ISIFUNDO 28
INGOMA 88 Ngifundisa Izindlela Zakho
Kungani Kumele Sicele Ukucetshiswa?
“Ukuhlakanipha ngokwalabo abadinga ukucetshiswa.”—ZAGA. 13:10.
ESIZAKUFUNDA
Sizaxoxa ngokuthi singenzani ukuze amacebo esiwaphiwa ngabanye asincede.
1. Kuyini okungasinceda ukuthi senze izinqumo ezinhle? (IZaga 13:10; 15:22)
SONKE siyafuna ukwenza izinqumo ezinhle lokuthi esikuhlelayo kuphumelele. Okuhle kakhulu yikuthi iLizwi likaNkulunkulu liyasitshela ukuthi singakwenza njani lokho.—Bala iZaga 13:10; 15:22.
2. UJehova usithembisani?
2 Amacebo esiwaphiwa nguBaba wethu uJehova ahlala esinceda. Yikho kumele sithandaze kuye sicela inhlakanipho. Nanku asithembisa khona, uthi: “Ngizakweluleka futhi ngikulinde.” (Hubo. 32:8) Ivesi le itshengisa ukuthi uJehova ulendaba lathi yikho eseluleka futhi esincedisa ukuthi sikusebenzise lokho asitshela khona.a
3. Sizaxoxa ngani esihlokweni lesi?
3 Esihlokweni lesi sizasebenzisa iLizwi likaNkulunkulu ukuze siphendule imibuzo elandelayo: (1) Kumele ngibe ngumuntu onjani ukuze amacebo engiwaphiwa ngabanye angincede? (2) Ngubani ongangicebisa? (3) Ngingenzani ukuze kukhanye ukuthi ngiyafuna sibili ukucetshiswa? (4) Kungani kungamelanga ngicele abanye ukuthi bangenzele izinqumo?
KUMELE NGIBE NGUMUNTU ONJANI?
4. Kuyini okuzasinceda ukuthi sivume ukwelulekwa?
4 Kumele sithobeke ukuze esikutshelwa ngabanye kusincede. Kumele sihlale sikhumbula ukuthi kulezinye izinto esingazaziyo lokuthi abanye bangasinceda ukuthi senze izinqumo esingasoze sizisole ngazo. Nxa kuyikuthi asithobekanga, uJehova kasoze asincedise kanti njalo lezeluleko eziseLizwini lakhe kazisoze zisincede, kuyabe kungathi sithela amanzi emhlane wedada. (Mik. 6:8; 1 Phet. 5:5) Kodwa nxa sithobekile kuzakuba lula ukuthi sikusebenzise lokho esikufunda eLizwini likaNkulunkulu.
5. Kuyini okwakungenza iNkosi uDavida izigqaje?
5 Ake sixoxe ngalokho esingakufunda eNkosini uDavida. UDavida wenza izinto ezinengi ezinhle kakhulu. Engakabi yinkosi wayevele esesaziwa ukuthi uyingcitshi kwezomculo. Waze wacelwa lokuthi aye esigodlweni ukuze adlalele inkosi umculo. (1 Sam. 16:18, 19) Wathi esegcotshwe ukuthi abe yinkosi, uJehova wamnika umoya ongcwele. (1 Sam. 16:11-13) Abantu abanengi babembabaza ngokunqoba kwakhe izitha zikaNkulunkulu, okugoqela lokubulala indoda engumFilisti eyayithenjwe kakhulu, uGoliyathi. (1 Sam. 17:37, 50; 18:7) Aluba uDavida wayezigqaja wayengazitshela ukuthi njengoba esephumelele kangaka akulamuntu ongamtshela okokwenza kodwa yena kenzanga njalo.
6. Kuyini okutshengisa ukuthi uDavida wayevuma ukucetshiswa? (Khangela lomfanekiso ongaphandle.)
6 UDavida waqhubeka elalela abantu ababemeluleka lanxa wayeseyinkosi. (1 Imilan. 27:32-34) Lokhu akumangalisi ngoba wayevele elalela langesikhathi engakabi yinkosi. UDavida wayebalalela abantu ababemcebisa kungelani lokuthi ngamadoda kumbe ngabesifazana. Ngokwesibonelo, walalela lokho akutshelwa ngu-Abhigeli owayethethwe nguNabhali, indoda eyayingahloniphi, izigqaja futhi iseyisa abanye. UDavida wakwenza akutshelwa ngu-Abhigeli futhi lokho kwamnceda ukuthi angazitheli emanyaleni.—1 Sam. 25:2, 3, 21-25, 32-34.
INkosi uDavida yazithoba yavuma ukucetshiswa ngu-Abhigeli. (Khangela indima 6)
7. Sifundani kuDavida? (UmTshumayeli 4:13) (Khangela lemifanekiso.)
7 Kunengi kakhulu esikufunda kuDavida. Ngokwesibonelo, singabe sileziphiwo kumbe izikhundla abanye abangelazo. Kodwa lokho akutsho ukuthi abantu sokumele bazwe ngathi kumbe sizitshele ukuthi kasisadingi kucetshiswa. Kumele silingisele uDavida ngokuvuma ukucetshiswa ngabantu abatshiyeneyo. (Bala umTshumayeli 4:13.) Singenza njalo sizabalekela ukwenza amaphutha amakhulu angasithwalisa nzima kumbe azwise abanye ubuhlungu.
Kumele sizimisele ukulalela kungelani lokuthi ngubani osicebisayo (Khangela indima 7)d
NGUBANI ONGANGICEBISA?
8. Kuyini okwenza uJonathani wenelisa ukucebisa uDavida?
8 Kulesinye futhi isifundo esiqakathekileyo esisifunda kuDavida. Wamukela amacebo ayevela ebantwini ababengabangane bakaJehova lababekwazi ukuthi yibuphi ubunzima ayephakathi kwabo. Ngokwesibonelo, ngesikhathi efuna ukulungisa ukungazwanani okwakukhona phakathi kwakhe leNkosi uSawuli, waqala wacela ukucetshiswa nguJonathani, indodana kaSawuli. Kuyini okwenza uJonathani wenelisa ukumcebisa kuhle? Yikuthi wayengumngane kaJehova futhi emazi kuhle uyise uSawuli. (1 Sam. 20:9-13) Thina sifundani?
9. Ngubani okumele asicebise? (IZaga 13:20)
9 Nxa sidinga amacebo azasinceda kumele sixoxe lomuntu olobungane obuqinileyo loJehova futhi ololwazi ngalokho esifuna ukuncediswa kukho.b (Bala iZaga 13:20.) Ngokwesibonelo, ake sithi kulomfowethu odinga umuntu angatshada laye. Ubona angani ngubani ongamcebisa ngcono? Nxa engabuza umngane wakhe ongatshadanga angamnika amacebo aseLizwini likaNkulunkulu iBhayibhili kuphelele khonapho. Kodwa abangamcebisa ngcono umfowethu lo ngabantu asebelesikhathi esithile betshadile bethokoza futhi belobungane obuqinileyo loJehova. Phela bayabe bemazi ngcono njalo bangamtshela lezinye izinto angazikhangelela nxa esetshadile.
10. Kuyini esizaxoxa ngakho khathesi?
10 Sesibonile ukuthi ukuthobeka kuzasinceda ukuthi sivume ukwelulekwa lokuthi ngobani abangaseluleka ngendlela engcono kakhulu. Khathesi asixoxeni ngokuthi singatshengisa njani ukuthi siyafuna sibili ukwelulekwa lokucetshiswa lokuthi kungani kungamelanga sicele abanye abantu ukuthi basenzele izinqumo.
TSHENGISA UKUTHI UYAFUNA UKUCETSHISWA
11-12. (a) Kuyini okungamelanga sikwenze? (b) Kuyini okwenziwa yiNkosi uRehobhowami?
11 Kwesinye isikhathi omunye umuntu angenza angani uyafuna ukucetshiswa kodwa yena esesenze kudala isinqumo sakhe, ayabe ekufuna nje yikuthi abantu bavumelane lalokho ayabe esekukhethile. Iqiniso elikhona yikuthi umuntu onjalo uyabe evele engafuni ukucetshiswa. Kuyabe kumele afunde kulokho okwenzakala eNkosini uRehobhowami.
12 URehobhowami nguye owasala esiba yinkosi uSolomoni esefile. Ngesikhathi uRehobhowami esiba yinkosi abantu bako-Israyeli babekhomba ngophakathi kodwa bakhalaza kuRehobhowami besithi abaphungulele umthwalo ababewetheswe nguSolomoni. URehobhowami wacela ukuthi bamnike isikhathi ake ayekudla amathambo engqondo. Ekuqaliseni wenza kuhle sibili, wacela amadoda amadala ayeke asebenza loSolomoni ukuthi amcebise. (1 Amakho. 12:2-7) Kodwa kazange akulalele lokho ayekutshelwe ngamadoda la. Kwasekutheni? Mhlawumbe wayevele esesenzile isinqumo, ayekufuna nje yikuzwa ukuthi amadoda amadala azathini. Wathi ebona ukuthi awavumelani laye wasuka wayabuza ontanga bakhe, bona bavumelana laye njalo wahle wasebenzisa lokho ababemtshele khona. (1 Amakho. 12:8-14) Wathi ephenduka ebantwini wabatshela lokho ayekufunzwe ngontanga bakhe. Lokho kwenza kwangabi lokuthula, isizwe sadabukana phakathi. Kusukela ngalesosikhathi akuzange kube kuhle embusweni wakhe njalo impilo yakhe yaba nzima.—1 Amakho. 12:16-19.
13. Singazihlola njani ukuze sibone ukuthi siyavuma ukucetshiswa?
13 Sifundani kuRehobhowami? Akumelanga sicele ukucetshiswa ngabanye abantu thina singazimiselanga ukusebenzisa lokho abazasitshela khona. Manje singazihlola njani ukuze sibone ukuthi siyawamukela amacebo avela kwabanye abantu loba hatshi? Nanku umbuzo ongazibuza wona: ‘Ngiyakwenza yini engikutshelwa ngabanye kumbe ngihle ngiqinise ikhanda nxa kuyikuthi angivumelani lakho?’ Ake sixoxe ngesibonelo esilandelayo.
14. Kuyini okumele sikukhumbule nxa sicetshiswa? Sebenzisa umzekeliso. (Khangela lomfanekiso.)
14 Ake sithi kulomfowethu osanda kuthola umsebenzi ozamnika imali enengi. Kodwa engakawamukeli umsebenzi lo uqala axoxe lomdala webandla ukuze amcebise. Umfowethu lo utshela umdala webandla ukuthi umsebenzi wakhe uzakwenza ukuthi abekhatshana lemuli yakhe okwesikhathi eside. Umdala webandla uhle akhumbuze umfowethu ukuthi umsebenzi wakhe oqakatheke kakhulu ngowokuncedisa imuli yakhe ukuthi ibe lobungane obuqinileyo loJehova. (Efe. 6:4, 1Thim. 5:8) Kodwa umfowethu lo uyasola lokho akutshelwe ngumdala webandla abeseqhubeka elokhe ebuza abanye aze acine ethola omunye umfowethu othi kawamukele lowo msebenzi. Kambe singathi umfowethu lo ubekudinga sibili ukucetshiswa kumbe ubezidingela omunye umuntu ozavumelana lesinqumo akade evele esesenzile? Kumele sihlale sikhumbula ukuthi inhliziyo iyakhohlisa. (Jer. 17:9) Kwezinye izikhathi amanye amacebo esiwaphiwayo kuyabe kunzima ukuthi siwasebenzise kodwa yiwo kanye ayabe ezasinceda.
Sidinga ukucetshiswa yini kumbe sizidingela umuntu ovumelana lesinqumo esesisenzile? (Khangela indima 14)
KUMELE NGICELE ABANYE UKUTHI BANGENZELE IZINQUMO YINI?
15. Kuyini okungamelanga sikwenze?
15 Umuntu ngamunye ulomlandu wokuzenzela ezakhe izinqumo. (Gal. 6:4, 5) Liqiniso sibili ukuthi umuntu ohlakaniphileyo uyadinga ukuthi iLizwi likaNkulunkulu lithini njalo avume ukuncediswa ngabanye abaqinileyo ekukhonzeni engakenzi izinqumo. Kodwa akumelanga sicele abanye ukuthi basenzele izinqumo. Omunye umuntu angalanda omunye umuntu afike kuye athi: “Aluba ubuyimi ubuzakwenzani endabeni le?” Abanye bona baphongulingisela okuyabe kwenziwe ngabanye bengazange bacabangisise. Kungelani lokuthi bakhetha kuphi, kokubili lokhu yikwenzelwa izinqumo.
16. Kwenzakalani ebandleni leKhorinte futhi kuyini umKhristu ngamunye okwakumele akwenze? (U-1 Khorinte 8:7; 10:25, 26)
16 Ake sixoxe ngokunye okwake kwenzakala ebandleni laseKhorinte. Kukhanya amaKhristu ayefuna ukuncediswa ukuthi enze njani endabeni yenyama eyayinikelwe ezithombeni. Nanku umphostoli uPhawuli ababhalela khona. Wathi: “Siyakwazi ukuthi isithombe kasilutho emhlabeni lokuthi kuloNkulunkulu oyedwa kakho omunye.” (1 Khor. 8:4) Abanye ebandleni bathi bekuzwa lokho bazitshela ukuthi akulahlupho ukuthi bayidle inyama eyayiqale yanikelwa ezithombeni yasisiyathengiswa. Abanye bakhetha ukungayidli leyo nyama ngenxa yokuthi imizwangedwa yabo yayingabavumeli. (Bala u-1 Khorinte 8:7; 10:25, 26.) UmKhristu ngamunye kwakumele azenzele isinqumo sakhe. Umphostoli uPhawuli kazange atshele abaseKhorinte ukuthi benzele abanye izinqumo kumbe baphongulandela lokho okwakukhethwe ngabanye. Ngamunye wabo ‘wayezaziphendulela kuNkulunkulu.’—Rom. 14:10-12.
17. Kungani kungamelanga siphongulandela izinqumo zabanye? Nika isibonelo. (Khangela lemifanekiso.)
17 Kambe ukuthi into efananayo ingenzakala yini lanamuhla? Asixoxeni ngokwelatshwa kusetshenziswa izingxenyana zegazi. UmKhristu ngamunye kumele azikhethele ukuthi uzazamukela yini izingxenyana lezi loba hatshi.c Kungaba nzima ukuthi siyizwisise kuhle indaba le kodwa lo ngumthwalo umKhristu ngamunye okumele azithwalele wona. (Rom. 14:4) Nxa singaphongulandela okukhethwe ngabanye singaphambanisa umzwangedwa wethu. Kumele siqeqetshe umzwangedwa wethu ukuze senelise ukwenza izinqumo ezizathokozisa uJehova. (Heb. 5:14) Manje kumele sicele nini ukuncediswa ngumKhristu oqinileyo ekukhonzeni? Lokhu sikwenza ngemva kokuchwayisisa sisodwa kodwa silokhe sidinga ukuncediswa ukuze sizwisise izimiso eziseBhayibhilini.
Kumele sidinge ukucetshiswa ngemva kokuchwayisisa (Khangela indima 17)
QHUBEKA UDINGA UKUCETSHISWA
18. Kuyini uJehova asinike khona?
18 UJehova uNkulunkulu wethu uyasithemba yikho esivumele ukuthi sizenzele izinqumo. Usinike iLizwi lakhe iBhayibhili kanye labafowethu labodadewethu abangasinceda ukuthi sizizwisise ngcono izimiso eziseLizwini lakhe. Lokhu kutshengisa ukuthi uJehova nguBaba osithandayo. (Zaga. 3:21-23) Manje thina singatshengisa njani ukuthi siyambonga?
19. Kumele senzeni ukuze siqhubeke sithokozisa uJehova?
19 Abazali bayathokoza kakhulu nxa bebona abantwababo bekhula besiba ngabantwana abahlakaniphileyo futhi abakhonza uJehova. LoJehova laye uyathokoza kakhulu nxa esibona sithuthuka endleleni esimkhonza ngayo, sivuma ukucetshiswa njalo sisenza izinqumo ezimthokozisayo.
INGOMA 127 Kumele Ngibe Ngumuntu Onjani?
a Kwezinye izikhathi iBhayibhili lisebenzisa ibala elithi ukucetshiswa lelithi ukwelulekwa ngendlela efananayo. Esihlokweni lesi lakwesilandelayo amabala la womabili ayabe esitsho into eyodwa.
b Ngezinye izikhathi amaKhristu angacela ukucetshiswa ngabantu abangakhonzi uJehova endabeni zezimali, ezokwelatshwa lakwezinye nje.
c Ukuze uthole okunengi ngendaba le, khangela ibhuku elithi “Ungathokoza Kuze Kube Nini Lanini!” isifundo 39 umcijo 5 lengxenye ethi Thola Okunengi.
d UKUCHASISWA KWEMIFANEKISO: Umfowethu osekhulile weluleka omunye umdala webandla ngendlela akhulume ngayo emhlanganweni akade belawo.