ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • g17 no. 5 kk. 12-13
  • Kulendaba Yini Ukudlala Ngengozi?

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Kulendaba Yini Ukudlala Ngengozi?
  • Vukani!—2017
  • Izihlokwana
  • Okuhambelana Lokudingayo
  • UBUNZIMA
  • OKUMELE UKWAZI
  • ONGAKWENZA
  • IZaga 22:6—“Fundisa Umntwana Indlela Okumele Ahambe Ngayo”
    Ukuchasiswa Kwamavesi AseBhayibhilini
Vukani!—2017
g17 no. 5 kk. 12-13
Abafana ababili babukele umdlalo oyingozi ku-Inthanethi

OKUNCEDA IMULI | ABASAKHULAYO

Kulendaba Yini Ukudlala Ngengozi?

UBUNZIMA

“Ngangisima eduze kwesitimela esasidlula sihuba. Lokho kwakusenza ukuthi ngikhohlwe inhlupho zami.”​—ULeon.a

“Ngangisizwa ngikhululeka nxa ngangibhudlukela emanzini ngisuka endaweni esemqongweni. Izikhathi ezinengi ngangikukholisa kodwa kwezinye izikhathi kwakusesabisa.”​—ULarissa.

Abasakhulayo abanengi labo bayadlala ngengozi njengoLeon loLarissa. Uyake ubahawukele yini? Nxa kunjalo isihloko lesi sizakunceda kakhulu.

OKUMELE UKWAZI

Ukudlala ngengozi kungacina sekungumkhuba. Ungakukholisa okwesikhathi esincane kodwa ubusufisa ukwenza okunye okudlula lapho. UMarco owayethanda ukuma duze kwezitimela njengoLeon uthi: “Ngangithokoza okwesikhatshana. Kungadlula ngasengifuna okunye okwesabisa ukudlula lapho.”

UJustin owayetshelela ebambelele ngemva kwezimota ezidlulayo uthi: “Kwakusithi nxa ngiqeda nje ngizwe sengifuna ukukuphinda. Ngangifuna ukubukwa kodwa ngelinye ilanga ngacina sengisesibhedlela.”

Ukuyengwa ngabanye kungakwenza ukhethe kubi. Elinye ijaha elithiwa nguMarvin lithi: “Abangane bami babengikhuthaza ukuthi ngikhwele esinye isakhiwo eside, babesithi: ‘Khwela. Yizinto ezincane lezi.’ Ngangingasahlalisekanga, ngiqhuqha ngesikhathi ngikhwela umduli.” ULarissa okuke kwakhulunywa ngaye uthi: “Ngangisenza okwenziwa ngabanye.”

Abanye basebenzisa i-inthanethi ukuze bayenge abanye ngokufaka imifanekiso lamavidiyo abanye abadlala ngengozi besebesenza angani vele akulangozi. Okuthunyelwa ngabanye ku-inthanethi kubukelwa ngabantu abanengi ngesikhatshana.

Ngokwesibonelo kulamanye amavidiyo atshengisa abantu bekhwela loba beseqa imiduli, izindlu lokunye kodwa bengelazinto zokubavikela ukuthi bangalimali. Nxa ubabona bekwenza lokhu ungacabanga ukuthi abakwenzayo akusiyo ngozi kangako lokuthi wonke umuntu uyakwenza. Yikho lawe ungacina uyengeka ukuthi ukwenze khonokho.

Kulezindlela ezingcono lezingayisiyo ngozi zokuzijabulisa. IBhayibhili lithi: ‘Ukuqinisa umzimba kulosizo oluthile.’ (1 KuThimothi 4:8) Kodwa lisitshela lokuthi “siphile ngokuzikhuza.” (KuThithusi 2:12) Singakwenza njani lokhu?

ONGAKWENZA

Qala ucabangisise. IBhayibhili lithi: “Wonke umuntu ohlakaniphileyo wenza konke ngolwazi, kodwa isiwula sitshengisa ubuthutha baso.” (IZaga 13:16) Ungakayenzi loba yini qala ube zazi izingozi ezingabakhona. Zibuze ukuthi, ‘Engifuna ukukwenza akusoze kungibulalise loba kungilimaze yini?’​—Isimiso seBhayibhili: IZaga 14:15.

Khetha abangane abakuqakathekisayo ukuphila. Abangane abahle abasoze bakukhuthaze ukuthi wenze izinto ezingakulimaza loba bakuyenge ukuthi wenze into ongafuni ukuyenza. ULarissa uthi: “Abangane abahle banginceda ukuthi ngikhethe kuhle izinto engifuna ukuzenza. Impilo yami yantshintsha ngemva kokukhetha kuhle abangane.”​—Isimiso seBhayibhili: IZaga 13:20.

Zibuze ukuthi, ‘Engifuna ukukwenza akusoze kungibulalise loba kungilimaze yini?’

Zijabulise kodwa ungazifaki engozini. Elinye ibhuku elikhuluma ngabasakhulayo lithi nxa umuntu ekhula yiso ‘isikhathi sokuthi azifakele imingcele.’ Ungazijabulisa ngokwenza izinto ezingayisiyo ngozi njalo usebenzise izinto ezizakwenza uvikeleke.

Yenza izinto ezizakwenza abantu bakuhloniphe. Ukudlala ngengozi ayisikho okwenza abantu bakuhloniphe kodwa ukunqoba ubunzima ohlangana labo empilweni yikho okwenza bakuhloniphe. ULarissa uthi: “Ukweqa ngisuka endaweni esemqongweni kwakuyikutshaphaza impilo yami. Kwakuzakuba ngcono aluba ngazifundisa ukwala.”

Okuqakathekileyo: Kulokuthi wenze izinto eziyingozi tshengisa ukuthi uhlakaniphile ngokukhetha kuhle nxa uzilibazisa.​—Isimiso seBhayibhili: IZaga 15:24.

a Amanye amabizo asesihlokweni lesi antshintshiwe.

IMIBHALO EYISIQOKOQELA

  • “Olengqondo uyakucabangisisa konke akwenzayo.”​—IZaga 14:15.

  • “Ohamba lezihlakaniphi uyahlakanipha.”​—IZaga 13:20.

  • “Indlela yempilo iyimpumelelo kohlakaniphileyo ukuze angalengeli engcwabeni.”​—IZaga 15:24.

UPeter

UPETER

“Uyabe ukwazi kuhle ofuna ukukwenza yikho kumele ube zazi lezingozi ezingabakhona. Phela vele akula osakhulayo ofuna ukucina eseyisigoga.”

URio

URIO

“Nxa abangane bakho besiyakwenza into ongafuni ukuyenza, kungcono ukuthi ungahambi labo. Ungahamba labo kuzakuba nzima ukwala loba ukuntshintsha ingqondo.”

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza