS) Eñin unin ãlikin an kar Jonetan mej, Devid ear kine juon al me ej kwal̦o̦k an bũrom̦õj kõn Jonetan im kõn yokwe eo an ñan e.—2 Samuel 1:17, 26.
Boin ko Raorõk
it-1 369 pãr. 2
Jemjein Jemjati
“Jemjein jemjati” ej bar jitõñl̦o̦k ñan ro rej bõrokuk kõn juon men im juon wõt aer jibadbad im kõttõpar. Ñan waanjoñak, kiiñ eo an Tair etan Hairam ekar ãñinñini Kiiñ Solomon im ba jatũ, kõnke kar joñan wõt juon utiejierro im juon wõt aerro taitõl̦. Ejjab men in wõt ak bõlen kõnke erro ar m̦õn̦õn̦õ in jipañ doon kõn al̦al̦ ko im men ko jet ñan kõbwebwein tampel̦ eo. (1Kñ 9:13; 5:1-12) Devid ear je im ba, “Lo enañin em̦m̦an im menin m̦õn̦õn̦õ, ñe ro jemjein im jemjatin rej pãd ippãn doon ilo bõro juon.” Mel̦el̦ein men in ej bwe ejjab unin an ruo armej wõr aenõm̦m̦an im bõrokuk ikõtaerro ej kõnke rej jemjein jemjati ilo kanniõk. (Sam 133:1) Unin an Devid añinñin Jonetan jeiũ ejjab kõnke kar juon wõt jemãerro im jineerro, ak ej kõnke erro ar lukkuun yokwe doon im juon wõt men erro ar itoklimo kake. (2Sa 1:26) Ruo armej me rej jem̦jerãik doon im ãinl̦o̦kwõt juon l̦õmn̦ak im kadkad ko aer ñan doon, meñe remaroñ jet ro renana, ak rej maroñ wõt in añinñin doon jemjein jemjati.—JK 18:9.
MÃE 23-29
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | 2 SAMUEL 4-6
“Dãpij Wõt Am̦ Mijak in Kabũrom̦õj Jeova”
Katak ko Relap Ilo Tukaduin jen Book in Ruo Samuel
6:1-7. Meñe David ear kõnan kõmman emõn, ilo an kajeoñ in kamakit Tebteb eo ñan loan wagon eo ear rupe ak kokkure kien Anij, im ear bõktok jorrãn. (Exodus 25:13, 14; Bwinbwin 4:15, 19; 7:7-9) Bareinwõt ilo an Uzzah jibwe Tebteb eo ej kwalok bwe kõnan ñan kõmman emõn ejjab ukõt aikwij eo ñan kõmman ekkar ñan kien eo an Anij.
Jehovah Ej Kõmman Jimwe Ien Otemjej
Kememej bwe Uzzah en kar jelã Kien eo. Tebteb eo ear jutak ikijen bed eo an Jehovah. Kien eo ear kalikar bwe ro ejjab tellokiir ren jab jibwe, im ear kakkõl ilo alikar bwe ro rejjab bokake renaj kar bõk kaje kin mij. (Bwinbwin 4:18-20; 7:89) Kin men in, bõkto-bõktak Tebteb eo ekwojarjar ear jab juõn men ren kar kajettokjen. Uzzah ear juõn Ri Levi (meñe ear jab juõn priest), inem en kar jelã Kien eo. Bareinwõt, elõñ yiõ ko mokta Tebteb eo ear bed ilo mweo imõn jemen ñan kejbãroke. (1 Samuel 6:20–7:1) Ear bed ie iumin 70 yiõ ko, mae ien David ear kãlet ñan kamakit e. Inem jen ien eo ear dik mantak, Uzzah ear jelã kin kien ko ikijen Tebteb eo.
Jehovah Ej Kõmman Jimwe Ien Otemjej
Einwõt kar ba mokta, Jehovah emaroñ lale buruen armij. Kinke Nan eo an ej ba bwe men eo Uzzah ear kõmmane ear juõn “bwir” ejelok kautiej ie, Jehovah emaroñ kar lo juõn kõnan ekibbon me bwebwenato eo ear jab kwalok kake. Uzzah emaroñ ke kar juõn armij ewãlok, me ekkã an le jen maroñ ko an? (Jabõn Kennan Ko 11:2) Kin an kar tel ilobwilij iman Tebteb eo me family eo an ear kejbãroke men in ear kõmman ke bwe en kemjãje? (Jabõn Kennan Ko 8:13) Joñan an kar mõjno tõmak eo an Uzzah ear lemnak ke bwe pein Jehovah ekadu bwe en jab maroñ kabin tebteb eo ekwojarjar me ear kõkkar kin bed eo an? Jekdon ta wãwen eo, jemaroñ liki bwe Jehovah ear kõmmane men eo ejimwe. Alikar ear lo juõn men ilo buruen Uzzah me ear kamakit E bwe en mõkaj an ekajete.—Jabõn Kennan Ko 21:2.
Boin ko Raorõk
w96 4/1 29 pãr. 1
Aolep Iien Kwõn Jol̦o̦k Am̦ Eddo Ioon Jeova
Ãinwõt juon kiiñ ear bar wõr an Devid eddo kõn men eo ar wal̦o̦k. Wãween an kar em̦m̦akũt ej kwal̦o̦k bwe meñe ro me em̦m̦an kõtaan eo aer ippãn Jeova ak jet iien emaroñ bar nana aer em̦m̦akũt kõn apañ ko rej wal̦o̦k. Kar m̦okta ear illu. Innem ear jino mijak. (2 Samuel 6:8, 9) Kar juon menin mãlejjoñ el̦ap ñan kõtaan eo an ippãn Jeova im an kar lõke e. Ilo iien in ear juon iien ear likjab in jol̦o̦k eddo ko an ioon Jeova, ke ear jab l̦oor laajrak ko an. Wãween in emaroñ ke bar wal̦o̦k ñan kõj jet iien? Jenañin ke kar n̦aruon Jeova kõn apañ ko rej wal̦o̦k itok wõt jãn ad kõjekdo̦o̦n naanin tõl ko an?—Jabõn Kõnnaan 19:3.
MÃE 30–JUUN 5
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | 2 SAMUEL 7-8
“Jeova ej Kõm̦m̦an Juon Bujen Ippãn Devid”
‘Am Ailiñ Naj Kabine ñõn Indrio’
Jeova ear lukkun mõnõnõ kin kajitõk eo an Devid. Ñõn nawõnãn tiljek eo an Devid im bareinwõt ñõn kajejit kitien kanan ko, Jeova ej kõmõne juõn bujen iben bwe enaj kajutõk juõn jen bwijin Devid im enaj iroij ñõn indrio. Netan ej kwalok ñõn Devid kin kalimur eo an Anij: “Mweo imõm, im am ailiñ naj kabine ñõn in drio imam: naj kabin tron eo am ñõn in drio.” (Eon 16) Wõn eo ej dri Jolit eo an kalimur in, eo im enaj iroij ñõn indrio?—Sam 89:20, 29, 34-36.
‘Am Ailiñ Naj Kabine ñõn Indrio’
Jisõs jen Nazeret ear itok jen bwij eo an Devid. Enjel eo im ear kajela kin lotak eo an Jisõs ear ba: “Iroij Anij e naj lelok ñõn E tron eo an Devid jemen: Im E naj iroij ion imõn Jekõb in drio: im ailiñ eo An e jamin jemlok in drio.” (Luk 1:32, 33) Inem, bujen eo kar kõmõne iben Devid ear jejit iben Jisõs Kraist. Kin men in, ej iroij, jab kinke armij ear kãlete, ak ñõn kajejit kitien kalimur eo an Anij bwe enaj lelok ñõne maroñ eo ñõn iroij indrio. Jen kememej bwe kalimur ko an Anij rej ien otemjej jejit im mol.—Aiseia 55:10, 11.
Jen Lukkuun Tõmak ilo Aelõñ eo an Anij
Etan bujen in ej bujen eo kõn Devid. (Riit 2 Samuel 7:12, 16, UBS.) Jeova ear kõm̦m̦ane bujen in ke ear kallim̦uri Kiiñ Devid bwe Messaia eo enaaj itok jãn baam̦le eo an. (Luk 1:30-33) Ke Jeova ear kwal̦o̦k kallim̦ur in ñan Devid, ear tipdikil̦o̦k ñane kõn mel̦el̦e ko jet kõn menmenbwij eo an Messaia eo. Jeova ear bar ba bwe Messaia eo enaaj wõr an “maroñ” ñan Kiiñ in Aelõñ ak kien eo. (Ezekiel 21:25-27) Bareinwõt, tũroon eo an Devid enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt ñan indeeo. Etke jejel̦ã? Kõnke Jijej, eo me ej itok jãn menmenbwij eo an Devid enaaj “pãd ñan indeeo, im tũroon eo an ãinwõt al̦.” (Sam 89:34-37) Men kein rej kaalikkar bwe Aelõñ ak kien in me Messaia eo ej tõl ie eban oktak im nana. Im jeraam̦m̦an ko rej wal̦o̦k jãn kien in renaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt ñan indeeo!
Boin ko Raorõk
it-2 206 pãr. 2
Raan ko Ãliktata
Kanaan eo an Beleam. M̦okta jãn an ri-Israel ro del̦o̦ñel̦o̦k ãnen kallim̦ur eo ri-kanaan Beleam ear ba ñan Kiiñ eo an Moab Belak im ba: “Itok, im inaaj kõjjel̦ãik eok ta eo jar en (Israel) renaaj kõm̦m̦an ñan ro doom̦ ilo raan ko ãliktata. . . . Juon iju enaaj wal̦o̦k jãn Jekob, im juon septer enaaj lõñl̦o̦k ilo Israel. Im naaj noe dem̦an Moab im jolal̦l̦o̦k aolep ro nejin Seth.” (Bõn 24:14-17) Jinoin an kar jejjet kũtien kanaan in, kar kam̦ool bwe “iju” eo ej Kiiñ Devid, eo me ear bõk anjo̦ ioon ri-Moab ro. (2Sa 8:2, UBS) Alikkar, ke ar jejjet kũtien kanaan in, “raan ko ãliktata” ear ijjino ke Devid ear jino erom kiiñ. An kar Devid ear annañel̦o̦k Jesus ãinwõt Messaia eo me ej Kiiñ, kanaan in ear bar jitõñl̦o̦k ñan Jesus ilo iien eo me enaaj anjo̦ ioon ri-kõjdat ro an.—Ais 9:7, UBS; Sam 2:8, 9.
JUUN 6-12
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | 2 SAMUEL 9-10
“Devid ear Kwal̦o̦k Yokwe eo Em̦ool”
w06 6/15 14 pãr. 6
Aet, Kwõmaroñ Lo M̦õn̦õn̦õ
Devid ear je im ba, “Em̦õn̦õn̦õ eo ej lale ro ri-jeram̦õl.” Ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Jeova enaaj lo̦mo̦o̦ren ilo raanin jorrããn. Jeova enaaj kõjparoke im kaetokl̦o̦k an mour, im enaaj jeraam̦m̦an.” (Sam 41:1, 2) An kar Devid kwal̦o̦k an lukkuun yokwe Mipiboshet, l̦eo me ewõr utam̦we ãnbwinnin nejin Jonetan me kar m̦õttan Devid, ej juon joñak elukkuun em̦m̦an jej aikuj bar kwal̦o̦ke ñan ro rejeram̦õl.—2 Samuel 9:1-13.
Katak ko Relap Ilo Tukaduin jen Book in Ruo Samuel
9:1, 6, 7. David ear kajejjet kitien kallimur eo an. Kij bareinwõt jej aikwij kate kij ñan kajejjet kitien kallimur eo ad.
Rar Kijenmij Kin Kãliklik Ko Ilo Kanniekir
Jejjo yiõ ko tokelik King David, kin an lukkun yokwe Jonathan, ar kwalok yokwe im joij ñan Mephibosheth. David ear lelok aolep men ko an Saul ñan e im jitõñ Ziba ri lale eo an Saul einwõt ri jerbal eo an weto eo an. Bareinwõt David ear jiroñ Mephibosheth: ‘Kwonaj mõñã ien otemjej ilo table eo aõ.’ (2 Samuel 9:6-10) Ejelok bere yokwe im joij eo an David ear kainemõn Mephibosheth im jibañ e kadiklok metak eo ear bõk jen nañinmij eo an. Ej juõn katak emõn jej katak kake! Kij bareinwõt jej aikwij kwalok joij ñan ro rej eñtan kin juõn kãliklik ilo kanniek.
Boin ko Raorõk
it-1 266
Kwõdeak
Enañin aolep armej ro etto, ekoba ri-Israel kwõdeak ear juon men eaorõk kõnke ñe juon em̦m̦aan ewõr an kwõdeak kar kaalikkar bwe rar aikuj kautieje. Kien eo an Anij ñan ri-Israel ro ear kõmo̦ aer m̦wijit “jeor” ko ilo bõraer me rej pãd ikõtaan mejãer im lo̦jilñier, im ren jab bar m̦wijit kwõdeak ko aer. (Lv 19:27; 21:5) Rar l̦oore kien in kõnke jet iaan ri-peikan ro rar kõm̦m̦ane m̦anit in ilo kabuñ eo aer.
JUUN 13-19
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | 2 SAMUEL 11-12
“Jab Kõtl̦o̦k bwe Kõn̦aan ko Renana ren Kõjbwebweik Eok”
Kwõmaroñ Rõl̦o̦k Jãn Aujiid ko An Setan
Elõñ men ko Jeova ear lel̦o̦k ñan Devid, ekitibuj m̦weiuk im jããn, im bareinwõt an kar bõk anjo̦ elõñ alen ioon ri-kõjdat ro an. El̦ap an Devid kar kam̦m̦oolol im ear ba bwe menin letok ko jãn Anij “rellõñ jãn maroñ in bwini.” (Sam 40:5) Meñe ãindein, ak Devid ear oktak im kũbbon̦ im ear jab jubũruon kõn men ko Jeova ear lel̦o̦k ñane, ear kõn̦aan bwe en lõñl̦o̦k men ko ippãn. Meñe ear wõr jejjo kõrã ro pãleen Devid, ak ear kõtl̦o̦k bwe en ejaak juon kõn̦aan ejekkar ilo bũruon ñan juon kõrã me ewõr pãleen. Etan kõrã in ej Batshiba, im etan l̦eo pãleen ej Uraia im ear juon ri-Het. Kõn an Devid kar l̦õmn̦ak wõt kõn e make, ear l̦õñ ippãn Batshiba im ear bõro̦ro. Men in Devid ear kõm̦m̦ane ear lukkuun nana, bõtab ewõr juon men ear kõm̦m̦ane me enanal̦o̦k. Ear kõm̦m̦an karõk bwe ren m̦ane Uraia! (2 Sa. 11:2-15) Devid ear ke l̦õmn̦ak? Ear ke l̦õmn̦ak bwe Jeova ejjab maroñ loi men ko ej kõm̦m̦ani? Meñe Devid ear karejar ñan Jeova ium̦win elõñ iiõ ko, ak ear oktak im kũbbon̦ im men in ear kõm̦m̦an bwe en iioon el̦ap eñtaan. Meñe ãindein, ak Devid ear m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k kõn bõd ko an im ear ukel̦o̦k. Ejjel̦o̦k pere el̦ap an kar kam̦m̦oolol kõn an Jeova kar bar buñbũruon ippãn!—2 Sa. 12:7-13.
M̦õn̦õn̦õ in Kõttãik Kõj ñan Jeova—Etke im Ewi Wãween?
Jeova ear jitõñ Devid bwe en bõran baam̦le eo an im bareinwõt bõran aolepen aelõñin Israel. Ãinwõt juon kiiñ, ear l̦ap maroñ eo an Devid. Ewõr jet iien ko, ear jab jim̦we wãween an kõjerbal maroñ eo an im ear kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap. (2 Sa. 11:14, 15, UBS) Ijoke, ear kwal̦o̦k an kõttãiki ñan Jeova ilo an kar m̦õn̦õn̦õ in bõk kauwe jãne. Ear lutõkl̦o̦k bũruon ñan Jeova ilo jar. Im ear kate joñan wõt an maroñ ñan pokake naanin kauwe eo an Jeova. (Sam 51:1-4, UBS) Bareinwõt, joñan an etta bũruon, ear m̦õn̦õn̦õ in roñjake naanin kakapilõklõk ko ejjab jãn em̦m̦aan ro wõt ak bareinwõt jãn kõrã ro. (1 Sa. 19:11, 12; 25:32, 33) Devid ear katak jãn bõd ko an im ear likũt bwe an karejar ñan Jeova en men eo eaorõktata ilo mour eo an.
Kõtl̦o̦k bwe Kien ko An Anij im Naanin Kakapilõklõk ko An Ren Kammineneik Bõklõkõt eo Am̦
Jejjab aikuj iiooni men ko renana jãn ad rupi kien ko an Anij bwe jen maroñ katak kõn ta eo em̦m̦an im enana. Ijoke, elõñ waanjoñak ko ilo Baibõl̦ kõn ro rar kõm̦m̦ani men ko rebõd me jemaroñ katak jãn er. Jabõn Kõnnaan 1:5 ej ba: “Rũmmãlõtlõt eo en roñjake im kal̦apl̦o̦k an jel̦ã.” Em̦ool bwe jej bõk naanin tõl ko rem̦m̦antata jãn Anij ñe jej riit im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn bwebwenato ko ilo Baibõl̦. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn ewi joñan an kar Devid eñtaan im bũrom̦õj ke ear jab pokake Jeova im l̦õñ ippãn Batshiba. (2 Sa. 12:7-14) Ñe kwõj riiti bwebwenato in, em̦m̦an kwõn kajjitõk ippam̦ make: ‘Ewi wãween Devid emaroñ kar kõjparoke jãn apañ kein? El̦aññe en kar ña eo, ta eo inaaj kar kõm̦m̦ane ñe iar iioone ejja wãween in wõt? Inaaj ke kar l̦õñ ãinwõt Devid, ak ko ãinwõt kar Josep?’ (Jen. 39:11-15) El̦aññe jej lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn tokjãn ko renana rej wal̦o̦k ñe jej kõm̦m̦an jerawiwi, enaaj l̦apl̦o̦k ad ‘dike men eo enana.’
Boin ko Raorõk
it-1 590 pãr. 1
Devid
Bõtab Jeova ear loe, im ear kwal̦o̦k aolep bõd ko an Devid. El̦aññe Jeova ear kõtl̦o̦k an ri-ekajet ro ium̦win kien eo an Moses kõm̦adm̦õde men eo ear wal̦o̦k ñan Devid im Batshiba, erro jim̦or ren kar m̦an er ñan mej, bareinwõt ajri eo me ejjañin l̦otak naaj kar aikuj mej ippãn jinen. (Dt 5:18; 22:22) Ijoke, Jeova ear make kõm̦adm̦õde apañ eo im kwal̦o̦k an tũriam̦o ñan Devid kõn bujen eo kõn Aelõñ eo (2Sa 7:11-16), ejjel̦o̦k pere kõnke Devid make ear kwal̦o̦k tũriam̦o (1Sa 24:4-7; keidi Jem 2:13) im kõnke Anij ej lo bwe rein rar kõm̦m̦ani men ko renana, rar ukel̦o̦k. (Sam 51:1-4, UBS) Bõtab rar jab maroñ ko jãn aer bõk kaje. Jeova ear kõjerbal ri-kanaan Netan im ba: “Lo, Inaaj kajutak nana n̦ae eok jãn m̦weo im̦õm̦.”—2Sa 12:1-12.
JUUN 20-26
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | 2 SAMUEL 13-14
“An kar Amnon L̦õmn̦ak Wõt kõn E Make ear Tõll̦o̦k ñan Jorrããn”
it-1 32
Absalom
Aer kar m̦an Amnon. Deo̦ eo an lio jatin Absalom Temar, ear kõm̦m̦an bwe l̦eo jein Amnon en wõr an kõn̦aan ñan e. Amnon ear riabin nañinmej im ear ba ren jilkinl̦o̦k Temar ñan m̦weo im̦õn bwe en kõmat ñan e, innem ear kõm̦akokoiki im ko̦kkure. Yokwe eo an Amnon ear oktak im jõjõik Temar im ear kadiwõje im likũti nabõj. Ear kekõl nuknuk eo an me ear kaalikkar bwe e bõjin nejin kiiñ eo, im ear likũt kũbween upaaj ioon bõran, im ke Absalom ear itok ear iioone Temar. Ear m̦õkaj im etale apañ eo im kajju kile bwe ewõr men eo Amnon ear kõm̦m̦ane, im ear kile bwe ewõr an l̦eo jein kõn̦aan ñan lio jatin, Temar. Bõtab Absalom ear ba ñan lio jatin bwe en ikõñ wõt, im en jokwe ilo m̦weo im̦õn.—2Sa 13:1-20.
Katak ñan Jel̦ã Irooj Iood Make
Baibõl̦ ej bar kwal̦o̦k kõn joñak ko an ro me rar jab kõjparok er bwe ren jab po ilo aujiid eo ñan mourin l̦õñ. Im ej bar kwal̦o̦k kõn men ko renana rej wal̦o̦k ñe jejjab jel̦ã irooj iood make. Ñe kwõj bar jelm̦aik wãween eo me Kim ear iioone, em̦m̦an kwõn l̦õmn̦ak kõn likao eo ebwebwe me bokin Jabõn Kõnnaan jebta 7 ej kwal̦o̦k kake. Bareinwõt, l̦õmn̦ak kõn Amnon im men ko rekanooj in nana rar wal̦o̦k jãn kõm̦m̦an ko an. (2 Sa. 13:1, 2, 10-15, 28-32) Ilo iien kabuñ an baam̦le eo, jemãn im jinen ajri ro remaroñ jipañ ro nejier bwe ren mãlõtlõt im jel̦ã irooj ioer make ilo aer etale waanjoñak kein ilo Baibõl̦.
it-1 33 pãr. 1
Absalom
Emootl̦o̦k ruo iiõ jãn iien eo. Iien ñan m̦wijbari jiip ko, ej juon iien el̦ap im ekam̦õn̦õn̦õ, im Absalom ear karõke juon m̦õñã el̦ap ilo Beal-hazor me 14 m̦ail̦ jãn ituiõñ iturearin Jerusalem, im ear kũrtok Kiiñ Devid im l̦õm̦aro nejin. Ke jemãn ear ba bwe ejjab maroñ etal, ear akwel̦ap ñan e bwe en jilkinl̦o̦k Amnon, rũttotata eo nejin. (JK 10:18, UBS) Ilo iien m̦õñã eo el̦ap, ke Amnon ear “kanooj kadek,” Absalom ear jiroñ ri-karejar ro an bwe ren m̦ane. Lõm̦aro jet nejin kiiñ eo rar bar jepl̦aak ñan Jerusalem, im Absalom ear ko ñan ippãn jim̦m̦aan ilo Siria ilo aelõñin Gishur ilo iturearin Lom̦al̦o in Galili. (2Sa 13:23-38, UBS) “Jãje” eo me ri-kanaan Netan ear kanaan kake ej kio pãd ilo ‘m̦weo im̦õn’ Devid im enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im pãd ilo aolepen mour eo an.—2Sa 12:10.
Boin ko Raorõk
g04 12/22 8-9
Kain Wũlio im Deo̦ eo me Eaorõktata
Ijo turãjet, l̦õmn̦ak kõn Absalom me juon iaan l̦õm̦aro nejin Devid. Ekar oktak im juon em̦m̦aan enana meñe ear juon eo ewũlio im em̦m̦an kããn. Im Baibõl̦ eo ej ba kõn e im ba: “Ak ilo aolepen Israel ejjel̦o̦k armej eo rar nõbar e kõn an wũlio ãinwõt Absalom. Jãn lo̦piden neen ñan mo̦ñen ejjel̦o̦k bõd ilo e.” (2 Samuel 14:25) Bõtab, kõn an Absalom utiej bũruon ear kõm̦akũti ñan jum̦ae jemãn im ñan bõk tũroon eo an. Ear bareinwõt babu ippãn lim̦aro karejeran jemãn. Tokjãn an ãindein, ear lukkuun kalluuk Jeova im ear eñtaan ilo an mej.—2 Samuel 15:10-14, UBS; 16:13-22, UBS; 17:14, UBS; 18:9, 15, UBS.
Kwõn kar ke kõn̦aan m̦õttãiki Absalom? Jaab kwoban kar. Kõnke ear juon armej eo elukkuun nana. An kar wũlio im em̦m̦an kããn ear jab jipañe bwe en kõttãik bũruon im tiljek, bareinwõt ear jab kõjparok e jãn an jorrããn. Ijo turajet, Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k kõn elõñ waanjoñak ko rem̦m̦an kõn ro me rar mãlõtlõt im em̦m̦an joñak ko aer ak ejjab kwal̦o̦k kõn aer wũlio im deo̦ im em̦m̦an kããer. Ilo m̦ool, men eo ear l̦aptata an aorõk ej bũrueer.
JUUN 27–JUL̦AE 3
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | 2 SAMUEL 15-17
“Absalom ear Jum̦ae Kõnke ear Utiej Bũruon”
it-1 860
Juon eo me Ej Kõpooje Juon Ial̦ ñan bar Juon
Kar juon m̦anit ilo iien ko etto bwe rũttõr ro ren etal im̦aanin jariot ko ñan kõpooj im kõjel̦ãik itok eo an irooj eo im jipañ e. (1Sa 8:11) Absalom im Adonaija, rar l̦oore m̦antin kairoojooj in ilo aer likũt 50 rũttõr ro ilo im̦aanin jariot ko waer im kõm̦m̦an bwe ren kajjioñ kautiej er im̦aan mejãn armej ro im en ãinwõt ñe ewõr aer mãlim im maroñ ñan tõl.—2Sa 15:1; 1Ki 1:5; lale RUNNERS.
Karejar ñan Anij Eo Ej Kanemkwoj Eok
Elõñ bwebwenato ko ilo Baibõl̦ kõn ro me jet rar aetõl er innem iioon jorrããn. Juon iaaer ej Absalom, l̦eo nejin Kiiñ Devid. Absalom ear juon eo ekanooj in wũlio. Ãinwõt Setan, Absalom ear kõtl̦o̦k wõt bwe kõn̦aan eo an enana en eddek ilo bũruon. Ear kõn̦aan bwe e eo en kiiñ ijello̦kun jemen. Bõtab, ear jab tõllo̦kũn Absalom bwe en kiiñ. L̦ein ear kajjioñ in kõttõpare kõn̦aan in an ilo an m̦on̦e armej ro ñan tõmak bwe kiiñ eo ejjab kõn̦aan jipañ er ak e ekõn̦aan jipañ er. Ãinwõt kar Tepil̦ eo ilo jikin kallib in Iden, Absalom ear kõm̦m̦an an armej ro l̦õmn̦ak bwe ear kea kake er. Ilo ejja iien eo wõt, l̦ein ear kwal̦o̦k naan ko rejjab m̦ool kõn jemen.—2 Samuel 15:1-5, UBS.
it-1 1083-1084
Hibron
Jet iiõ tokãlik l̦eo nejin Devid etan Absalom ekar bar ro̦o̦l ñan Hibron im ekar jino kõm̦m̦an karõk ñan bõk tũroon eo an jemãn bõtab ear jab lo tõprak. (2Sa 15:7-10, UBS) Absalom ear kããlõt jikin kweilo̦k in ñan an jino kajjioñ bõk tũroon eo an jemãn, emaroñ kõnke Hibron ekar juon jikin kweilo̦k el̦ap im kar kiãptõl̦ eo an Juda im bareinwõt kõnke Absalom ear wal̦o̦ktok jãn jikin in. Tokãlik, l̦eo jibwin Devid, Kiiñ Rehoboam, ear bar kalõk Hibron. (2Kr 11:5-10) Ãlikin an kar ri-Babil̦on ro ko̦kkure Aelõñ in Juda im ãlikin aer kar karo̦o̦l ri-Ju ro jãn aer jipo̦kwe, jet iaaer rar bar ro̦o̦l im jokwe ilo Hibron (Kiriat-arba).—Nih 11:25.
Boin ko Raorõk
Kwaar Ke Etale Aolep Mel̦el̦e ko ñe Rem̦ool?
Bõlen kõj kajjojo, jaar bũrom̦õj im metak kõn an kar juon kajeeded jet naan ko kõn kõj me rem̦ool jidik ak rar jab kwal̦o̦k aolepen men ko rar wal̦o̦k. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an Kiiñ Devid im Mipiboshet. Devid ear kwal̦o̦k jouj ñan Mipiboshet ilo an kar karo̦o̦ll̦o̦k ñane aolepen wãto ko an l̦al̦l̦ap eo jim̦m̦aan etan Saul. (2 Sa. 9:6, 7) Bõtab, tokãlik Devid ear roñ jet men ko rejjab em̦m̦an kõn Mipiboshet. Ijello̦kun an kar Devid etale im lale ñe em̦ool mel̦el̦e ko ear roñ, ear bar bõk aolepen wãto ko im men ko m̦weien Mipiboshet jãne. (2 Sa. 16:1-4, UBS) Ak ãlikin an kar Devid kõnnaan ippãn Mipiboshet, ear kile bwe ebõd im ear kõjepl̦aakl̦o̦k jet iaan men ko m̦weien im wãto ko an. (2 Sa. 19:24-29, UBS) Wãween in eban kar wal̦o̦k el̦aññe Devid ear bõk iien ñan etale aolepen mel̦el̦e ko m̦okta im jab m̦õkaj in kõm̦m̦ane juon pepe.