ISIFUNDO 8
Lwisana Lomona Ukuze Kube Lokuthula
“Kasizameni ngamandla ethu wonke ukwenza izinto eziletha ukuthula lalezo ezenza sakhane.”—ROM. 14:19.
INGOMA 113 Ukuthula Kwabantu BakaNkulunkulu
ESIZAKUFUNDAa
1. Umona wabangelani emulini yangakibo kaJosefa?
UJAKHOBE wayewathanda wonke amadodana akhe kodwa ayeyithanda kakhulu nguJosefa. Abafowabo bakaJosefa benzani? Baba lomona futhi lokhu kwenza bamzonda. UJosefa wayengenzanga lutho olwalungabangela ukuthi abafowabo bamzonde. Lanxa kunjalo bamthengisa eleminyaka engu-17 ukuze abe yisigqili, baqambela uyise amanga besithi indodana yakhe ayithandayo idliwe yinyamazana yeganga. Umona wabo waphambanisa ukuthula okwakusemulini njalo wenza uyise wadabuka kakhulu.—Gen. 37:3, 4, 27-34.
2. Ngokwalokho okutshiwo kuGalathiya 5:19-21, kungani umona uyingozi?
2 EMibhalweni umonab ubalwa ndawonye ‘lemisebenzi yenyama’ emibi kakhulu engenza umuntu angalitholi ilifa loMbuso kaNkulunkulu. (Bala uGalathiya 5:19-21.) Izikhathi ezinengi umona uthela izithelo eziyingozi ezigoqela inzondo, ukuxabana kanye lokuthukuthela.
3. Sizaxoxa ngani esihlokweni lesi?
3 Okwenziwa ngabafowabo bakaJosefa kutshengisa ukuthi umona uyaphambanisa ubudlelwano lokuthula okusemulini. Lanxa singeke senze okwenziwa ngabafowabo bakaJosefa, kwezinye izikhathi singaba lomona ngoba sonke silenhliziyo elesono njalo ekhohlisayo. (Jer. 17:9) Ake sixoxe ngezinye izibonelo eziseBhayibhilini ezisinceda sibone lokho okungenza umona ukhule ezinhliziyweni zethu. Ngemva kwalokho sizaxoxa ngokuthi singenzani ukuze silwisane lomona njalo senze ukuthi kube lokuthula.
KUYINI OKUNGENZA UMUNTU ABE LOMONA?
4. Kungani amaFilisti aba lomona ngo-Isaka?
4 Inotho yabanye. AmaFilisti ayelomona ngo-Isaka ngenxa yenotho yakhe. (Gen. 26:12-14) Yikho agqibela imithombo ayenathisa kuyo izifuyo zakhe. (Gen. 26:15, 16, 27) Abanye abantu lamuhla bafanana lamaFilisti, balomona ngalabo abalenotho edlula eyabo. Bafuna izinto zabanye futhi bafisa ukuthi ngabe labobantu kabalazo lezozinto.
5. Kuyini okwenza abakhokheli benkolo baba lomona ngoJesu?
5 Ukubona abanye bethandwa. Abakhokheli benkolo babelomona ngoJesu ngoba abantu abanengi babemthanda kakhulu. (Mat. 7:28, 29) UJesu wayengummeli kaNkulunkulu futhi wayefundisa iqiniso. Lanxa kunjalo abakhokheli laba babefafaza amanga amabi kakhulu ngaye ukuze akhanye engumuntu omubi. (Mak. 15:10; Joh. 11:47, 48; 12:12, 13, 19) Sifundani endabeni le? Sifunda ukuthi kumele silwise ukuthi singabi lomona ngalabo abathandwa ngabafowethu labodadewethu ngenxa yobuntu babo obuhle. Kulokuthi sibe lomona kumele sizame ukulingisela okuhle abakwenzayo.—1 Khor. 11:1; 3 Joh. 11.
6. UDiyotrefe watshengisa njani ukuthi wayelomona?
6 Imisebenzi yebandla eyenziwa ngabanye. Ngesikhathi sabaphostoli, uDiyotrefe waba lomona ngalabo ababekhokhela ebandleni. Wayefuna “ukuba mkhulu” ebandleni yikho wayehamba efafaza amazwi okunyundela umphostoli uJohane labanye ababekhokhela, esenzela ukuthi ibandla lingabahloniphi. (3 Joh. 9, 10) Lanxa singeke senze okwenziwa nguDiyotrefe, lathi singaqala ukuba lomona ngomunye umKhristu nxa engaphiwa umsebenzi webandla ebesifisa ukuwenza, ikakhulu nxa sicabanga ukuthi lathi singenelisa ukuwenza kumbe ukuthi singawenza ngcono kulaye.
Inhliziyo yethu injengomhlabathi futhi ubuntu bethu obuhle bunjengamaluba amahle. Kodwa umona wona unjengokhula oluyingozi.Umona ungaphambanisa ubuntu obuhle obunjengothando, isihawu lomusa (Khangela indima 7)
7. Umona ungabangelani?
7 Umona unjengokhula oluyingozi. Nxa ungavele umile enhliziyweni kunzima ukuwusiphuna. Umhawu, ukuzigqaja lokungabi lendaba labanye kungenza umona ukhule. Ukhula luyaphambanisa ukukhula kweluba. Umona lawo ungaphambanisa ubuntu obuhle obunjengothando, isihawu lomusa. Nxa singavele sinanzelele ukuthi umona usumila enhliziyweni akumelanga siphuze ukuwusiphuna. Pho singalwisana lawo njani?
THOBEKA NJALO USUTHISEKE
Singalwisana njani lomona? Umoya ongcwele kaNkulunkulu usinceda ukuthi sisiphune umona futhi sihlanyele ukuthobeka lokusuthiseka (Khangela indima 8 lo-9)
8. Yibuphi ubuntu obuzasinceda silwisane lomona?
8 Singalwisana lomona ngokuba ngabantu abathobekileyo njalo abasuthiseka ngalokho abalakho. Nxa singabantu abanjalo kasisoze sibe lomona. Ukuthobeka kuzasinceda ukuthi singacabangi ukuthi singcono kulabanye. Umuntu othobekileyo kacabangi ukuthi kumele athole okungcono kulokwabanye. (Gal. 6:3, 4) Umuntu osuthisekayo kaziqathanisi labanye kodwa uyasuthiseka ngalokho alakho. (1 Tim. 6:7, 8) Nxa umuntu othobekileyo njalo osuthisekayo ebona omunye ethola okuthile okuhle uyathokoza.
9. Ngokwalokho okutshiwo kuGalathiya 5:16 loFiliphi 2:3, 4, umoya ongcwele uzasinceda ukuthi senzeni?
9 Siyawudinga umoya ongcwele kaNkulunkulu ukuze usincede silwisane lomona lokuthi sibe ngabantu abathobekileyo labasuthisekayo ngalokho abalakho. (Bala uGalathiya 5:16 loFiliphi 2:3, 4.) Umoya ongcwele uyasinceda ukuthi sihlolisise imicabango yethu lenhloso zethu. UNkulunkulu uzasinceda ukuthi sintshintshe imicabango yethu lendlela esizizwa ngayo. (Hubo. 26:2; 51:10) Khathesi asixoxeni ngamadoda axwaya ukuba lomona, uMosi loPhawuli.
Um-Israyeli osakhulayo ubikela uMosi loJoshuwa ukuthi amadoda amabili asenkambeni asesenza njengabaphrofethi. UJoshuwa ucela uMosi ukuthi awathulise kodwa uMosi uyala. Utshela uJoshuwa ukuthi uyathokoza ngokuthi uJehova uthulule umoya wakhe ongcwele emadodeni la amabili (Khangela indima 10)
10. Kuyini okwakungenza uMosi abe lomona? (Khangela umfanekiso ongaphandle.)
10 UMosi wayephiwe umsebenzi wokukhokhela abantu bakaNkulunkulu kodwa kazange avimbele abanye ukuthi baphiwe amandla anjengawakhe. Ngokwesibonelo, ngelinye ilanga uJehova waphungula umoya ongcwele owawukuMosi wasewunika iqembu lamadoda ako-Israyeli elalibuthene duzane letende lokuhlanganela. Ngemva nje kwalokho uMosi wezwa ukuthi abanye abadala ababili ababengabuyanga etendeni labo babewutholile umoya ongcwele futhi basebesenza njengabaphrofethi. Wenzani ngesikhathi uJoshuwa emtshela ukuthi athulise abadala labo? Kazange abe lomona ngokuthi amadoda lawo amabili ayesephiwe umoya ongcwele nguJehova. Kodwa wayethobekile yikho wathokoza ngokuthi amadoda la ayesephrofetha. (Nani. 11:24-29) Sifundani kulokho okwenziwa nguMosi?
Abadala bebandla bangamlingisela njani uMosi? (Khangela indima 11 lo-12)c
11. Abadala bebandla bangamlingisela njani uMosi?
11 Nxa ungumdala webandla, sewake wacelwa yini ukuthi uqeqetshe omunye umzalwane ukwenza umsebenzi webandla owuthanda kakhulu? Ngokwesibonelo, ungabe ukuthanda ukuqhuba iSifundo Se-Nqabayokulinda maviki wonke. Kodwa nxa uthobekile njengoMosi kawusoze ucabange ukuthi kawusaqakathekiswa nxa ungacelwa ukuthi uqeqetshe omunye umzalwane ukuze acine esenelisa ukwenza umsebenzi lo. Kuzakuthokozisa ukunceda umfowenu.
12. AmaKhristu amanengi lamuhla atshengisa njani ukuthi ayasuthiseka lokuthi athobekile?
12 Cabanga ngokunye okwenzakala khathesi kubafowethu abanengi asebekhulile. Sekuleminyaka eminengi bengabahleli bamaqula abadala. Kodwa bengaba leminyaka engu-80 batshiyela abanye imisebenzi yabo bengakhononi. Ababonisi beziqinti asebeleminyaka engu-70 batshengisa ukuthi bathobekile ngokuvuma ukutshiya inkonzo le bamukele eminye imisebenzi. Kanti njalo eminyakeni esanda kwedlula abanengi ababesebenza emaBhetheli bacelwa ukuthi bayekuba ngamaphayona. Abafowethu labodadewethu laba abathembekileyo ababazondeli labo asebesenza imisebenzi ababeyenza.
13. Kuyini okwakungenza uPhawuli abe lomona ngabaphostoli abangu-12?
13 Umphostoli uPhawuli laye ngomunye owatshengisa ukuthi uyasuthiseka futhi uthobekile. Kazange avumele ukuthi umona umile enhliziyweni yakhe. Lanxa wasebenza nzima enkonzweni watshengisa ukuthi uthobekile, wathi: “Mina ngingomncinyane kubaphostoli njalo kakungifanelanga ukubizwa ngokuthi ngingumphostoli.” (1 Khor. 15:9, 10) Abaphostoli abangu-12 babeloJesu ngesikhathi esenza inkonzo yakhe emhlabeni kodwa uPhawuli yena waba ngumKhristu ngemva kokufa lokuvuswa kukaJesu. Lanxa uPhawuli wacina ekhethwa ukuthi abe ‘ngumphostoli kwabezizweni,’ kazange abe ngomunye wabaphostoli abangu-12. (Rom. 11:13; ImiSeb. 1:21-26) Kazange abe lomona ngamadoda lawo angu-12 langokuthi ayeke ahamba loJesu kodwa wasuthiseka ngalokho ayelakho.
14. Sizakwenzani nxa sisuthiseka futhi sithobekile?
14 Nxa singabantu abasuthisekayo labathobekileyo sizakwenza njengoPhawuli sibahloniphe labo abaphiwe amandla nguJehova. (ImiSeb. 21:20-26) UJehova uhlele ukuthi kube labadala abakhokhelayo ebandleni. Ubabona ‘beyizipho ezingabantu’ lanxa besenza amaphutha. (Efe. 4:8, 11) Nxa singawahlonipha amadoda la abekiweyo futhi silalele akutshoyo sizahlala siseduze loJehova njalo sibe lokuthula lamanye amaKhristu esikhonza lawo.
“KASIZAMENI NGAMANDLA ETHU WONKE UKWENZA IZINTO EZILETHA UKUTHULA”
15. Kumele senzeni?
15 Akungeke kube lokuthula nxa silomona ngabanye kumbe nxa abanye belomona ngathi. Kumele sisiphune umona ezinhliziyweni zethu njalo singawuhlanyeli kwabanye. Kumele senze izinto lezi eziqakathekileyo ukuze silalele umlayo kaJehova wokuthi ‘sizame ngamandla ethu wonke ukwenza izinto eziletha ukuthula lalezo ezenza sakhane.’ (Rom. 14:19) Singenzani ukuze sincede abanye ukuthi bangabi lomona futhi singenzani ukuze kube lokuthula?
16. Singabanceda njani abanye ukuthi bangabi lomona?
16 Esikutshoyo lesikwenzayo kungabanceda abanye kumbe kubalimaze. Umhlaba ufuna ‘sizigqaje’ ngezinto esilazo. (1 Joh. 2:16) Kodwa lokhu kungenza abanye babelomona. Nxa singayekela ukuhlala sikhuluma ngezinto esilazo kumbe esifuna ukuzithenga singanceda abanye bangabi lomona. Okunye okungamelanga sikwenze yikuzitshaya isifuba ngemisebenzi esiyenzayo ebandleni. Nxa singahlala sitshela abanye ngalokho esikwenzayo singenza babelomona. Kodwa nxa singatshengisa abanye ukuthi silendaba labo futhi sibancome ngokuhle abakwenzayo sizabanceda basuthiseke ngalokho abalakho. Kanti njalo siyabe sisenza ukuthi kube lokumanyana lokuthula ebandleni.
17. Abafowabo bakaJosefa benelisa ukwenzani futhi kungani benelisa ukwenza njalo?
17 Singaphumelela ukulwisana lomona. Asixoxeni futhi ngabafowabo bakaJosefa. Kwathi sekudlule iminyaka eminengi bemphathe kubi baphinda bahlangana laye eGibhithe. UJosefa wathi engakabatsheli ukuthi ungubani waqala wenza icebo lokuthi abone ukuthi basebentshintshile yini. Wabanxusa ukuthi bazekudla laye njalo ngesikhathi besidla wayenika icinathunjana uBhenjamini ukudla okunengi kulokwabanye. (Gen. 43:33, 34) Kodwa abafowabo abazange babelomona ngoBhenjamini. Batshengisa ukuthi balendaba lomfowabo kanye loyise uJakhobe. (Gen. 44:30-34) Abafowabo bakaJosefa benelisa ukwenza ukuthi kuphinde kube lokuthula emulini yangakibo ngenxa yokuthi babengaselamona. (Gen. 45:4, 15) Lathi nxa singasiphuna umona enhliziyweni sizakwenza ukuthi emulini lasebandleni kuhlale kulokuthula.
18. Ngokwalokho okutshiwo kuJakhobe 3:17, 18, kuzakwenzakalani nxa singenza ukuthi kube lokuthula?
18 UJehova ufuna silwisane lomona futhi senze konke okusemandleni ethu ukuze kube lokuthula. Kumele sisebenze nzima ukuze sikwenze lokhu. Esihlokweni lesi sifunde ukuthi kulula ukuthi sibe lomona. (Jak. 4:5) Kanti njalo siphila emhlabeni osikhuthaza ukuthi sibe lomona. Kodwa nxa singathobeka, sisuthiseke ngalokho esilakho njalo sincome abanye ngokuhle abakwenzayo kasisoze sibe lawo. Sizakwenza ukuthi kube lokuthula okuzasinceda sithele izithelo zokulunga.—Bala uJakhobe 3:17, 18.
INGOMA 130 Kumele Sithethelelane
a Enhlanganisweni kaJehova kulokuthula. Kodwa ukuthula lokhu kungaphambaniseka nxa singaba lomona. Esihlokweni lesi sizaxoxa ngalokho okubangela umona. Sizaxoxa langokuthi singalwisana njani lomkhuba lo oyingozi lokuthi singenzani ukuze kube lokuthula.
b INGCAZELO YAMABALA: Ngokwalokho okutshiwo liBhayibhili umona ungabangela ukuthi umuntu afune izinto zabanye lokuthi afise ukuthi ngabe kabalazo lezozinto.
c OKUSEMFANEKISWENI: Emhlanganweni wequla labadala umzalwane osekhulile oqhuba iSifundo Se-Nqabayokulinda ebandleni ucelwa ukuthi aqeqetshe umdala osesemutsha ukuthi enze umsebenzi lo. Lanxa umzalwane osekhulile ewuthanda umsebenzi wakhe uyakusekela ngenhliziyo yonke okutshiwo ngabadala ngokunika umzalwane osesemutsha amacebo angamnceda langokumncoma.