ISIFUNDO 36
INGOMA 103 Abelusi Bayizipho Ezivela KuNkulunkulu
‘Biza Abadala Bebandla’
“Kabize abadala bebandla.”—JAK. 5:14.
ESIZAKUFUNDA
Sizaxoxa ngokuthi kungani kumele sicele abadala bebandla ukuthi basincedise.
1. UJehova utshengise njani ukuthi uyabathanda abantu bakhe?
UJEHOVA uyabathanda kakhulu abantu bakhe. Yikho wathuma uJesu ukuthi azobafela. (Imiseb. 20:28) Kafuni ukubona abantu bakhe bekhahlanyezwa, yikho ebeke abadala bebandla ukuthi babanakekele. Abadala bayabakhuthaza futhi babancedise abantu bakaJehova ukuthi bahlale bethembekile.—Isaya. 32:1, 2.
2. Ngobani uJehova azimisele ukubancedisa? (UHezekheli 34:15, 16)
2 UJehova usebenzisa abadala bebandla ukuze ancedise abantu bakhe abathwele nzima. Abanye babo bengabe bezithonisisa ngenxa yezinto ezimbi abazenza kudala. (Bala uHezekheli 34:15, 16.) UJehova ufuna simthululele konke okusikhathazayo njalo sicele abadala ukuthi basincedise ngoba yibo abelusa ibandla lakhe.—Efe. 4:11, 12.
3. Sizaxoxa ngani esihlokweni lesi?
3 Esihlokweni lesi sizabona ukuthi uJehova ubancedisa njani abantu bakhe esebenzisa abadala. Sizaphendula imibuzo elandelayo: Sibabiza nxa sokutheni abadala? Kungani vele kumele sibabize? Bangasincedisa njani? Engxenye khathesi singabe singakudingi kangako ukuncediswa ngabadala kodwa ukwazi izimpendulo zemibuzo le kuzakwenza ukuthi sikuqakathekise kakhulu lokho uJehova akwenzayo ukuze ancedise abantu bakhe.
SIBABIZA NXA SOKUTHENI ABADALA?
4. Ngumuntu onjani okukhulunywa ngaye kuJakhobe 5:14-16, 19, 20? (Khangela lemifanekiso.)
4 Umfundi uJakhobe wakubeka kuhle ukuthi uJehova ubancedisa njani abantu bakhe. Wathi: “Ukhona yini ogulayo phakathi kwenu? Kabize abadala bebandla.” (Bala uJakhobe 5:14-16, 19, 20.) Amazwi la atshengisa ukuthi umuntu lo uyabe engaguli umkhuhlane ofuna udokotela ngoba uJakhobe uthi kabize abadala hatshi udokotela. Ivesi 15 yona itshengisa ukuthi umuntu lo uyabe ezasila nxa esethethelelwe izono zakhe. Phela nxa umuntu engezwa kuhle uyahamba ayebona udokotela afike amchasisele ukuthi uhlutshwa kuyini. Udokotela uzamhlola abesemtshela lokho angakwenza ukuze asile. Lokhu yikho kanye okumele kwenziwe ngumuntu oseqhula ekukhonzeni. Kuyabe kumele ayebona abadala, ababikele khona kanye okumhluphayo njalo abesesebenzisa lokho abadala abamtshele khona.
Nxa sigula kumele siyebona udokotela, nxa sesiqhula ekukhonzeni kumele siyebona abadala. (Khangela indima 4)
5. Singabona njani ukuthi sesisiwa ekukhonzeni?
5 KuJakhobe isahluko 5 sikhuthazwa ukuthi sikhulume labadala masinyane nxa sibona angani kukhona osekuphambanisa ubungane bethu loJehova. Yikho akumelanga sigoqe izandla nxa singananzelela ukuthi ubungane bethu loJehova sebuqala ukuphambaniseka. Kumele sihle sizame ukulungisisa. Phela kulula ukuthi sizikhohlise sizitshele ukuthi yonke into ihamba kuhle. (Jak. 1:22) Amanye amaKhristu aseSadisi ayengananzeleli ukuthi ayekwenza kwakungasamthokozisi uJehova. Yikho uJesu wawakhuza wawabisela endleleni. (Isam. 3:1, 2) Okunye okungasinceda ukuthi siqhubeke singabangane bakaJehova yizikuhlola ukuthi sisamthanda yini ngendlela esasimthanda ngayo kuqala. (Isam. 2:4, 5) Nansi imibuzo ongazibuza yona: ‘Ngisakuthanda yini ukubala iBhayibhili lokucabangisisa ngalokho engikubalayo? Ngiyayilungiselela yini imihlangano futhi ngenze konke engikwenelisayo ukuze ngiyingene? Ngisatshiseka yini ekutshumayeleni kumbe sengihudula inyawo? Sengihlala ngicabanga ngemali yini?’ Izimpendulo zemibuzo le zizakunceda ubone lapho okumele ulungise khona. Nxa kuyikuthi uhlupho lwakhona seluphezu kwamandla akho loba kulento embi oyenzileyo, ungesabi ukucela ukuthi abadala bakuncedise.
6. Umuntu owenze isono esikhulu kumele enzeni?
6 Loba ngubani owenze isono esikhulu kumele ayebona abadala bebandla ukuze bamncedise aphinde abe ngumngane kaJehova. (1 Khor. 5:11-13) Nxa umuntu lo efuna ukuthi uJehova amthethelele esebenzisa inhlawulo kaJesu kumele aphenduke ngenhliziyo yonke. (Imiseb. 26:20) Okunye okuzatshengisa ukuthi umuntu lowo uyazisola yikuyakhuluma labadala bebandla.
7. Ngobani abanye okumele bancediswe ngabadala?
7 Abadala bazimisele ukuncedisa labo abenze izono ezinkulu lalabo abangabe belwisana lezifiso ezimbi. (Imiseb. 20:35) Izifiso ezimbi zingakuthwalisa nzima nxa kuyikuthi kudala ungakabi nguFakazi wawusebenzisa izidakamizwa, ubukela iphonografi kumbe ungaziphathanga. Nxa kunjalo ungesabi ukucela ukuthi abadala bakuncedise. Landa umdala webandla ufike umtshele uhlupho lwakho, yena uzakunika amacebo azakunceda ukuthi ulwisane lezifiso ezimbi. (Umtshu. 4:12) Abadala bazakuncoma ngoba ukucela kwakho uncedo kutshengisa ukuthi uthobekile lokuthi uyamthemba uJehova.—1 Khor. 10:12.
8. Yikho konke yini okumele sikubikele abadala? Chasisa.
8 Kambe ukuthi yikho konke yini osekumele siyekubikela abadala? Hatshi. Ake sithi uxabane lomunye ebandleni kumbe omunye umuntu ukuphambanisile wasuvuka ngolaka. Kambe ukuthi lalokhu kuyabe sekumele uyekutshela abadala yini? Hatshi. Nxa kungaba njalo zama ukuthi ukhulumisane lalowomuntu. (Mat. 5:23, 24) Okunye ongakwenza yikuhlola ukuthi iBhayibhili lithi ungenzani ukuze ube mnene, ubekezele futhi uzibambe. Nxa kuyikuthi lehlulene usungacela umdala webandla ukuthi alincedise. Umphostoli uPhawuli wacela omunye umdala webandla ukuthi ancedise uYodiya loSintikhe ukuthi baxazulule ingxabano ababelayo. Lawe nxa ungacela umdala webandla uzakuncedisa.—Flp. 4:2, 3.
KUNGANI KUMELE SIBIZE ABADALA?
9. Kungani kungamelanga sibe lenhloni zokucela ukuncediswa ngabadala? (IZaga 28:13)
9 Kumele sibe lokholo futhi siqunge isibindi silande abadala siyebatshela ngesono esingabe sisenzile kumbe ngezifiso ezimbi esiyabe silwisana lazo. Kungani kungamelanga sibe lenhloni zokucela ukuncediswa ngabadala? Siyabe sitshengisa ukuthi siyamthemba uJehova kanye lendlela ayisebenzisayo ukuze asincedise siqhubeke silokholo oluqinileyo futhi singabangane bakhe. Siyabe sinanzelela lokuthi kumele sincediswe nguJehova ukuze sihlale sisenza okuqondileyo. (Hubo. 94:18) Nxa kuyikuthi senze isono esikhulu, saphenduka ngenhliziyo yonke njalo satshela labadala, uJehova uzasithethelela.—Bala iZaga 28:13.
10. Kungani kungamelanga sifihle izono esiyabe sizenzile?
10 Nxa umuntu angafihla isono esikhulu uyabe ezilimaza. Inkosi uDavida yazama ukufihla izono eyayizenzile futhi lokho kwayenza yathwala nzima kakhulu. (Hubo. 32:3-5) Nxa umuntu engabanjwa umkhuhlane othile kuyabe kumele elatshwe masinyane ukuze umkhuhlane ungamqineli. Lomuntu owenze isono esikhulu kumele abone abadala masinyane ukuze isono leso singambhazalalisi ekukhonzeni. UJehova kafuni ukuthi lokho kwenzakale kithi yikho esincenga ukuthi sibonane labadala masinyane nxa senze isono.—Isaya. 1:5, 6, 18.
11. Kungani kukubi ukufihla izono?
11 Nxa ungafihla isono esikhulu oyabe usenzile uyabe uthwalisa nzima abafowethu labodadewethu. Lokho kungenza ukuthi uJehova angasiniki umoya wakhe ongcwele ebandleni besekubangela ukuthi singazwanani. (Efe. 4:30) Nxa sikwazi ukuthi omunye umuntu ebandleni wenze isono esikhulu, kuyabe kumele simkhuthaze ukuthi ayekhuluma labadala ngendaba yakhona.a Nxa umuntu lowo angekela ukutshela abadala thina kuyabe sekumele sibabikele. Nxa singekela ukukwenza lokho siyabe sifihla isono. (Levi. 5:1) Okwenza sitshele abadala bebandla ngesono esikhulu esenziwe ngomunye umuntu yikuthi siyamthanda uJehova futhi sifuna ukugcina ibandla lihlanzekile. Okunye esikufunayo yikuthi lowo owonileyo ancediswe ukuze aphinde abe ngumngane kaJehova.
ABADALA BASINCEDISA NJANI?
12. Abadala babancedisa njani labo abafuna ukuphinda babe ngabangane bakaJehova?
12 IBhayibhili likhuthaza abadala ukuthi bancedise abantu abafuna ukuphinda babe ngabangane bakaJehova. (1 Thes. 5:14) Nxa kuyikuthi wenze isono, abadala bazaxoxa lawe ukuze babone ukuthi bangakuncedisa njani. (Zaga. 20:5) Mhlawumbe ungazizwa usesaba ukukhuluma labadala kumbe ulenhloni zokulandisa okungabe kwenzakele. Kodwa sicela ungesabi ukukhuluma uzitshela ukuthi bazakuthi okutshoyo akulangqondo. (Jobe. 6:3) Abadala bazakulalelisisa ukuze babone ukuthi bangakuncedisa njani. (Zaga. 18:13) Phela bayakwazi ukuthi kuthatha isikhathi ukuncedisa umuntu owenze isono yikho bazaxoxa lawe kanengana nxa kuvuma.
13. Kuyini okunye abadala abakwenzayo ukuze bancedise umuntu owonileyo? (Khangela lemifanekiso.)
13 Abadala bayakwazi ukuthi uyabe uthwele nzima ngenxa yesono oyabe usenzile. Yikho kabasoze bahlikihlele ibilebile esilondeni kodwa bazathandaza lawe. Lokho kuzakwenza ukuthi ube lamandla futhi uhlaliseke. Kuyabe kungani abadala bakugcobe ngamafutha ebizweni likaJehova. (Jak. 5:14-16) Bazaxoxa lawe besebenzisa iBhayibhili ukuze bakududuze njalo bakuncedise ukuthi uphinde ube ngumngane kaJehova. (Isaya. 57:18) Bazakunika lamanye amavesi ongawabala futhi ucabangisise ngawo ukuze ubalekele ukwenza izinto ezimbi. Kuyabe kungani nguJehova ngokwakhe othi kuwe: ‘Le yiyo indlela hamba ngayo.’—Isaya. 30:21.
Abadala basebenzisa iBhayibhili ukuze basikhuthaze futhi basiduduze. (Khangela indima 13-14)
14. Abadala bamncedisa njani umuntu osephambuka? (UGalathiya 6:1) (Khangela imifanekiso.)
14 Bala uGalathiya 6:1. Umuntu okukhulunywa ngaye evesini le ngulowo oyabe esenza izinto ezingamthokozisiyo uJehova. Umuntu lo uyabe esephambuka ngoba uyabe edlala ngento engaphambanisa ubungane bakhe loJehova kumbe esenze isono esikhulu. Abadala bayazama “ukumbuyisela endleleni eqondileyo” ngenxa yokuthi bayamthanda. Evesini le, ibala lesiGrikhi elihunyutshwe ngokuthi ‘ukubuyisela’ litsho lokho okwakusenziwa ngudokotela nxa eqondisa kumbe ebuyisela ithambo lomuntu oqamukileyo endaweni yalo ukuze umuntu lowo angacini esegogekile. Njengoba nje udokotela ezama ukubuyisela ithambo endaweni yalo ngonanzelelo ukuze angathunuki lowomuntu, labadala bebandla bayazama ukumncedisa kuhlekuhle lowo oyabe eyenze isono. Ivesi le iphinda ixwayise abadala ukuthi labo bazinanzelele. Lokhu kutsho ukuthi abadala akumelanga bazibone bengcono ngoba labo ngabantu abalesono. Ukukhumbula khonalokho kuzabanceda ukuthi babe lozwelo.—1 Phet. 3:8.
15. Kungani kumele sibathembe abadala?
15 Kuyini okwenza sibathembe abadala? Kungenxa yokuthi siyakwazi ukuthi nxa singabatshela imfihlo abahambi beyifafaza. Kanti njalo basixwayisa besebenzisa iBhayibhili, abasitsheli lokho abazicabangela khona. Okunye abazimisele ukukwenza yikuhlala besincedisa ebunzimeni esihlangana labo futhi lokhu kwenza sibathembe. (Zaga. 11:13; Gal. 6:2) Abadala balobuntu obutshiyeneyo futhi abanye babo sebelesikhathi eside bengabadala ikanti abanye babo abakabi lesikhathi. Lanxa kunjalo singaxoxa laloba nguphi umdala simbikela uhlupho lwethu. Kodwa lokho sekusitsho ukuthi silande umdala munye ngamunye yini sisiyambikela uhlupho lwethu olufananayo? Ukwenza njalo kungabe kutshengisa ukuthi kasifuni ukulalela imfundiso eqondileyo kodwa sizidingela umuntu ozavumelana lathi. (2 Thim. 4:3) Nxa singabikela umdala uhlupho lwethu, usengasibuza ukuthi besesike saxoxa labanye abadala yini lokuthi batheni. Ngezinye izikhathi omunye umdala webandla angacela ukuncediswa ngabanye abadala ukuze athole amacebo okukuncedisa.—Zaga. 13:10.
NGUMTHWALO WAKHO
16. UmKhristu ngamunye ulawuphi umlandu?
16 Abadala bazasinika amacebo esingawasebenzisa futhi basincedise nxa sisebunzimeni kodwa abasoze basenzele izinqumo ngoba lowo ngumlandu wethu. UmKhristu ngamunye ulomlandu wokuphila ngendlela ethokozisa uJehova. Esikukhulumayo lesikwenza nsuku zonke kumele kutshengise ukuthi sizimisele ukumthokozisa. UJehova uzasincedisa ukuthi siqhubeke sithembekile. (Rom. 14:12) Lokhu yikho okwenza abadala bangasitshayeli imithetho kodwa basincedise ukuthi silandele lokho okutshiwo liLizwi likaNkulunkulu. Nxa singalandela amacebo abasinika wona sizenelisa ukwenza izinqumo ezizasinceda. —Heb. 5:14.
17. Kuyini okumele sihlale sikukhumbula?
17 Siyambonga kakhulu uJehova ngendlela asithanda ngayo laselusa ngayo. Uze wasivulela lethuba lokuthi siphile kuze kube nini lanini esebenzisa inhlawulo kaJesu. (Joh. 10:11) Siyakubona sibili ukugcwaliseka kwamazwi kaJehova athi: “Ngizalinika abelusi abazakwenza lokho okuthokozisa inhliziyo yami njalo bazalinika ulwazi kanye lokuhlakanipha.” (Jer. 3:15) Yikho akumelanga sesabe ukubiza abadala nxa singananzelela ukuthi kukhona osokuphambanisa ubungane bethu loJehova. Kwangathi singahlala sikukhumbula ukuthi abadala bayizipho esiziphiwe nguJehova.
INGOMA 31 Hamba LoNkulunkulu!
a Kumele sinike umuntu owenze isono esikhulu isikhathi esithile sokuthi ayebona abadala. Nxa engakwenzanga lokho thina siba lomlandu wokubabikela.