Kein Jipañ ñan Kein Katak eo Ad, Jerbal eo Ad im Wãween Ad Mour
© 2023 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
JUL̦AE 3-9
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | EZRA 4-6
“Kom̦win Jab Kapañ Jerbal Eo”
Kwõj Ke Lo Ta eo Zekaraia ear Loe?
13 Kar kabõjrak ak kõmo̦ik jerbal eo ñan bar kalõk tampel̦ eo. Meñe ãindein, ak em̦m̦aan ro me kar jitõñ er ñan tõl—Bũrij L̦apl̦ap eo Jeshua (Joshua) im Kom̦ja eo Zirubbabel—“rar jino in kalõk m̦õn Anij.” (Ezra 5:1, 2) Ippãn jet iaan ri-Ju ro, pepe in emaroñ kar jab juon jokãlõt me emãlõtlõt. Jerbalin kalõk tampel̦ eo ejjab maroñ n̦ojak jãn ri-kõjdat ro aer, me renaaj kar kõjerbal jabdewõt wãween eo rej loe ñan kõm̦m̦an ruõn ri-Ju ro. Em̦m̦aan rein me rar tõl er, Joshua kab Zirubbabel, rar aikuj naanin kõketak ko ñan lukkuun kile bwe Jeova ej jutak ilikier. Kar lel̦o̦k naanin kõketak im kaenõm̦m̦an eo rej aikuji. Ewi wãween?
w86 2/1 29, bo̦o̦k pãr. 2-3
Mejãn Jeova ear “Pãd Ioon Rũtto Ro”
Ãlikin an kar bween ri-Ju ro jepl̦aak jãn Babil̦on ñan Jerusalem, rar bõjrak jãn aer jerbal ilo tampel̦ eo ium̦win 16 iiõ ko. Ri-kanaan Haggeai im Zekaraia rar maroñ kõm̦m̦an bwe ri-Ju ro ren bar itoklimo im m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane jerbal eo. Kõn men in, rar bar jino kõkããle tampel̦ eo an Jeova. Bõtab ejjabto tokãlik, ri-utiej ro an Põrsia rar kajjioñ in kabõjrak jerbal in. Ri-jum̦ae ro rar kajjitõk im ba, “Wõn ear lewaj kien bwe kom̦win kalõk m̦wiin?”—Ezra 5:1-3.
Elukkuun naaj kar aorõk wãween an em̦m̦aan ro rerũtto uwaake kajjitõk in. El̦aññe em̦m̦aan rein rerũtto rar kõtl̦o̦k an ri-utiej ro kaamijak er, innem en kar kajju bõjrak aer kõkããle tampel̦ eo. Ijoke, el̦aññe em̦m̦aan rein rar kwal̦o̦k naan ko reddo im kalluuk ri-utiej ro, innem renaaj kar maroñ kamoik jerbal eo. Innem em̦m̦aan rein (ejjel̦o̦k pere bwe Kabna Zirubbabel im Bũrij eo El̦ap Joshua rar tõl em̦m̦aan rein) rar lel̦o̦k juon uwaak ilo juon wãween eo ejouj im em̦m̦an. Rar kakeememej ri-utiej ro kõn kakien eo an Sairõs etto me kar kamãlim ri-Ju ro ñan kõm̦m̦ane jerbal in. Ilo an kar ri-utiej ro jel̦ã bwe kakien ko an ri-Põrsia ro rejjab maroñ oktak ñan jidik, ilo mãlõtlõt rar kããlõt ñan bõjrak jãn aer jum̦ae kakien in ñan bar kõkããle tampel̦ eo. Kõn men in, kar kõtl̦o̦k an jerbal eo wõnm̦aanl̦o̦k wõt m̦ae iien eo Kiiñ Dariõs ekar kamãlim aer kõm̦m̦ane jerbal in.—Ezra 5:11-17; 6:6-12.
Kwõj Ke Lo Ta eo Zekaraia ear Loe?
7 Ewõr juon oktak ear bõktok el̦ap aenõm̦m̦an ñan ro rej kalõk tampel̦ eo. Ta oktak eo? Ilo 520 B.C.E. eo, juon kiiñ ekããl etan, Darius I, ear tõl Põrsia. Ilo iiõ eo kein karuo in an tõl, ear lo bwe kien eo me kar kõmo̦ik aer kalõke tampel̦ eo ear juon men me en̦ae kien. Kõn men in, ear lel̦o̦k mãlim ñan aer kadedeikl̦o̦k jerbal eo. (Ezra 6:1-3) Ennaan in el̦ap an kar kailbõk aolep—ak ejjab men eo dein ear wal̦o̦k. Kiiñ eo ear jiroñ armej ro jãn ipel̦aakier bwe ren bõjrak jãn aer irõjl̦o̦k jerbalin ekkal eo im bwe ren ellel̦o̦k jããn im kein jipañ ñan rejetake jerbal eo! (Ezra 6:7-12) Im kõn wõt men in, ri-Ju ro rar kadedeikl̦o̦k aer kalõk tampel̦ eo emãn jim̦a iiõ tokãlik ilo 515 B.C.E. eo.—Ezra 6:15.
Kwõj Ke Lo Ta eo Zekaraia ear Loe?
16 Bar juon wãween Jeova ej letok naanin tõl ko an ej ikijjeen “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt.” (Matu 24:45) Ewõr iien, ri-karejar in emaroñ letok naanin tõl ko me jejjab lukkuun mel̦el̦e kaki. Ñan waanjoñak, remaroñ tipdikitok naanin tõl ko ñan kõpooj kõj ñan ad maroñ deor jãn juon l̦añ ak jorrããn el̦ap me ej pojakin wal̦o̦k im jej l̦õmn̦ak bwe emaroñ jab jelõt jikin eo jej pãd ie. Ak jemaroñ l̦õmn̦ak bwe el̦ap an baj l̦e jãn joñan an ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt kajjioñ kõjparok ilo iien an wal̦o̦k juon nañinmej el̦ap (ak pandemic). Ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane ñe jej l̦õmn̦ak bwe ejjab lukkuun ekkar naanin tõl ko rej litok ñan kõj? Jemaroñ l̦õmn̦ak kõn wãween an kar ri-Israel ro bõk tokjãn ke rar pokake naanin kakapilõklõk eo kar lel̦o̦k ñan er ikijjeen Joshua im Zirubbabel. Jemaroñ bareinwõt l̦õmn̦ak kõn bwebwenato ko jet ilo Baibõl̦ me em̦õj ad kar riiti. Ewõr iien armej ro an Jeova rar bõk naanin tõl ko me ippãn armej emaroñ ãinwõt ñe rar jab ekkar ak tokãlik rar lo bwe ear juon menin lo̦mo̦o̦ren mour ko aer.—Eka. 7:7; 8:10.
Kũbwij Naanin Anij
w93 6/15 32 pãr. 3-5
Kwõmaroñ ke Lõke Baibõl̦ Eo?
Jããn jiddik in kar kõm̦m̦an ilo jikin kweilo̦k eo etan Tarsus, me ej pãd iturõk iturearin aelõñin Turkey ilo raan kein. Jããn jidikdik in kar kõm̦m̦an ilo iien eo Kabna eo an Põrsia etan Mazaeus ear tõl ilo iiõ ko 400 B.C.E. Jããn in ej kwal̦o̦k kõn e ãinwõt kabna eo an “Ãneo Iturilikin Upretis”.
Ak etke elukkuun kãitoklimo naan kein? Kõnke kwõnaaj loe ejja taitõl̦ in wõt ilo Baibõl̦ eo am̦. Ezra 5:6–6:13 ej kwal̦o̦k bwe Kiiñ Dariõs in Põrsia eo im juon kabna etan Tatenai rar jejel̦o̦k ñan doon. Men eo remaroñ kar jeje kake ej ikijjeen an ri-Ju ro bar kõkããle tampel̦ eo aer ilo Jerusalem. Ezra ekar juon eo etijem̦l̦o̦k ilo an kõm̦m̦an kaape in Kien eo an Anij, im jemaroñ kõtmãne bwe ear lukkuun m̦ool im jejjet men ko ear jei. Kwõnaaj loe bwe ilo Ezra 6:6 (UBS) ear n̦aetan Tatenai “kom̦ja eo an Ãneo Iturilikin Upretis.”
Ezra ear je naan kein ilo enañin 460 B.C.E. eo, enañin 100 iiõ ko m̦okta jãn aer kõm̦m̦ane jããn jiddik in. Jet armej remaroñ l̦õmn̦ak bwe taitõl̦ eo an juon ri-utiej in etto ej baj juon men dikdik wõt. Bõtab el̦aññe kwõmaroñ lõke men dikdik ko ri-jeje Baibõl̦ ro rar je, men in ejjab ke kal̦apl̦o̦k am̦ lõke im tõmak men ko jet rar je?
JUL̦AE 10-16
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | EZRA 7-8
“Kõm̦m̦an Ko An Ezra Rar Bõktok Nõbar ñan Jeova”
Katak—Ewõr Tokjen Im Ekalañliñ
8 Aet, yokwe eo ad kin Nan eo an Jehovah en walok jen buruõd, unjen eñjake ko ad. Jej aikwij mõnõnõ in liñõre eon ko jej kab readi. Jej aikwij etale lemnak ko remũlal ilo jitõb, lukkun bõki ilo lemnak ko ad, im kalmenlokjen kaki. Men in ej aikwiji ad lemnak ilo ikõñ im jar. Einwõt Ezra, jej aikwij keboj buruõd ñan ad read im katak Nan eo an Anij. Kin e emwij je: “Bwe Ezra e ar kabin buruen in kabukot kien Jeova, im bwe en kõmõne, im bwe en katakin Israel kien ko im kabuñ jar ko.” (Ezra 7:10) Lale un ko jilu unin Ezra ear keboj buruen: ñan katak, ñan jerbale ilo mour eo an make, im ñan katakin. Jej aikwij lor wanjoñok eo an.
si 75 pãr. 5
Bok eo ilo Baibõl̦ Nõm̦ba 13—1 Kronikel
5 Ejjel̦o̦k juon eo em̦m̦anl̦o̦k jãn Ezra ilo an kar jejjet im m̦ool wãween an kar je men ko rar wal̦o̦k. “Bwe Ezra ear pepe ilo bũruon bwe en kappukot kien Jeova, im bwe en kõm̦m̦ane, im bwe en katakin Israel kien ko im katak ko.” (Ezra 7:10) Jeova ear jipañe ikijjeen jetõb kwõjarjar eo an. Kiiñ eo an Põrsia ear kile mãlõtlõt eo an Anij ippãn Ezra im ear lel̦o̦k ñane el̦ap maroñ im kajoor ilo jikin ko ilo Juda. (Ezra 7:12-26) Kõn an kar Jeova jipañe im kõn an l̦ap maroñ ko an jãn kien, Ezra ear maroñ ainitok im kõjerbale peba in jeje ko rem̦m̦antata.
it-1 1158 pãr. 4
Ettã Bõro
Ej Tõl Kõj ilo Jim̦we. Juon eo ej kõttãik emake im̦aan mejãn Anij emaroñ kõtmãne bwe Anij enaaj tõle. Ekar wõr an Ezra juon eddo el̦ap ñan tõl elõñl̦o̦k jãn 1,500 em̦m̦aan jãn Babil̦on ñan Jerusalem, ekoba bũrij ro, ri-Netinim ro, im kõrã im ajri ro. Kobal̦o̦k ippãn men in, rekar bõk ippãer l̦o̦k elõñ gold im jelba ñan aer maroñ kaiboojoje tampel̦ eo ilo Jerusalem. Rekar aikuj bõk kõjparok ilo tũreep eo aer, bõtab Ezra ear jab kõn̦aan kajjitõk ippãn Kiiñ eo an Põrsia bwe en kõjerbal ri-tarin̦ae ro an ñan tõl er kõnke men in en kar kwal̦o̦k bwe ej lõke kajoor an armej. Kobal̦o̦k ippãn men in, ear ba ñan kiiñ eo im ba: “Pein am Anij ej ioon ro otemjej rej pukot E ñan em̦m̦an.” Kõn men in ear kõjjel̦ãik armej ro bwe ren jitlo̦k, kõnke ren maroñ kõttãik er make im̦aan mejãn Jeova. Rar jar im akwel̦ap ñan Anij, im ear roñjake er im ear kõjparok er jãn an ri-kõjdat ro aer nãj kar ko̦kkure er ilo aer ilo̦k ilo tũreep eo aer ekauwõtata. (Ezr 8:1-14, 21-32) Anij ear lukkuun buñbũruon ippãn ri-kanaan Daniel, eo me ear jipo̦kwe ilo Babil̦on, ikijjeen an kar jilkinl̦o̦k juon enjel̦ kõn juon pijen, kõnke Daniel ear kõttãik e make im̦aan mejãn Jeova ilo an kappukot tõl im mel̦el̦e ko jãne.—Dan 10:12.
Kũbwij Naanin Anij
Katak ko Relap Jen book in Ezra
7:28–8:20—Etke elõñ ian ri Jew ro ilo Babylon rar makoko in wanliñlok ibben Ezra ñan Jerusalem? Meñe emwij an motlok 60 yiõ ko jen ien eo ke kumi in Ri Jew ro mokta rar jeblak ñan kabijukned, mour eo ilo Jerusalem ejañin wõr wõnmanlok ko ie. Jeblak ñan Jerusalem ej melelen bar jino juõn mour ekãl iumin wãwen ko rebin im rekauwatata. Wãwen eo ilo Jerusalem ilo ran ko kar jab juõn wãwen mour emõn ñan Ri Jew ro im elap air wõnmanlok ilo mour ilo Babylon. Bareinwõt kin kauwatata eo ilo ial eo air ñe renaj jeblak. Armij ro rar aikwiji juõn tõmak ekajur ilo Jehovah, juõn kijejeto kin kabuñ eo emol, im beran in emmakit ñan Jerusalem. Ezra ear aikwij kakajur e make ikijen jibañ jen Jehovah. Jen nan in rejañ eo an Ezra, 1,500 family ko—joñan in 6,000 armij rar emmakit. Elikin an Ezra bar kõmman jet karõk ko, 38 Ri Levi im 220 Ri Nethinim ro rar emmakit im jeblak.
JUL̦AE 17-23
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | EZRA 9-10
“Men Ko Rekõmmetak Rej Wal̦o̦k jãn Ad Jab Pokake”
Katak ko Relap Jen book in Ezra
9:1, 2—Ewi joñan kauwatata eo ej walok ilo air belele ibben armij ro ilo eneo? Ailiñ eo emwij an jeblak e eo ej ri kejbãrok kabuñ eo an Jehovah mae ien ej itok Messiah eo. Belele ibben ri ailiñ ko jet kar juõn men ekauwatata ñan kabuñ eo emol. Kinke jet rar kõmman kwon ñan belele ibben armij ro rej kabuñ ñan ekjap, ejjab to aolepen ailiñ eo enaj kar kobalok ibben ailiñ ko an pagan. Kabuñ eo erreo emaroñ kar jako jen mejen lal. Inem, ñan wõn, Messiah eo enaj kar itok ñan e? Eñin unin Ezra ear lukkun bwilõñ ke ear lo ta eo ear walok!
w09 10/1 10 pãr. 6
Ta eo Jeova Ej Kajjitõk bwe Jen Kõm̦m̦ane?
Ad m̦õn̦õn̦õ in pokake ej bõktok jeraam̦m̦an ko. Moses ear je im ba: “kwõn pokake kien ko an Jeova . . . ko ij jiroñ eok kake rainin ñan am̦ jeraam̦m̦an.” (Eoon 13) Aet, aolep kien ko an Jeova ak aolep men ko ej kajjitõk bwe jen kõm̦m̦ani ej ñan em̦m̦an eo ad. Ejjel̦o̦k pere bwe ej ãindein kõnke Baibõl̦ ej ba bwe “Anij yokwe.” (1 Jon 4:8) Kõn men in, ej letok wõt kien ko me jenaaj bõk tokjãn jãni ñan indeeo. (Aiseia 48:17) Ilo ad kõm̦m̦ani aolep men ko Jeova ej kajjitõk ippãd bwe jen kõm̦m̦ani, men in enaaj jipañ kõj kiiõ bwe jen maroñ jeor jãn apañ ko renãj wal̦o̦k jãn ad jab pokake Jeova im enãj tõll̦o̦k kõj ñan jeraam̦m̦an ko ilju im jekl̦aj ium̦win tõl eo an Aelõñ eo an.
Kũbwij Naanin Anij
Katak ko Relap Jen book in Ezra
10:3, 44—Etke rar jilkinlok ajiri ro bareinwõt ibben jineir? Elañe ajiri ro rar bed wõt, ilo mol elõñ ian kõrã rein rar jilkinlok ir renaj kar bar jeblaktok kin wõt ajiri ro im renaj kar lõñlok. Bareinwõt, ajiri ro redik rej aikwiji jineir.
JUL̦AE 24-30
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | NIHIMAIA 1-2
“Iar Jar Ñan Anij”
Kõmman Bwe Jehovah En Bedwõt Imam Ien Otemjej
5 Jet ien, jenaj aikwij jar ilo idiñ ñan bõk jibañ jen Anij. Ilo juõn ien, King Artaxerxes in Persia ear kile bwe ri ititõk Nehemiah ear buromõj. “Ta eo kwoj kajitõk?” king eo ear kajitõk. “Ein drein [Nehemiah] ar kajitõk ñõn Anij ilo lõñ ko.” Nehemiah ear jar ilo tukadu. Ak, Anij ear uak jar eo an, kinke king eo ear kamelim Nehemiah bwe en bar kalek worwor ko ilo Jerusalem. (Read Nihimaia 2:1-8.) Aet, jar ilo ejelok ainikien im ekadu ej bar lap an wõr tokjen.
be 177 pãr. 4
Kõnono ilo Naan ko Am̦ Make (Extemporaneous Delivery)
Ñe kar kajjitõk ippam̦ bwe kwõn kõmel̦el̦eik tõmak eo am̦ ilo iien eo kwõjjab kõtmãne kake, ta eo enaaj jipañ eok bwe en em̦m̦an wãween am̦ uwaak? Eokwe kwõn anõke joñak eo an Nihimaia, eo me ear jar ilo bũruon m̦okta jãn an kar uwaake juon kajjitõk jãn Kiiñ Artaxerxes. (Nih. 2:4) Tokãlik m̦õkaj im ejaake juon laajrak in wãween am̦ kõnono ilo l̦õmn̦ak eo am̦. Buñtõn ne ko ñan am̦ maroñ kõm̦m̦ane men in emaroñ laajrak ilo wãween in: (1) Kããlõt juon ak ruo boin ko me kwõj aikuj kõjerbale ilo am̦ naaj kõmel̦el̦e (kwõmaroñ kããlõt ñan kõjerbal boin ko ilo bok eo Reasoning From the Scriptures). (2) Kããlõt eoon ko kwõnaaj kõjerbali ñan rejetake boin ko kwõj kõmel̦el̦eiki. (3) Kõm̦m̦ane juon bũl̦ããn kõn wãween am̦ naaj jino kõmel̦el̦eik armej eo ilo jouj bwe en maroñ m̦õn̦õn̦õ in roñjake. Innem jino am̦ kõnono.
Kũbwij Naanin Anij
w86 2/15 25
Kabuñ eo Em̦ool Ej Bõk Anjo̦
Jaab, kõnke wãween eo ilo Jerusalem ej juon men me Nihimaia ekar jar kake “raan im boñ” ium̦win jejjo iien. (1:4, 6) Ke ear pel̦l̦o̦k juon iien ñan an kwal̦o̦k ñan Kiiñ Artaxerxes kõn kõn̦aan eo an ñan bar kalõk wõrwõrin Jerusalem, Nihimaia ekar bar jar juon alen, ãinwõt an kõn kar bar kõm̦m̦ane m̦okta. Jeova ekar uwaake jar in ikijjeen an kar wal̦o̦k juon naan in keeañ ñan bar kalõk wõrwõr eo ilo Jerusalem.
Men eo Jej Katak Jãne: Nihimaia ear reilo̦k ñan Jeova kõn naanin tõl. Kõj bareinwõt ñe jej jelm̦ae pepe ko rel̦l̦ap, jej aikuj “niknik ilo jar” im kõm̦m̦an ekkar ñan naanin tõl ko an Jeova.—Rom 12:12.
JUL̦AE 31–O̦KWÕJ 6
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | NIHIMAIA 3-4
“Kwõj Ke L̦õmn̦ak Bwe Kwõlukkuun Baj Aorõk Ñan Am̦ Kõm̦m̦an Jerbal?”
Katak ko Relap Jen Book in Nihimaia
3:5, 27. Jen jab watõk jerbal ko jej kõmmani kin peid ak jej kajerbal kajur ko ad ñan kõmmani ñan tokjen eo an kabuñ eo emol bwe ej juõn men ettã, einwõt “ro re utiej” jen Tekoa. Ijellokin men in, jen kajeoñe Ri Tekoa ro rettã ro rar mõnõnõ in lelok ir make.
Ta eo Jeova Enaaj Kõm̦m̦an bwe Kwõn Erom?
11 Elõñ iiõ ko tokãlik, lim̦aro nejin Shallum rar jet iaan ro Jeova ear kõjerbal er ñan kalõke wõrwõrin Jerusalem. (Nih. 2:20; 3:12) Meñe jemãer ear juon irooj, lim̦arein nejin Shallum rar m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane jerbal in epen im kauwõtata. (Nih. 4:15-18) Relukkuun kar oktak jãn em̦m̦aan ro reutiej jãn Tekoa, me “rar m̦akoko” in kõttãik er im bõk kun̦aaer ilo jerbal eo! (Nih. 3:5) Baj l̦õmn̦ak kõn joñan an lim̦arein nejin Shallum kar m̦õn̦õn̦õ ke ear dedel̦o̦k aer kalõke wõrwõr eo ium̦win 52 raan! (Nih. 6:15) Ilo raan kein ad, kõrã ro jeid im jatid rej m̦õn̦õn̦õ in jipañ ilo juon jerbal eaorõk, ej jerbalin ekkal im jerbal dikdik ko me rej kõm̦m̦ani ilo jikin ko em̦õj ajil̦o̦k ñan Jeova. Kapeel ko aer, aer m̦õn̦õn̦õ in jipañ, im aer tiljek ej men ko jej aikuji ñan lo tõprak ilo jerbal rot in.
Kaddeklok Lemnak Eo An Christ Kin Utiej
16 Ri Christian ro aolep, ro redik im ritto, rej aikwij kaddek lemnak eo an Christ kin utiej. Ilo congregation eo, elõñ men ko jej aikwij kõmmani. Elañe rej kajitõk bwe jen kõmmani men ko meñe rettã jen jab makoko in kõmmani. (1 Samuel 25:41; 2 Kiñ 3:11) Jemen im jinen ajiri ro, komij rejañ ke ajiri ro nejõm im jodikdik ro ñan jerbal ilo mõnõnõ ilo jabdewõt jerbal rej lilok ñan ir, jekdon elañe ilo Kingdom Hall eo, ilo juõn kwelok elap, ilo jikin eo jej kõmman kwelok elap ie? Rej lo ke am kõmman jerbal ko rettã? Juõn brother, eo ej jerbal kiõ ilo jikin laplap eo an Ri Kennan ro an Jehovah ilo New York, ear kememej ilo alikar kin joñok eo an jemen im jinen. Ear ba: “Wãwen air karreo imõn kwelok eo Kingdom Hall ak jikin eo rar kõmman kwelok eo elap ie ear kalikar bwe rar lukkun kaorõke. Ekkã air mõnõnõ in bõk kunair ilo jerbal ko ewõr tokjeir ñan congregation eo, ro jeid im jatid, meñe rar lukkun ettã. Lemnak rot in ear jibañ iõ ñan bõk ilo mõnõnõ jabdewõt jerbal ilo Bethel.”
Kũbwij Naanin Anij
Katak ko Relap Jen Book in Nihimaia
4:17, 18—Ewi wãwen juõn armij emaroñ kõmman jerbal in ekkal kin juõn wõt pã? Ñan ro rej bõk ine ak men ko reddo menin ejamin juõn abañ ñane. Ñe emwij an likit men ko ej kotaki na ion bõran ak aeran, emaroñ debij kin juõn wõt pã ak “kin pein eo juõn e ar bõk ken tõrinae eo an.” Ri ekkal ro im rej aikwiji pã ko peiir jimor “e ar kañõrñõr e kin jãji, im ein drein ej kalek.” Rar bojak in tarinae elañe ri kijirãt ro air rar itok nae ir.
O̦KWÕJ 7-13
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | NIHIMAIA 5-7
“Nihimaia Ear Kõn̦aan Jerbal Ñan Ro Jet, Jab bwe Ro Jet Ren Jerbal Ñane”
w02 11/1 27 pãr. 3
Ro Rar Rejetake Kabuñ eo Em̦ool —Ilo Tõre ko im Kiiõ
Nihimaia ekar jab baj jipañ wõt kõn iien ko an im kapeel ko an wõt, ak ear bar jipañ kõn men ko jet. Ekar bar kõjerbal men ko m̦weien ñan an rejetake kabuñ eo em̦ool. Ekar kõjerbal jããn ko an make ñan bar wiaik ri-Ju ro jein im jatin bwe ren rõl̦o̦k jãn aer kõm̦akoko. Ekar lel̦o̦k jããn ilo an jab kõm̦m̦an orl̦o̦k. Ekar jab ‘kaddouk kien ko’ n̦a ioon ri-Ju ro ikijjeen an akwel̦ap bwe ren lel̦o̦k on̦ããn an jerbal ãinwõt juon kabna. Ijello̦kun an nãj kar kõm̦m̦ane men in, ekar kõm̦m̦an bwe en pel̦l̦o̦k wõt m̦weo im̦õn ñan an maroñ naajdik ‘jibukwi lemñoul em̦m̦aan, ekoba ro me rar kobal̦o̦k ippãn jãn aelõñ ko jet.’ Kajjojo raan ekar kõm̦m̦ane ‘juon kau koman, jiljino jiip ko rem̦m̦antata kab elõñ bao ko’ ñan ro rar m̦õñã ippãn. Bareinwõt l̦o̦kun kajjojo joñoul raan ej lel̦o̦k ñan er “wain wãween otemjej”—aolepen men kein ear kõm̦m̦ani kõn jããn ko an make.—Nihimaia 5:8, 10, 14-18.
“Pã ko Peim̦ Ren Jab M̦õjn̦o̦”
16 Ikijjeen jipañ eo jãn Jeova, Nihimaia im RiJu ro jet rar kõkajoor peier ilo kõkkar im jino bar kalõk wõrwõr eo ilo Jerusalem. Rar maroñ kadedel̦o̦k jerbal eo ium̦win 52 wõt raan! (Nihimaia 2:18; 6:15, 16, UBS) Bõtab, Nihimaia ear jab baj tõl jerbal in. Ear bareinwõt jerbal ippãn armej ro ilo aer kalõke wõrwõr eo. (Nihimaia 5:16) Ãindeinl̦o̦k wõt, elõñ em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej anõke joñak in an Nihimaia ilo aer jipañ ilo jerbalin ekkal ko ilo doulul in im ilo aer karreoik Im̦õn Kweilo̦k eo aer im kõkããli men ko rejorrããn ie. Rej bareinwõt jipañ im kõkajoor rũttõmak ro m̦õttaer me el̦ap aer inepata ilo aer kwal̦o̦k naan ippãer im lol̦o̦k er ñan kõkajoor er.—Riit Aiseia 35:3, 4, UBS.
w00 2/1 32
Ewi Wãween an Jeova Naaj Keememej Eok?
Aolep iien Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ippãn Anij, an “keememej” juon men ej mel̦el̦ein bwe enaaj kõm̦m̦ane juon men em̦m̦an. Ñan waanjoñak, ãlikin an kar wal̦o̦k ibwijleplep eo ium̦win 150 raan, “Anij ear keememej Noa. . . , Anij ear kõm̦m̦an bwe juon kõto en itok ioon lal̦, im dãn ko rej pããtl̦o̦k.” (Jenesis 8:1) Jibukwi iiõ ko tokãlik, ke ri-Pilistia ro rar kapilouki Samson im lukwõje pein kõn jeen, Samson ear jar im ba: “O Jeova Anij, Kwõn keememej eõ, ij akwel̦ap ñan Eok, im kõkajoor eõ, ij akwel̦ap ñan Eok, alen in wõt.” Jeova ear keememej Samson ikijjeen an kar lel̦o̦k ñane kajoor ekanooj l̦ap bwe en maroñ idenon̦e ñan e make n̦ae ri-kõjdat ro an Anij. (Ekajet 16:28-30) Ikijjeen Nihimaia, Jeova ear kõjeraam̦m̦an an kate kõn jerbal ko an, innem kabuñ eo em̦ool ear bar jepl̦aak ñan Jerusalem.
Kũbwij Naanin Anij
“Kwon Anjo Ion Nana Kin Emmõn”
15 Kein kajilu, ri kijirãt ro an Nihimaia rar kajerbal juõn ri ketak, Shemeaia ri Israel eo, ñan mone Nihimaia bwe en jab lor kien Anij. Shemeaia ear ba ñan Nihimaia: “Jen wõnmae dron ilo imõn Anij, iloan tempel eo, im jen kili aor ko in tempel: bwe re naj iten mõn yuk.” Shemeaia ear ba bwe rar iten mõn Nihimaia bwe en mij ak bwe Shemeaia emaroñ kejbãroke ikijen an tilekek ilo mweo imõn Anij. Bõtab, Nihimaia ear jab juõn priest. Enaj ke kar kokkure kien Anij ñan an kajeoñ im bok lomor? Nihimaia ear uak: “Wõn eo ej einwõt ña en kõnan dreloñ iloan tempel eo bwe en kejbãrok an mour? I jamin dreloñ.” Etke Nihimaia ear jab lorak ilo aujid in rar karõke kin e? Kinke ear jelã kake bwe meñe Shemeaia kar Ri Israel eo mõttan, “Anij e ar jab jilkintok e.” Ilo mol, juõn ri kanan emol eban rejañ e bwe en kokkure kien Anij. Bar juõn alen, Nihimaia ear bõk anjo ion ri jumae ro renana. Ejjab to tokelik ear ba: “Ein drein ar kamwijlok worwor eo ilo roñoul lailim ran, ilo aliñ Ilul, iomin limñoul ruo ran.”—Nihimaia 6:10-15; Bwinbwin 1:51; 18:7.
O̦KWÕJ 14-20
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | NIHIMAIA 8-9
“Lañlõñ in Jeova Ej Ami Kajoor”
Men ko Jemaroñ Katak jãn Juon Jar Ejejjet im Em̦m̦an
2 Juon allõñ m̦oktal̦o̦k jãn kar kweilo̦k el̦ap in, ear dedel̦o̦k an Ri Ju ro kalõk wõrwõr in Jerusalem. (Nihimaia 6:15) Ium̦win 52 wõt raan, rein rar maroñ kadedel̦o̦k jerbal in aer. Innem, ilo raan eo kein kajuon ilo allõñ eo tok juon etan Tishri, rar kweilo̦k ippãn doon ilo mel̦an eo ilo Jerusalem. Etke? Bwe ren roñjake an Ezra im Ri Livai ro jet riiti kien ko an Anij im kõmel̦el̦eiki. (Pija 1) Aolepen baam̦le ko ekoba ajri ro, rar jutak im roñjake jãn ke ear jibboñ ñan ñe raelep. Elukkuun em̦m̦an joñak in an Ri Israel rein ñan kõj rainin. Meñe jej jijet ilowaan Im̦õn Kweilo̦k eo im elukkuun em̦m̦an kõjeiied ak jet iien jemaroñ jino ad l̦õmn̦ak kõn men ko jet. Bõtab, Ri Israel rein rar lukkuun roñjake im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko rar roñjaki. Joñan, rar jino jañ ke rar kile bwe rar jab pokake kien ko an Anij.—Nihimaia 8:1-9.
Kwonaj Wõnmanlok Ke im “Etetal kin Jitõb”?
9 Lañliñ ej eñjake eo ñe juõn ej lukkun mõnõnõ. Jehovah ej “Anij e mõnõnõ.” (1 Timote 1:11; Sam 104:31) Nejin eo ej mõnõnõ ñan kõmman ankil an Jemen. (Sam 40:8; Dri Hibru 10:7-9) Im “lõñliñ in Jeova ej [ad] kajur.”—Nihimaia 8:10.
10 Lañliñ eo me ej itok jen Anij ej bõktok juburu emũlal ñe jej kõmman ankil an Anij ilo ien ko rebin, ien ko rekaburomõjmõj, ak ien jej bõk matõrtõr. Ilo mol, “jelalokjen kin Anij” ej bõktok ñan kij mõnõnõ! (Jabõn Kennan Ko 2:1-5) Kõtan eo ad emõnõnõ ibben Anij ej bedbed ion jelãlokjen ejimwe koba tõmak ilo E im ilo binmour eo an Nejin. (1 Jon 2:1, 2) Ad bed ilo dolul in jimjãn jimjatin ibelakin lal ej bar juõn unin ad mõnõnõ. (Zephaniah 3:9; Haggai 2:7) Kejatdikdik in Ailiñ eo ad im jerammõn eo elap ñan keañ kin news eo emõn ej kalañliñ kij. (Matu 6:9, 10; 24:14) Bareinwõt kejatdikdik eo ad ñan bok mour indio ej bõktok mõnõnõ. (Jon 17:3) Kinke kejatdikdik in ekanuij emõn ej bed ibbeir, jej aikwij “lõñliñ wõt.”—Duteronomi 16:15.
Kũbwij Naanin Anij
it-1 145 pãr. 2
Kajin Aramaic
Ãlikin jejjo iiõ ko in an kar ri-Ju ro jepl̦aak jãn aer kar jipo̦kwe ilo Babil̦on, bũrij eo Ezra ear riiti bokin Kien eo ñan ri-Ju ro me rar kweilo̦k ilo Jerusalem, im elõñ iaan ri-Livai ro rar kõmel̦el̦eik Kien eo ñan armej ro, Nihimaia 8:8 ej ba: “Im rar kõnono ilo bok eo, ilo kien Anij, alikkar; im rar kõmel̦el̦eik e, innem rar mel̦el̦e kake.” Aer kar kõmel̦el̦eik Kien eo emaroñ kar mel̦el̦ein bwe rar ukok im bar kõmel̦el̦eik l̦o̦k mel̦el̦e ko jãn kajin Hibru ñan kajin Aramaic, unin aer kar kõm̦m̦ane men in emaroñ kar kõnke ri-Hibru ro rar katak im kõnono kajin Aramaic ke rar pãd ilo Babil̦on. Ejjel̦o̦k pere bwe aer kar kõmel̦el̦eik Kien eo ear kitibuj aer kar kõm̦m̦ane ilo juon wãween me enãj kõm̦m̦an bwe ri-Ju ren lukkuun mel̦el̦e kõn aorõkin men eo Ezra ear kõnono jãne, meñe rar mel̦el̦e kajin Hibru.
O̦KWÕJ 21-27
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | NIHIMAIA 10-11
“Rekar Kaarmejjeteik Er Make ñan Jeova”
Juõn Jerusalem Emol Ñan Ãt Eo Etan
13 “Bujen emol” eo rar kabin e ilo ran ko an Nehemiah ear keboje armij ro an Anij kin ran in aje eo kin worwor in Jerusalem. Ak bar juõn men eaorõk ear aikwij air lale. Kiõ ke emwij kabole kin juõn worwor elap ibben 12 kejam in worwor ko, Jerusalem ear aikwij elõñlok armij ro. Meñe jet Ri Israel ro rar jokwe ie, “A jikin kwelok eo e katbwil; im reit armij iloan.” (Nihimaia 7:4) Ñan kamadmõde abañ in, armij ro rar “bukot kin kakõle ko, in ãñintok juõn ian joñoul bwe en jokwe ilo Jerusalem, jikin kwelok eo e kwojarjar.” Mõnõnõ in uak ñan karõk in, ear kamakit armij ñan “kamõnõnõik armij otemjej ro rar kõnan mõke lelok ir bwe ren jokwe ilo Jerusalem.” (Nihimaia 11:1, 2) Ear juõn joñok emõn ñan ri kabuñ ro remol rainin ro me wãwen ko ibbeir ear maroñ kõmman bwe ren emmakit ñan ijo elaplok air aikwiji jibañ jen Christian ro reritto!
w86 2/15 26
Kabuñ eo Em̦ool Ej Bõk Anjo̦
An kar ri-Israel ro likũt men ko m̦weieer im em̦m̦akũt ñan Jerusalem enãj kar kõm̦m̦an bwe ren jol̦o̦k jããn im ewõr men ko remaroñ kar kapañ aer kõm̦m̦ane men in. Ro me rar mour im jokwe ilo jikin kweilo̦k Jerusalem remaroñ kar loe im iioon elõñ kain kauwõtata ko. Meñe rar pãd ilo wãween kein, ak ro jet rar watõk ro rar volunteer bwe ej tõllo̦kier ñan nõbar im kam̦m̦oolol er im ñan jar kõn er bwe Jeova en kõjeraam̦m̦an er.
Anij Enaaj Buñbũruon Ippãd Ñe Jej Kwal̦o̦k Ad Tõmak
15 Ke jaar wũjlepl̦o̦k mour eo ad ñan Jeova, jaar kallim̦ur ñane bwe jenaaj kõm̦anm̦an ankilaan jekdo̦o̦n ta. Jaar jel̦ã bwe ñan ad maroñ kajejjete kallim̦ur in, ewõr iien jenaaj aikuj kaarmejjeteik kõj make. Bõtab, jenaaj ke m̦õn̦õn̦õ in kaarmejjeteik kõj make el̦aññe kar kajjitõk ippãd ñan kõm̦m̦ane juon jerbal ejjab lukkuun em̦m̦an ippãd? El̦aññe jej kaarmejjeteik kõj make im m̦õn̦õn̦õ in pokake Anij eo ad, jej kwal̦o̦k ad tõmak. Bõlen jemaroñ bũrom̦õj kõn men ko jej kaarmejjeteiki, bõtab aolep iien jeraam̦m̦an ko Jeova enaaj litok ñan kõj kõn ad pokake wõt renaaj l̦apl̦o̦k im em̦m̦anl̦o̦k jãn men ko jej kaarmejjeteiki. (Malakai 3:10) Ak ta kõn jiroñ eo nejin Jepta? Ta kar l̦õmn̦ak eo an kõn men eo jemãn ear kallim̦ur kake?
Kũbwij Naanin Anij
Katak ko Relap Jen Book in Nihimaia
10:34—Etke armij ro rar aikwij bõktok kane ko? Katok kin kane kar jab kakien kake ilo Kien Moses. Men in ear walok kinke rar aikwiji. Rar aikwiji elõñ kane ko ñan air tile men in katok ko ion lokatok eo. Alikar bwe, ear jab kanuij lõñ Ri Nethinim ro, me rejjab Ri Israel ro im rar jerbal einwõt ri karejar ilo temple eo. Kin menin, rar aikwij kõmman kãlet ko bwe ren lale bwe en wõr wõt kane ko.
O̦KWÕJ 28–JEPTÕM̦BA 3
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | NIHIMAIA 12-13
“Kwal̦o̦k Am̦ Tiljek ñan Jeova ñe Kwõj Kããlõt Ro M̦õttam”
it-1 95 pãr. 5
Ri-Amon
Ãlikin aer kar kadiwõjl̦o̦k Tobaia jãn tampel̦ eo, kar riiti im jerbale Kien eo an Anij ilo Duteronomi 23:3-6 me ej kamo an ri-Amon ro im ri-Moab ro del̦o̦ñl̦o̦k n̦a ippãn ri-Israel ro. (Nih 13:1-3) Kien in me kar kõm̦m̦ane ilo enañin 1,000 iiõ ko remootl̦o̦k kõn an kar ri-Amon ro im ri-Moab ro m̦akoko in jipañ ri-Israel ro ke rar itõn tõparl̦o̦k Ãneen kallim̦ur eo, ej mel̦el̦ein bwe rejjab maroñ erom ro uwaan aelõñin Israel kõn aolep maroñ ko im jeraam̦m̦an ko me ej pãd ippãn juon eo me ej uwaan aelõñin Israel. Bõtab men in ejjab mel̦el̦ein bwe ri-Amon ro im ri-Moab ro rejjab maroñ kõm̦m̦ao ak jokwe ippãn ri-Israel ro im bõk tokjãn jãn jeraam̦m̦an ko me rej pãd ippãn armej ro an Anij. Men in ej alikkar ikijjeen Zilek, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, im ej m̦õttan ri-tarin̦ae ro reutiej an Devid, im bareinwõt kõn bwebwenato in Rut eo me ej juon ri-Moab.—Ru 1:4, 16-18.
Em̦õj Kokwõjarjar Kom̦
5 Riit Nihimaia 13:4-9 (UBS). Jej mour ibwiljin armej ro me elukkuun nana im ettoon kõm̦m̦an ko aer. Eñin unin jet iien epen ñan ad dãpij wõt ad kwõjarjar ak erreo. Jen lale waanjoñak eo kõn Ilaieshib im Tobaia. Ilaieshib ear Bũrij eo El̦ap im Tobaia ear juon Ri Amon im juon iaan ri utiej ro an kiiñ eo an Põrsia. Tobaia im ro m̦õttan rar lukkuun jum̦aiki Nihimaia ke ear kalõke wõrwõrin Jerusalem. (Nihimaia 2:10, UBS) Ekkar ñan kien ko an Anij, ear mo an Ri Amon ro del̦o̦ñ ilo tampel̦ eo. (Duteronomi 23:3) Ak etke Ilaieshib ear kõm̦m̦an jikin Tobaia ilo tampel̦ eo?
6 Ewõr jilu un ko: M̦oktata, Tobaia ear epaake baam̦le eo an Ilaieshib. Kein karuo, Tobaia im l̦eo nejin etan Jehohanan rar pãlele kõrã in Israel im elõñ Ri Israel rar kautieje Tobaia. (Nihimaia 6:17-19, UBS) Kein kajilu, juon iaan l̦õm̦aro jibwũn Ilaieshib etan Manassa ear pãlele ippãn lio nejin Sanballat, kabna eo an Ri Sameria me ear lukkuun epaake Tobaia. (Nihimaia 13:28, UBS) Kõnke ear wõr kadkadin l̦õm̦arein ñan doon, bõlen eñin unin Bũrij L̦apl̦ap Ilaieshib ear kobal̦o̦k ippãn Tobaia im m̦õttaiki. Ilaieshib ear roñjake men ko Tobaia ear ba bwe en kõm̦m̦ani meñe Tobaia ear jab juon Ri Israel im ear jum̦ae jerbal ko an armej ro doon Anij. Bõtab, Nihimaia ear kwal̦o̦k an tiljek ñan Jeova ilo an kar jonabõjl̦o̦k aolep men ko m̦weien Tobaia jãn tampel̦ eo.
w96 3/15 16 pãr. 6
Ad Iiooni Men ko Rekõm̦m̦an an Pen ad Tiljek
6 El̦aññe jej tiljek wõt ñan Jeova Anij, jenaaj kõjparok kõj jãn ad m̦õttãik aolep ro me rej ri-kõjdat an Anij. Eñin unin rijjilõk Jemes ear je im ba: “Kom̦ ri-lejãn, kom̦ij jab jel̦ã ke bwe eo ej jem̦jerãik lal̦ in ej kõjdate Anij? Kõn men in, jabdewõt eo ekõn̦aan jem̦jerãik lal̦ in ej make kõm̦m̦an bwe en ri-kõjdat an Anij.” (Jemes 4:4) Jekõn̦aan bõk tiljek eo me ear bar wõr ippãn Kiiñ Devid ke ear ba: “O Jeova, Ijjab dike ro rej kõjdat Eok ke? Im ijjab bũrom̦õj kõn ro rej jutak jum̦ae Eok ke? I kõjdat er kõn kõjdat el̦aptata; ij likũt er aõ ri-kõjdat.” (Sam 139:21, 22) Jejjab kõn̦aan kõm̦m̦ao ak jem̦jerãik juon eo ejjab bõjrak jãn an kõm̦m̦ani men ko renana, kõnke jelukkuun oktak jãn er. Ñe jenaaj tiljek ñan Anij, men in ejjab ke naaj kõjparok kõj jãn ad kobal̦o̦k ak aetõl jabdewõt ri-kõjdat an Jeova, meñe jej pãd ippãer ak meñe jej alwõje er ilo TV?
Kũbwij Naanin Anij
it-2 452 pãr. 9
Kõjañjañ im Al
l ear juon men ear lukkuun aorõk ilo tampel̦ eo. Men in ear lukkuun alikkar jãn elõñ iaan eoon ko me rej kwal̦o̦k kõn ri-al ro im bareinwõt kõnke kar kõjenolo̦k er im ‘kanemkwõj er jãn jerbal ko jet’ me ri-Livai ro jet rar kõm̦m̦ani bwe ren maroñ lel̦o̦k aolepen aer ñan jerbal eo aer ãinwõt ro rej al ilo tampel̦ eo. (1Kr 9:33) Kõnke rekar wõnm̦aanl̦o̦k ãinwõt juon kumi in ri Livai ro ejej uwaaer, rekar kõjenolo̦k er jãn ro jet ilo laajrakin ro rar jepl̦aak jãn Babil̦on. (Ezr 2:40, 41) Kiiñ in Põrsia eo etan Artaxerxes (Longimanus) ear kõm̦m̦an bwe er im bareinwõt kumi ko jet rejej uwaaer, ren jab kõl̦l̦ã ‘eowõj ak kõl̦l̦ã ko jet.’ (Ezr 7:24) Tokãlik, kiiñ eo ear kakien bwe ren “kõpooj ñan ro ri-al, ekkar ñan aikuj an jabdewõt raan.” Meñe rar nõbar Artaxerxes kõn kakien in, ak bõlen Ezra eo emaroñ kar kõm̦m̦ane kakien in ekkar ñan maroñ eo an me Artaxerxes ear lel̦o̦k ñane. (Nih 11:23; Ezr 7:18-26) Kõn men in, meñe aolep ri-al ro kar er ri-Livai, ak Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k kõn er ãinwõt juon kumi ejej uwaan, ilo an ba “ro ri-al, im ro ri-Livai.”—Nih 7:1; 13:10.