ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • kr isahl. 9 kk. 87-97
  • Umsebenzi Wokutshumayela Uyaphumelela “Amabele Aselungele Ukuvunwa”

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Umsebenzi Wokutshumayela Uyaphumelela “Amabele Aselungele Ukuvunwa”
  • UMbuso KaNkulunkulu Uyabusa!
  • Izihlokwana
  • Okuhambelana Lokudingayo
  • Ukubizelwa Umsebenzi Lesithembiso Sokujabula
  • INkosi Yethu Iyakhokhela Ekuvuneni Okukhulu Kulakho Konke
  • Okwenza Zonke Izinceku ZikaJehova Zijabule
  • “Kusukela Ekuphumeni Kwelanga Kusiya Ekutshoneni Kwalo”
  • Ukwenza Umsebenzi Wokuvuna Ngentokozo
    Hlabelelani UJehova
UMbuso KaNkulunkulu Uyabusa!
kr isahl. 9 kk. 87-97

ISAHLUKO 9

Umsebenzi Wokutshumayela Uyaphumelela “Amabele Aselungele Ukuvunwa”

OKUMUNYETHWE YISAHLUKO LESI

UJehova wenze ukuthi inhlanyelo yeqiniso ngoMbuso ikhule

1, 2. (a) Kungani abafundi bedidekile? (b) UJesu ukhuluma ngakuphi ukuvuna?

ABAFUNDI badidekile. UJesu ubatshele wathi: “Ngithi vulani amehlo enu likhangele amasimu! Amabele aselungele ukuvunwa.” Nxa bevusa amehlo bekhangela lapho uJesu akhombele khona, abakubonayo ngamasimu alebhali eluhlaza esanda kumila. Mhlawumbe bayazibuza ukuthi, ‘Kuvunwani? Phela kusasele izinyanga ukuthi kufike isikhathi sokuvuna.’​—Joh. 4:35.

2 Kodwa uJesu kakhulumi ngokuvuna abakujayeleyo. Usebenzisa ithuba leli ukuthi afundise abafundi bakhe izifundo ezimbili eziqakathekileyo mayelana lokuvuna okungokomfanekiso, okutsho ukuvunwa kwabantu. Yiziphi izifundo zakhona? Ukuze sithole impendulo, ake siyikhangelisise indaba le.

Ukubizelwa Umsebenzi Lesithembiso Sokujabula

3. (a) Kuyini okungabe kwenza ukuthi uJesu athi: “Amabele asemhlophe aselungele ukuvunwa”? (Khangela amabala angaphansi.) (b) UJesu wawacacisa njani amazwi akhe?

3 Kwasekuzaphela umnyaka ka-30 C.E. lapho uJesu ekhuluma labafundi bakhe beseduze kweSikhari, umuzi waseSamariya. Ngesikhathi abafundi bakhe bengena emzini lo, uJesu wasala ehlezi emthonjeni lapho atshumayeza khona owesifazane othile, owahle wabona ukuthi lokho ayemfundisa khona kwakuqakathekile. Abafundi bathi bephenduka, owesifazane wahle wabuyela eSikhari esiyatshela omakhelwane bakhe ngezinto ezimangalisayo ayesezifundile. Umbiko wakhe wabenza baba lelukuluku lokuzizwela ngezabo, njalo omakhelwane bakhe abanengi bagijima baya emthonjeni ukuze bayebona uJesu. Kungenzeka ukuthi ngalesosikhathi, uJesu wathi ekhangele ngale kwamasimu wabona ixuku lamaSamariya lithutsha, wasesithi: ‘Khangelani amasimu! Amabele aselungele ukuvunwa.’a Ukuze acacise ukuthi wayekhuluma ngokuvuna okungokomfanekiso hatshi abakujayeleyo, waqhubeka wathi: ‘Umvuni usebuthela amabele ekuphileni kwaphakade.’​—Joh. 4:5-30, 36.

4. (a) UJesu wafundisa ziphi izifundo ezimbili eziphathelane lokuvuna? (b) Yiphi imibuzo esizayihlola?

4 Yiziphi izifundo ezimbili eziqakathekileyo mayelana lokuvuna okungokomfanekiso ezafundiswa nguJesu? Esokuqala, umsebenzi kumele wenziwe masinyane. Lapho uJesu esithi ‘amasimu aselungele ukuvunwa,’ wayetshela abalandeli bakhe ukuthi kwasekumele kusetshenzwe. Ukuze kucace ukuthi umsebenzi kwakumele wenziwe masinya kangakanani, uJesu waphinda wathi: “Umvuni uvele usehle ezuza iholo lakhe.” Kuliqiniso ukuthi ukuvuna kwasekuvele sekuqalisile, yikho kwakungasamelanga batshone bechitha isikhathi. Esesibili, izisebenzi ziyajabula. UJesu wathi abahlanyelayo labavunayo ‘bajabula ndawonye.’ (Joh. 4:35b, 36) Abalandeli bakhe babezajabula kakhulu ngokusebenza ngomphefumulo wonke ekuvuneni, njengoba nje kumele ukuthi uJesu laye wajabula lapho ebona ‘amaSamariya amanengi ekholwa kuye.’ (Joh. 4:39-42) Indaba le eyenzakala ngekhulu lokuqala iqakatheke kakhulu kithi ngoba ifanana lalokho okwenzakala lamuhla emsebenzini wokuvuna okungokumfanekiso okukhulu kulakho konke. Ukuvuna lokhu kwaqalisa nini? Ngobani abavunayo? Umsebenzi lo uphumelele kangakanani?

INkosi Yethu Iyakhokhela Ekuvuneni Okukhulu Kulakho Konke

5. Ngubani okhokhelayo emsebenzini wokuvuna owenziwa emhlabeni wonke, njalo umbono kaJohane utshengisa njani ukuthi umsebenzi kumele wenziwe masinyane?

5 Esebenzisa umbono awunika umphostoli uJohane, uJehova waveza ukuthi wanika uJesu umsebenzi wokukhokhela ukuvunwa kwabantu emhlabeni wonke. (Bala iSambulo 14:14-16.) Embonweni lo uJesu uchazwa njengolomqhele lesikela. ‘Umqhele wegolide osekhanda [likaJesu]’ ufakazela ukuthi uyiNkosi ebusayo. “Isikela ebukhali esandleni sakhe” ifakazela ukuthi unguMvuni. Nxa uJehova wayesithi “isivuno emhlabeni sesivuthiwe,” esebenzisa ingilosi, wayegcizelela ukuthi umsebenzi kumele wenziwe masinyane. “Isikhathi sokuvuna sesifikile” sibili, yikho akusamelanga sidlalise isikhathi! Lapho uNkulunkulu esithi “thatha isikela uvune,” uJesu utshibilikisela isikela yakhe emhlabeni, umhlaba uvunwe, okutsho ukuthi abantu abasemhlabeni bayavunwa. Umbono lo uyasikhumbuza ukuthi ‘amasimu aselungele ukuvunwa.’ Uyasincedisa lokuthi sibone ukuthi ukuvuna komhlaba wonke kwaqalisa nini.

6. (a)  “Isikhathi sokuvuna” saqalisa nini? (b) ‘Ukuvunwa emhlabeni’ kwaqalisa nini? Chaza.

6 Njengoba umbono kaJohane okuSambulo 14 usitshengisa uJesu, onguMvuni, egqoke umqhele (kuvesi 14), kutsho ukuthi ukubekwa kwakhe ukuthi abe yiNkosi ngo-1914 kwasekwenzakele. (Dan. 7:13, 14) Ngemva kwalokho, uJesu utshelwa ukuthi aqalise ukuvuna (kuvesi 15). Ukulandelana kwezenzakalo lezi sikubona lasemzekelisweni kaJesu wokuvuna ingqoloyi, emazwini akhe athi: “Isivuno siyikuphela komhlaba” kumbe komumo lo wezinto. Yikho-ke isikhathi sokuvuna kanye lesokuphela komumo lo wezinto saqalisa kanyekanye ngo-1914. Ukuvuna khona ngokwakho kwaqalisa ngemva kweminyaka ethile ‘isikhathi sokuvuna’ siqalisile. (Mat. 13:30, 39) Nxa sihlola sibuyela emuva ngendlela esesizwisisa ngayo, siyakubona ukuthi umsebenzi wokuvuna waqalisa sekwedlule iminyaka ethile uJesu eqalise ukubusa njengeNkosi. UJesu waqala ngokwenza umsebenzi wokuhlambulula abalandeli bakhe abagcotshiweyo kusukela ngo-1914 kwaze kwaba sekuqaliseni kuka-1919. (Mal. 3:​1-3; 1 Phet. 4:17) Ngemva kwalokho, ‘ukuvunwa emhlabeni’ kwasekuqalisa ngo-1919. UJesu kazange aphozise amaseko, wahle wasebenzisa inceku ethembekileyo eyayisanda kubekwa ukuthi isize abafowethu babone ukuthi umsebenzi wokutshumayela kwakumele wenziwe masinyane. Cabanga ngalokho okwenzakalayo.

7. (a) Kuyini okwanceda abafowethu ukuthi babone ukuthi umsebenzi kwakumele wenziwe masinyane? (b) Abafowethu bakhuthazwa ukuthi benzeni?

7 I-The Watch Tower kaJuly 1920 yathi: “Nxa sihlola iMibhalo kuyasicacela ukuthi isonto iphiwe isibusiso esikhulu sokumemezela umlayezo ophathelane lombuso.” Ngokwesibonelo, amazwi esiphrofetho sika-Isaya anceda abafowethu ukuthi babone ukuthi izindaba zoMbuso kwakumele zimenyezelwe emhlabeni wonke. (Isaya. 49:6; 52:7; 61:1-3) Babengazi ukuthi umsebenzi lo babezawenza njani, kodwa babelethemba lokuthi uJehova wayezabavulela indlela. (Bala u-Isaya 59:1.) Ngenxa yokuthi kwasekucaca ukuthi umsebenzi wokutshumayela kwakumele wenziwe masinyane, abafowethu bakhuthazwa ukuthi bangezelele umdlandla wokutshumayela. Benzani ngemva kwalokho?

8. Ngo-1921 abafowethu bazwisisa ziphi izinto ezimbili eziqakathekileyo eziphathelane lomsebenzi wokutshumayela?

8 NgoDecember 1921, i-The Watch Tower yabika yathi: “Bekungumnyaka omuhle ukwedlula yonke; njalo abantu abazizwileyo izindaba ezinhle emnyakeni ka-1921 banengi ukwedlula loba nini emlandweni.” Yaqhubeka yathi: ‘Kusesekunengi okufanele sikwenze. Kasikwenzeni ngenhliziyo ejabulayo.’ Kuyakhanya ukuthi abafowethu bazizwisisa kuhle izinto ezimbili eziqakathekileyo eziphathelane lomsebenzi wokutshumayela uJesu ayezigcizelele kubaphostoli bakhe: Umsebenzi lo kumele wenziwe masinyane, njalo izisebenzi ziyajabula.

9. (a) INqabayokulinda ka-1954 yathini ngomsebenzi wokuvuna, futhi ngani? (b) Yikuphi ukwanda kwabamemezeli okube khona eminyakeni engu-50 edlulileyo? (Khangela itshathi elithi “Ukwanda Emhlabeni Wonke.”)

9 Ngeminyaka yabo-1930, umsebenzi wokutshumayela wenziwa ngomfutho omkhulu kakhulu ngenxa yokuthi abafowethu basebekuzwisisa ukuthi ixuku elikhulukazi elibunjwa ngezinye izimvu lalizalalela izindaba zoMbuso. (Isaya. 55:5; Joh. 10:16; Isam. 7:9) Kwaba lempumela bani? Inani lalabo ababetshumayela izindaba zoMbuso laqansa lisuka ku-41 000 ngo-1934, laya ku-500 000 ngo-1953! Yikho-ke iNqabayokulinda kaDecember 1, 1954 yathi: “Umoya kaJehova kanye lamandla eLizwi lakhe yikho okwenze umsebenzi lo omkhulu wokuvuna emhlabeni wonke waphumelela.”b​—Zek. 4:6.

UKWANDA EMHLABENI WONKE

Ilizwe

1962

1987

2013

Australia

15,927

46,170

66,023

Brazil

26,390

216,216

756,455

France

18,452

96,954

124,029

Italy

6,929

149,870

247,251

Japan

2,491

120,722

217,154

Mexico

27,054

222,168

772,628

Nigeria

33,956

133,899

344,342

Philippines

36,829

101,735

181,236

U.S. of America

289,135

780,676

1,203,642

Zambia

30,129

67,144

162,370

UKWANDA KWABANTU ABAFUNDISWA IBHAYIBHILI

1950

234,952

1960

646,108

1970

1,146,378

1980

1,371,584

1990

3,624,091

2000

4,766,631

2010

8,058,359

Impumela Yokuvuna Yayiphrofethwe Ngemizekeliso Ecacileyo

10, 11. Umzekeliso wenhlamvu yemastadi uveza ziphi izinto mayelana lokukhula kwentanga?

10 UJesu waphrofetha ukuthi umsebenzi wokuvuna wawuzaphumelela kangakanani esebenzisa imizekeliso ecacileyo ephathelane loMbuso. Ake sikhangele umzekeliso wenhlamvu yemastadi lomzekeliso wemvubelo. Sizaxoxa ikakhulu ngokuthi imizekeliso le igcwaliseke njani esikhathini sokucina.

11 Umzekeliso wenhlamvu yemastadi. Indoda ethile ihlanyela inhlamvu yemastadi. Inhlamvu le iyakhula ibe yisihlahla njalo izinyoni zithola indawo yokuhlala kuso. (Bala uMathewu 13:31, 32.) Umzekeliso lo uveza ziphi izinto mayelana lokukhula kwentanga le? (1) Indlela ekhula ngayo isitshiya sibambe owangaphansi. Intanga “encinyane kulazo zonke” iba yisihlahla ‘esilamagatsha amakhulu.’ (Mak. 4:31, 32) (2) Iyakhula loba sekutheni. “Uma [intanga] ihlanyeliwe, iyakhula.” UJesu katsho ukuthi, “Engxenye izakhula.” Kodwa uthi: “Iyakhula.” Akukho okungayivimba. (3) Isihlahla esikhulayo sikhanga izivakatshi njalo siyindawo yokuhlala. ‘Ziyeza izinyoni zezulu’ ‘zihlale emthunzini waso.’ Imicijo le emithathu isebenza njani ekuvuneni okungokomfanekiso okwenziwa lamuhla?

12. Umzekeliso wenhlamvu yemastadi usebenza njani ekuvuneni okwenziwa lamuhla? (Khangela letshathi elithi “Ukwanda Kwabantu Abafundiswa IBhayibhili.”)

12 (1) Indlela ekhula ngayo: Umzekeliso lo utshengisa indlela izindaba zoMbuso kanye lebandla lamaKhristu okukhule ngayo. Kusukela ngo-1919, abavuni abakhutheleyo bebebuthelwa ebandleni lamaKhristu elivuselelweyo. Ngalesosikhathi, izisebenzi zazizilutshwana kodwa inani lazo lakhula ngokucwayiza kwelihlo. Iyababazeka sibili indlela ibandla lamaKhristu elikhule ngayo kusukela ekuqaliseni kwabo-1900 kuze kube lamuhla. (Isaya. 60:22) (2) Iyakhula loba sekutheni: Akulalutho olwenelise ukuvimba ukuthi ibandla lamaKhristu likhule. Izitha zikaNkulunkulu beziselekanisa imigoqo eminengi phezu kwentanga encinyane, kodwa iqhubeke ikhula njalo ifuqela eceleni konke obekuzama ukuyiphambanisa. (Isaya. 54:17) (3) Indawo Yokuhlala: “Izinyoni zezulu” ezithola indawo yokuhlala esihlahleni zimela izigidi zabantu ezilezinhliziyo eziqotho, ezisuka emazweni angaba ngu-240 ezitshengisa ukuthi ziyalalela izindaba zoMbuso ngokuzihlanganisa lebandla lamaKhristu. (Hez. 17:​23) Kulapho ezifundiswa khona iqiniso, ziphunyuzwe njalo zivikelwe.​—Isaya. 32:1, 2; 54:13.

Izinyoni ezitshiyeneyo zihlezi esihlahleni semastadi

Umzekeliso wenhlamvu yemastadi utshengisa ukuthi indawo yokuhlala kanye lesivikelo kutholwa ngabasebandleni lobuKhristu (Khangela indima 11 lo-12)

13. Umzekeliso wemvubelo uveza ziphi izinto mayelana lokukhula?

13 Umzekeliso wemvubelo. Nxa owesifazane esexube imvubelo lenhlama enengi yefulawa, imvubelo iyayikhukhumeza. (Bala uMathewu 13:33.) Umzekeliso lo uvezani mayelana lolukhula? Ake sikhangele okubili. (1) Ukukhula kubangela ukuguquka. Imvubelo yagcwala inhlama yonke “yayikhukhumalisa.” (2) Ukukhula lokhu kuyamemetheka. Imvubelo ikhukhumeza yonke ‘inhlama yefulawa’ esezilinganisweni ezintathu. Imicijo le isebenza njani ekuvuneni okungokomfanekiso okwenziwa lamuhla?

14. Umzekeliso wemvubelo usebenza njani ekuvuneni okwenziwa lamuhla?

14 (1) Ukuguquka: Imvubelo imela izindaba zoMbuso, ikanti inhlama yefulawa imela abantu bonke. Njengoba nje imvubelo isenza ukuthi kube lontshintsho ngemva kokuthi ixutshwe lefulawa, izindaba zoMbuso lazo zibangela ukuthi izinhliziyo zalabo abazamukelayo ziguquke. (Rom. 12:2) (2) Ukumemetheka: Ukumemetheka kwemvubelo kumela ukumemetheka kwezindaba zoMbuso. Imvubelo iyamemetheka ize igcwale kuyo yonke inhlama. Ngendlela efananayo, izindaba zoMbuso sezimemetheke zaze zafika “lasemikhawulweni yomhlaba.” (ImiSeb. 1:8) Ukumemetheka kwemvubelo kusitshengisa lokuthi izindaba zoMbuso zizafika ngitsho lasezindaweni lapho umsebenzi wethu wokutshumayela ongavunyelwa khona, lanxa abantu abanengi bengasoze bakunanzelele ukuthi kuyatshunyayelwa kulezozindawo.

15. Agcwaliseke njani amazwi aku-Isaya 60:5, 22? (Khangela lebhokisi elithi “UJehova Wakwenza Kwenzakala”, lelithi ‘Abancinyane Sebeyisizwe Esilamandla’.)

15 Kusasele iminyaka engu-800 ukuthi uJesu akhulume ngemizekeliso le, uJehova waphrofetha ngendlela ecacileyo esebenzisa u-Isaya ukuthi umsebenzi wokuvuna owenziwa lamuhla wawuzakwenziwa emhlabeni wonke njalo wawuzaletha intokozo.c UJehova ukhuluma ngabantu ‘abavela khatshana’ ababuthelwa enhlanganisweni yakhe. Ukhuluma ‘lowesifazane’ [NW ], lamuhla omela abagcotshiweyo abasesemhlabeni, esithi: “Uzakhangela ubobotheke ngokujabula. Inhliziyo yakho izatshaya ikhukhumale ngenxa yentokozo; inotho yasolwandle izalethwa kuwe, lenotho yezizwe izakuza kuwe.” (Isaya. 60:1, 4, 5, 9) Amazwi la aliqiniso sibili! Lamuhla izinceku zikaJehova esezilesikhathi eside zimkhonza ziyabobotheka zijabulela ukubona abamemezeli boMbuso ababeyingcosana besanda besiba yizinkulungwane emazweni abo.

Okwenza Zonke Izinceku ZikaJehova Zijabule

16, 17. Yisiphi esinye isizatho esenza “umhlanyeli lomvuni bajabule ndawonye”? (Khangela lebhokisi elithi “Amaphetshana Amabili Aguqula Abantu Ababili E-Amazon.”)

16 Khumbula ukuthi uJesu watshela abaphostoli bakhe wathi: ‘Umvuni usebuthela amabele ekuphileni kwaphakade, ukuze umhlanyeli lomvuni bajabule ndawonye.’ (Joh. 4:36) ‘Sijabula’ njani “ndawonye” ekuvuneni okwenziwa emhlabeni wonke? Ngezindlela ezinengi, kodwa ake sihlole ezintathu zakhona.

17 Okokuqala, siyajabula nxa sibona lokho okwenziwa nguJehova emsebenzini lo. Nxa sitshumayela izindaba zoMbuso siyabe sihlanyela inhlanyelo. (Mat. 13:18, 19) Nxa sisiza omunye ukuthi abe ngumfundi kaKhristu siyabe sivuna. Sonke siyathokoza kakhulu nxa sibona indlela uJehova enza ngayo ukuthi inhlanyelo yoMbuso ‘imile njalo ikhule.’ (Mak. 4:27, 28) Enye inhlanyelo esiyihazayo imila ngemva kwesikhathi njalo ivunwa ngabanye. Mhlawumbe kwake kwenzakala kuwe lokho okwenzakala kuJoan, udadewethu oseBritain oseleminyaka engu-60 ebhaphathiziwe. Wathi: “Ngake ngahlangana labantu abangitshela ukuthi ngahlanyela inhlanyelo ezinhliziyweni zabo ngesikhathi ngibatshumayeza eminyakeni edlulileyo. Abanye oFakazi bafunda labo iBhayibhili babasiza lokuthi babe yizinceku zikaJehova mina ngingakwazi. Kuyangithabisa ukuthi inhlanyelo engayihlanyelayo yakhula futhi yavunwa.”​—Bala u-1 Khorinte 3:6, 7.

UJEHOVA WAKWENZA KWENZAKALA

UJESU wathi: “Lokho okungenzekiyo emandleni abantu kuyenzakala kwakaNkulunkulu.” (Luk. 18:27) Abanengi bethu bazibonele ngawabo ukuthi amazwi la aliqiniso. Lanxa izitha bezilokhu zizama ukumisa umsebenzi wokutshumayela, uJehova usisizile ukuthi siphumelele ukuwenza.

UZacharie

UZacharie Elegbe (oleminyaka engu-​66, owabhaphathizwa ngo-1963) ukhumbula indlela ukuvinjelwa kwaboFakazi eBenin okwasiza ngayo abafowethu. Uthi: “Umsebenzi wethu wavinjelwa ngo-1976, abamemezeli besesengu-2 300. Uhulumende wathi ukuvinjelwa lokhu kumenyezelwe ngomsakazo werediyo ngazo zonke izindimi zaseBenin. Kwakungakaze kwenzakale lokhu. Lanxa eBenin kukhulunywa izindimi ezedlula 60, ngalesosikhathi kwakusasakazwa ngezingu-5 kuphela. Yikho-ke lapho ukuvinjelwa lokhu kusakazwa ngezindimi zonke, izinkulungwane zabantu ezazihlala emaphandleni zahle zakuzwela khonapho ukuthi singobani. Zazibuza ukuthi, ‘Bangobani kanti oFakazi bakaJehova, njalo kungani bengasavunyelwa?’ Sathi sifika ezindaweni lezi ngemva kwesikhathi, abanengi bahle balamukela iqiniso.” Lamuhla oFakazi sebesedlula 11 500 eBenin.

UMariya

UMariya Zinich (oleminyaka engu-74, owabhaphathizwa ngo-1957) uthi: “Ngathi ngileminyaka engu-12, imuli yangakithi yonke yasuswa e-Ukraine yahanjiswa eSiberia, eRussia. Lanxa uhulumende wenza konke ayengakwenza ukuze singatshumayeli elizweni leli elalisabizwa ngokuthi yiSoviet Union, saqhubeka sisanda. Ngavuma ukuthi umsebenzi lo ngokaJehova ngoba ngabona sisanda okwamagama lanxa sasiphikiswa kabuhlungu. Akulamuntu ongawumisa!” Omunye udadewethu okuthiwa nguMariya (oleminyaka engu-​73, owabhaphathizwa ngo-1960) wathi: “Ngenxa yokuthi uhulumende waxotshela abafowethu eSiberia, abantu abanengi ababehlala kulezozindawo ezisemajukujukwini bathola ithuba lokuzwa iqiniso.”

UJesús

UJesús Martín (oleminyaka engu-​77, owabhaphathizwa ngo-1955) ulandisa esithi: “Kwakulabamemezeli abangu-300 lapha eSpain ngesikhathi ngifunda iqiniso. Kwathi ngo-1960, saqalisa ukuhlukuluzwa. Uhulumende watshela amapholisa ukuthi athanyele bonke oFakazi bakaJehova. Ngalesosikhathi sasesibona angathi kasisoze safa satshumayela izindaba ezinhle elizweni lonke. Izinto zonke zazikhanya zingasihambeli kuhle. Kodwa lamuhla sekulabamemezeli abangaba ngu-111 000 eSpain. Ngiyaqiniseka ukuthi akulalutho olungeke lwenzeke nxa uJehova elathi, ngoba ngazibonela ngawami abantu besanda lanxa sasihlukuluzwa!”

18. Yisiphi isizatho sokujabula esiku-1 Khorinte 3:8?

18 Okwesibili, siqhubeka siyizisebenzi ezijabulayo nxa sihlala sikhumbula amazwi kaPhawuli athi: “Lowo lalowo uzavuzwa mayelana lokusebenza kwakhe.” (1 Khor. 3:8) Umuntu uphiwa umvuzo ngenxa yokuthi usebenzile, hatshi ngenxa yokuthi ufezeni emsebenzini lo. Amazwi la ayabaduduza kakhulu labo abatshumayela ezindaweni ezilabantu abangafuniyo ukulalela! KuNkulunkulu, wonke uFakazi ohlanyela ngenhliziyo yonke ‘uthela izithelo ezinengi,’ okuyisizatho esihle sokuthi ajabule.​—Joh. 15:8; Mat. 13:23.

19. (a) Ngokwesiphrofetho sikaJesu esikuMathewu 24:14, kungani sijabula? (b) Kuyini okumele uhlale ukukhumbula nxa ungehluleka ukwenza umfundi?

19 Okwesithathu, siyajabula ngoba umsebenzi wethu ugcwalisa isiphrofetho. Cabanga ngendlela uJesu aphendula ngayo abaphostoli bakhe baze bambuze ukuthi: “Kuzakuba lesiboniso bani sokuza kwakho lokucina kwesikhathi na?” Wabatshela ukuthi umsebenzi wokutshumayela emhlabeni wonke wawuzakuba yingxenye yaleso siboniso. Wayekhuluma ngomsebenzi wokwenza abafundi yini? Hatshi, ngenxa yokuthi wathi: “Lelivangeli loMbuso lizatshunyayelwa kuwo wonke umhlaba njengobufakazi kuzo zonke izizwe.” (Mat. 24:3, 14) Yikho-ke, ukuhlanyela inhlanyelo, loba ukutshumayela ngoMbuso, kuyingxenye yesiboniso lesi. Nxa utshumayela izindaba ezinhle zoMbuso, kumele uhlale ukhumbula ukuthi lanxa ungehluleka ukwenza umfundi, uyabe ubunikezile “ubufakazi.”d Ngakho-ke, kungelani lokuthi abantu bayasilalela yini loba hatshi, siqhubeka sisigcwalisa isiphrofetho sikaJesu njalo silesibusiso sokuba ‘yizisebenzi kanye loNkulunkulu.’ (1 Khor. 3:9) Lokhu kuyasijabulisa kakhulu!

“Kusukela Ekuphumeni Kwelanga Kusiya Ekutshoneni Kwalo”

20, 21. (a) Amazwi akuMalaki 1:11 agcwaliseka njani lamuhla? (b) Kuyini ozimisele ukukwenza emsebenzini wokuvuna, futhi ngani?

20 Ngekhulu lokuqala, uJesu wanceda abaphostoli ukuthi babone ukuthi umsebenzi wokuvuna kwakumele wenziwe masinyane. Kusukela ngomnyaka ka-1919, uJesu ubelokhu esiza abafundi bakhe balamuhla ukuthi labo bazwisise iqiniso leli. Lokhu kwenze abantu bakaNkulunkulu bangezelela umfutho emsebenzini wabo. Kanti njalo akulalutho olweneliseukuwuvimba umsebenzi wokuvuna. Njengoba umphrofethi uMalaki waphrofetha, lamuhla umsebenzi wokutshumayela wenziwa “kusukela ekuphumeni kwelanga kusiya ekutshoneni kwalo.” (Mal. 1:11) Umhlanyeli lomvuni bayasebenza njalo bayajabula ndawonye kusukela ilanga liphuma lize liyetshona, kusukela empumalanga kuze kuyefika entshonalanga, kungelani lokuthi bangaphi komhlaba. Kusukela ekuphumeni kwelanga kuze kube sekutshoneni kwalo, loba kusukela ekuseni kuze kube ntambama, sitshumayela sisazi ukuthi umsebenzi lo kumele wenziwe masinyane.

21 Nxa sikhangela iminyaka engaba likhulu edlulileyo besesibona indlela iqembu elincinyane lezinceku zikaNkulunkulu elikhule ngayo laba “yisizwe esilamandla,” izinhliziyo zethu ‘ziyatshaya zikhukhumale’ ngentokozo. (Isaya. 60:5, 22) Sithemba ukuthi injabulo esilayo kanye lendlela esimthanda ngayo uJehova, “iNkosi yesivuno,” kuzanika munye ngamunye wethu idlabuzane lokusebenza ngentshiseko ekuvuneni okukhulu kulakho konke osekuzaphela!​—Luk. 10:2.

a Amanye amaBhayibhili ahumutsha umutsho lo ngokuthi “amabele asemhlophe aselungele ukuvunwa.” Mhlawumbe uJesu wakhuluma amazwi la ebona izigqoko ezimhlophe okungenzeka ukuthi zazigqokwe lixuku lamaSamariya elalithutsha.

b Ukuze ufunde okunengi okwenzakala ngaleyo minyaka kanye lakuleyo eyalandelayo, siyakukhuthaza ukuthi ubale ibhuku lesiZulu elithi OFakazi BakaJehova​—Abamemezeli BoMbuso KaNkulunkulu emakhasini 425-443, 444-459, 460-498 laku-499-520, elilandisa ukuthi umsebenzi wokuvuna wafezani kusukela ngo-1919 kwaze kwaba ngu-1992.

c Ukuze ufunde okunengi ngesiphrofetho lesi, khangela ibhuku lesiZulu elithi Isiprofetho Sika-Isaya​—Ukukhanya Kuso Sonke Isintu II, amakhasi 303-320.

d ABafundi beBhayibhili babevele sebelizwisisa iqiniso leli eliqakathekileyo. I-Zion’s Watch Tower kaNovember 15, 1895, yathi: ‘Lanxa singavuna ingqoloyi encinyane, siyabe sinikeze ubufakazi obukhulu beqiniso. Wonke umuntu angalitshumayela ivangeli.’

UMbuso Ungokoqobo Kangakanani Kuwe?

  • UMbuso usufezeni mayelana lokuvuna okungokomfanekiso?

  • Umzekeliso wenhlamvu yemastadi lomzekeliso wemvubelo ikukhuthaza njani ukuthi wenze inkonzo yakho?

  • Yiziphi izizatho ezikwenza ujabule enkonzweni?

AMAPHETSHANA AMABILI AGUQULA ABANTU ABABILI E-AMAZON

U-Antônio Simões

U-Antônio Simões

UMDALA ongumKhristu othembekileyo oleminyaka engu-91 okuthiwa ngu-Antônio Simões uyathokoza nxa ekhumbula indlela uyise kanye lomkayisekazi abathola ngayo iqiniso emaphetshaneni amabili aboFakazi bakaJehova. Wabuza izethekeli zakhe wathi: “Liyafuna ngilixoxele ukuthi kwahamba njani?” Zaphendula zisithi: “Ye, siyafuna sibili.” U-Antônio wabobotheka, wahlala phansi wasezixoxela indaba yakhe.

“Ubaba kwakuthiwa nguZeno, engumfundisi weBaptist. Ngo-1931 wavakatshela umama othile ayesonta laye owayehlala emaguswini e-Amazon. Emzini kamama lo, wabona amaphetshana amabili ayekhuluma ngeBhayibhili. Umama lo wayewathole esontweni kodwa engakwazi ukuthi ayetshiywe ngubani. Elinye lawo lalikhuluma ngesihogo; elinye ngokuvuswa kwabafileyo. Ubaba watsha amathe ngalokho ayekubala, wahle wakhumbula umkadadewabo uGuilherme owayehlala esithi: ‘Angikholwa ukuthi kulesihogo. UNkulunkulu olothando ngeke adale indawo enjalo.’ Kwasekumphuzele ukuthi ayetshengisa uGuilherme amaphetshana la, wagada isikepe sakhe wagwedla okwamahora angu-8, esiya eManaquiri eseduze ledolobho laseManaus, lapho okwakuhlala khona uGuilherme.

U-Antônio Simões ubambe imifanekiso emibili yebandla lakuqala laseManaquiri, e-Amazonas State, eBrazil

Ibandla lokuqala eDolobheni lase-Amazona, eBrazil

“Sebewahlolile ndawonye amaphetshana la, bathi, ‘Leli yilo kanye iqiniso!’ Kabatshonanga bechitha isikhathi, bahle babhalela ewofisini yegatsha eseBrazil, becela amabhuku. Ubaba wahle watshiya ubufundisi, yena lomkababakazi baqalisa ukutshumayela ngezindaba zeBhayibhili endaweni le eyayithe qekele emaguswini. Abantu babelalela okokuthi kwathi kusiyaphela umnyaka sekulebandla eManaquiri. Ngesikhatshana nje, izakhamizi ezingu-70 zasezingena imihlangano, okwenza ibandla leli laba likhulu kulawo wonke ayeseBrazil ngalesosikhathi.” U-Antônio wathula kancane, wasebuza ukuthi, “Akujabulisi yini ukuzwa ukuthi izindaba zoMbuso zafika njani e-Amazon?” Kuyajabulisa sibili. Amaphetshana amabili eBhayibhili aba njengezintanga ezimbili ezincinyane ezahazwayo, zaba lempande zamila emaguswini ase-Amazon njalo zahluma zaba libandla elithuthukayo. Lamuhla ibandla leManaquiri eselileminyaka engu-83 kayisilo lodwa eliseDolobheni le-Amazonas eBrazil, kodwa asengu-143!

‘ABANCINYANE SEBEYISIZWE ESILAMANDLA’

“INGCOSANA yakho izakuba yinkulungwane, abancinyane bazakuba yisizwe esilamandla. Mina nginguJehova; ngesikhathi esifaneleyo lokhu ngizakwenza ngokuphangisa.” (Isaya. 60:22) Isiphrofetho lesi sigcwaliseke njani? OFakazi abasemhlabeni wonke asebelesikhathi eside bekhonza bazizwa njani ngokugcwaliseka kwaso?

UBörje Nilsson

UBörje Nilsson (oleminyaka engu-84, owabhaphathizwa ngo-1943) uthi: “Kulomfowethu owayegcotshiwe njalo eliphayona (colporteur) ngabo-1920. Wawamukela ngentobeko umsebenzi wokuthi ayetshumayela phose ingxenye yelizwe laseSweden. Iyamangalisa indlela yena labanye abathembekileyo ababusiswe ngayo emsebenzini wabo! Lamuhla sesilabamemezeli abedlula 22 000. Loba nje sengiluphele, ngisafuna ukuqhubeka ngikhonza uJehova ngokwethembeka. Ngubani ongazazi izibusiso uJehova asigcinele zona phambili?”

U-Etienne Esterhuyse

U-Etienne Esterhuyse (oleminyaka engu-83, owabhaphathizwa ngo-1942) uthi: “Nxa ngicabanga ngibuyela emuva, ngiyamangala kakhulu ukubona indlela inani labantu bakaJehova elikhwele ngayo eSouth Africa. Sasingu-1 500 ngo-1942, khathesi sesisedlula 94 000. Kuyaluqinisa sibili ukholo lwami ukuba phakathi kwenhlanganiso enkulu kangaka!”

UKeith Gaydon

UKeith Gaydon (oleminyaka engu-​82, owabhaphathizwa ngo-1948) uthi: “Ukubona indlela inani labamemezeli elikhwele ngayo eBritain lisuka ku-13 700 ngo-1948 laze lafika phose ku-137 000 lamuhla, kungitshengisa ukuthi lo ngumsebenzi kaJehova. Ngamandla abantu bekungeke kwenzakale, kodwa uJehova nguye ‘owenza izimangaliso.’ ”​—Eks. 15:11.

U-Ulrike Krolop

U-Ulrike Krolop (oleminyaka engu-77, owabhaphathizwa ngo-1952) uthi: “Ngemva kweMpi Yomhlaba Yesibili, indlela oFakazi ababelwele ngayo ukholo lwabo ngesikhathi behlukuluzwa ngamaNazi yawakhuthaza kakhulu amabandla aseGermany. Kasizange sithikaze ukududuza labo ababefuna ukududuzwa ngoba oFakazi babengazange bancedise empini le elolunya. Eminyakeni engu-60 edlulileyo, ngiyibonile indlela uNkulunkulu asebenzise ngayo umoya wakhe ukuze aqondise abantu bakhe. Lamuhla sesilaboFakazi abedlula 164 000, okulinani elimangalisayo kakhulu!”

UMariya Brinetskaya

UMariya Brinetskaya (oleminyaka engu-77, owabhaphathizwa ngo-1955) uthi: “Ngabhaphathizwa ebusuku ukuze ngingabotshwa. Ngemva kwesikhathi umkami wahanjiswa enkambeni eyayikhatshana, lapho abantu ababesetshenziswa khona nzima, ngenxa yokuthi wayenguFakazi. Ngaqhubeka ngitshumayela ngonanzelelo esigabeni sakithi lapha eRussia, njalo omakhelwane abanengi balamukela iqiniso. Ngalesosikhathi abafowethu labodadewethu babebalutshwana. Kuyangithokozisa ukuthi lamuhla oFakazi sebesedlula 168 000 eRussia!”

UKimiko Yamano

UKimiko Yamano (oleminyaka engu-79, owabhaphathizwa ngo-1954) uthi: “Ngathi ngisizwa ukuthi sasilabamemezeli abangu-10 000 eJapan, ngakhala izinyembezi zokujabula, kwangenza ngathembisa kutsha uJehova ngisithi, ‘Nxa ngilokhu ngisaphila, ngifuna ukuhlala ngithembekile kuwe.’ Kuyangithokozisa ukuthi lamuhla sesilabamemezeli abedlula 216 000!”

UDaniel Odogun

UDaniel Odogun (oleminyaka engu-​83) uthi: “Ngathi ngibhaphathizwa ngo-1950, iNigeria yayilabamemezeli abangu-8 000. Lamuhla bangaba ngu-351 000! Nxa ngibona abantu abanengi kangaka besemihlanganweni emikhulu, ngizwa izinyembezi zami zibuya besekungikhumbuza uHagayi 2:7. UJehova uyazinyikinya sibili izizwe zonke, njalo abathandwayo bayeza. Lokhu ngizama ukwenza konke okusemandleni ami emsebenzini wokutshumayela ngoba kuyindlela yami yokuthi, ‘Ngiyabonga Jehova!’”

UCarlos Silva

UCarlos Silva (oleminyaka engu-​79) uthi: “KwakulaboFakazi abangu-5 000 eBrazil ngesikhathi ngibhaphathizwa ngo-1952. Ngomnyaka lo saba lomhlangano omkhulu ejimu ethile eSão Paulo. Zimbili izimota ezazipakile. Omunye umzalwane wakhombela iNkundla okwakuthiwa yiPacaembu eyayibuqamama wasesithi kimi, ‘Ubona angathi sizake sigcwale kuyo?’ Kwakubonakala kuliphupho nje, kodwa ngo-1973 abantu abangu-94 586 bagcwala bathi phamu enkundleni le! Lamuhla abafowethu labodadewethu abathandekayo sebesedlula 767 000 eBrazil. Ukwanda lokhu kuyamangalisa kakhulu!”

UCarlos Cázares

UCarlos Cázares (oleminyaka engu-​73) uthi: “Ngathi ngibhaphathizwa ngo-1954, abamemezeli eMexico babengu-10 500. Izisebenzi zazifuneka kakhulu okokuthi ngaba ngumbonisi wesiqinti ngileminyaka engu-21. Kuyisibusiso esikhulu ukuthi ngizibonele ngawami u-Isaya 60:​22 egcwaliseka. Khathesi abamemezeli sebesedlula 806 000, njalo bafunda iBhayibhili labantu abedlula 1 miliyoni! Kuyamangalisa lokhu!”

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza