ISIFUNDO 35
INGOMA 121 Kumele Sizithibe
Nqoba Izifiso Ezimbi
“Lingavumi ukuthi isono siqhubeke siyinkosi sibusa emizimbeni yenu efayo ukuze lingalandeli inkanuko zayo.”—ROMA. 6:12.
ESIZAKUFUNDA
Sizaxoxa ngokuthi singenzani ukuze singakhalali nxa silwisana lezifiso ezimbi.
1. Kuyini wonke umuntu olesono alwisana lakho?
UYAKE ulingeke yini ukuthi wenze into engamthokozisiyo uJehova? Nxa kunjalo, akumelanga ukhalale kumbe uzitshele ukuthi into enjalo yenzakala kuwe wedwa. IBhayibhili lithi: “Akulasilingo esilehleleyo ngaphandle kwalezo ezijayelekileyo ebantwini.” (1 Khor. 10:13) Lokhu kutsho ukuthi izilingo ezikwehlelayo zehlela labanye. UJehova uzaqhubeka ekuncedisa ukuthi unqobe izilingo ohlangana lazo.
2. Amanye amaKhristu lalabo abasafunda iBhayibhili bengabe belwisana laziphi izifiso? (Khangela lemifanekiso.)
2 IBhayibhili liphinda lithi: “Lowo lalowo ulingwa ngokudonswa langokuhugwa yisifiso sakhe.” (Jak. 1:14) Ivesi le ikwenza kucace ukuthi okungaba yisilingo esikhulu komunye kungaba yinto encane komunye. Ngokwesibonelo, umKhristu oyindoda angalingeka ukuthi alale lomfazi angatshadanga laye, ikanti omunye umKhristu oyindoda angalingeka ukuthi alale leyinye indoda. Umuntu owayebukela iphonografi kudala angalingeka ukuyibuyelela. Abanye ababesebenzisa izidakamizwa kumbe beyizidakwa bangalingeka ukuthi babuyele emikhubeni yakudala. Lezi ngezinye izifiso amaKhristu lalabo abasafunda iBhayibhili abalwisana lazo. Kungenzakala ukuthi ngamunye wethu uvumelana lamazwi akhulunywa ngumphostoli uPhawuli athi: “Nxa ngifisa ukwenza okuqondileyo okubi kuyabe kukimi khonapho.”—Rom. 7:21.
Singehlelwa yisilingo loba nini (Khangela indima 2)c
3. Nxa umuntu engaqhubeka elwisana lesilingo esifananayo okwesikhathi eside angacina esenzani?
3 Nxa kuyikuthi kulesilingo osulwisane laso okwesikhathi eside, ungezwa sokusithi ukhalale. Mhlawumbe ungahle uphelelwe lithemba uzitshela ukuthi uJehova usekulahlile ngenxa yokuthi ulezifiso ezinjalo. Kodwa akumelanga ukhalale! Esihlokweni lesi sizaphendula imibuzo le emibili: (1) Ngubani ofuna sikhalale ukwenza okuqondileyo? (2) Singenzani ukuze silwisane lezifiso ezimbi?
AMAQHINGA KASATHANE
4. (a) Kuyini uSathane afuna sikucabange? (b) Kuyini okwenza singathandabuzi ukuthi sizazinqoba izilingo?
4 USathane ufuna sicabange ukuthi kasilamandla okulwisana lezilingo esihlangana lazo. UJesu wayewazi amaqhinga kaSathane, yikho ngesikhathi efundisa abalandeli bakhe ukuthandaza wathi: “Ungasingenisi ekulingweni, kodwa usikhulule komubi.” (Mat. 6:13) USathane ucabanga ukuthi nxa angasilinga sizatshiya ukukhonza uJehova. (Job 2:4, 5) Kodwa lawa ngamanga aluhlaza tshoko! Yena nguye owakhulelwa yizifiso ezimbi ezamenza wahlamukela uJehova. USathane ucabanga ukuthi sinjengaye, ubona angani lathi sizahlamukela uJehova. Waze wazama lokulinga iNdodana kaNkulunkulu epheleleyo ecabanga ukuthi angayiwisa. (Mat. 4:8, 9) Kodwa liqiniso yini ukuthi singehluleka ukunqoba izilingo ezilethwa nguSathane? Ngitsho lakancane! Njengoba nje uJehova wancedisa uPhawuli, lathi uzasincedisa. UPhawuli wathi: “Ngilamandla okwenza zonke izinto ngenxa yalowo ongipha amandla.”—Flp. 4:13.
5. Kuyini okwenza singathandabuzi ukuthi uJehova uyakwazi ukuthi singazinqoba izilingo?
5 UNkulunkulu wethu uJehova uyakwazi ukuthi singazinqoba izilingo. Sikwazi njani lokhu? EBhayibhilini usitshela ukuthi kulabantu abanengi kakhulu abazasinda ekuhluphekeni okukhulu besebengena emhlabeni omutsha. Siyakukholwa sibili lokhu ngoba uJehova kaqambi manga. Okuzakwenza ukuthi abantu laba baphile emhlabeni omutsha yikuthi, ‘bazabe begezise izembatho zabo egazini leMvana bazenza zaba mhlophe.’ (Isam. 7:9, 13, 14) Konke lokhu kutshengisa ukuthi uJehova uyakwazi ukuthi sizaqhubeka sithembekile nxa silingwa.
6-7. Kungani uSathane efuna sikhalale nxa sihlangana lezilingo?
6 USathane ufuna sicabange ukuthi singabantu ababi okokuthi uJehova kafuni lakusibona emhlabeni omutsha. Kodwa lawa ngamanye amanga akhe esingasoze siwakholwe. Yena uyakwazi ukuthi lizamtshonela emini ngoba uJehova uzamtshabalalisa. (Gen. 3:15; Isam. 20:10) Thina silethemba lokuthi sizaphila kuze kube nini lanini. IBhayibhili lisitshela ukuthi uJehova uzimisele ukusincedisa. Lithi: “[UJehova] kafisi ukuthi loba ngubani abhujiswe kodwa ufisa ukuthi abantu bonke baphenduke.”—2 Phet. 3:9.
7 Nxa singaphelelwa lithemba kumbe sizitshele ukuthi asilamandla okunqoba izilingo, siyabe sesicabanga ngendlela uSathane afuna sicabange ngayo. Ukuze siqhubeke sithembekile kumele siwunanzelele umjibila lo awusebenzisayo.—1 Phet. 5:8, 9.
SAZALWA SILESONO
8. Kuyini okunye okwenza kube nzima ukulwisana lezifiso ezimbi? (IHubo 51:5) (Khangela Ukuchasiswa Kwamabala)
8 Okunye okwenza kube ngumqanso ukulwisana lezifiso ezimbi yikuthi savele sazalwa silesono esasithatha ebazalini bethu bokuqala.a—Jobe 14:4; bala iHubo 51:5.
9-10. (a) U-Adamu lo-Eva bezwa njani ngemva kokonela uJehova? (Khangela lomfanekiso.) (b) Ukuzalwa silesono kwenza sizizwe njani?
9 Ake uzame ukucabanga ukuthi u-Adamu lo-Eva bezwa njani ngemva kokonela uJehova. Bathi sebenze isono bazama ukucatshela uJehova njalo bavala lobunqunu babo. Ibhuku elithi Insight on the Scriptures, lithi: ‘Isono sabo sabenza badliwa yisazela, bakhathazeka futhi baba lenhloni.’ Akulalutho ababengalwenza ngoba ayesechithekile.
10 Lanxa sazalwa silesono, isimo sethu sitshiyene lesika-Adamu lo-Eva. Thina uJehova wasihlawulela esebenzisa iNdodana yakhe uJesu futhi lokhu kwenza sibe lomzwangedwa ohlanzekileyo njalo izono zethu zithethelelwe. (1 Khor. 6:11) Kodwa ngenxa yokuthi lokhe silesono esasithatha ku-Adamu, ngesinye isikhathi siyadliwa yisazela, sikhathazeke futhi sibe lenhloni ngalokho esiyabe sikwenzile. Isono sibathwalise nzima abantu, sibusa “ngitsho laphezu kwalabo abangonanga ngendlela u-Adamu ona ngayo.” (Rom. 5:14) Kodwa ukuthi sazalwa silesono akutsho ukuthi kasisenelisi ukwenza izinto ezithokozisa uJehova. Manje kumele senzeni ukuze sinqobe izifiso ezimbi?
Isono senza ukuthi u-Adamu lo-Eva bakhathazeke, babelenhloni njalo badliwe yisazela (Khangela indima 9)
11. Kuyini esingakuthandabuziyo? (URoma 6:12)
11 Isono esilaso singenza kube nzima ukukholwa ukuthi singazinqoba izifiso ezimbi esingabalazo. Kuyabe kungani kulokulilizwi okulokhu kunyenyeza kusithi, ‘vele wena uyisoni akulanto enhle ongayenza.’ Kuyabe sekumele senzeni esimeni esinjalo? IBhayibhili lithi singavumi ukubuswa yisono. (Bala uRoma 6:12.) Lokhu kutsho ukuthi akumelanga sikhulelwe yizifiso ezimbi. (Gal. 5:16) UJehova ubengeke asitshele ukuthi silwisane lezifiso ezimbi ekwazi ukuthi angeke siphumelele ukukwenza lokho. (Dute. 30:11-14; Rom. 6:6; 1 Thes. 4:3) Asikuthandabuzi ukuthi uJehova uzasinika amandla okuthi sinqobe izilingo esihlangana lazo.
12. Kumele senzeni?
12 Akumelanga siphelelwe lithemba, sizitshele ukuthi uJehova uzahle akhohlwe ngathi ngenxa nje yokuthi silezifiso ezimbi. Lokho kuyabe sekufanana lokulalela okulilizwi okuyabe kunyenyeza kusithi, ‘vele ungumuntu omubi , uyazehlulekela.’ Kungani kungamelanga sililalele ilizwi leli? Kungenxa yokuthi iBhayibhili lisitshela ukuthi uJehova uyakwazi ukuthi silesono. (Hubo. 103:13, 14) UJehova wazi ‘yonke into’ ngathi futhi uyakwazi ukuthi kuyini okwenza sibe lezifiso ezimbi. (1 Joh 3:19, 20) Nxa singalwisana lesifiso sokwenza okubi, sizahlala singabangane bakaJehova. Yindaba sikukholwa lokho?
13-14. Ukuba lezifiso ezimbi kutsho ukuthi uJehova kasoze asamukele yini? Chasisa.
13 IBhayibhili litshengisa ukuthi kulomehluko phakathi kokuba lesifiso esibi lokwenza lokho esikufisayo. Ngokwesibonelo, abanye abantu ababehlala eKhorinte babeyizitabane bengakabi ngamaKhristu. Ngesikhathi uPhawuli ekhuluma labo wathi: “Abanye benu babenjalo.” Kambe ukuthi izifiso zabo ezimbi zahle zaphela yini? Kufanele ukuthi baqhubeka belwisana lesilingo leso ngoba sasingeke siphonguvuka sinyamalele. Okuhle yikuthi amaKhristu la ayesefundile ukuzibamba njalo awavumanga ukuthi abuswe yizifiso ezimbi. Lokhu kwenza ukuthi abe ngabangane bakaJehova ngoba wayesewathethelele. (1 Khor. 6:9-11) Nxa lawe ungazimisela ukulwisana lezifiso ezimbi uzaqhubeka ungumngane kaJehova.
14 Kungelani lokuthi yisiphi isifiso esibi olwisana laso ungenelisa ukusinqoba. Liqiniso ukuthi izifiso lezo azisoze ziphele mahlayana. Kumele sizithibe ‘singenzi lokho okufunwa yimizimba lemicabango yethu.’ (Efe. 2:3) Manje ungakwenza njani lokho?
OKUZAKUNCEDA UNQOBE
15. Ukwazi ukuthi yisiphi isilingo esikuthwalise nzima kuzakunceda njani?
15 Okuzakunceda ukuthi unqobe izifiso ezimbi yikunanzelela ukuthi vele ulazo. Ungaqali ukuziyenga “ngemicabango engamanga.” (Jak. 1:22) Okunye okungamelanga ukwenze yikuziqathanisa labanye. Ngokwesibonelo, nxa kuyikuthi ulohlupho lokudakwa, zama ukulwisana lalo kulokuthi uzitshele ukuthi vele bakhona abanatha ukwedlula wena. Okunye okumele ukubalekele yikusola abanye. Ngokwesibonelo, nxa ulingeka ukuthi ubukele iphonografi, zama ukulwisana laleso silingo kulokusola umkakho usithi kakuthandi ngendlela okumele akuthande ngayo.’ Ungacatshi ngomunwe kodwa hlala ukhumbula ukuthi yisiphi isilingo esikuthwalise nzima futhi uzimisele ukulwisana laso.—Gal. 6:7.
16. Kuyini okumele ukwenze ukuze unqobe isilingo?
16 Nxa ungabakwazi ukuthi yisiphi isilingo esingakulahla phansi kuzabalula ukuthi umelane laso. (1 Khor. 9:26, 27; 1 Thes. 4:4; 1 Phet. 1:15, 16) Ubona angathi kunini lapho okulula khona ukuthi isilingo sikukhulele? Kulula ukuthi abanye banqotshwe yisilingo ngenxa yendawo abayabe bekuyo kumbe kusiya ngokuthi izinto zibahambela njani ngalesosikhathi. Kunzima yini ukuthi ulwisane lesilingo nxa udiniwe kumbe sekusebusuku? Lungiselela khathesi ukuthi uzakwenzani nxa isilingo singavuka.—Zaga. 22:3.
17. Sifundani kulokho okwenziwa nguJosefa? (UGenesisi 39:7-9) (Khangela lemifanekiso.)
17 Usakhumbula yini ukuthi uJosefa wenzani ngesikhathi ehugwa ngumkaPhothifa ukuthi alale laye? Kazange atshone ezilazila kumbe ephozisa amaseko kodwa wathi nyawo ngibeletha. (Bala uGenesisi 39:7-9.) Sifundani kulokho okwenziwa nguJosefa? UJosefa wayezimisele ukwenza okuqondileyo ngoba wayevele ekwazi ukuthi kubi ukulala lomfazi wenye indoda. Ukwazi lokho kwamnceda lapho umkaPhothifa esemlinga. Lawe kumele uhlale uzimisele ukwenza okuqondileyo isilingo singakathutshi. Lokho kuzakunceda ukuthi ungathwali nzima nxa usulingwa ngoba uyabe ukwazi okumele ukwenze.
Ungaphozisi amaseko kodwa wohle unqobe isilingo khonapho khonapho njengoJosefa! (Khangela indima 17)
‘QHUBEKA UZIHLOLA’
18. Yiphi eminye imibuzo esingazibuza yona nxa sizihlola? (U-2 Khorinte 13:5)
18 Kumele uqhubeke uzihlola ukuthi ujayele ukwenzani nxa uhlangana lezilingo. Lokhu kuzakunceda ukuthi uqhubeke uthembekile. (Bala u-2 Khorinte 13:5.) Kuhle ukuthi ungahlalahlala, uhlole imicabango yakho lezenzo zakho ubusulungisa lapho okuyabe kudinga ukulungiswa khona. Ngokwesibonelo, ungabe usenelisa sibili ukunqoba izilingo ezitshiyeneyo kodwa nanku okumele uzibuze khona: ‘Ngithethe isikhathi esingakanani ngilwisana lesilingo lesi?’ Nxa ungananzelela ukuthi uthethe isikhathi eside, ungazisoli kodwa zama ukubopha ziqine. Nansi eminye imibuzo ongayisebenzisa ukuze uzihlole: ‘Nxa ngingafikelwa ngumcabango ongayisiwo ngiyazama yini ukuhle ngiwukhiphe engqondweni kumbe ngiyawekela unabe uze ube lempande? Engizilibazisa ngakho kwenza kube nzima yini ukuthi nginqobe izilingo? Nxa kungavela imifanekiso engcolileyo ngiqhubeka ngiyibuka yini kumbe ngihle ngiyikhiphele khatshana? Ngiyakholwa yini ukuthi imithetho kaJehova izahlala inginceda lanxa kwezinye izikhathi kuyabe kunzima ukuthi ngiyilandele?’—Hubo. 101:3.
19. Kungani kuyingozi ukwekelela inhliziyo?
19 Okunye okuzakunceda ukuthi ulwisane lezilingo yikungathathi izinto lula. IBhayibhili lithi: “Inhliziyo iyakhohlisa ukwedlula loba yini njalo imbi kakhulu.” (Jer. 17:9) UJesu wathi: “Enhliziyweni kuphuma imicabango emibi.” (Mat. 15:19) Ngokwesibonelo, umuntu oselesikhathi watshiya umkhuba wokubukela iphonografi, angazitshela ukuthi ukubuka imifanekiso evusa izifiso zokuya emacansini akukubi kangako evika ngokuthi lokhu kungcono kulokubukela abantu abanqunu. Kumbe angazitshela ukuthi akulanto embi ngokuba lemicabango engcolileyo njengoba uyabe engasoze akwenze lokho akucabangayo. Umuntu onjalo uyabe evumele inhliziyo yakhe yamqila wacina ebumba amacebo okwenza okubi. (Rom. 13:14) Ungakubalekela njani lokho? Lokhu ungakwenza ngokuxwaya loba yiphi “imicabango emibi” engakwenza ucine wenze isono.b
20. Kuyini esikulindele ngabomvu njalo uJehova usincedisa njani khathesi?
20 Isihloko lesi sisincede sabona ukuthi uJehova uzasinika amandla okulwisana laloba yisiphi isilingo. Siyambonga kakhulu uJehova ngokusihlawulela ngoba sesilethemba lokuphila emhlabeni omutsha. Akucabange ukuthi kuzabe kumnandi kangakanani ukukhonza uJehova ngenhliziyo emsulwa langengqondo ehlanzekileyo. Kodwa sisalindele lesosikhathi, asithandabuzi ukuthi sizaqhubeka sinqoba loba yiziphi izilingo esihlangana lazo ngoba uJehova uzahlala esincedisa!
INGOMA 122 Manini Liqine!
a UKUCHASISWA KWAMABALA: Izikhathi ezinengi iBhayibhili lisebenzisa ibala elithi “isono” nxa likhuluma ngezenzo ezimbi ezinjengokutshontsha, ubufebe kumbe ukubulala. (Eks. 20:13-15; 1 Khor. 6:18) Kodwa kwamanye amavesi kuyabe kukhulunywa ngesono esizalwa silaso.
b Ijaha okukhulunywa ngalo kuZaga 7:7-23 lenza izinqumo ezimbi ezazikhanya angani zincane kodwa lacina lifebile.
c UKUCHASISWA KOMFANEKISO: Kwesenxele: Umzalwane osakhulayo ubona amadoda amabili ayizitabane. Kwesokudla: Udadewethu ubona abantu ababili ababhemayo.