ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • mwbr18 April kk. 1-8
  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu
  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu (2018)
  • Izihlokwana
  • APRIL 2-8
  • APRIL 9-15
  • APRIL 16-22
  • APRIL 23-29
  • APRIL 30–MAY 6
Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu (2018)
mwbr18 April kk. 1-8

Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu

APRIL 2-8

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UMATHEWU 26

“IPhasika LeSikhumbuzo Kufanana Njani Futhi Kutshiyene Njani?”

(UMathewu 26:17-20) Ngosuku lokuqala lweDili leSinkwa Esingelamvubelo abafundi beza kuJesu bambuza bathi, “Ufuna sikulungisele ngaphi ukuthi udlele khona iPhasika na?” 18 Waphendula wathi: “Ngenani edolobheni komunye umuntu limtshele lithi, ‘UMfundisi uthi: Isikhathi sami esimisiweyo sesiseduze. Ngizakudla iPhasika labafundi bami endlini yakho.’” 19 Yikho abafundi benza njengokulayelwa kwabo nguJesu balungisa iPhasika. 20 Kwathi kusihlwa uJesu wayehlezi eyeme etafuleni elabaliTshumi lambili.

nwtsty ipikitsha

Isidlo SePhasika

Izinto ezaziqakathekile esidlweni sePhasika kwakuliwundlu elosiweyo (amathambo kwakungamelanga ephulwe) (1); isinkwa esingelamvubelo (2); kanye lemibhida ebabayo (3). (Eks 12:5, 8; Nan 9:11) Ngokwalokho okutshiwo yiMishnah kungenzakala ukuthi imibhida ebabayo kwakuyi-lettuce, i-chicory, i-pepperwort, i-endive, kumbe i-dandelion, njalo yayikhumbuza ama-Israyeli ngempilo yabo beyizigqili eGibhithe. UJesu wasebenzisa isinkwa esingelamvubelo efanekisela umzimba wakhe ongelasono. (Mt 26:26) Umphostoli uPhawuli wathi uJesu ‘liwundlu lethu lePhasika.’ (1Khor 5:7) Ngesikhathi sabaphostoli iwayini (4) lalo laselisetshenziswa esidlweni sePhasika. UJesu wasebenzisa iwayini ukuze afanekisele igazi lakhe elalizachitheka njengomhlatshelo.—Mt 26:27, 28.

(UMathewu 26:26) Bathi besadla uJesu wathatha isinkwa wabonga, wasihlephula wasipha abafundi bakhe esithi, “Thathani lidle; lokhu kungumzimba wami [“simela umzimba wami,” NW].”

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 26:26

simela: Amazwi kaJesu angahunyutshwa ngokuthi “lokhu kungumzimba wami.” Lanxa kunjalo, uJesu wayesitsho ukuthi “simela [kumbe “kutsho”] umzimba wami.” Lokhu kwakulengqondo kubaphostoli ngoba babewukhangele umzimba kaJesu ongelasono kanye lesinkwa esingelamvubelo ababezasidla. Ngakho isinkwa leso sasingayisiwo umzimba kaJesu woqobo. Ibala lesiGrikhi elisevesini le lisetshenziswe lakuMt 12:7 futhi amaBhayibhili amanengi asebenzisa elithi ‘kutsho.’

(UMathewu 26:27, 28) Wasethatha inkomitshi wabonga, waseyedlulisela kubo esithi, “Nathani kuyo lonke. 28 Leli ligazi lami lesivumelwano elichithelwe abanengi ukuthethelelwa kwezono.”

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 26:28

ligazi . . . lesivumelwano: Umhlatshelo kaJesu wenza isivumelwano esitsha phakathi kukaJehova lamaKhristu agcotshiweyo sasebenza. (Heb 8:10) Lapha uJesu usebenzisa umutsho ofanana lowasetshenziswa nguMosi owaba ngummeli njalo wasungula isivumelwano soMthetho lama-Israyeli eNtabeni iSinayi. (Eks 24:8; Heb 9:19-21) Njengoba igazi lezinkunzi lelezimbuzi lenza isivumelwamo soMthetho sasebenza phakathi kukaNkulunkulu lama-Israyeli, igazi likaJesu lalo lenza isivumelwano esitsha phakathi kukaJehova lamaKhristu agcotshiweyo sasebenza. Isivumelwano lesi saqala ukusebenza ngePhentekhosti lika 33 C.E.—Heb 9:14, 15.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(UMathewu 26:17) Ngosuku lokuqala lweDili leSinkwa Esingelamvubelo abafundi beza kuJesu bambuza bathi, “Ufuna sikulungisele ngaphi ukuthi udlele khona iPhasika na?”

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 26:17

Ngosuku lokuqala lweDili leSinkwa Esingelamvubelo: IDili leSinkwa Esingelamvubelo lalisenziwa ngoNisani 15 ngemva kwelanga lePhasika (ngoNisani 14) futhi lalithatha amalanga angu-7. (Khangela u-sgd Ingxenye 19.) Ngesikhathi uJesu esemhlabeni ilanga lePhasika laselihlanganiswe ledili leli kwaba zinsuku ezingu-8 njalo kwesinye isikhathi amalanga wonke la ayesebizwa ngokuthi “liDili leSinkwa Esingelamvubelo.” (Luk 22:1) Lapha umutsho othi “Ngosuku lokuqala” ungatsho “Ilanga elidluleyo.” (Qathanisa loJoh 1:15, 30 lapho ibala lesiGrikhi elithi [proʹtos] elitsho ukuthi “kuqala” libhalwe kwathiwa “engaphambili” emutshweni othi “wayevele engaphambili [proʹtos] kwami.”) Ngakho ngesiGrikhi langesiko lamaJuda abafundi babuza uJesu umbuzo ngoNisani 13. NgoNisani 13 abafundi balungiselela iPhasika elaliqalisa “kusihlwa” ngoNisani 14.—Mk 14:16, 17.

(UMathewu 26:39) Wahamba ibanganyana, wasezilahla phansi wathi mbo ngobuso wakhuleka wathi, “Baba, uma kungenzeka, sengathi inkomitshi le ingasuswa kimi.Kodwa akungabi ngokuthanda kwami, kodwa kube ngokuthanda kwakho.”

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 26:39

sengathi inkomitshi le ingasuswa: EBhayibhilini “inkomitshi” ijayele ukusetshenziswa nxa kukhulunywa ngentando kaNkulunkulu kumbe “umsebenzi” othile ophiwe umuntu. (Khangela umcijo wokutaditsha okuMt 20:22.) Akuthandabuzwa ukuthi uJesu wayekhathazeke kakhulu ngokuthi ibizo likaNkulunkulu lalizangcoliswa ngenxa yokuthi wayezabulawa njengomhlambazi lomuntu ovukela umbuso, yikho wathandaza wathi “inkomitshi” le kayisuswe kuye.

Ukubalwa KweBhayibhili

(UMathewu 26:1-19)

APRIL 9-15

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UMATHEWU 27-28

“Hambani Lenze Abafundi”

(UMathewu 28:18) UJesu weza kubo wathi, “Wonke amandla ezulwini lasemhlabeni aphiwe mina.”

w04-ZU 7/1 8 ¶4

‘Hambani Niyokwenza Abafundi’

4 UJesu unegunya phezu kwebandla lakhe, futhi kusukela ngo-1914 waba negunya phezu koMbuso kaNkulunkulu owawusanda kumiswa. (Kolose 1:13; IsAmbulo 11:15) Uyingelosi enkulu, ngakho ulawula ibutho lasezulwini lezigidigidi zezingelosi. (1 Thesalonika 4:16; 1 Petru 3:22; IsAmbulo 19:14-16) UYise umnike igunya lokubhubhisa “bonke ohulumeni nalo lonke igunya namandla” aphikisa izimiso zokulunga. (1 Korinte 15:24-26; Efesu 1:20-23) Igunya likaJesu alipheleli kwabaphilayo. Ubuye abe “umahluleli wabaphilayo nabafileyo” futhi unamandla awanikwe uNkulunkulu okuvusa labo abalele ekufeni. (IzEnzo 10:42; Johane 5:26-28) Ngokuqinisekile, umyalo okhishwa yiLowo onikwe igunya elikhulu kangako kumelwe ubhekwe njengobaluleke kunayo yonke. Ngakho, siwulalela ngenhlonipho nangokuzithandela umyalo kaKristu wokuba ‘sihambe siyokwenza abafundi.’

(UMathewu 28:19) Ngakho hambani lenze abafundi ezizweni zonke, libabhaphathize ebizweni likaBaba, leleNdodana lelikamoya ongcwele,

nwtsty imicijo yokutaditsha ekuMt 28:19

lenze abafundi: Ibala eliyisenzo lesiGrikhi elithi ma·the·teuʹo lingahunyutshwa ngokuthi “fundisa” ngenhloso yokwenza abafundi. (Qathanisa indlela elisetshenziswe ngayo kuMt 13:52, NW lapho okulebala elithi “ofundiswe.”) Amabala ayisenzo athi “libabhaphathize” futhi “libafundise” atshengisa ukuthi umlayo wokuthi ‘senze abafundi’ ugoqelani.

ezizweni zonke: Umutsho lo utsho abantu abavela ezizweni zonke. Ibala lesiGrikhi elithi libabhaphathize likhombela ebantwini hatshi “ezizweni.” Umlayo lo wokutshumayeza abantu ‘bezizwe zonke’ wawumutsha. IMibhalo itshengisa ukuthi uJesu engakaqalisi inkonzo yakhe abeZizweni babesamukelwa ko-Israyeli nxa babefuna ukukhonza uJehova. (1Kho 8:41-43) Kodwa emlayweni lo uJesu utshela abafundi bakhe ukuthi batshumayeze bonke abantu hatshi amaJuda kuphela njalo lokhu kutshengisa ukuthi umsebenzi wokwenza abafundi kumele wenziwe emhlabeni wonke.—Mt 10:1, 5-7; Isam 7:9; khangela lomcijo wokutaditsha okuMt 24:14.

(UMathewu 28:20) njalo libafundise ukulalela konke engilaye ngakho. Ngempela ngilani kokuphela, kuze kube sekucineni kwesikhathi.”

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 28:20

libafundise: Ibala lesiGrikhi elihunyutshwe ngokuthi “ukufundisa” ligoqela ukunika iziqondiso, ukuchasisa, ukunika ubufakazi. (Khangela imicijo yokutaditsha ekuMt 3:1; 4:23) Ukubafundisa ukulalela konke uJesu akulayayo yinto eqhubekayo. Lokho kugoqela ukufundisa lokho ayekufundisa, ukusebenzisa lokho ayekufundisa kanye lokulingisela isibonelo sakhe.—Joh 13:17; Ef 4:21; 1Phe 2:21.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(UMathewu 27:51) Kusonaleso isikhathi ikhetheni lethempeli laqhekezeka kabili kusukela phezulu kusiya phansi. Umhlaba wazamazama lamatshe aqhekezeka.

nwtsty imicijo yokutaditsha ekuMt 27:51

ikhetheni: Ikhetheni leli elaliceciswe kuhle lalisehlukanisa iNgcwelengcwele lendawo eNgcwele eyayisethempelini. Amabhuku amaJuda atshengisa ukuthi ikhetheni leli lalingamamitha angaba ngu-18 ubude, amamitha angu-9 ububanzi kanye lamasentimitha angu-7,4 ubuqatha. Ukudabuka kwekhetheni leli kwakungatshengisi ulaka lukaJehova kulabo ababebulele iNdodana yakhe kuphela kodwa kwakuveza lokuthi indlela yokuya ezulwini yayisivulekile.—Heb 10:19, 20; khangela iNgcazelo Yamabala.

lethempeli: Ibala lesiGrikhi elithi na·osʹ lapha litsho indawo ephakathi eyayileNgcwele kanye leNgcwelengcwele.

(UMathewu 28:7) Selizahamba masinyane liyotshela abafundi bakhe lithi: ‘Usevukile kwabafileyo, usehamba phambi kwenu ukuya eGalile. Kulapho elizambona khona. Mina sengilitshelile manje.’”

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMt 28:7

liyotshela abafundi bakhe lithi: ‘Usevukile’: Abesifazana laba baba ngabafundi bokuqala ukutshelwa ukuthi uJesu usevusiwe futhi yibo abalaywa ukuthi batshele abanye abafundi. (Mt 28:2, 5, 7) Amabhuku amaJuda angasekelwanga eBhayibhilini athi abesifazana babengavunyelwa ukuletha ubufakazi emthethwandaba. Kodwa ingilosi kaJehova yatshengisa ukuthi iyabaqakathekisa abesifazana ngokubanika umsebenzi lo othokozisayo.

Ukubalwa KweBhayibhili

(UMathewu 27:38-54)

APRIL 16-22

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UMAKHO 1-2

“Izono Zakho Sezithethelelwe”

(UMakho 2:3-5) Kwafika amadoda eletha owayome umhlubulo ethwelwe ngabane babo. 4 Kwathi ngoba bengafinyeleli kuJesu laye ngenxa yesixhobexhobe bavula intuba ephahleni malungana loJesu, baphendla behlisela isendlalo esasilele indoda eyayome umhlubulo. 5 Kwathi uJesu ebona ukholo lwabo wathi endodeni eyome umhlubulo, “Ndodana, izono zakho sezithethelelwe.”

jy-E 67 ¶3-5

“Izono Zakho Sezithethelelwe”

Ngesikhathi uJesu efundisa endlini eyayigcwele phamu abantu, amadoda amane aletha indoda eyome umhlubulo ngethala. Afuna uJesu elaphe umngane wabo. Kodwa ngenxa yobunengi babantu kawenelisi ‘ukufinyelela kuJesu.’ (UMakho 2:4) Lokhu kuyawadanisa kakhulu amadoda la. Yikho akhwela phezu kophahla lwendlu abesevula intuba ephahleni. Ngemva kwalokho ayehlisa ithala elithwele indoda eyome umhlubulo.

UJesu uyazonda yini ngalokho? Hatshi. Umangaliswa lukholo lwamadoda la njalo uthi endodeni eyome umhlubulo: “Izono zakho sezithethelelwe.” (UMathewu 9:2) Kodwa uJesu uyenelisa yini ukuthethelela izono? Abafundisi bomthetho kanye labaFarisi bathi: “Umuntu lo ukhulumeleni kanjalo? Uyahlambaza! Ngubani ongathethelela izono ngaphandle kukaNkulunkulu yedwa?”—UMakho 2:7.

UJesu uyakwazi abakucabangayo yikho uthi kubo: “Linakanelani izinto lezi? Yikuphi okulula: ukuthi kowome umhlubulo: ‘Izono zakho sezithethelelwe,’ loba ukuthi, ‘Phakama, thatha icansi lakho uhambe’? (UMakho 2:8, 9) UJesu uyenelisa ukuthethelela izono zendoda le ngenxa yenhlawulo ayezayinikela.

(UMakho 2:6-12) Kwakuhlezi khonapho abanye babafundisi bomthetho, benakana besithi, 7 “Umuntu lo ukhulumeleni kanjalo? Uyahlambaza! Ngubani ongathethelela izono ngaphandle kukaNkulunkulu yedwa?” 8 Masinyane uJesu wakwazi emoyeni wakhe ukuthi yilokho ababekucabanga ezinhliziyweni zabo, wasesithi kubo, “Linakanelani izinto lezi? 9 Yikuphi okulula: ukuthi kowome umhlubulo: ‘Izono zakho sezithethelelwe,’ loba ukuthi, ‘Phakama, thatha icansi lakho uhambe.’? 10 Kodwa ukuze lazi ukuthi iNdodana yoMuntu ilamandla emhlabeni ukuthethelela izono . . . ” Wathi kowome umhlubulo, 11 “Ngiyakutshela ngithi phakama, thatha icansi lakho uye ekhaya.” 12 Waphakama wathatha icansi lakhe wahamba waphuma bonke bemkhangele. Lokho kwamangalisa umuntu wonke, bamdumisa uNkulunkulu besithi, “Kasikaze sikubone okunje!”

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMk 2:9

Yikuphi okulula: Kulula ukuthi umuntu atshele omunye ukuthi izono zakhe sezithethelelwe ngoba akulabufakazi obungabonakala ngamehlo obutshengisa ukuthi uyabe esethethelelwe. Kodwa ukuthi Phakama . . . uhambe kwakuyisimangaliso esasingabonwa yibo bonke abantu esasitshengisa ukuthi uJesu ulamandla okuthethelela izono. Indaba le leku-Isaya 33:24 iveza ukuthi siyagula ngenxa yokuthi silesono.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(UMakho 1:11) Kwafika ilizwi livela ezulwini lathi: “Wena uyiNdodana yami engiyithandayo, ngiyathokoza kakhulu ngawe.”

nwtsty imicijo yokutaditsha ekuMk 1:11

ilizwi livela ezulwini: Le yindaba yokuqala phakathi kwezintathu ezitholakala kumaVangeli ezibika ukuthi uJehova wayekhuluma labantu mathupha.—Khangela imicijo yokutaditsha ekuMk 9:7; Joh 12:28.

Wena uyiNdodana yami: UJesu wayeyiNdodana kaNkulunkulu ngenxa yokuthi wayeyisidalwa somoya. (Joh 3:16) Kusukela ngesikhathi uJesu ezalwa engumuntu emhlabeni “wayeyindodana kaNkulunkulu” njengalokho u-Adamu ayeyikho khona engakabi lesono. (Luk 1:35; 3:38) Kodwa kuyakhanya ukuthi amazwi kaNkulunkulu lapha ayengatsho ukuthi uJesu uyiNdodana kuphela. Ngesikhathi uNkulunkulu ekhuluma amazwi la njalo esehlisa umoya wakhe ongcwele wayetshengisa ukuthi indoda enguJesu yayiyiyo yodwa iNdodana yakhe lokuthi ‘yayizazalwa futhi’ ilethemba lokuphinda iphile ezulwini njalo igcotshwe ngomoya ongcwele ukuze ibe yiNkosi kanye loMphristi oMkhulu obekwe nguNkulunkulu.—Khangela loJoh 3:3-6; 6:51; Luk 1:31-33; Heb 2:17; 5:1, 4-10; 7:1-3.

ngiyathokoza kakhulu ngawe: Kumbe “ngiyakwamukela.” Amazwi afananayo asetshenziswe lakuMt 12:18 ethethwe ku-Isay 42:1 okhuluma ngoMesiya othenjisiweyo kumbe uKhristu. Amazwi kaNkulunkulu ayesiya eNdodaneni yakhe kanye lokwehla komoya ongcwele kwatshengisa sobala ukuthi uJesu wayenguMesiya othenjisiweyo.—Khangela imicijo yokutaditsha ekuMt 3:17; 12:18.

(UMakho 2:27, 28) Wasesithi kubo, “ISabatha lenzelwe abantu, hatshi ukuthi umuntu wenzelwa iSabatha. 28 Yikho iNdodana yoMuntu iyiNkosi njalo yeSabatha.”

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMk 2:28

iyiNkosi . . . yeSabatha: UJesu wayekhuluma ngaye (Mt 12:8; Luk 6:5), etshengisa ukuthi wayesebenzisa iSabatha ukuthi enze umsebenzi ayewuphiwe nguYise osezulwini. (Khangela loJoh 5:19; 10:37, 38) UJesu wenza izimangaliso ezinengi ezazigoqela lokusilisa abagulayo ngeSabatha. (Luk 13:10-13; Joh 5:5-9; 9:1-14) Lokhu kwakuyinzwisa yalokho azakwenza esebusa, okuzabe kufanana lokuphumula kweSabatha.—Heb 10:1.

Ukubalwa KweBhayibhili

(UMakho 1:1-15)

APRIL 23-29

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UMAKHO 3-4

“Ukwelapha NgeSabatha”

(UMakho 3:1, 2) Ngesinye isikhathi wangena esinagogini, kukhona lapho indoda elesandla esitshwabheneyo. 2 Abanye babo babedinga izaba lokwethesa uJesu icala, yikho bamlinda ukubona ingabe wayezayelapha yini ngeSabatha.

jy-E 78 ¶1-2

Kuyini Okumele Kwenziwe NgeSabatha?

Kwelinye iSabatha uJesu uya esinagogeni okungenzakala yayiseGalile. Lapho wathola indoda elesandla sokudla esitshwabheneyo. (ULukha 6:6) Abafundisi bomthetho kanye labaFarisi bayamkhangela ngelokhozi uJesu. Yindaba? Baveza lokho okusezinhliziyweni zabo lapho bebuza besithi: “Kuyavunyelwa yini emthethweni ukusilisa ngeSabatha na?”—UMathewu 12:10.

Abakhokheli benkolo yesiJuda bakholwa ukuthi ukwelapha ngeSabatha kuvunyelwa kuphela nxa impilo yomuntu isisengozini. Ngokwesibonelo bathi akuvunyelwa ukwelapha umuntu owephukileyo kumbe onyelileyo ngelanga leSabatha. Kusegcekeni ukuthi abakhokheli laba ababuzi umbuzo lo ngenxa yokuthi bayayizwela indoda le engumnyanga ehluphekayo. Kodwa badinga izaba lokwethesa uJesu icala.

(UMakho 3:3, 4) UJesu wathi endodeni yesandla esitshwabheneyo, “Sukuma ume phambi kwabo bonke.” 4 UJesu wasebabuza wathi, “Kuyini okusemthethweni na ngeSabatha; ukwenza okuhle loba ukwenza okubi, ukuhlenga impilo kumbe ukubulala?” Kodwa bathula zwi.

jy-E 78 ¶3

Kuyini Okumele Kwenziwe NgeSabatha?

UJesu ubona ukuthi balomcabango ongaqondanga. Unanzelela lokuthi basebezifakele umthetho ongekho embhalweni mayelana lokuthi kwakusitshoni ukungasebenzi ngeSabatha. (U-Eksodusi 20:8-10) Babengaqali lapho ukusola imisebenzi emihle ayeyenza. Khathesi uJesu usesenza lokho okuzabamangalisa kakhulu. Uthi endodeni le elesandla esitshwabheneyo: “Sukuma ume phambi kwabo bonke.”—UMakho 3:3.

(UMakho 3:5, NW) Ngemva kokubakhangela esecaphukile futhi esizwa ubuhlungu kakhulu ngenxa yokuthi babengelazwelo ezinhliziyweni zabo, wathi endodeni le: “Yelula isandla sakho.” Yaselula, lakanye isandla sayo satshwaphuluka.

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMk 3:5

esecaphukile futhi esizwa ubuhlungu kakhulu: NguMakho kuphela owabhala indlela uJesu azizwa ngayo lapho ebona ukuthi abakhokheli benkolo babengelazwelo ezinhliziyweni zabo. (Mt 12:13; Luk 6:10) Kungenzakala ukuthi uPhetro nguye owalandisela uMakho indlela uJesu azizwa ngayo ngenxa yokuthi uPhetro wayeyindoda elozwela kakhulu.—Khangela “Isethulo SikaMakho.”

Ukuchwayisisa IMibhalo

(UMakho 3:29) Kodwa loba ngubani ohlambaza umoya ongcwele akayikufa wathethelelwa; ulecala lesono saphakade.’

nwtsty imicijo yokutaditsha ekuMk 3:29

ohlambaza umoya ongcwele: Ukuhlambaza kutsho ukunyundela, ukuthethisa kumbe ukukhuluma kubi ngoNkulunkulu loba ngezinto ezingcwele. Njengoba umoya ongcwele uvela kuNkulunkulu ngokwakhe ukuphikisana lawo ngabomo kumbe ukungafuni ukuqondiswa yiwo kufanana lokuhlambaza uNkulunkulu. KuMt 12:24, 28 lakuMk 3:22 abakhokheli benkolo yesiJuda babona umoya kaNkulunkulu usebenza kuJesu lapho esenza izimangaliso kodwa bathi amandla lawo uwathethe kuSathane uDeveli.

ulecala lesono saphakade: Kutsho isono esenziwa ngabomo esingaxolelwayo futhi akula nhlawulo engabhadala isono leso.—Khangela umcijo wokutaditsha othi, ohlambaza umoya ongcwele osevesini le kanye lomcijo wokutaditsha okuMt 12:31 okhuluma ngendaba efananayo.

(UMakho 4:26-29) Waphinde wathi, “UMbuso wezulu ufana lalokhu. Indoda ihaza inhlanyelo emhlabathini. 27 Ebusuku lemini, ingabe ilele loba ikhangele, inhlanyelo iyamila ikhule, loba yona ingakwazi ukuthi kwenzeka njani. 28 Umhlabathi uyiwo wodwa uthela amabele—kuqala ikhaba, kuze isikhwebu besekusiza izinhlamvu ezimbeni. 29 Kuthi amabele angavuthwa iwahemule ngesikela ngoba ukuvuna sekufikile.”

w14 12/1 14-15 ¶6-8

‘Uyayizwisisa’ Yini iMibhalo?

6 Umzekeliso lo usifundisani? Okokuqala, kumele sikwazi ukuthi kayisithi esenza ukuthi umuntu esifunda laye iBhayibhili athuthuke. Nxa singakunanzelela lokhu kuzasinceda ukuthi singambambi ngamandla kumbe simfuqe ukuthi abhaphathizwe. Thina esingakwenza yikuzama ngamandla onke ukumncedisa lokumsekela kodwa kumele sizithobe, sivume ukuthi nguye okumele azikhethele ukuzinikela kuNkulunkulu. Ukuthanda uNkulunkulu ngenhliziyo yonke yikho okumele kwenze umuntu akhethe ukuzinikela kuye. Kuyacaca-ke ukuthi uJehova uthokoziswa kuphela ngumuntu ozinikela kuye ngenxa yokuthi uyamthanda.—Hubo. 51:12; 54:6; 110:3.

7 Okwesibili, ukuzwisisa izifundo esizithola emzekelisweni lo kuzasinceda ukuthi singalahli ithemba nxa ekuqaliseni singaziboni izithelo zomsebenzi wethu wokutshumayela. Kumele sibekezele. (Jak. 5:7, 8) Lanxa singenza konke esingakwenza ukuze sincede umuntu esifunda laye kodwa angantshintshi, akumelanga sizisole sibone angani thina yithi esehlulekayo. UJehova uvumela ukuthi inhlanyelo yeqiniso ikhule kuphela enhliziyweni yomuntu othobekileyo njalo ozimisele ukuntshintsha. (Mat. 13:23) Yikho-ke akumelanga sibone angani ukuphumelela komsebenzi wokutshumayela kuya ngokuthi kubhaphathizwa abantu abangaki. LakuJehova akuyi ngokuthi abantu esibatshumayezayo bathini kumbe benzani. Kodwa yena uqakathekisa umzamo esiwenza ngenhliziyo yethu yonke, kungelani lokuthi kulezithelo kumbe hatshi.—Bala uLukha 10:17-20; 1 KwabaseKhorinte 3:8.

8 Okwesithathu, umzekeliso lo usifundisa ukuthi kwezinye izikhathi siyabe singananzeleli ukuthi kulontshintsho olwenzakalayo enhliziyweni yomuntu. Ngokwesibonelo omunye umfowethu ongumnali wayefunda lenye indoda lomkayo. Ngelinye ilanga bamlanda basebemtshela ukuthi sebefuna ukuba ngabamemezeli abangabhaphathizwanga, kodwa umfowethu lo wabatshela ukuthi kwakumele baqale bayekele ukubhema. Wamangala kakhulu bemtshela ukuthi kwasekulezinyanga betshiye ukubhema. Kuyini okwabenza bayekela ukubhema? Basebenanzelele ukuthi uJehova uyababona lanxa bebhema ngudlu, kanye lokuthi uyabuzonda ubuzenzisi. Yikho babona ukuthi kungcono bahle bayekele kulokuthi babheme becatshela umzalwane lo. Kuyakhanya ukuthi bakhetha ukwenza lokhu ngenxa yokuthi basebemthanda uJehova. Basebelobuhlobo obuhle laye lanxa umnali lo yena wayelokhu esemnyameni engakwazi ukuthi kwakulontshintsho olwenzakalayo.

Ukubalwa KweBhayibhili

(UMakho 3:1-19)

APRIL 30–MAY 6

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UMAKHO 5-6

“UJesu Ulamandla Okuvusa Abantu Esibathandayo Abafayo”

(UMakho 5:38) Bathi befika emzini wenduna yesinagogi uJesu wabona isiphithiphithi abantu bekhala benqongoloza.

(UMakho 5:39-41) Wangena wathi kubo, “Ngesani isiphithiphithi sonke lesi lomkhosi wonke lo? Umntwana kafanga kodwa ulele.” 40 Kodwa bamhleka. Esebakhuphele phandle bonke wathatha uyise womntwana lonina kanye labafundi ayelabo wangena lapho umntwana ayekhona. 41 Wambamba ngesandla wathi kuye, “Thalitha khumi!” (okutsho ukuthi, “Ntombazana, ngithi kuwe, sukuma!”)

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMk 5:39

kafanga kodwa ulele: IBhayibhili lijayele ukufanisa ukufa lokulala. (Hu 13:3; Joh 11:11-14; ImiSeb 7:60; 1Khor 7:39; 15:51; 1The 4:13) UJesu wayesezayivusa intombazana le, yikho kungenzeka watsho amazwi la ukuze atshengise ukuthi abantu abafileyo bangavuka baphile njengoba nje lomuntu osebuthongweni engavuswa. Amandla okuvusa intombazana eyayifile ayevela kuYise “onika abafileyo ukuphila abize izinto ezingekho kungathi zikhona.”—Ro 4:17.

(UMakho 5:42) Masinyane intombazana yasukuma yahambahamba (wayemdala okweminyaka elitshumi lambili). Lokho kwabamangalisa baphela amandla [‘bathaba angathi bazathinta amayezi,’ NW].

jy-E 118 ¶6

Intombazana Iyavuswa

Izikhathi ezinengi ezidlulileyo uJesu wayetshela labo ayebelapha ukuthi bangatsheli muntu ngalokho ayekwenzile njalo uyakuphinda lokho ebazalini bentombazana le. Kodwa abazali laba labanye ababekhona bathokoza baze batshela abantu “kuwo wonke ummango.” (UMathewu 9:26) Akuthandabuzwa ukuthi ubuzakhuluma ngesenzakalo lesi uthabile nxa ubungabona umuntu omthandayo evuswa. Indaba le ngeyesibili ebhalwe eBhayibhilini lapho uJesu avusa khona umuntu ofileyo.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(UMakho 5:19, 20) UJesu kayivumelanga, kodwa wathi kuyo, “Hamba ekhaya kwabakini, ubatshele ukuthi iNkosi ikwenzele okunganani, lokuthi ibe lesihawu kuwe.” 20 Yikho indoda yasihamba yabatshela eDikhapholi konke uJesu ayeyenzele khona. Bonke abantu bamangala.

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMk 5:19

ubatshele: UJesu wayejayele ukutshela abantu ayebelaphile ukuthi bangatsheli muntu ngalokho (Mk 1:44; 3:12; 7:36) kodwa lapha uthi indoda le itshele izihlobo zayo lokho ayeyenzele khona. Mhlawumbe uJesu watsho njalo ngenxa yokuthi wayengeke abe esafakaza kubo ngoba wayecelwe ukuthi asuke emangweni lo. Kanti njalo wayengabe esenzela lokuthi angasolwa kakhulu ngengulube ezafayo.

(UMakho 6:11) Nxa indawo ethile ingalamukeli ngesihle loba nxa ingalilaleli kalibothintitha uthuli ezinyaweni zenu nxa selisuka kuyo, kube yibufakazi lokubalahla.”

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMk 6:11

kalibothintitha uthuli ezinyaweni zenu: Isenzo leso sitshengisa ukuthi abafundi babengaselacala ngalokho uNkulunkulu ayezakwenza. Umutsho ofananayo ukhona kuMt 10:14; Luk 9:5. UMakho ulomutsho othi kube yibufakazi lokubalahla. ULukha uthi kube yibufakazi bokubalahla. UPhawuli loBhanaba benza okufananayo e-Antiyokhi yasePhisidiya (ImiSeb 13:51) njalo uPhawuli waphinda wenza lokho eKhorinte lapho ethintitha izambatho zakhe. Ngemva kwalokho wathi: “Igazi lenu kalibe phezu kwamakhanda enu! Mina sengiwenzile owami umlandu.” (ImiSeb 18:6) Abafundi kungenzeka basebejayele ukubona lokhu kusenziwa ngamaJuda ayezigqaja nxa ethintitha uthuli emanyatheleni abo. Lokho ayekwenza nxa engena koJuda evela elizweni labeZizweni. Kodwa lesi ayisiso isizatho esenza uJesu watshela abafundi bakhe lokhu.

Ukubalwa KweBhayibhili

(UMakho 6:1-13)

nwtsty umcijo wokutaditsha okuMk 4:9

Lowo olendlebe zokuzwa kezwe: Engakakhulumi ngomzekeliso womhlanyeli, uJesu wathi: “Lalelani!” (Mk 4:3) Uphetha umzekeliso lo ngesikhuthazo esigcizelela ukuthi kuqakatheke kakhulu ukuthi abalandeli bakhe balalele iseluleko sakhe. Izikhuthazo ezifananayo ziyatholakala kuMt 11:15; 13:9, 43; Mk 4:23; Luk 8:8; 14:35; Isam 2:7, 11, 17, 29; 3:6, 13, 22; 13:9.

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza