INDABA YOKUPHILA
Ngaqakathekisa Ukwenza Intando KaJehova Kuzo Zonke Izinqumo Engangizenza
NGELINYE ilanga ekuseni ngo-1984 ngangisuka endlini yami esendaweni ehlala izikhulu eCaracas eVenezuela ngisiya emsebenzini. Ngangicabanga ngesihloko se-Nqabayokulinda esasisanda kusifunda. Sasimayelana lendlela omakhelwane bethu abasibona ngayo. Ngathi ngikhangele izindlu ezazisendaweni engangihlala kuyo ngazibuza: ‘Nxa omakhelwane bami bengikhangele bazibonela nje umuntu olezimali zakhe osebenza ebhenki yini, kumbe babona inceku kaNkulunkulu enakekela imuli yayo ngokusebenza ebhenki?’ Ngananzelela ukuthi bangibona njani njalo angizange ngikuthande lokho yikho ngazimisela ukutshintsha.
Ngazalwa mhlaka 19 May ngo-1940 edolobheni le-Amioûn eLebanon. Ngemva kweminyaka emilutshwana ngizelwe, sathuthela eTripoli lapho engakhulela khona. Emulini yangakithi sasithandana, sithokoza futhi simthanda uJehova. Ngiyisicino emulini elabantwana abahlanu, amankazana amathathu labafana ababili. Ukuthola imali ayisikho abazali bami ababekuqakathekisa kakhulu. Esasikuqakathekisa kakhulu yikutaditsha iBhayibhili, ukungena imihlangano yebandla lokuncedisa abantu ukuthi bazi uNkulunkulu.
Ebandleni lethu kwakulamaKhristu amanengana ayegcotshiwe. Omunye wawo kwakunguMichel Aboud, owayeqhuba esasikubiza ngokuthi yisifundo saphakathi. Wayefunde iqiniso eNew York waseqalisa ukutshumayela eLebanon ngo-1921. Engikukhumbula kakhulu yindlela ayebahlonipha futhi ebancedisa ngayo odadewethu ababili ababesesebatsha, u-Anne loGwen ababengene iSikolo SeGiliyadi. Odadewethu laba baba ngabangane bethu abahle. Ngemva kweminyaka eminengi ngathokoza kakhulu ukubonana lo-Anne eMelika. Ngemva kwesikhathi ngabonana loGwen owayesetshade loWilfred Gooch njalo esebenza eBhetheli eseLondon eNgilandi.
UMSEBENZI WOKUTSHUMAYELA ELEBANON
Ngesikhathi ngisakhula kwakulaboFakazi abalutshwana eLebanon. Lanxa kunjalo, sasitshiseka sitshela abantu ngeBhayibhili. Lokhu sasikwenza lanxa abanye abafundisi babesiphikisa. Kulezinye izinto ezenzakalayo engilokhu ngizikhumbula kuhle.
Ngelinye ilanga mina lodadewethu uSana sasitshumayela kwelinye iflethi, kwasekuthutsha omunye umphristi. Kumele ukuthi kulomuntu owayembizile. Umphristi lo waqalisa ukuthethisa udadewethu wasemfuqa wawa emastepsini walimala. Kwafonelwa amapholisa futhi athi esefikile aba leqiniso lokuthi uSana uyaluthola uncedo. Athatha umphristi ahamba laye enkambeni lapho afika athola khona ukuthi wayelombhobho. Umkhulu wamapholisa wambuza wathi: “Kahle kahle wenzani? Ufundisa abantu ngoNkulunkulu kumbe ubafundisa ukuba lodlakela?”
Okunye engikukhumbula kuhle ngokwenzakala ngesikhathi sitshumayela silibandla kwelinye idolobho elikhatshana esasiyekulo ngebhasi esasiyiqhatshile. Sasizikholisela sitshumayela kwasekufika iqembu elaliqoqwe ngumphristi owayezwe ukuthi sixoxa labantu ngeBhayibhili. Lasithwalisa nzima laze lasijikijela ngamatshe futhi ubaba walimala. Ngikhumbula ngibona ubuso bakhe sebugcwele igazi. Wabuyela lomama ebhasini njalo thina abanye salandela sesidanile. Kangisoze ngafa ngawakhohlwa amazwi umama awatsho ngesikhathi ehlikihla ubaba. Wathi: “Jehova ngicela ubathethelele. Kabakwazi abakwenzayo.”
Okunye engikukhumbulayo ngokwenzakala sivakatshele izihlobo zethu edolobheni engazalelwa kulo. Emzini kababamkhulu, sathola kulomfundisi olesikhundla esiphezulu. Umfundisi lo wayekwazi ukuthi abazali bami bangoFakazi bakaJehova. Kubo bonke abantu ababekhona wakhetha mina lanxa ngangileminyaka engu-6. Wathi: “Wena, yindaba ungabhabhathizwanga?” Ngaphendula ngathi ngangisasemncane futhi kumele ngiqale ngifunde okunengi ngeBhayibhili njalo ngibe lokholo oluqinileyo. Kazange ayithande impendulo yami yikho watshela ukhulu ukuthi ngangimdelelile.
Izindaba ezidanisayo ezinjengalezi engililandisele zona zazingahlali zisenzakala. Phela abantu beLebanon balomusa yikho sasixoxa labantu abanengi ngeBhayibhili futhi siqhuba izifundo ezinengi.
UKUTHUTHELA KWELINYE ILIZWE
Ngesikhathi ngisasesikolo kwafika umfowethu osasemutsha eLebanon evela eVenezuela. Wafika wangena lebandla lethu futhi wajayelana lodadewethu uWafa. Ngokuhamba kwesikhathi batshada basebesiyahlala eVenezuela. Encwadini ayezibhala, uWafa wayencenga ubaba ukuthi imuli yonke ithuthele eVenezuela. Okwakusenza enze njalo yikuthi wayesikhumbula kakhulu. Sacina sivuma sasesithutha.
Safika eVenezuela ngo-1953 sahlala eCaracas duzane lalapho okuhlala khona umongameli welizwe. Njengoba ngangingumntwana kwakungichaza ukubona umongameli edlula ngemota yakhe enhle. Kodwa abazali bami kwakubathwalisa nzima ukujayela ilizwe elitsha, ulimi, amasiko, ukudla lomkhathi. Bathi sebeqalisa ukujayela sehlelwa yinto ebuhlungu.
Kusukela kwesenxele kusiya kwesokudla: Ubaba. Umama. Yimi ngo-1953 ngesikhathi imuli yangakithi isithuthele eVenezuela
UKWEHLELWA NGUMONAKALO
Ubaba waqalisa ukugula. Lokhu kwasimangalisa ngoba wayengumuntu oziqineleyo njalo ophilileyo emzimbeni. Sasingakhumbuli simbona egula. Wabanjwa imvukuzane wasesiya opharethwa. Kodwa okudanisayo yikuthi wabhubha ngemva kweviki.
Ubuhlungu esabuzwayo abuchasiseki. Ngalesosikhathi ngangileminyaka engu-13. Sasingakhangelelanga ukuthi ubaba angafa njalo sasicabanga ukuthi ngeke siphinde sithokoze futhi. Kwathatha isikhathi ukuthi umama amukele ukuthi umkakhe kasekho. Kodwa sabona ukuthi kwakumele siqhubeke ngempilo njalo uJehova wasincedisa ukuthi siqinisele. Ngathi sengiqedile isikolo eCaracas ngileminyaka engu-16 ngangikufuna kakhulu ukuncedisa imuli yangakithi.
Udadewethu uSana lomkakhe uRubén banginceda kakhulu ukuthi ngisondele kuJehova
Ngesikhathi leso udadewethu uSana watshada loRubén Araujo owayengene iSikolo SeGiliyadi wasephenduka eVenezuela. Bakhetha ukuyahlala eNew York. Abangakithi bakhetha ukuthi ngiye eyunivesithi. Yikho ngathuthela eNew York ngayahlala lodadewethu lomkakhe. Ngesikhathi ngihlala labo bangincedisa kakhulu ukuthi ngisondele kuJehova. Abazalwane abanengi abaqinileyo ekukhonzeni engangingena labo ebandleni lesiSpanish elaliseBrooklyn eNew York labo banginceda kakhulu. Ababili engajayelana labo nguMilton Henschel loFrederick Franz ababesebenza eBhetheli eBrooklyn.
Ngibhabhathizwa ngo-1957
Umnyaka wami wokuqala eyunivesithi wathi ususiyaphela ngaqalisa ukuzibuza ukuthi kanti vele ngenzani ngempilo yami. Ngasengike ngabala futhi ngacabangisisa ngezihloko ezaziphume ku-Nqabayokulinda ezazikhuluma ngamaKhristu ayehlele lokho afuna ukukwenza ekukhonzeni. Ngangibona indlela abafowethu abangamaphayona lababesebenza eBhetheli ababesebandleni lethu ababethokoza ngayo futhi ngangifuna ukuba njengabo. Kodwa ngangingakabhabhathizwa. Kungakayi ngaphi ngananzelela ukuthi kwakumele ngizinikele kuJehova. Ngazinikela, ngasengibhabhathizwa mhlaka 30 March ngo-1957.
IZINQUMO EZIQAKATHEKILEYO
Ngathi sengibhabhathiziwe ngaqalisa ukucabanga ngokuba liphayona. Ngangikufuna sibili ukuphayona kodwa nganginanzelela ukuthi kuzaba nzima ukuthi ngenze njalo. Ngangizakwenelisa yini ukuphayona mina ngiseyunivesithi? Sabhalelana izincwadi ezinengi labangakithi sikhuluma ngendaba yokuthi ngitshiye iyunivesithi, ngibuyele eVenezuela besengiqalisa ukuphayona.
Ngabuyela eCaracas ngoJune 1957. Kodwa ngabona ukuthi izinto zazingamanga kuhle ngekhaya. Kwakudingeka omunye ozasebenza ukuze ancedise ukondla imuli. Manje ngangingancedisa njani? Ngathola umsebenzi ebhenki kodwa ngangikufuna okuzwayo ukuphayona. Phela vele yikho okwakungenze ngasuka eNew York. Ngazimisela ukuthi ngizasebenza ngapha ngiphayona. Ngakwenza lokho okweminyaka eminengana. Ngangingakaze ngibebhizi futhi ngithokoze kangaka empilweni.
Okunye okwangithokozisa kakhulu yikuthandana lokutshada lodade omuhle okuthiwa nguSylvia odabuka eGermany, owayemthanda kakhulu uJehova. Yena labazali bakhe babebuye ukuzohlala eVenezuela. Ngokuhamba kwesikhathi saba labantwana ababili, indodana okuthiwa nguMichel (Mike) lendodakazi okuthiwa nguSamira. Ngaqalisa lokugcina umama owabuya wazohlala lathi. Lanxa kwasekumele ngiyekele ukuphayona ngenxa yemisebenzi engasengilayo ngaqhubeka ngitshiseka ekutshumayeleni. Mina loSylvia sasisiba ngamaphayona asizayo nxa ngithethe amalanga emsebenzini futhi izimo zisivumela.
ESINYE ISINQUMO ESIQAKATHEKILEYO
Abantwana babesafunda ngesikhathi kusenzakala lokho engikhulume ngakho ekuqaliseni kwesihloko lesi. Sengikhuluma iqiniso, ngangikhomba ngophakathi njalo ngangihlonitshwa ngabanye ababesebenza emabhenki. Kodwa engangikufuna kakhulu yikuthi abantu bangibone njengenceku kaJehova hatshi nje umuntu osebenza ebhenki. Ngangilokhu ngicabanga ngokuthi ngingenzani ukuze abantu bangibone njalo. Ngakho mina lomkami sahlala phansi saxoxa ngendaba zemali. Nxa ngangingatshiya umsebenzi ebhenki ngangizaphiwa imali enengi. Njengoba sasingela zikwelede sabona ukuthi nxa singaphila singelazinto ezinengi sizaba lemali eyeneleyo ezasitshova okwesikhathi eside.
Kwakungasoze kube lula ukukwenza lokho kodwa umkami lomama bangisekela. Yikho ngasengizaphinda ngibe liphayona. Ngangithabe ngingazazi! Kwasekungiphuzele ukuqalisa ukuphayona. Kodwa kungakayi ngaphi sezwa into esasingayilindelanga.
INTO ENHLE ESASINGAYILINDELANGA
Sathokoza ukuba lomntwana wesithathu uGabriel lanxa sasingamlindelanga
Ngelinye ilanga udokotela wethu wasitshela ukuthi uSylvia uzithwele. Sasala sibambe owangaphansi. Kwakuzindaba ezinhle lezo kodwa ngacabanga ngesinqumo engasengisenzile sokuba liphayona. Ngangizakwenelisa yini ukuba liphayona? Sahle sakwamukela ukuthi sizakuba lelunga elitsha emulini yethu futhi sasesikulindele ngabomvu. Kodwa ngangilokhu ngizibuza ukuthi ngizakwenelisa yini ukuphayona.
Sathi sesixoxe ngesasifuna ukukwenza sabona kungcono ukuthi singasitshintshi isinqumo esasesisenzile sokuthi ngiphayone. Indodana yethu uGabriel yazalwa ngo-April 1985. Lanxa kunjalo ngatshiya umsebenzi ebhenki ngasengiqalisa futhi ukuphayona ngoJune 1985. Ngemva kwesikhathi ngaba lilunga leKhomithi Yegatsha. Kodwa igatsha lalingekho eCaracas yikho kwakumele ngihambe amalanga amabili kumbe amathathu ngeviki futhi umango lowo wawungamakhilomitha angaba ngu-80.
UKUTHUTHA
Iwofisi yegatsha yayisedolobheni leLa Victoria, yikho sabona kungcono ukuthi sithuthe siyehlala eLa Victoria ukuze sibe seduze leBhetheli. Kwakungasotshintsho oluncane lolu! Ngiyazigqaja sibili ngemuli yami futhi ngiyayibonga kakhulu. Indlela eyenza ngayo yanceda kakhulu. Udadewethu uBaha wavuma ukugcina umama. UMike wayesetshadile kodwa uSamira loGabriel sasilokhu sihlala labo. Ngakho ukuya eLa Victoria kwakusitsho ukuthi babezatshiya abangane babo eCaracas. Kanti njalo uSylvia kwakumele ajayele ukuhlala edolobheni elincane kulasesigodlweni esiphithizelayo. Sonke kwakumele sijayele ukuhlala endlini encane kulesasihlala kuyo. Kulezinto ezinengi sibili ezatshintshayo sesisuke eCaracas saya eLa Victoria.
Kodwa izinto zaphinda zatshintsha. UGabriel watshada, uSamira wayazihlalela yedwa. Mina loSylvia sabizwa eBhetheli ngo-2007. Lakhathesi silokhu sisebenza khona. Indodana yethu endala uMike ingumdala webandla futhi yona lomkayo uMonica bangamaphayona. UGabriel laye ungumdala webandla njalo yena lomkakhe u-Ambra bahlala e-Italy. USamira uliphayona futhi wenza umsebenzi weBhetheli esendlini.
Kusukela kwesenxele kusiya kwesokudla: Ngilomkami uSylvia egatsheni leVenezuela. Indodana yethu endala uMike loMonica. Indodakazi yethu uSamira. Indodana yethu uGabriel lo-Ambra
KANGIZISOLI NGEZINQUMO ENGAZENZAYO
Bekulezinqumo ezinengi eziqakathekileyo obekumele ngizenze empilweni yami. Kodwa angizisoli lakancane. Ngiyambonga sibili uJehova ngayo yonke imisebenzi yenkonzo anginike yona. Konke okwenzakale empilweni yami kungitshengisile ukuthi kuqakathekile sibili ukuhlala singabangane bakaJehova abaseduze. Kungelani lokuthi izinqumo esizenzayo zingakanani, uzasinika ukuthula “okwedlula konke ukuzwisisa.” (Flp. 4:6, 7) Mina loSylvia siyakukholisa ukusebenza eBhetheli futhi siyabona ukuthi uJehova uzibusisile izinqumo esizenzileyo ngoba besiqakathekisa ukwenza intando yakhe.