ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • fy isahl. 16 kk. 183-191
  • Imuli Yenu Kayithokoze Kuze Kube Nini Lanini

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Imuli Yenu Kayithokoze Kuze Kube Nini Lanini
  • Kukhona Okungenza Imuli Yenu Ithokoze
  • Izihlokwana
  • Okuhambelana Lokudingayo
  • KUQAKATHEKILE UKUZITHIBA
  • UJEHOVA UTHI EMULINI KUPHILISWANE NJANI?
  • ‘PHANGA ULALELE’
  • UTHANDO LUQAKATHEKE KAKHULU
  • IZIMULI EZENZA INTANDO KANKULUNKULU
  • LIZAKUBA NJANI IKUSASA LEMULI YENU?
  • Izinto Ezimbili Eziqakathekileyo Ezizalondoloza Umtshado Wenu
    Kukhona Okungenza Imuli Yenu Ithokoze
  • Umtshado Uyisipho Esivela KuNkulunkulu
    Hlala Usethandweni LukaNkulunkulu
  • Umtshado—Isipho Esivela kuNkulunkulu Olothando
    “Zigcineni Lisethandweni LukaNkulunkulu”
  • Kuyini Okungenza Ukuthi Imuli Yakho Ithokoze
    IBhayibhili Lifundisani Sibili?
Bona Konke
Kukhona Okungenza Imuli Yenu Ithokoze
fy isahl. 16 kk. 183-191

ISAHLUKO 16

Imuli Yenu Kayithokoze Kuze Kube Nini Lanini

1. UJehova wayefuna ukuthi izimuli zenzeni?

U-ADAMU wathaba wafa lapho uJehova emnika inkosikazi futhi waqabuka sehaya inkondlo. Inkondlo le yiyo eyaba ngeyokuqala ukulotshwa ngolimi lwesiHebheru. (UGenesisi 2:22, 23) Kodwa uMdali wayengafuni ukuthi abantwabakhe bathokoze kuphelele khonapho. Wayefuna lokuthi abantu abatshadileyo kanye lezimuli benze intando yakhe. Watshela imuli yokuqala wathi: “Zalani lande ngobunengi; wugcwaliseni umhlaba, liwubuse. Busani phezu kwezinhlanzi zolwandle lezinyoni zemoyeni laphezu kwezidalwa zonke ezihambayo emhlabathini.” (UGenesisi 1:28) Lo kwakungumsebenzi omkhulu ababezawukholisa kakhulu. Aluba u-Adamu lo-Eva bakhetha ukwenza intando kaJehova futhi bamlalela kukho konke, bona kanye labantwababo babezathokoza kakhulu.

2, 3. Kuyini okungenza ukuthi imuli ithokoze kakhulu?

2 Nxa bonke emulini besenza intando kaNkulunkulu, kuba lokuthokoza okukhulu. Umphostoli uPhawuli wabhala wathi: “Ukwesaba uNkulunkulu kulosizo ezintweni zonke, kulesithembiso ekuphileni kwakhathesi lasekuphileni okuzayo.” (1 KuThimothi 4:8) Ngakho-ke imuli izathokoza ‘ekuphileni kwakhathesi’ nxa bonke ngekhaya bemesaba uNkulunkulu njalo belandela imilayo yakhe eseBhayibhilini. (IHubo 1:1-3; 119:105; 2 KuThimothi 3:16) Ukulandela imilayo yakhe kuqakatheke kakhulu okokuthi lanxa kuloyedwa nje oyilandelayo izinto ziba ngcono emulini.

3 Ebhukwini leli kukhulunywe ngezimiso eziseBhayibhilini ezingenza ukuthi izimuli zithokoze. Mhlawumbe unanzelele ukuthi ezinye zakhona ziqanjwe kanengi. Ngenxa yani? Ngenxa yokuthi zingasiza izimuli ezindabeni ezitshiyeneyo. Imuli ezama ngazo zonke izindlela ukuthi izisebenzise iyakubona sibili ukuthi ukwenza intando kaNkulunkulu kuyanceda “ekuphileni kwakhathesi.” Kahle sikhangele izimiso ezine eziqakathekileyo esike saxoxa ngazo.

KUQAKATHEKILE UKUZITHIBA

4. Kuqakatheke ngani ukuthi abatshadileyo bazithibe?

4 INkosi uSolomoni yathi: “Njengedolobho eselidilikelwe ngumthangala walo unjalo umuntu ongazithintiyo.” (IZaga 25:28; 29:11) Nxa abatshadileyo befuna ukuthokoza, kuqakatheke kakhulu ukuthi ‘bazithinte,’ okutsho ukuthi bazithibe. Kodwa nxa omunye elolaka olubi kumbe eziphatha kubi kwezemacansini, kungaba lenhlupho ezingathatha iminyaka ukuzilungisa loba ezingacina sezichithe lomuzi.

5. Kumele senzeni nxa sifuna ukuba ngabantu abazithibayo, njalo ukuzithiba kungasisiza ngani?

5 Kwezinye izikhathi singehluleka ukuzithiba ngoba sazalwa silesono esasithatha kukhokho wethu u-Adamu. (KwabaseRoma 7:21, 22) Kodwa phela ukuzithiba kuyisithelo somoya. (KwabaseGalathiya 5:22, 23) Yikho-ke nxa singathandaza, sisebenzise iseluleko esisithola eMibhalweni futhi sibe labangane abazithibayo siphinde sixwaye abantu abehluleka ukuzibamba, umoya kaNkulunkulu ungasinceda ukuthi sizithibe. (IHubo 119:100, 101, 130; IZaga 13:20; 1 UPhetro 4:7) Ukuzibamba kuzasisiza lokuthi ‘sibalekele ukuxhwala kobufebe’ nxa silingwa. (1 KwabaseKhorinte 6:18) Kasisoze sibe lodlakela loba siphilele utshwala. Kanti njalo kasisoze sivuke ngolaka nxa abanye besicunula kumbe nxa izinto sezinzima. Ngakho-ke kuqakathekile ukuthi sonke sizame ukuzithiba kungelani lokuthi sibadala kumbe singabantwana.​—IHubo 119:1, 2.

UJEHOVA UTHI EMULINI KUPHILISWANE NJANI?

6. (a) U-1 Khorinte 11:3 utshengisa njani ukuthi wonke umuntu emulini ulenhloko? (b) Indoda kumele iyikhokhele njani imuli yayo nxa ifuna ukuthi ithokoze?

6 Into yesibili eqakatheke kakhulu yikwazi ukuthi wonke umuntu emulini ulenhloko. UPhawuli wakhuluma ngakho lokhu lapho esithi: “Ngifuna ukuba likwazi ukuthi inhloko yamadoda wonke nguKhristu, lenhloko yowesifazana yindoda, lenhloko kaKhristu nguNkulunkulu.” (1 KwabaseKhorinte 11:3) Lokhu kutsho ukuthi indoda yiyo okumele ikhokhele emulini, inkosikazi iyincedise njalo abantwana bona balalele abazali babo. (Kwabase-Efesu 5:22-25, 28-33; 6:1-4) Kodwa indoda kufanele ikhokhele kuhle nxa ifuna ukuthi imuli yayo ithokoze. Indoda elalela uNkulunkulu iyakwazi ukuthi ukuba yinhloko akutsho ukuthi sekumele ibe nguntandokayiphikiswa. Ilingisela uJesu, inhloko yayo. Lanxa wayezakuba “yinhloko yezinto zonke,” ‘kezelanga ukuzakhonzwa kodwa ukukhonza.’ (Kwabase-Efesu 1:22; UMathewu 20:28) Lendoda engumKhristu akumelanga izenzele umathanda, kodwa kufanele ibe lendaba lokufunwa ngumkayo labantwabayo.​—1 KwabaseKhorinte 13:4, 5.

7. Yiphi imicijo eseMibhalweni enganceda inkosikazi ukuthi yenze okufunwa nguNkulunkulu?

7 Inkosikazi ethanda uNkulunkulu yona kumele yenzeni? Kumele iphathise umkayo zikhathi zonke futhi ibambisane laye. Akufanelanga incintisane laye kumbe izame ukumbusa. LeBhayibhili lithi inkosikazi etshadileyo ‘yendile’ okutsho ukuthi ingaphansi komkayo. (UGenesisi 20:3) Nxa isitshadile iyabe ‘isisemthethweni wokuthathana,’ isilandela umthetho womkayo. (KwabaseRoma 7:2) Kodwa iBhayibhili liphinda lithi ‘ingumsizi.’ (UGenesisi 2:20) Phela ilezinye iziphiwo umkayo angelazo kanye lobuntu obutshiyene lobakhe. Ngakho-ke iyamsekela. (IZaga 31:10-31) IBhayibhili liphinda lithi inkosikazi ‘ingumngane’ womkayo, okutsho ukuthi iyamncedisa kukho konke akwenzayo. (UMalaki 2:14, The Holy Bible in Ndebele) IMibhalo iyabasiza sibili abatshadileyo ukuthi bahloniphane, indoda ihlale ikwazi ukuthi inkosikazi ingumsizi wayo lenkosikazi ihlale ikwazi ukuthi indoda iyinhloko yemuli.

‘PHANGA ULALELE’

8, 9. Kuyini okunye okunganceda bonke emulini ukuthi bakhulumisane kuhle?

8 Enye into okukhulunywe ngayo kanengi ebhukwini leli yikuthi kuqakathekile ukuthi indoda lomkayo baxoxe. Ngenxa yani? Ngenxa yokuthi kulula ukulungisa izinhlupho nxa likhuluma ngazo futhi lilalelana. Kugcizelelwe kanengi ukuthi kokubili ukukhuluma lokulalelisisa kuqakathekile. Umfundi uJakhobe wakubeka kanje: “Umuntu wonke umele aphange alalele, aphuze ukukhuluma, njalo aphuze lokuthukuthela.”​—UJakhobe 1:19.

9 Kuqakathekile lokuthi sinanzelele ukuthi sikhuluma njani. Nxa emulini abantu bekhuluma bengacabanganga, bekhakhathana futhi bechothozana ngamazwi abuhlungu, bayabe besehluleka ukukhulumisana kuhle. (IZaga 15:1; 21:9; 29:11, 20) Okutshoyo kungabe kuliqiniso sibili. Kodwa nxa usebenzisa amazwi ahlabayo, uzikhukhumeza futhi ungelandaba lokuthi okukhulumayo kubaphatha njani abanye, izikhathi ezinengi bayalimala. Amazwi ethu kumele ‘afakwe itshwayi,’ anambitheke kuhle. (KwabaseKholose 4:6) Kumele abe ‘njengamangqongqo egolide ananyekwe emcepheni wesiliva.’ (IZaga 25:11) Nxa bonke emulini bekhulumisana kuhle, kuba lula ukuthi kucine sekugeleza intokozo phakathi kwabo.

UTHANDO LUQAKATHEKE KAKHULU

10. Yiluphi uthando oluqakatheke kakhulu abatshadileyo okufanele babe lalo?

10 Ibala elithi “uthando” litholakala kanengi ebhukwini leli. Usakhumbula yini ukuthi kwathiwa yiluphi uthando oluqakatheke kakhulu? Uthando oluphakathi kwendoda lomkayo oluthiwa yi-eʹros ngesiGiriki luyawuqinisa sibili umuzi. Kanti njalo nxa abatshadileyo bephilisana kuhle, uthando lwabo luyajula kakhulu lube njengolwabangane abazwananayo. Lolu luthiwa yi-phi·liʹa ngesiGiriki. Kodwa uthando oluqakatheke kakhulukazi ngolubizwa ngokuthi yi-a·gaʹpe ngesiGiriki. Yilo olwenza sithande uJehova loJesu kanye labomakhelwana bethu. (UMathewu 22:37-39) Ibala elisetshenziswayo nxa kukhulunywa ngokuthi uJehova wasithanda ngelithi a·gaʹpe. (UJohane 3:16) Sibusisiwe ngoba lathi siyenelisa ukubatshengisa uthando lolu esitshade labo kanye labantwabethu.​—1 UJohane 4:19.

11. Uthando lubanceda njani abatshadileyo?

11 Uthando lolu oluyisiqokoqela oluthiwa yi-a·gaʹpe lunceda abatshadileyo ukuthi ‘babe lokumanyana okupheleleyo.’ (KwabaseKholose 3:14) Lwenza ukuthi babe munye futhi bazimisele ukwenzelana okuhle kanye lokusiza abantwababo. Lanxa izinto sezinzima, abantu abalothando baqhubeka bemanyene. Uthando lwenza lokuthi abatshadileyo asebekhulile baqhubeke bencedisana futhi beqakathekisana. ‘Uthando kaluzifuneli okwalo. Luhlezi luvikela, luhlezi lukholwa, luhlezi luthemba luhlezi lubekezela. Uthando kalupheli.’​—1 KwabaseKhorinte 13:4-8.

12. Chaza ukuthi ukuthanda uJehova kubanceda njani abatshadileyo ukuthi baqinise umuzi wabo.

12 Abatshadileyo kumele bathandane sibili. Loba kunjalo, uthando lwabo luqina kakhulu nxa bobabili bemthanda uJehova. (UmTshumayeli 4:9-12) Ngenxa yani? Umphostoli uJohane wabhala wathi: “Ukuthanda uNkulunkulu yilokhu: ukulalela imilayo yakhe.” (1 UJohane 5:3) Lanxa kuqondile ukuthi abazali bafundise abantwababo ukwenza intando kaNkulunkulu ngoba bebathanda, isiqokoqela kumele kube yikuthi benza lokhu ngoba befuna ukulalela umlayo wakhe. (UDutheronomi 6:6, 7) Abatshadileyo baxwaya ubufebe ngenxa yokuthi bayathandana, kodwa okuqakatheke kakhulu okungabasiza ukuthi benze njalo yikuthanda uJehova ngoba nguye ‘ozakwahlulela izifebe labo bonke abayiziphingi.’ (KumaHebheru 13:4) Kwezinye izikhathi indoda loba inkosikazi ingahlutshwa ngumkayo. Kodwa nxa imthanda uJehova izaqhubeka ilandela okutshiwo liBhayibhili. Bonke emulini bazathokoza nxa bemthanda uJehova ngoba lokhu kwenza ukuthi labo bathandane kakhulu.

IZIMULI EZENZA INTANDO KANKULUNKULU

13. UmKhristu angatshengisa njani ukuthi uqakathekisa ukwenza intando kaNkulunkulu ukwedlula loba yini?

13 AmaKhristu aphilela ukwenza intando kaNkulunkulu. (IHubo 143:10) Lokhu kutshengisa ukuthi azinikele kuye sibili. Ukwenza intando kaNkulunkulu kuzanceda izimuli ukuthi zifune kuqala izinto eziqakatheke kakhulu empilweni. (KwabaseFiliphi 1:9, 10, nwt) Ngokwesibonelo, uJesu waxwayisa wathi: “Ngize ukuxabanisa ‘indoda loyise, indodakazi lonina umalokazana loninazala—izitha zomuntu zizakuba ngabendlu yakhe.’” (UMathewu 10:35, 36) Lakanye abalandeli bakaJesu abanengi bayahlukuluzwa ngabangakibo. Lokhu kubuhlungu futhi kuyadanisa. Lanxa kunjalo, kumele sithande uJehova uNkulunkulu kanye loJesu Khristu ukwedlula abemuli yethu. (UMathewu 10:37-39) Nxa ohlukuluzwayo eqinisela, abanye emulini bangacina bentshintsha sebebone imisebenzi yakhe emihle. (1 KwabaseKhorinte 7:12-16; 1 UPhetro 3:1, 2) Lanxa bengantshintshanga, kungcono ukuthi aqhubeke ekhonza ngoba uNkulunkulu uzambusisa.

14. Abazali abazimisele ukwenza intando kaNkulunkulu babakhulisa njani abantwababo?

14 Abazali abenza intando kaNkulunkulu bancedisa abantwababo ukuthi bakhethe kuhle. Ngokwesibonelo, kwamanye amazwe abazali bayabe bethembe ukuthi umntwana nguye ozabagcina nxa sebeluphele. Akulalutho olubi ngokuthi abantwana banakekele abazali babo asebeluphele. Kodwa akumelanga bakhuthaze abantwababo ukuthi bagijimisane lenotho. Bayabe bebafaka engozini nxa bebafundisa ukuthi baqakathekise inotho ukwedlula ukukhonza uNkulunkulu.​—1 KuThimothi 6:9.

15. Unina kaThimothi wenzani okwakutshengisa ukuthi wayezinikele ukwenza intando kaNkulunkulu?

15 Omunye umzali owasiza umntanakhe ukuthi akhethe kuhle nguYunisi, unina kaThimothi. UThimothi wayengumngane kaPhawuli indoda eyayingumnali. (2 KuThimothi 1:5) Kungelani lokuthi uYunisi wayelendoda engakhonziyo, yena logogo kaThimothi okwakuthiwa nguLoyisi banceda ijaha leli ukuthi libe lesifiso sokusebenzela uNkulunkulu. (2 KuThimothi 3:14, 15) UThimothi wathi esekhulile, uYunisi wamvumela ukuthi asuke ngekhaya ayencedisana loPhawuli ukutshumayela izindaba zoMbuso. (ImiSebenzi 16:1-5) Kumele ukuthi unina wathokoza kakhulu lapho uThimothi esiba ngumnali. Kwakhanya ukuthi wayefundiswe ngoJehova esesemncane ngoba waqhubeka emthanda lalapho esekhulile. Kumele ukuthi uYunisi wayeke amkhanuke umntanakhe. Kodwa akuthandabuzwa ukuthi wayekhululeka emoyeni wakhe futhi ejabula lapho esizwa ukuthi umfana wakhe wayekhuthele enkonzweni.​—KwabaseFiliphi 2:19, 20.

LIZAKUBA NJANI IKUSASA LEMULI YENU?

16. UJesu wamphatha njani unina, kodwa kuyini ayekuqakathekisa kakhulu?

16 UJesu wakhuliswa ngabazali ababethanda uNkulunkulu njalo wathi esekhulile wamphatha kuhle unina. (ULukha 2:51, 52; UJohane 19:26) Lanxa kunjalo, okwakuyisiqokoqela empilweni kaJesu kwakuyikwenza intando kaNkulunkulu. Wavulela abantu indlela yokuthi bathole ukuphila okungapheliyo. Lokhu wakwenza lapho enikela ngokuphila kwakhe ukuze ahlawulele abantu abalesono.​—UMakho 10:45; UJohane 5:28, 29.

17. Umhlatshelo kaJesu ubanika liphi ithuba labo abenza intando kaNkulunkulu?

17 UJehova wathi esevuse uJesu kwabafileyo wamnika amandla amakhulu. Ngokuya kwesikhathi wambeka ukuthi abe yiNkosi eMbusweni wezulu. (UMathewu 28:18; KwabaseRoma 14:9; ISambulo 11:15) Umhlatshelo kaJesu wenza ukuthi abanye abantu abalungileyo bathole ithuba lokuyabusa laye eMbusweni wezulu. Kanti njalo abaseleyo bazaphila emhlabeni olipharadayisi kungasela kugula, ukuguga lokufa. (ISambulo 5:9, 10; 14:1, 4; 21:3-5; 22:1-4) Lamuhla silesibusiso esikhulu sokutshela omakhelwana bethu izindaba lezi ezinhle.​—UMathewu 24:14.

18. Sonke sikhuthazwa ukuthi senzeni, njalo kuyini okungamelanga sikukhohlwe?

18 Umphostoli uPhawuli wathi abantu abenza intando kaNkulunkulu balethemba lokuthola izibusiso ‘ekuphileni okuzayo.’ Ukwenza intando kaNkulunkulu yiyo indlela engcono kulazo zonke engenza ukuthi imuli yenu ithokoze. Ungakhohlwa ukuthi “umhlaba lezinkanuko zawo kuyadlula, kodwa umuntu owenza intando kaNkulunkulu uphila kuze kube nininini.” (1 UJohane 2:17) Yikho-ke sonke kasizameni ngamandla ukwenza intando kaNkulunkulu kungelani lokuthi singabantwana, singabazali, singobaba bemizi, singamakhosikazi, sikhulisa abantwana sisodwa kumbe kasitshadanga. Lanxa izinto sezimi manzonzo futhi impilo isinzima kakhulu, ungakhohlwa ukuthi ukhonza uNkulunkulu ophilayo. Yenza izinto ezimthokozisayo sonke isikhathi. (IZaga 27:11) Kanti njalo ziphathe kuhle ukuze uthokoze khathesi lasesikhathini esizayo emhlabeni omutsha.

IZIMISO LEZI EZISEBHAYIBHILINI ZINGAYINCEDA NJANI IMULI YENU UKUTHI ITHOKOZE?

Ungafunda ukuzithiba.​—KwabaseGalathiya 5:22, 23.

Umuzi uyaqina nxa indoda ikhokhela kuhle lenkosikazi iyisekela.​—Kwabase-Efesu 5:22-25, 28-33; 6:4.

Kuqakathekile ukuthi lilalelane nxa lixoxa.​—UJakhobe 1:19.

Nxa abatshadileyo bemthanda uJehova, umuzi wabo uzaqina kakhulu.​—1 UJohane 5:3.

Kuqakatheke kakhulu ukuthi lonke emulini lizimisele ukwenza intando kaNkulunkulu.​—IHubo 143:10; 1 KuThimothi 4:8.

UKUNGATSHADI KUYISIPHO

Abanye abantu bakhetha ukuhlala bengatshadanga njalo abanye abatshadileyo bakhetha ukungabi labantwana. UJesu wayengatshadanga njalo wathi ukungatshadi kuyisipho nxa kudelwa “ngenxa yombuso wezulu.” (UMathewu 19:11, 12) Umphostoli uPhawuli laye wakhetha ukungatshadi. Wathi kokubili ukutshada lokungatshadi ‘kuyizipho.’ (1 KwabaseKhorinte 7:7, 8, 25-28) Ebhukwini leli sixoxe kakhulu ngabantu abatshadileyo kanye lokuthi singabakhulisa njani abantwana. Kodwa akumelanga sikhohlwe ukuthi abangatshadanga labangelabantwana bangathola izibusiso ezinengi.

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza