ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • w14 8/1 kk. 22-27
  • Hlala Uthiye Indlebe Ukuze Uzwe Ilizwi likaJehova

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Hlala Uthiye Indlebe Ukuze Uzwe Ilizwi likaJehova
  • INqabayokulinda Ebika ngoMbuso kaJehova—2014
  • Izihlokwana
  • Okuhambelana Lokudingayo
  • UNGAVUMI UKUQILWA NGUSATHANE
  • QAPHELA UKUZIGQAJA LOBUHAGA
  • HLALA UKHULUMA LOJEHOVA
  • HLALA UTHIYE INDLEBE UKUZE UZWE ILIZWI LIKAJEHOVA
  • Ungaphunyuka Emijibileni KaSathane
    INqabayokulinda Ebika Ngombuso KaJehova (Efundwayo)—2021
  • Lalela ILizwi LikaJehova
    INqabayokulinda Ebika Ngombuso KaJehova (Efundwayo)—2019
  • Ungalwisana LoSathane Umnqobe!
    INqabayokulinda Ebika ngoMbuso kaJehova—2015
INqabayokulinda Ebika ngoMbuso kaJehova—2014
w14 8/1 kk. 22-27

Hlala Uthiye Indlebe Ukuze Uzwe Ilizwi likaJehova

“Lizalizwa ilizwi ngemuva kwenu lisithi, ‘Le yiyo indlela.’”​—ISAYA. 30:21.

UNGAPHENDULA NJANI??

  • Kuyini okwenziwa nguSathane ukuze azame ukucitsha ilizwi likaJehova?

  • Inhliziyo yethu ingasiyenga njani ukuthi sicine singasamlaleli uJehova?

  • Kumele senzeni nxa sifuna ukuthi uNkulunkulu asikhokhele?

1, 2. UJehova uyifikisa njani imilayezo ezincekwini zakhe?

KUSUKELA endulo uJehova ubelokhu enika abantu bakhe imilayezo esebenzisa izindlela ezitshiyeneyo. Kwabanye wayesebenzisa izingilosi, imibono loba amaphupho ukuze abatshele okwakuzakwenzakala kwelizayo. Kanti njalo izindlela lezi wayezisebenzisa lapho ebanika imisebenzi ethile. (AmaN. 7:89; Hez. 1:1; Dan. 2:19) Eminye imilayezo evela kuJehova yayitholakala kubammeli bakhe basemhlabeni ababesenhlanganisweni yakhe. Bonke ababelalela imilayezo le babusiswa kungelani lokuthi uJehova wayeyifikisa njani kubo.

2 Lamuhla uJehova unika abantu bakhe imilayezo esebenzisa iBhayibhili, umoya wakhe ongcwele kanye lebandla. (ImiSeb. 9:31; 15:28; 2 Tim. 3:16, 17) Imilayezo asinika yona icacile okokuthi kufanana lokuthi ‘siyalizwa ilizwi ngemuva kwethu lisithi: “Le yiyo indlela; hambani ngayo.”’ (Isaya. 30:21) Kanti njalo uJesu ukhokhela ibandla esebenzisa ‘inceku ethembekileyo lehlakaniphileyo.’ Lokhu kutshengisa ukuthi laye uyasetshenziswa ukuthi afikise ilizwi likaJehova kithi. (Mat. 24:45) Kumele sikulalele sibili lokhu esikutshelwayo, ngoba ukulalela yikho okuzakwenza ukuthi siphile kuze kube nini lanini.​—Heb. 5:9.

3. Kuyini okungenza sicine singasamlaleli uJehova? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.)

3 USathane uDeveli ufuna sibone angani lokho uJehova asitshela ukuthi sikwenze ukuze sithole ukuphila okungapheliyo akulancedo. Kanti njalo ‘lenhliziyo ekhohlisayo’ esilayo ingasiphambanisa sicine singasamlaleli uJehova. (Jer. 17:9) Yikho-ke kasikhangeleni ukuthi singalwisana njani lezinto ezingenza ukuthi sicine singasalilaleli ilizwi likaNkulunkulu. Sizaphinda sixoxe langokuthi ukuhlala sikhuluma loJehova kungasinceda njani ukuthi ubuhlobo bethu laye buhlale buqinile kungelani lokuthi sihlangana lani empilweni.

UNGAVUMI UKUQILWA NGUSATHANE

4. USathane usebenzisani nxa ezama ukuyenga abantu?

4 USathane uzama ukuyenga abantu ngokubatshela amanga kanye lokusakaza izinto ezikhohlisayo. (Bala u-1 Johane 5:19.) Kasebenzisi amabhuku kuphela, kodwa usebenzisa lezinhlelo eziphuma kumarediyo, kuma-TV laku-Internet njalo izinto lezi zitholakala emhlabeni wonke, ngitsho lasemaphandleni. Lanxa izinto lezi zibakhanga abantu, zijayele ukwenza ukuthi balandele imikhuba emibi kanye lokuziphatha okuphikisana lezimiso zikaJehova. (Jer. 2:13) Ngokwesibonelo, abezindaba kanye labezokuzilibazisa bakhuluma ngokutshada kwezitabane angani kuhle njalo abantu abanengi babona angani lokho okukhulunywa liBhayibhili mayelana lezitabane yikucindezela abantu.​—1 Khor. 6:9, 10.

5. Ungenzani ukuze ungaginywa ngamanga asakazwa nguSathane?

5 Abathanda ukulunga kukaNkulunkulu bangenzani ukuze bangaginywa ngamanga asakazwa nguSathane? Bangehlukanisa njani okuhle lokubi? “Ngokuphila ngendlela yelizwi [likaNkulunkulu].” (Hubo. 119:9) ILizwi likaNkulunkulu elibhaliweyo lilemilayezo eqakathekileyo esinceda ukuthi sehlukanise izinto eziliqiniso lezingamanga akhohlisayo. (Zaga. 23:23) UJesu wakhuluma amazwi aseMibhalweni lapho esithi ‘umuntu uphila ngelizwi lonke eliphuma emlonyeni kaNkulunkulu.’ (Mat. 4:4) Kumele sifunde ukusebenzisa izimiso zeBhayibhili ezimpilweni zethu. Ngokwesibonelo, ngesikhathi uJosefa esakhula wakuzwisisa ukuthi ukufeba kuyisono lanxa umthetho kaJehova ophathelane lobufebe owabhalwa nguMosi wawungakabi khona. Kazange ake akucabange lokukucabanga ukuthi angalaleli uJehova lapho umkaPhothifa ezama ukumyenga ukuthi enze isono. (Bala uGenesisi 39:7-9.) Lanxa umkaPhothifa wayelokhu emyenga okwesikhathi eside, uJosefa kazange avume ukuthi ilizwi lomkaPhothifa lenze ukuthi acine engasalizwa elikaNkulunkulu. Okuqakatheke kakhulu okumele sikwenze ukuze sehlukanise okuhle lokubi yikulalela ilizwi likaJehova besesivala izindlebe zethu ukuze singezwa umsindo ongapheliyo wamanga asakazwa nguSathane.

6, 7. Kumele senzeni nxa singafuni ukulalela amacebo kaSathane amabi?

6 Izimfundiso eziphikisanayo zezinkolo zigcwele kakhulu emhlabeni okokuthi abanengi sebecabanga ukuthi yikudlalisa isikhathi ukudinga inkolo yeqiniso. Lanxa kunjalo, uJehova uyabacacisela imilayo yakhe abantu abazimisele ukuyilandela. Kumele sikhethe ukuthi sizalalela bani. Akwenzi ukuthi silalele amazwi amabili ngasikhathi sinye. Yikho-ke kumele ‘silazi ilizwi’ likaJesu besesimlalela. Phela nguye obekwe nguJehova ukuthi akhangele izimvu zakhe.​—Bala uJohane 10:3-5.

7 UJesu wathi: “Kuqapheliseni lokho elikuzwayo.” (Mak. 4:24) Izeluleko zikaJehova zicacile njalo zilungile, kodwa okuzakwenza ukuthi singazilibali njalo sizilalele yikuthi siqale silungise izinhliziyo zethu ukuze sizamukele. Nxa singananzeleli, singacina sesithatheka ngamacebo kaSathane amabi kulokuthi silalele iseluleko sikaNkulunkulu olothando. Ungavumi ukubuswa loba yini ekuphileni kwakho, kungaba ngumculo womhlaba lo, amavidiyo, izinhlelo ze-TV, abantu esidlelana labo, amatitsha loba izingcitshi ezihlonitshwayo.​—Kol. 2:8.

8. (a) Izinhliziyo zethu zingenza njani ukuthi sicine siqilwa nguSathane? (b) Kuyini okungenzakala kithi nxa singelandaba lezinto ezitshengisa ukuthi izinhliziyo zethu sezisikhohlisa?

8 USathane uyazama ukusihuga ukuthi senze isono ngoba uyakwazi ukuthi kulula ukuthi silandele izifiso ezimbi. Nxa esesihuga, kungaba nzima ukuthi sihlale siqotho. (Joh. 8:44-47) Pho singenzani ukuze angasiqili? Ake sithi kulomuntu othathekayo esebone into engamenza akholise okwesikhatshana, abesecina esenza into angakaze aphuphe eyenza lokuyenza. (Rom. 7:15) Lokhu kubangelwa yini? Kumele ukuthi kwenzakala kancane kancane, kucine kungasathi thiki nxa esizwa ilizwi likaJehova. Mhlawumbe uyabe engazinanzeleli izinto ezimtshengisa ukuthi inhliziyo yakhe isimkhohlisa, kumbe engelandaba lazo. Ngokwesibonelo, engabe engasakhuleki, esephuma gqo enkonzweni kumbe eseqalise ukulova emihlanganweni. Ekucineni ulandela isifiso sakhe abesesenza into engaqondanga, ekwazi sibili ukuthi uyaphambanisa. Lathi nxa sifuna ukuthi singacini sisenza isono, kumele siqaphele izinto ezitshengisa ukuthi sesiphambuka besesiphangisa ukuzilungisisa. Kanti njalo nxa silalela ilizwi likaJehova, asisoze sikulalele lokho okukhulunywa ngabahlamuki.​—Zaga. 11:9.

9. Kungani kuqakatheke kakhulu ukuthi siphangise ukulungisisa izinto ezingasiphambukisa?

9 Nxa umuntu angaphangisa ukwelaphisa umkhuhlane othile, angaqhubeka ephila. Yikho-ke nxa singaphangisa ukubona izinto ezingenza siwele ekulingweni asisoze siwele engozini. Akumelanga sipholise amaseko, kodwa kumele siphangise ukulungisisa iziphosiso ‘singakathunjwa ukuba senze intando [kaSathane].’ (2 Tim. 2:26) Kumele senzeni nxa singabona ukuthi sesiyekele imicabango yethu kanye lezifiso zethu kwatotobela kulokho okuphikisana lentando kaJehova? Akumelanga sidlalise isikhathi, kodwa kumele sizithobe sibuyele kuye, sivule izindlebe zethu sizwe iseluleko sakhe besesimlalela ngenhliziyo yethu yonke. (Isaya. 44:22) Kumele sinanzelele ukuthi nxa singakhetha ukwenza into engaqondanga ­singaba lezinkathazo­ ezingabangela­ ukuthi sizwe ubuhlungu obukhulu emhlabeni lo esiphila kuwo. Siyabona-ke ukuthi kungcono kakhulu ukuthi siphangise ukulungisisa izinto ezingenza senze isono esikhulu.

QAPHELA UKUZIGQAJA LOBUHAGA

10, 11. (a) Kungakhanya njani ukuthi umuntu uyazigqaja? (b) Ukuhlamuka kukaKhora, uDathani lo-Abhiramu kusifundisani?

10 Kumele sinanzelele ukuthi inhliziyo yethu ingasiphambukisa. Izifiso ezimbi zilamandla amakhulu sibili! Ngokwesibonelo ake sikhulume ngokuzigqaja kanye lobuhaga, sibone ukuthi kungasenza njani ukuthi sicine sesiphambuka singasalilaleli ilizwi likaJehova. Umuntu ozigqajayo uzibona eqakatheke kakhulu. Angabona angani ulelungelo lokwenza loba yini ayifunayo lokuthi akulamuntu ongamtshela okokwenza. Yikho-ke angacabanga ukuthi yena ubona ngcono okokuthi ngeke axwayiswe ngamaKhristu akhonza lawo, ngabadala kumbe yinhlanganiso kaNkulunkulu. Emuntwini lo, ilizwi likaJehova liyabe selizwakalela khatshana kakhulu.

11 Ngesikhathi abako-Israyeli besenkangala, uKhora, uDathani lo-Abhiramu bahlamukela uMosi lo-Aroni ababebekwe nguNkulunkulu ukuthi bakhokhele. Bahlela ukuthi bakhonze uJehova ngendlela yabo ngoba babezigqaja. UJehova wabenzani? Wababulala bonke abahlamuki laba. (AmaN. 26:8-10) Yikho-ke sithola isifundo esiqakatheke kakhulu sokuthi nxa singahlamukela uJehova sizehlelwa lusizi. Kumele sikhumbule ukuthi “ukuzigqaja kwandulela ukubhujiswa.”​—Zaga. 16:18; Isaya. 13:11.

12, 13. (a) Nika isibonelo esitshengisa ukuthi ubuhaga bungasilethela uhlupho. (b) Chasisa ukuthi ubuhaga bungakhula njani nxa singazikhuzi masinyane.

12 Khathesi kasikhangeleni indaba yobuhaga. Umuntu olobuhaga wenza izinto ezingaqondanga njalo ubona angani ukhululekile ukwenza loba yini. Umphrofethi u-Elisha welapha uNamani, induna yebutho lama-Aramu eyayilobulephero. Induna le yasibona kungcono ukuthi imbonge ngezipho ezithile. U-Elisha wala ukuzithatha. Kodwa isisebenzi sakhe, uGehazi, sazigxozela indenda izipho lezi. Sazitshela ukuthi: “Ngeqiniso elinjengoba uJehova ephila ngizamlandela [uNamani] ngiyezuza ulutho kuye.” UGehazi wasuka u-Elisha engakwazi wahaluzela waxhuma uNamani, wafika wamtshela amanga aluhlaza tshoko ecela “ithalenta lesiliva elilodwa lezigqoko ezimbili.” Kuyini okwenzakala kuGehazi njengoba waba lobuqili waseqambela umphrofethi kaJehova amanga? Ubulephero bukaNamani banamathela kuye.​—2 AmaKho. 5:20-27.

13 Ubuhaga bungaqala buyinto encane kodwa nxa singayekela ukuzikhuza, bungakhula masinyane nje besebusehlula. Indaba eseBhayibhilini ephathelane lo-Akhani isitshengisa ukuthi ubuhaga buyaphambanisa kakhulu. Ubuhaga buka-Akhani bakhula masinyane sibili. Wathi: “Ngathi ngibona phakathi kwempango ingubo enhle yaseBhabhiloni, lamashekeli esiliva angamakhulu amabili lomgqala wegolide olesisindo samashekeli angamatshumi amahlanu ngakuhawukela, ngakuthatha.” U-Akhani kazange alahle isifiso lesi esibi, kodwa ngenxa yokuthi wayeselobuhaga wantshontsha impahla leyo wasesiyayifihla ethenteni lakhe. Lapho isono sika-Akhani sivezwa egcekeni, uJoshuwa wamtshela ukuthi uJehova wayezamehlisela uhlupho. Ngalona lelo langa, u-Akhani lemuli yakhe batshaywa ngamatshe bafa. (Josh. 7:11, 21, 24, 25) Yikho-ke kumele ‘silimuke yonke imihlobo yobuhaga’ ngoba bukhona njalo bungasehlula. (Luk. 12:15) Kwezinye izikhathi singaba lomcabango ongaqondanga kumbe sicabange izinto ezingcolileyo, kodwa kuqakathekile ukuthi sihle sizisuse ezingqondweni zethu njalo singavumeli ukuthi izifiso zethu zikhule size senze isono.​—Bala uJakhobe 1:14, 15.

14. Kumele senzeni nxa singabona ukuthi sesifuna ukwenza okuthile ngenxa yokuzigqaja kumbe ubuhaga?

14 Ukuzigqaja kanye lobuhaga kungasilethela usizi. Kodwa okuzasinceda ukuthi singavumeli ukuthi izifiso ezimbi zicitshe ilizwi likaJehova yikucabangisisa ngokuthi kuzakwenzakalani nxa singenza isono. (Dute. 32:29) UNkulunkulu weqiniso usebenzisa iBhayibhili ukuze asitshele indlela okumele sihambe ngayo. Kanti njalo uphinda asichasisele ukuthi kunceda ngani ukuhamba kuyo lokuthi kuyini okungenzakala nxa singahamba ngendlela engayisiyo. Nxa inhliziyo yethu isenza ukuthi sifise ukwenza okuthile ngenxa yokuzigqaja kumbe ubuhaga, kumele sicabange ngokuzakwenzakala ngemva kwalokho. Ngokwesibonelo, kumele sicabangisise ngokuthi ubuhlobo bethu loJehova buzaqhubeka bubuhle yini lokuthi kuyini okuzakwenzakala kithi, ezimulini zethu lakuzihlobo zethu.

HLALA UKHULUMA LOJEHOVA

15. Singamlingisela njani uJesu endabeni yokukhuluma loJehova?

15 UJehova ufuna izinto zisihambele kuhle kakhulu. (Hubo. 1:1-3) Uyasikhokhela zonke izikhathi ikakhulu nxa sesiphambuka. (Bala uHebheru 4:16.) UJesu wayehlala ekhuluma loJehova njalo wayengayekeli ukuthandaza lanxa wayengumuntu ongelasono. UJehova wamsekela njalo wamkhokhela ngendlela emangalisayo. Wathuma izingilosi ukuthi zimncede, wamnika umoya wakhe ongcwele, njalo wamncedisa ngesikhathi ekhetha abaphostoli abalitshumi lambili. UJehova wakhuluma esezulwini etshengisa ukuthi wayemsekela uJesu lokuthi wayemamukela. (Mat. 3:17; 17:5; Mak. 1:12, 13; Luk. 6:12, 13; Joh. 12:28) Yikho-ke kumele simlingisele uJesu, sikhuphe konke okusezinhliziyweni zethu nxa sikhuleka kuNkulunkulu. (Hubo. 62:7, 8; Heb. 5:7) Ukuthandaza kuzakwenza ukuthi sihlale sikhuluma loJehova besesiphila ngendlela ezakwenza ukuthi adunyiswe.

16. Singenzani nxa sifuna ukuthi uJehova asincedise ukuthi senelise ukuzwa ilizwi lakhe?

16 UJehova usinika mahala iseluleko sakhe kodwa kasibambi ngamandla ukuthi simlalele. Kumele sicele umoya wakhe ongcwele, ngoba uyasinika wona ekhululekile. (Bala uLukha 11:10-13.) Kodwa kuqakathekile ukuthi ‘sinanzelele ukuthi silalela njani.’ (Luk. 8:18) Ngokwesibonelo, kungabe kuyibuzenzisi sibili ukuthi sicele uJehova asincedise ukuthi singafebi ngapha thina sikhangela iphonogirafi kumbe sibukela amafilimu atshengisa ubufebe. Kumele sihambe lapho okulomoya kaJehova khona. Siyakwazi ukuthi emihlanganweni yebandla ukhona umoya wakhe. Izinceku zikaJehova ezinengi ziyamlalela nxa zisemihlanganweni le, yikho zibalekela izilingo eziletha uhlupho. Lokhu sekuzincede ukuthi ziphangise ukubona izifiso ezimbi ezingabe sezikhula ezinhliziyweni zazo, besezilungisisa.​—Hubo. 73:12-17; 143:10.

HLALA UTHIYE INDLEBE UKUZE UZWE ILIZWI LIKAJEHOVA

17. Kungani kuyingozi ukuzithemba?

17 Ake sikhulume ngoDavida iNkosi yako-Israyeli wasendulo. Esaselijaha, wehlula iqhawe lamaFilisti elalithiwa nguGoliyathi. UDavida wenza izinqumo ezazinceda isizwe, waba lisotsha, waphinda waba ngumvikeli. Kodwa lapho ezithemba, inhliziyo yakhe yamkhohlisa wasefeba loBhathisheba waze wahlela lokuthi u-Uriya umkaBhathisheba abulawe. Kodwa lapho ekhuzwa wazithoba, wavuma isono sakhe waselungisisa ubuhlobo bakhe loJehova.​—Hubo. 51:4, 6, 10, 11.

18. Kuyini okungasinceda ukuthi siqhubeke silalela ilizwi likaJehova?

18 Kumele silalele iseluleko esisithola ku-1 Khorinte 10:12 njalo singenzi izinto ngendlela yethu. Asingeke senelise ‘ukuqondisa izinyathelo zethu.’ Yikho-ke kuzamele sikhethe ukuthi sizalalela ilizwi likaJehova kumbe eleSitha sakhe. (Jer. 10:23) Asihlaleni sithandaza, sivume ukukhokhelwa ngumoya ongcwele kukho konke esikwenzayo njalo sihlale sithiye indlebe ukuze silalelisise ilizwi likaJehova.

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza