ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • mwbr18 January kk. 1-8
  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu
  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu (2018)
  • Izihlokwana
  • JANUARY 1-7
  • Intethe
  • Uluju Lwezinyosi Zeganga
  • JANUARY 8-14
  • JANUARY 15-21
  • JANUARY 22-28
  • JANUARY 29–FEBRUARY 4
Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu (2018)
mwbr18 January kk. 1-8

Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu

JANUARY 1-7

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UMATHEWU 1-3

“UMbuso Wezulu Useduze”

(UMathewu 3:1, 2) Ngasonaleso isikhathi kwafika uJohane uMbhaphathizi etshumayela eNkangala yaseJudiya 2 esithi, ‘Phendukani ngokuba uMbuso wezulu useduze.’

nwtsty imicijo yokutaditsha ekuMt 3:1, 2

etshumayela: Ibala lesiGrikhi litsho “ukwethula isimemezelo uyisithunywa emphakathini.” Likhanyisa kakhulu indlela owethula ngayo isimemezelo: kanengi kuyabe kuyisimemezelo esethulwa phambi komphakathi hatshi ukukhuluma leqembu labantu.

UMbuso: Ibala lesiGrikhi elithi ba·si·leiʹa liyaqala ukusetshenziswa lapha. Litsho uhulumende lelizwe elibuswayo kanye labantu ababuswa yinkosi. Ibala leli litholakala ka-162 eMibhalweni YamaKhristu YesiGrikhi njalo ebhukwini likaMathewu litholakala izikhathi ezingu-55 futhi izikhathi ezinengi kuyabe kukhulunywa ngokubusa kukaNkulunkulu kwasezulwini. UMathewu ulisebenzisa kakhulu ibala leli yikho iVangeli lakhe singalibiza ngokuthi liVangeli loMbuso.

UMbuso wezulu: Umutsho lo utholakala izikhathi ezingu-30 njalo utholakala eVangelini likaMathewu kuphela. EVangelini likaMakho lelikaLukha kusetshenziswe umutsho othi “uMbuso kaNkulunkulu” okutshengisa ukuthi “uMbuso kaNkulunkulu” ubusa usezulwini.—Mt 21:43; Mk 1:15; Luk 4:43; Da 2:44; 2Tim 4:18.

useduze: Lapha kutsho ukuthi kwasekuseduze ukuthi uMbusi ozabusa eMbusweni wezulu avele.

(UMathewu 3:4) Izigqoko zikaJohane zazenziwe ngoboya bekamela, elebhanti lesikhumba okhalweni lwakhe. Ukudla kwakhe kwakuzintethe loluju lwezinyosi zeganga.

nwtsty ipikitsha

Impahla Ezazigqokwa NguJohane UMbhabhathizi Lendlela Ayekhangeleka Ngayo

UJohane wayegqoka impahla ezithungwe ngoboya bekamela, ekhalweni wayebopha ibhanti elenziwe ngesikhumba elalingathwala izinto ezincane. Umphrofethi u-Elija laye wayegqoka impahla ezinje. (2Kho 1:8) Impahla ezazithungwa ngoboya bekamela zazingelahlonzi njalo zazigqokwa ngabayanga. Kodwa impahla ezilohlonzi zazisenziwa ngesilika kanye lelineni futhi zazigqokwa ngabanothileyo. (Mt 11:7-9) Kungenzakala ukuthi uJohane wayengakaze agele inwele ngoba wayengumNaziri. Mhlawumbe impahla ayezigqoka kanye lendlela ayekhangeleka ngayo yayihle itshengise ukuthi wayengazidingeli izinto ezimangalisayo kodwa wayephilela ukwenza intando kaNkulunkulu.

Intethe

Nxa lisetshenziswa eBhayibhilini ibala elithi ‘intethe’ ligoqela yonke imihlobo yentethe ezilempondo ezincane njalo ezihamba zizinengi. Ukuchwayisisa okwenziwa eJerusalema kutshengisa ukuthi intethe ezitholakala enkangala zilama-protein angamaphesenti angu-75. Ziqala zikhitshwe amakhanda, inyawo, impiko lezisu zingakadliwa. Isifuba sidliwa siphekiwe kumbe siluhlaza. Intethe lezi bathi zinambitheka njengomankala njalo zilama-protein amanengi.

Uluju Lwezinyosi Zeganga

Epikitsheni sibona inhlanga ezakhiwe zinyosi zeganga (1) lenhlanga egcwele uluju (2). Uluju olwaludliwa nguJohane kungenzeka lwalusenziwa zinyosi zeganga okuthiwa yi-Apis mellifera syriaca ezazikhona kuleyondawo. Umhlobo lo ujayeleke ezindaweni ezitshisayo njalo ezomileyo njengenkangala yeJudiya njalo kawufuyeki. Kudala ngeminyaka yabo-800 B.C.E., abantu bako-Israyeli babefuya inyosi ezimbizeni zomdaka. Inhlanga ezinengi zenyosi lezi zatholakala phakathi kwedolobho (eselisaziwa ngokuthi yiTel Rehov) eliseSigodini saseJodani. Uluju olwalusenhlangeni lezi lwalwenziwe ngumhlobo wenyosi ovela endaweni khathesi esisaziwa ngokuthi yiTurkey.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(UMathewu 1:3) uJuda uyise kaPherezi loZera, unina owayenguThamari, uPherezi uyise kaHezironi, uHezironi uyise ka-Aramu,

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 1:3

UThamari: Ngowesifazana wokuqala ukubhalwa phakathi kwabahlanu abalotshwe kusendo lukaMesiya olukuMathewu. Abanye abane nguRahabi loRuthe bobabili abayisibo ma-Israyeli (ivesi 5); uBhathishebha, “owayengumka-Uriya” (ivesi 6); loMariya (ivesi 16). Kungenzakala ukuthi babhalwa ngoba kukhona okuthile okwenzakala kibo okwacina kusenza ukuthi babe ngokhokhokazi bakaJesu.

(UMathewu 3:11) Mina ngilibhabhathiza ngamanzi, kubonisa ukuphenduka. Kodwa ngemva kwami kuzakuza olamandla kulami, njalo kakungilingananga ukuthwala amanyathelo akhe. Uzalibhabhathiza ngomoya ongcwele langomlilo.

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 3:11

ngilibhabhathiza: Loba “ngilicwilisa.” Ibala lesiGrikhi elithi ba·ptiʹzo litsho “ukugxamuza; loba ukucwilisa.” Ezinye izingwalo ezichasisa iBhayibhili zithi ukubhabhathizwa kutsho ukucwiliswa ngokupheleleyo. Ngelinye ilanga uJohane wabhabhathizela eSigodini saseJodani duze leSalimi “ngokuba kwakulamanzi amanengi.” (Joh 3:23) Ngesikhathi uFiliphi ebhabhathiza umthenwa ongumTopiya bobabili “baya emanzini.” (ImiSeb 8:38) Ibala elifananayo lesiGrikhi lisetshenziswa ku-Septuagint embhalweni ka-2Kho 5:14 nxa lichaza ukuthi uNamani “wazigxamuza eJodani kasikhombisa.”

Ukubalwa KweBhayibhili

(UMathewu 1:1-17) Umbhalo wosendo lukaJesu Khristu indodana kaDavida, indodana ka-Abhrahama: 2 U-Abhrahama wayenguyise ka-Isaka, u-Isaka uyise kaJakhobe, uJakhobe uyise kaJuda labafowabo, 3 uJuda uyise kaPherezi loZera, unina owayenguThamari, uPherezi uyise kaHezironi, uHezironi uyise ka-Aramu, 4 u-Aramu uyise ka-Aminadabi, u-Aminadabi uyise kaNahishoni, uNahishoni uyise kaSalimoni, 5 uSalimoni uyise kaBhowazi, unina owayenguRahabi, uBhowazi uyise ka-Obhedi, unina owayenguRuthe, u-Obhedi uyise kaJese, 6 uJese enguyise weNkosi uDavida. UDavida wayenguyise kaSolomoni, unina owayengumka-Uriya, 7 uSolomoni uyise kaRehobhowami, uRehobhowami uyise ka-Abhija, u-Abhija uyise ka-Asa, 8 u-Asa uyise kaJehoshafathi, uJehoshafathi uyise kaJehoramu, uJehoramu uyise ka-Uziya, 9 u-Uziya uyise kaJothamu, u-Jothamu uyise ka-Ahazi, u-Ahazi uyise kaHezekhiya, 10 uHezekhiya uyise kaManase, uManase uyise ka-Amoni, u-Amoni uyise kaJosiya, 11 yena uJosiya owayenguyise kaJekhoniya labafowabo ngesikhathi sokubuthelwa eBhabhiloni. 12 Ngemuva kokubuthelwa eBhabhiloni: uJekhoniya wayenguyise kaSheyalithiyeli, uSheyalithiyeli uyise kaZerubhabheli, 13 uZerubhabheli uyise ka-Abhiyudi, u-Abhiyudi uyise ka-Eliyakhimu, u-Eliyakhimu uyise ka-Azori, 14 u-Azori uyise kaZadoki, uZadoki uyise ka-Akhimu, u-Akhimu uyise ka-Eliyudi, 15 u-Eliyudi uyise ka-Eliyazari, u-Eliyazari uyise kaMathani, uMathani uyise kaJakhobe, 16 uJakhobe enguyise kaJosefa, umkaMariya, owazala uJesu obizwa ngokuthi nguKhristu. 17 Kanjalo-ke kwakulezizukulwane ezilitshumi lane sezizonke kusukela ku-Abhrahama kusiya kuDavida, ezilitshumi lane kusukela kuDavida kusiya ekuthunjweni eBhabhiloni, njalo ezilitshumi lane kusukela ekuthunjweni kusiya kuKhristu.

JANUARY 8-14

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UMATHEWU 4-5

“Izifundo Esizithola ENtshumayelweni KaJesu YaseNtabeni”

(UMathewu 5:3, NW) “Bayathokoza labo abaqaphela isidingo sabo esingokomoya.”

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 5:3

Bayathokoza: Akupheleli ngokuchelesa enhliziyweni njengalapho uzikholisela. Kodwa nxa ibala leli lisetshenziswa ebantwini litsho umuntu oyabe ebusiswe njalo ethandwa nguNkulunkulu. Ibala leli liphinde lisetshenziswe nxa kuchazwa uNkulunkulu kanye loJesu esenkazimulweni yakhe ezulwini.—1Tim 1:11; 6:15.

labo abaqaphela isidingo sabo esingokomoya: Ibala elithi “abaqaphela” ngesiGrikhi litsho “labo abampofu (abaswelayo; abayanga; abacelayo),” endabeni le lisetshenziswa kulabo abananzelela isidingo abalaso. Ibala elifananayo liyasetshenziswa nxa kukhulunywa ‘ngesiceli’ esinguLazaro kuLuk 16:20, 22. Abanye abahumutshi bahumutsha ibala leli lesiGrikhi ngokuthi labo “abampofu emoyeni” okutsho abantu abananzelela ukuthi bayamdinga uNkulunkulu lokuthi kumele babe lobudlelwane laye.

(UMathewu 5:7) “Babusisiwe abalesihawu, ngoba bazakwenzelwa isihawu.

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 5:7

abalesihawu: Ukusetshenziswa kwebala eliseBhayibhilini elithi “abalesihawu” lelithi “isihawu” akupheleli emuntwini oxolelayo kumbe olozwela nxa ekhipha isahlulelo. Kodwa izikhathi ezinengi litsho ukuba lozwela kanye lomusa okuyikho okufuqa umuntu ukuthi enze okuthile ukuze ancede labo abadinga usizo.

(UMathewu 5:9) “Babusisiwe abalamulayo [abalokuthula], ngoba bazathiwa ngamadodana kaNkulunkulu.

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 5:9

abalamulayo [abalokuthula]: Abagcini ukuthula kuphela kodwa benza kube lokuthula lapho okungekho khona.

w07-ZU 12/1 17

Fundisa Ingane Yakho Ukuba Ibe Nokuthula

Abazali abangamaKristu banesithakazelo esijulile sokuqeqesha izingane zabo ukuba ‘zifune ukuthula zikuphishekele.’ (1 Petru 3:11) Injabulo etholakala ngokuba umenzi wokuthula iwufanele wonke umzamo odingekayo ukuze sinqobe imizwa yokusola abanye, ukukhungatheka nobutha.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(UMathewu 4:9) Wathi, “Ngizakunika konke lokhu aluba nje ungakhothama ungikhonze.”

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 4:9

ungakhothama ungikhonze: Ibala lesiGrikhi eliyisenzo elingatsho ‘ukukhonza’ elisetshenziswe evesini le litshengisa isenzo esenziwa okwesikhatshana nje. Nxa uSathane wayesithi ‘khothama ungikhonze’ wayengaceli ukuthi uJesu aqhubeke emkhonza, kodwa wayesithi kumele ‘akhothame amkhonze’ kanye nje kuphela.

(UMathewu 4:23) UJesu wahamba kulo lonke iGalile efundisa emasinagogeni abo, etshumayela izindaba ezinhle ezoMbuso, esilisa zonke izifo lemikhuhlane ebantwini.

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 4:23

efundisa . . . etshumayela: Ukufundisa kutshiyene lokutshumayela ngoba ofundisayo kuyabe kumele angakhulumi nje kuphela kodwa kumele aqondise, achaze, abonisane kuhle lomfundi njalo aphe lobufakazi.

Ukubalwa KweBhayibhili

(UMathewu 5:31-48) “Kwathiwa, ‘Lowo olahla umfazi wakhe kamuphe incwadi yesahlukaniso.’ 32 Kodwa mina ngilitshela ngithi lowo olahla umfazi wakhe, ngaphandle kokuba efebile, umenza afebe, njalo lowo othatha umfazi olahliweyo uyafeba. 33 “Njalo selezwa ukuthi kwathiwa kwabendulo, ‘Ungephuli isifungo sakho, kodwa ugcwalise izifungo ozenzileyo eNkosini.’ 34 Kodwa mina ngithi, Livele lingafungi: loba ngezulu ngoba liyisihlalo sobukhosi sikaNkulunkulu; 35 kumbe ngomhlaba, ngoba uyisinyathelo sakhe; loba ngeJerusalema ngoba lidolobho leNkosi enkulu. 36 Njalo ungafungi ngekhanda lakho ngoba ungeke wenze lalunye unwele lube mhlophe kumbe lube mnyama. 37 Akuthi u ‘Yebo’ wenu abe ngu ‘Yebo’ lo ‘Hatshi’ abe ngu ‘Hatshi’; loba yini engaphezu kwalokhu ivela koMubi. 38 “Selezwa ukuthi kwathiwa, ‘Ilihlo ngelihlo, njalo izinyo ngezinyo.’ 39 Kodwa mina ngiyalitshela ngithi, Lingamelani lomuntu omubi. Nxa omunye angakutshaya esihlathini sokunene, mphendulele lesinye njalo. 40 Njalo uma omunye efuna ukukumangalela ukuze akuthathele isigqoko sakho, myekele athathe lejazi lakho njalo. 41 Uma omunye ekubamba ngamandla ukuthi uhambe ikhilomitha elilodwa, hamba laye abe mabili. 42 Muphe lowo ocelayo kuwe, njalo ungamfulatheli lowo ofuna ukweboleka kuwe. 43 “Selezwa ukuthi kwathiwa, ‘Thanda umakhelwana wakho, usizonde isitha sakho.’ 44 Kodwa mina ngilitshela ukuthi, Thandani izitha zenu, libathandazele labo abalihluphayo, 45 ukuze libe ngamadodana kaYihlo osezulwini. Wenza ilanga lakhe liphume kwababi labalungileyo, anise izulu kwabenza okuhle lakwabangalunganga. 46 Uma lithanda labo abalithandayo kuphela, lizazuza mvuzo bani na? Kabenzi njalo na labathelisi? 47 Aluba libingelela abafowenu bodwa, kuyini elikwenzayo okudlula abanye na? Kabenzi khona lokho labahedeni yini? 48 Ngakho wobani ngabapheleleyo njengalokhu uYihlo wenu wasezulwini ephelele.

JANUARY 15-21

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UMATHEWU 6-7

“Qhubekani Lifuna Kuqala UMbuso”

(UMathewu 6:10) uMbuso wakho kawuze, intando yakho yenziwe emhlabeni njengalokhu isenziwa ezulwini.

bhs 178 ¶12

Umthandazo Uyisibusiso Esikhulu Kakhulu

12 Kuyini okumele kuze kuqala emithandazweni yethu? Kumele sithandazele ukuthi intando kaJehova yenziwe. Kumele sibonge uJehova ngakho konke asenzela khona kulokuthi sidle sisesulela phansi njengenkukhu. (1 ImiLando 29:10-13) Ngesikhathi uJesu esemhlabeni wafundisa abafundi bakhe indlela yokuthandaza. (Bala uMathewu 6:9-13.) Wathi kumele baqale bathandazele ukuthi ibizo likaNkulunkulu lihlonitshwe okutsho ukuthi liphathwe njengelingcwele. Ngemva kwalokho uJesu wathi sithandazele ukuthi uMbuso kaNkulunkulu uze lokuthi intando kaJehova yenziwe emhlabeni wonke. Wathi eseqede ukuthi sithandazele izinto lezi eziqakathekileyo wasesitsho-ke ukuthi sithandazele esikudingayo. Nxa sifaka uJehova lentando yakhe kuqala emithandazweni yethu siyabe sitshengisa ukuthi yikho okuqakatheke kakhulu kithi.

(UMathewu 6:24) “Kakho ongakhonza amakhosi amabili. Mhlawumbe uzathanda enye azonde enye, loba uzabambelela kwenye azonde enye. Lingazake likhonze uNkulunkulu njalo leMali.

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 6:24

ongakhonza [isigqili]: Ibala lesiGrikhi eliyisenzo likhuluma ngokusebenza njengesigqili, okutsho ukuthi uyabe ungowenkosi eyodwa. UJesu lapha wayesithi umKhristu angezake azinikele kuNkulunkulu ngenhliziyo yonke loba aphe uNkulunkulu okumfaneleyo njalo ngesikhathi esifananayo azinikele ekubutheleleni inotho.

(UMathewu 6:33, NW) ‘Kodwa qhubekani lifuna kuqala uMbuso wakhe lokulunga kwakhe, kuzakuthi-ke zonke lezizinto liziphiwe lazo.

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 6:33

qhubekani lifuna: Ibala lesiGrikhi eliyisenzo elisetshenziswe lapha litsho ukuphikelela futhi lingatsho “Ukuqhubeka udinga.” Abalandeli bakaJesu babengasoze bafune uMbuso okwesikhathi esithile besebetshiya bazenzele ezinye izinto. Kodwa kwakumele bawufune kuqala uMbuso ezimpilweni zabo sonke isikhathi.

uMbuso: Eminye imibhalo yesiGrikhi yakudala ithi “uMbuso kaNkulunkulu.”

wakhe: Kutshiwo uNkulunkulu uBaba osezulwini okukhulunywa ngaye kuMt 6:32.

lokulunga: Labo abadinga ukulunga kukaNkulunkulu bazimisele ukwenza intando yakhe njalo baphila ngendlela uNkulunkulu ayifunayo. Lokhu akufanani lalokho okwakusenziwa ngabaFarisi ngoba bona babefuna ukuzibekela izimiso zabo zokulunga.—Mt 5:20.

w16.07 12 ¶18

Funani UMbuso Hatshi Izinto Zomhlaba

18 Bala uMathewu 6:33. Abafundi bakaKhristu kumele bahlale befaka kuqala uMbuso kaNkulunkulu ukwedlula loba yini ekuphileni kwabo. UJesu wathi nxa singakwenza lokhu, ‘zonke lezizinto sizaziphiwa lazo.’ Kungani watsho njalo? Nansi isizatho: “UYihlo wasezulwini uyakwazi ukuthi liyaziswela.” UJehova uyakwazi ukuthi ngamunye wethu udingani; kungaba yikudla, izigqoko loba indawo yokuhlala. Okumangalisayo yikuthi uyabe esekwazi lanxa thina singakananzeleli ukuthi siyakudinga. (Flp. 4:19) Uyakwazi ukuthi yisiphi isigqoko sakho esesizadabuka. Uyakwazi lokudla okudingayo lokuthi ngengakanani indawo yokuhlala engakwenela wena lemuli yakho. UJehova uzakuba leqiniso lokuthi uyazithola izinto eziqakathekileyo ozidingayo.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(UMathewu 7:12) Kuzo zonke izinto yenzani kwabanye lokho elifuna bakwenze kini, ngokuba lokhu yikho okugoqela uMthetho labaPhrofethi.

w14 5/1 16-17 ¶14-16

Phatha Abanye Kuhle Nxa Usenkonzweni

14 Ake sithi ngelinye ilanga sitshayelwa ucingo ngumuntu esingamaziyo. Singamazi sinjalo, usibuza ukuthi yikuphi ukudla esikuthandayo. Siyamangala ukuthi kanti ngubani umuntu lo njalo ufunani. Ngenxa yokuthi siyabe singafuni ukumphendula kubi, singaxoxaxoxa laye okwesikhathi esifitshane kodwa besesimtshela ukuthi sicela ingxoxo yethu iphelele khonapho. Kodwa ake sithi umuntu lo otshaye ucingo uyatsho ukuthi ungubani, asitshele lokuthi usebenza kuhlangothi oluphathelane lokudla okwakha umzimba abesesithi ufuna ukusitshela okuthile okungasinceda. Akuthandabuzwa ukuthi sizamlalela aze aqede afuna ukukutsho. Phela siyakhululeka nxa umuntu esingamaziyo angahle atsho ukuthi uhamba ngani njalo ekhuluma kuhle. Singakwenza njani lokho ebantwini esihlangana labo nxa sisekutshumayeleni?

15 Ezindaweni ezinengi esitshumayela kuzo kumele simcacele umninimuzi ukuthi silandeni. Kuliqiniso ukuthi silolwazi oluqakathekileyo umninimuzi angalalo, kodwa kungenzakalani nxa singayekela ukumtshela ukuthi singobani njalo silandeni besesiqalisa ingxoxo yethu ngokumjuma ngombuzo sithi: “Nxa ungaba lamandla okulungisisa loba yiluphi uhlupho emhlabeni ungalungisisa luphi?” Siyakwazi ukuthi umbuzo lo siwubuzela ukuthi sibone ukuthi umuntu ucabangani besesixoxa laye sisebenzisa iBhayibhili. Kodwa umninimuzi angazibuza athi: ‘Kanti ngubani yenalo njalo ungibuzelani umbuzo lo? Ngokwani vele khonokhu?’ Yikho-ke kumele sizame ukwenza ukuthi umninimuzi akhululeke. (Flp. 2:3, 4) Singakwenza njani lokho?

16 Nansi enye indlela esebenza kakhulu esetshenziswa ngomunye umbonisi ohambelayo: Nxa esebingelele wazitsho ukuthi ungubani, utshengisa umninimuzi iphetshana elithi Ungathanda Ukulazi Iqiniso? abesesithi: “Silivakatshele lamuhla, sihamba sinika umuntu wonke iphetshana leli. Lilemibuzo eyisithupha ebuzwa ngabantu abanengi. Nanti elakho.” Umfowethu lo uthi abantu abanengi kukhanya bayakhululeka kancane nxa sebekwazi ukuthi silandeni. Nxa sebekhululekile kulula ukuthi siqhubeke ngengxoxo yethu. Umbonisi ohambelayo lo uyaqhubeka abesebuza umuntu athi: “Suke wazibuza yini eminye yemibuzo le?” Nxa angakhetha, umfowethu lo uvula iphetshana besebexoxa ngombuzo wakhona besebenzisa iBhayibhili. Nxa engakhethanga, umfowethu ukhetha umbuzo abeseqhubeka ngengxoxo kodwa kabuzi umninimuzi imibuzo azakwehluleka ukuyiphendula. Kodwa-ke kulezindlela ezinengi zokuqalisa ingxoxo. Kwezinye izindawo, abaninimuzi bayabe befuna liqale lixoxe kancane lingakakhulumi ukuthi lilandeni. Okuqakathekileyo yikuthi intshumayelo yethu ihambelane lokufunwa ngabantu lapho esihlala khona.

(UMathewu 7:28, 29) UJesu eseqedile ukukhuluma lezizinto amaxuku abantu amangaliswa yikufundisa kwakhe, 29 ngokuba wabafundisa njengomuntu olamandla, hatshi njengabafundisi babo bomthetho.

nwtsty imicijo yokutaditsha ekuMt 7:28, 29

amangaliswa: Ibala lesiGrikhi elisetshenziswe lapha lingatsho “ukumangala kakhulu okokuthi usala ungelankani.” Ibala leli eliyisenzo litshengisa ukuthi amazwi kaJesu ahlaba ephukela kumaxuku abantu.

yikufundisa kwakhe: Umutsho lo utshengisa indlela uJesu ayefundisa ngayo, lokho ayekufundisa kanye lomgogodla wendaba yonke yeNtshumayelo yaseNtabeni.

hatshi njengabafundisi babo bomthetho: UJesu kazange atsho amazwi abakhokheli abadumileyo njengalokho okwakusenziwa ngabafundisi bomthetho kodwa yena wayekhuluma njengommeli kaJehova njalo ekhuluma njengomuntu olamandla, esekela konke ayekufundisa eLizwini likaNkulunkulu.—Joh 7:16.

Ukubalwa KweBhayibhili

(UMathewu 6:1-18) “Qaphelani ukuthi lingenzi ‘izenzo zenu ezinhle’ phambi kwabantu ukuze balibone. Uma lisenza njalo kaliyikuba lomvuzo ovela kuYihlo ezulwini. 2 “Yikho nxa lisipha abaswelayo lingamemezeli ngamacilongo njengokwenziwa ngabazenzisi emasinagogeni lasezitaladini ukuze badunyiswe ngabantu. Ngilitshela iqiniso sebewemukele owabo umvuzo ngokugcweleyo. 3 Kodwa nxa lina lisipha abaswelayo isandla senu sokhohlo masingakwazi lokho esikwenzayo esokunene, 4 ukuze ukupha kwenu kube sensitha. Kuzakuthi uYihlo obonayo ensitha alivuze. 5 “Nxa lithandaza lingabi njengabazenzisi, ngokuba bathanda ukukhuleka bemi emasinagogeni lasemahlanganweni emigwaqo ukuze babonwe ngabantu. Ngilitshela iqiniso ukuthi sebewutholile owabo umvuzo ngokugcweleyo. 6 Nxa likhuleka, ngenani endlini yenu, livale umnyango beselikhuleka kuYihlo ongabonakaliyo. Kuzakuthi uYihlo obonayo okwenziwa ensitha uzalivuza. 7 Njalo nxa likhuleka lingenzi ubugabazi linqongoloza njengabahedeni, ngoba bacabanga ukuthi bazazwiwa ngenxa yamazwi abo amanengi. 8 Lingabi njengabo, ngoba uYihlo uyakwazi elikuswelayo loba lingakakuceli kuye. 9 “Kumele lithandaze kanje: ‘Baba wethu osezulwini, malihlonitshwe ibizo lakho, 10 umbuso wakho kawuze, intando yakho yenziwe emhlabeni njengalokhu isenziwa ezulwini.11 Siphe lamuhla ukudla kwethu kwensuku zonke. 12 Sixolele imilandu yethu, njengoba lathi sesibaxolele abalemilandu kithi. 13 Ungasikhokheleli ekulingweni, kodwa usisindise koMubi.’ 14 Phela uma libaxolela abantu nxa belonile uYihlo osezulwini laye uzalixolela. 15 Kodwa uma lingabaxoleli abantu izono zabo uYihlo kayikulixolela izono zenu. 16 “Lapho lizila ukudla lingabonakali linyukubele njengalokhu okwenziwa ngabazenzisi, ngoba bazona ukukhangeleka kobuso babo ukuze abantu babone ukuthi bazilile. Ngilitshela iqiniso ngithi sebewutholile owabo umvuzo ngokugcweleyo. 17 Kodwa lina nxa lizila, gcobani amafutha emakhanda enu, ligeze ubuso benu, 18 ukuze kungabonakali ebantwini ukuthi lizilile, kodwa kuYihlo kuphela ongabonakaliyo: njalo uYihlo obona ensitha uzalivuza.

JANUARY 22-28

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UMATHEWU 8-9

“UJesu Wayebathanda Abantu”

(UMathewu 8:1-3) Kwathi esehlile entabeni izixuku zabantu zamlandela. 2 Indoda eyayilobulephero yeza yaguqa phambi kwakhe yathi, “Nkosi uma uthanda ungangenza ngihlambuluke.” 3 UJesu welula isandla sakhe wayithinta wathi, “Ngiyathanda, hlambuluka!” Masinyane nje yasila ebulepherweni bayo.

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 8:3

wayithinta: UMthetho kaMosi wawusithi abantu abalobulephero kwakumele bahlale bodwa ukuze bangatheleli abanye. (Lev 13:45, 46; Nan 5:1-4) Kodwa oRabi baphinda bengeza eyabo. Ngokwesibonelo babesithi kakulamuntu okwakumele asondele ebantwini abalobulephero ngebanga elingaba ngamamitha angu-1,8. Kodwa nxa kwakulomoya ovunguzayo, umuntu olobulephero kwakumele aqhelelane labantu ngamamitha angu-45. Imithetho le yayisenza ukuthi abantu laba baphathwe ngochuku. Kwenye indaba kwanconywa omunye urabi owacatshela abantu abalobulephero lomunye owabajikijela ngamatshe ebaxotshela khatshana. Kodwa uJesu wayelesihawu waze wayithinta indoda le. Wakwenza lokhu lanxa wayengenelisa ukuyelapha ngelizwi nje engazange ayithinte.—Mt 8:5-12.

ngiyathanda: UJesu kavumanga ecelwa kuphela kodwa watshengisa isifiso esikhulu sokufuna ukuyelapha. Lokhu kutshengisa ukuthi wayengakwenzi ngenxa nje yokuthi wayeselapha.

(UMathewu 9:9-13) Kwathi uJesu eseqhubeka esuka lapho wabona indoda eyayithiwa nguMathewu ihlezi edladleni lokuthelisa. “Ngilandela,” kwatsho uJesu kuyo, uMathewu wahle wasukuma wamlandela. 10 Kwathi uJesu esidla endlini kaMathewu kweza abathelisi abanengi le “zoni” bonke bezokudla laye kanye labafundi bakhe. 11 Kuthe abaFarisi bekubona lokho babuza abafundi bakhe bathi, “Kungani umfundisi wenu esidla labathelisi le ‘zoni’ na?” 12 UJesu wakuzwa lokho wathi, “Abaphilayo kabayidingi inyanga, kodwa idingwa ngabagulayo. 13 Kodwa hambani liyofunda ukuthi kutshoni lokhu ukuthi, ‘Ngokuba ngifuna isihawu hatshi umhlatshelo.’ Ngokuba kangilandanga ukubiza abalungileyo, kodwa izoni.”

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 9:10

esidla: Loba “esetafuleni.” Ukuba setafuleni lomuntu kutshengisa ukuthi liyazwanana kakhulu. AmaJuda ayephila ngesikhathi sikaJesu ayengaqali ukuba setafuleni loba ukudla lomuntu ongayisuye mJuda.

abathelisi: AmaJuda amanengi ayethatha imithelo eyihambisa ezikhulwini zamaRoma. Abantu babewazonda amaJuda ayesenza lokhu ngoba phezu kokusekela umbuso ababewuzonda babephinda bababhadalise umthelo ongaphezu kowawufuneka. AmaJuda ayebazonda abathelisi njalo ayesithi bayafanana lezoni lezifebe.—Mt 11:19; 21:32.

(UMathewu 9:35-38) UJesu wanquma kuwo wonke amadolobho lemizi efundisa emasinagogeni abo, etshumayela izindaba ezinhle ezombuso njalo eselapha zonke izifo lemikhuhlane. 36 Wathi ebona izixuku zabantu wabazwela usizi ngokuba babehlukuluzekile bephelelwe, benjengezimvu ezingelamelusi. 37 Wasesithi kubafundi bakhe, “Isivuno sinengi kodwa izisebenzi zilutshwana. 38 Ngakho celani iNkosi yokuvuna ukuba ithumele izisebenzi ensimini yokuvuna.”

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 9:36

wabazwela usizi: Ibala lesiGrikhi eliyisenzo elithi splag·khniʹzo·mai elisetshenziswe emutshweni lo lihambelana lelithi “amathumbu” (splagʹkhna), okutshengisa into oyizwa phakathi emibilinini yakho. Ngelinye lamabala esiGrikhi elitshengisa ukuba lozwela olukhulu.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(UMathewu 8:8-10) Induna yekhulu yaphendula yathi, “Kakungilingananga ukuthi ungeza ungene ngaphansi kophahla lwami. Kodwa tshono ilizwi nje kuphela, inceku yami izasila. 9 Ngokuba mina ngokwami ngiyindoda engaphansi komthetho, ngilamabutho angaphansi kwami. Ngitshela lo ngithi, ‘Hamba,’ ahambe; ngithi kuloyana, ‘Woza,’ lakanye eze. Ngithi encekwini yami, ‘Yenza lokhu,’ ikwenze.” 10 UJesu wathi ekuzwa lokhu wamangala wathi kulabo ababemlandela, “Ngilitshela iqiniso, kangikamboni loyedwa ko-Israyeli olokholo olukhulu kangaka.

w02-ZU 8/15 13 ¶16

“Nginibekela Isibonelo”

16 Ngokufanayo, lapho isikhulu sempi—mhlawumbe esasingoweZizwe, umRoma—sizocela uJesu ukuba aphulukise isigqila esigulayo, uJesu wayazi ukuthi leli sosha linawo amaphutha. Isikhulu sempi sangalezo zinsuku cishe sasiyoba nomlando ogcwele izenzo eziningi zobudlova, ukuchitha igazi nokukhulekela kwamanga. Kodwa uJesu wagxila kokuhle—ukholo oluvelele lwale ndoda. (Mathewu 8:5-13) Kamuva, lapho uJesu ekhuluma nomenzi wokubi owayelenga eceleni kwakhe esigxotsheni sokuhlushwa, uJesu akayithethisanga le ndoda ngenxa yobugebengu bayo bangaphambili kodwa wayikhuthaza ngethemba lekusasa. (Luka 23:43) UJesu wayazi kahle ukuthi ukubheka abanye kabi nangombono ogxekayo kwakuyomane kubadikibalise. Akungabazeki ukuthi imizamo yakhe yokuthola okuhle kwabanye yakhuthaza abaningi ukuba benze okuhle nakakhulu.

(UMathewu 9:16, 17) Kakho umuntu othungela isichibi selembu elitsha elingakafinyeli esigqokweni esidala ngokuba isichibi sizadonsa esigqokweni ukudabuka kuqhele ngamandla. 17 Futhi abantu kabatheli iwayini elitsha emigodleni yezikhumba emidala. Bangenzenjalo imigodla izaqhaqheka, lichitheke iwayini lemigodla ihle iguge iphele. Hatshi, bathela iwayini elitsha emigodleni yezikhumba emitsha besekulondolozeka kuhle kokubili.”

jy-E 70 ¶6

Kungani Abafundi BakaJesu Babengazili?

UJesu unceda abafundi bakaJohane uMbhabhathizi ukuthi bazwisise ukuthi akulamuntu okumele akhangelele ukuthi abafundi bakhe benze imikhuba yamaJuda yakudala njengokuzila. Wayengalandanga ukulungisa lokuvuselela indlela endala yokukhonza okwasekumele itshiywe. UJesu ukhuluma ngokukhonza okwakungafanani lokwakusenziwa ngamaJuda ayelandela imikhuba yabantu. Kazami ukuthungela isichibi selembu elitsha esigqokweni esidala loba ukuthela iwayini elitsha emgodleni osugugile.

Ukubalwa KweBhayibhili

(UMathewu 8:1-17) Kwathi esehlile entabeni izixuku zabantu zamlandela. 2 Indoda eyayilobulephero yeza yaguqa phambi kwakhe yathi, “Nkosi uma uthanda ungangenza ngihlambuluke.” 3 UJesu welula isandla sakhe wayithinta wathi, “Ngiyathanda, hlambuluka!” Masinyane nje yasila ebulepherweni bayo. 4 UJesu wasesithi kuyo, “Zwana, ungatsheli muntu. Kodwa hamba uziveze kumphristi unikele ngesipho esamiswa nguMosi njengesiboniso ebantwini.” 5 UJesu esengenile eKhaphenawume kwafika kuye induna yekhulu izocela uncedo. 6 Yathi, “Nkosi, inceku yami ilele phansi yomile umhlubulo, isebuhlungwini obukhulu.” 7 UJesu wathi kuyo, “Ngizakuza ngizeyisilisa.” 8 Induna yekhulu yaphendula yathi, “Kakungilingananga ukuthi ungeza ungene ngaphansi kophahla lwami. Kodwa tshono ilizwi nje kuphela, inceku yami izasila. 9 Ngokuba mina ngokwami ngiyindoda engaphansi komthetho, ngilamabutho angaphansi kwami. Ngitshela lo ngithi, ‘Hamba,’ ahambe; ngithi kuloyana, ‘Woza,’ lakanye eze. Ngithi encekwini yami, ‘Yenza lokhu,’ ikwenze.” 10 UJesu wathi ekuzwa lokhu wamangala wathi kulabo ababemlandela, “Ngilitshela iqiniso, kangikamboni loyedwa ko-Israyeli olokholo olukhulu kangaka. 11 Ngithi kini abanengi bazavela empumalanga lentshonalanga, bahlale edilini lo-Abhrahama, lo-Isaka loJakhobe eMbusweni wezulu. 12 Kodwa abanini boMbuso bazaxotshelwa phandle emnyameni lapho okuzakuba khona ukukhala lokugedla amazinyo.” 13 UJesu wasesithi enduneni yekhulu, “Hamba! Kuzakwenziwa njengalokhu ukholwe ukuthi kuzakwenziwa.” Inceku yayo yahle yasila ngasona lesosikhathi. 14 Kwathi lapho uJesu esengenile endlini kaPhethro, wabona uninazala kaPhethro elele embhedeni ephethwe ngumkhuhlane. 15 Wamthinta esandleni umkhuhlane wahle waphuma kuye, wavuka wamlungisela ukudla. 16 Sekuntambama abanengi ababelamadimoni balethwa kuye wayikhupha imimoya ngelizwi njalo wasilisa bonke abagulayo. 17 Lokhu kwakugcwalisa okwakhulunywa ngoMphrofethi u-Isaya ukuthi: “Wathatha ubuthakathaka bethu wathwala izifo zethu.”

JANUARY 29–FEBRUARY 4

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UMATHEWU 10-11

“UJesu Wabaphumuza Abantu”

(UMathewu 10:29, 30) Izintaka ezimbili kazithengiswa ngendibilitshi na? Kodwa kayikho eyodwa yazo ewela phansi ingavunyelwanga nguYihlo. 30 Kwala zona izinwele zamakhanda enu zibaliwe.

nwtsty imicijo yokutaditsha ekuMt 10:29, 30

izintaka: Ibala lesiGrikhi elithi strou·thiʹon litsho loba yiphi inyoni encinyane, kodwa lijayele ukusetshenziswa nxa likhuluma ngentaka, inyoni etshiphe kakhulu.

ngendibilitshi: NgesiGrikhi kutshiwo “imali encane kakhulu” (i-assarion), eyayisiba liholo umuntu ayelithola ngemva kokusebenza imizuzu engu-45. (Khangela Isengezo B14.) Ngalesisikhathi uJesu ephakathi kohambo lwakhe lwesithathu eGalile uthi intaka ezimbili zibiza indibilitshi eyodwa. Kwesinye isikhathi sekudlule umnyaka uJesu etshumayela eJudiya wathi intaka ezinhlanu zibiza indibilitshi ezimbili. (Luk 12:6) Izindaba lezi ezimbili zitshengisa ukuthi intaka zazitshiphe kakhulu okokuthi eyesihlanu yayisiba yimbasela.

kwala zona izinwele zamakhanda enu zibaliwe: Kuthiwa izinwele ezisekhanda zingedlula 100 000. UJehova umbona eligugu kakhulu umlandeli ngamunye kaKhristu okokuthi wazi ngitsho lezinto ezincane ezimayelana lokubunjwa kwakhe.

nwtsty ipikitsha

Intaka

Intaka zinyoni ezazitshiphe kakhulu. Ezimbili umuntu wayengazithenga ngemali ayeyisebenzele imizuzu engu-45. Ibala lesiGrikhi lingatsho imihlobo etshiyeneyo yenyoni ezincane okugoqela lomayadi (Passer domesticus biblicus) lenye ehambelana lomayadi okuthiwa yiSpanish sparrow (Passer hispaniolensis). Inyoni lezi zilokhu zisathokalala e-Israel.

(UMathewu 11:28) Wozani kimi lina lonke elikhatheleyo lelisindwayo, ngizaliphumuza.

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 11:28

lelisindwayo: Abantu uJesu athi beze kuye ‘babesindwa’ yizinkathazo futhi bekhathele. Kwasekubasinda ukukhonza uJehova ngenxa yemikhuba abantu ababeyengezile eMthethweni kaMosi. (Mt 23:4) Basebesindwa layiSabatha okwakumele ngabe liyabaphumuza.—Eks 23:12; Mk 2:23-28; Luk 6:1-11.

ngizaliphumuza: Ibala lesiGrikhi elitsho ‘ukuphumuza’ lingatsho ukuphumula (Mt 26:45; Mk 6:31) lokuphunyuzwa ekuhluphekeni ukuze uphinde uthole amandla (2Khor 7:13; Flm 7). Amazwi kaJesu atshengisa ukuthi ukuthwala “ijogwe” lakhe (Mt 11:29) yikusebenza hatshi ukuphumula. Ibala lesiGrikhi elasetshenziswa nguJesu ekhuluma ‘ngokuphumuza’ litshengisa ukuthi wayezavuselela njalo anike abakhatheleyo amandla ukuze babe lesifiso sokuthwala ijogwe lakhe elilula.

(UMathewu 11:29, 30) Zithwaliseni ijogwe lami, lifunde kimi, ngokuba ngimnene ngithobekile enhliziyweni, njalo lizazuza ukuphumula kwemiphefumulo yenu. 30 Ngokuba ijogwe lami lilula lomthwalo wami kawusindi.”

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 11:29

Zithwaliseni ijogwe lami: UJesu wayengakhulumi ngejogwe uqobo kodwa wayesitsho ukuzithoba lokulalela. Nxa wayengabe esitsho ijogwe elingathwalwa ngabantu ababili, njengaleli ayeligaxwe nguNkulunkulu, wayebiza abalandeli bakhe ukuthi bangene ejogweni laye njalo ebathembisa ukuthi uzabancedisa. Nxa wayesitsho lokhu umutsho lo ungabhalwa kanje: “Asithwaleni sonke ijogwe lami.” Nxa wayekhuluma ngejogwe okunguye oligaxa abanye kutsho ukuthi umutsho lo ukhuluma ngokuthi abalandeli bakhe kumele bazithobe kuye njalo bamlalele.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(UMathewu 11:2, 3) Kwathi ukuba uJohane ezwe esentolongweni ukuba uKhristu wayesenzani wathuma abafundi bakhe 3 ukuyambuza bathi, “Unguye yini ozayo kumbe silindele omunye na?”

jy-E 96 ¶2-3

UJohane Ufuna Ukuzwa KuJesu Ngokwakhe

Umbuzo obuzwa nguJohane ungakhanya umangalisa. UJohane yindoda ezinikeleyo kuNkulunkulu eyathi ibhabhathiza uJesu eminyakeni engaba mibili eyadlulayo yabona umoya kaNkulunkulu usehlela phezu kukaJesu njalo yezwa uNkulunkulu esithi uyamthanda uJesu futhi uyathokoza ngaye. Akumelanga sicabange ukuthi ukholo lukaJohane luyancipha ngoba uJesu ubengeke akhulume kuhle ngaye njengalokhu akwenza khathesi. Pho uJohane uwubuzelani umbuzo lo?

Mhlawumbe uJohane ufuna ukuzwa kuJesu ngokwakhe ukuthi unguMesiya yini. Lokhu kuzamqinisa uJohane njengoba esejele. Kulokunye okungabe kwenze umbuzo kaJohane waba lesisindo. UJohane uyazazi iziphrofetho zeBhayibhili ezitshengisa ukuthi oGcotshiweyo kaNkulunkulu uzakuba yinkosi lomkhululi. Kodwa usejele okwezinyanga ezinengi ngemva kokubhabhathizwa kukaJesu. Yikho uJohane ufuna ukwazi ukuthi ukhona yini ozalandela uJesu futhi ozagcwalisa zonke iziphrofetho ezimayelana loMesiya.

(UMathewu 11:16-19) “Kambe ngingasifananisa lani isizukulwane lesi na? Sinjengabantwana behlezi emkambo bememeza abanye besithi: 17 “‘Salitshayela umqangala, kodwa kaligidanga; salihlabelela ihubo lokukhala kodwa kalililanga.’ 18 Phela uJohane wafika engadli futhi enganathi basebesithi, ‘Uledimoni,’ 19 INdodana yomuntu yafika yadla yanatha, bathi, ‘Nansi isidli lesidakwa, umngane wabathelisi le “zoni.” Kodwa-ke ukuhlakanipha kuyaziveza ukuqonda kwakho ngezenzo zakho.”

jy-E 98 ¶1-2

Maye Esizukulwaneni Esingaphendukiyo

UJesu uyamhlonipha kakhulu uJohane uMbhabhathizi. Kodwa abantu abanengi bambona njani uJohane? UJesu uthi, “Isizukulwane lesi sinjengabantwana behlezi emkambo bememeza abanye besithi: ‘Salitshayela umqangala, kodwa kaligidanga; salihlabelela ihubo lokukhala kodwa kalililanga.’”—UMathewu 11:16, 17.

UJesu ucacisa asanda kukukhuluma ngamazwi alandelayo: “Phela uJohane wafika engadli futhi enganathi basebesithi, ‘Uledimoni,’ INdodana yomuntu yafika yadla yanatha, bathi, ‘Nansi isidli lesidakwa, umngane wabathelisi le“zoni.”’” (UMathewu 11:18, 19) Lanxa uJohane engumNaziri oziphilela impilo engamangalisiyo njalo engalithinti iwayini isizukulwane lesi sithi uledimoni. (AmaNani 6:2, 3; ULukha 1:15) UJesu yena uziphilela njengabantu bonke nje. Kadlulisi amalawulo nxa esidla kumbe enatha, kodwa kuthiwa uyisidli lesidakwa. Kukhanya kunzima sibili ukwenza into engasoze yenze abantu basole.

Ukubalwa KweBhayibhili

(UMathewu 11:1-19) UJesu wathi eseqedile ukweluleka abafundi bakhe abalitshumi lambili wasuka kuleyondawo ukuyafundisa lokutshumayela emadolobheni aseGalile. 2 Kwathi ukuba uJohane ezwe esentolongweni ukuba uKhristu wayesenzani wathuma abafundi bakhe 3 ukuyambuza bathi, “Unguye yini ozayo kumbe silindele omunye na?” 4 UJesu waphendula wathi, “Buyelani liyobika kuJohane lokhu elikuzwayo lelikubonayo: 5 Iziphofu zenziwa zibone, abaqhugezayo bayahamba kuhle, labo abalobulephero bayasiliswa, izacuthe ziyezwa, abafileyo bayavuswa, lezindaba ezinhle ziyatshumayelwa kubayanga. 6 Ubusisiwe umuntu ongakhubekiyo ngenxa yami.” 7 Kwathi abafundi bakaJohane sebesuka uJesu wasekhuluma labantu ngoJohane esithi: “Ekuphumeni kwenu lisiya enkangala lalisiyabonani na? Umhlanga owawuzunguzwa ngumoya na? 8 Nxa kungayisikho, pho lalisiyabonani? Indoda eyayicecile na? Hatshi, labo abagqoka izigqoko ezinhle basezigodlweni zamakhosi. 9 Pho laphuma lisiyabonani na? Umphrofethi? Yebo, ngiyalitshela, odlula umphrofethi. 10 Lo nguye okwalotshwa ngaye ukuthi: ‘Ngizathuma isigijimi sami sikwandulele, esizalungisa indlela yakho phambi kwakho.’ 11 Ngiqinisile ngithi: Phakathi kwabo bonke abazelwe ngabesifazana akukaveli loyedwa omkhulu kuloJohane uMbhaphathizi; ikanti lowo ongomncinyane kakhulu eMbusweni wezulu mkhulu kulaye. 12 Kusukela ezinsukwini zikaJohane uMbhaphathizi kuze kube manje uMbuso wezulu wala uqhubeka ngamandla ngokuba abantu abalamandla bawubambile. 13 Ngokuba bonke abaPhrofethi kanye loMthetho baphrofetha kwaze kwafika uJohane. 14 Ngakho uma likwamukela lokhu, ungu-Elija okwathiwa uyeza. 15 Lowo olezindlebe zokuzwa, kezwe. 16 “Kambe ngingasifananisa lani isizukulwane lesi na? Sinjengabantwana behlezi emkambo bememeza abanye besithi: 17 “‘Salitshayela umqangala, kodwa kaligidanga; salihlabelela ihubo lokukhala kodwa kalililanga.’ 18 Phela uJohane wafika engadli futhi enganathi basebesithi, ‘Uledimoni,’ 19 INdodana yomuntu yafika yadla yanatha, bathi, ‘Nansi isidli lesidakwa, umngane wabathelisi le“zoni.” Kodwa-ke ukuhlakanipha kuyaziveza ukuqonda kwakho ngezenzo zakho.”

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza