Amabhuku Asetshenziswe Kugwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu
JUNE 1-7
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UGENESISI 44-45
“UJosefa Uthethelela Abanewabo”
w15-ZU 5/1 14-15
“Ingabe Ngisesikhundleni SikaNkulunkulu?”
UJosefa wabe esesebenzisa iqhinga lakhe. Wayala ukuba kubanjwe abafowabo futhi baboshwe, besolwa ngokuthi bantshontshe indebe. Lapho itholakala esakeni likaBhenjamini, bonke balethwa kuJosefa. Manje uJosefa wayesenethuba lokuthola ukuthi abafowabo base bengabantu abanjani. UJuda waba ngumkhulumeli wabo. Wanxusa ecela ukuba baboniswe umusa, waze wathi yena nabafowabo abayishumi bazoba izigqila zaseGibhithe. Nokho uJosefa yena wathi nguBhenjamini kuphela okwakufanele asale eGibhithe abe yisigqila kodwa bonke abanye kwakufanele bahambe babuyele emuva.—Genesise 44:2-17.
UJuda waphendula ngamazwi athinta inhliziyo. Wathi: “Kusele yena yedwa kunina, futhi uyise uyamthanda.” Lawo mazwi amthinta kakhulu uJosefa ngoba wayeyindodana endala kaRaheli umkaJakobe othandekayo, owafa ngesikhathi ezala uBhenjamini. UJosefa, njengoyise, kufanele ukuba wayemkhumbula kakhulu uRaheli. Mhlawumbe lobo buhlobo benza uBhenjamini wathandeka kakhulu kuJosefa.—Genesise 35:18-20; 44:20.
UJuda waqhubeka encenga uJosefa ukuba angamenzi isigqila uBhenjamini. Waze wacela ukuba yena abe isigqila esikhundleni sikaBhenjamini. Wabe esephetha ngala mazwi abonisa ukudabuka okukhulu: “Ngingakhuphukela kanjani kubaba umfana engenami, funa ngibone inhlekelele ezokwehlela ubaba?” (Genesise 44:18-34) Lobu, kwakuwubufakazi bangempela bomuntu osephendukile. Akagcinanga nje ngokubonisa umoya wokuphenduka kuphela kodwa wabonisa uzwela kanye nokuzidela.
UJosefa wayengasakwazi ukuzibamba. Wayesefukamele lobu buhlungu isikhathi eside. Ekhipha zonke izinceku zakhe endlini, wakhala ngezwi elikhulu kangangokuthi waze wezwakala nasesigodlweni sikaFaro. Ngemva kwalokho waziveza kubafowabo wathi: “NginguJosefa umfowenu.” Abafowabo babethuke befa, nokho wabanga futhi ngomusa wabaxolela ngakho konke ababekwenze kuye. (Genesise 45:1-15) Ngaleyo ndlela wabonisa isimo sengqondo sikaJehova, othethelela ngokukhululekile. (IHubo 86:5) Ingabe siyakwenza okufanayo?
Ukuchwayisisa IMibhalo
it-2-E 813
Ukudabula Izigqoko
Le kwakuyindlela amaJuda labanye abantu beMpumalanga ababekhala ngayo ikakhulu nxa bengezwa umbiko wokufa kwesihlobo. Izikhathi ezinengi isigqoko sasidatshulwa phezulu futhi lokho kwakutshiya isifuba egcekeni. Babengasidabuli okokuthi sisala singasagqokeki.
Okukhulunywa ngaye eBhayibhilini owaqala ukwenza lokhu nguRubheni izibulo likaJakhobe. Wathi ethola uJosefa engasekho emgodini ababemfake kuwo, wadabula izigqoko zakhe esithi: “Umfana kasekho! Sengizakwenzanjani manje?” URubheni wayelizibulo yikho wayelomlandu wokuvikela umnawakhe. Ngesikhathi uJakhobe etshelwa ukuthi uJosefa ufile, wadabula izigqoko zakhe wagqoka ezamasaka elilela indodana yakhe (Gen 37:29, 30, 34). Kwathi lapho abanewabo bakaJosefa beseGibhithe, bezwa ubuhlungu baze badabula izigqoko zabo lapho besizwa kuthiwa uBhenjamini wayentshontshe inkomitsho kaJosefa.—Gen 44:13.
w04-ZU 8/15 15 ¶15
Bazondwa Ngaphandle Kwesizathu
Yini engasisiza ukuba singabuswa yintukuthelo ngalabo abasizonda ngaphandle kwesizathu? Khumbula ukuthi izitha zethu eziyinhloko nguSathane namademoni akhe. (Efesu 6:12) Nakuba abanye abantu besishushisa bazi futhi benza ngamabomu, abaningi balabo abaphikisa abantu bakaNkulunkulu benza ngokungazi, noma balawulwa abanye. (Daniyeli 6:4-16; 1 Thimothewu 1:12, 13) UJehova ufisa ukuba “zonke izinhlobo zabantu” zibe nethuba ‘lokusindiswa futhi zifinyelele olwazini olunembile lweqiniso.’ (1 Thimothewu 2:4) Empeleni, abanye ababekade bengabaphikisi sebengabafowethu abangamaKristu manje, ngoba bábona ukuziphatha kwethu okungasoleki. (1 Petru 2:12) Ngaphezu kwalokho, singathola isifundo esibonelweni sendodana kaJakobe, uJosefa. Nakuba uJosefa ahlupheka kakhulu ngenxa yabafowabo, akazange abazonde. Ngani? Ngoba wayebona ukuthi leyo ndaba yayihilela noJehova, owayeqondisa izenzakalo ukuze kugcwaliseke injongo yaKhe. (Genesise 45:4-8) Ngendlela efanayo, noma ikuphi ukuhlupheka okungafanele esingase sibhekane nakho uJehova angenza ukuba kugcine ngokukhazimulisa igama lakhe.—1 Petru 4:16.
Ukubalwa KweBhayibhili
JUNE 8-14
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UGENESISI 46-47
“Bathola Ukudla Ngesikhathi Sendlala”
w87-ZU 5/1 15 ¶2
Ukulondoloza Ukuphila Ngesikhathi Sendlala
Iminyaka eyisikhombisa yenala yaphela, futhi indlala yaqala njengoba uJehova ayebikezele—indlala yayingekho eGibithe kuphela kodwa “emhlabeni wonke.” Lapho abantu baseGibithe abakhungethwe yindlala beqala ukukhalela isinkwa kuFaro, uFaro wabatshela: “Yanini kuJosefa; lokho anitshela khona, nikwenze.” UJosefa wathengisela abaseGibithe amabele yaze yaphela imali yabo. Khona-ke wabavumela ukuba bakhokhe ngemfuyo yabo. Ekugcineni, abantu beza kuJosefa, bethi: “Sithenge thina namazwe ethu ngokudla, sibe-yizinceku zikaFaro thina namazwe ethu.” Ngakho uJosefa wathengela uFaro lonke izwe labaseGibithe.—Genesise 41:53-57; 47:13-20.
UMbuso KaNkulunkulu Wenza Intando Yakhe Emhlabeni
Inala. Umhlaba wonke ubulawa yindlala endabeni zokukhonza. IBhayibhili laxwayisa lathi: “ ‘Izinsuku ziyeza,’ kutsho uJehova Wobukhosi, ‘lapho engizathumela khona indlala elizweni hatshi indlala yokudla kumbe ukomela amanzi, kodwa indlala yokuzwa amazwi kaJehova.’ ” (Amos. 8:11) Izizalwane zoMbuso kaNkulunkulu lazo ziyalamba yini? UJehova waphrofetha ukuthi kwakuzakuba lomehluko phakathi kwabantu bakhe lezitha zakhe esithi: “Izinceku zami ziyakudla, kodwa lina lizalamba; izinceku zami zizanatha, kodwa lina lizakoma; izinceku zami zizathokoza, kodwa lina lizayangiswa.” (Isaya. 65:13) Uwabonile yini egcwaliseka amazwi la?
Ulwazi ngoNkulunkulu lugelezela kithi njengomfula oqhubeka usiba banzi futhi utshona ngamandla. Amabhuku ethu asekelwe eBhayibhilini, okulalelwayo lamavidiyo, imihlangano yethu emikhulu leyebandla, kanye lezinto ezitholakala kuWebhusayithi yethu kunjengegagasi lolwazi eliqhubeka lisondla ekukhonzeni emhlabeni lo obulawa yindlala yolwazi ngoNkulunkulu. (Hez. 47:1-12; Jow. 3:18) Akukuthokozisi yini ukubona izithembiso zikaJehova eziphathelane lenala zigcwaliseka empilweni yakho yansuku zonke? Wenza konke okusemandleni akho yini ukuthi udle etafuleni likaJehova ngasosonke isikhathi?
Ukuchwayisisa IMibhalo
it-1-E 220 ¶1
Ukusebenzisa Izandla
Ukuvala amehlo omufi. UJehova watshela uJakhobe wathi: “Isandla sikaJosefa sona ngokwaso sizawavala amehlo akho.” (Gen 46:4) Lokhu kwakusitsho ukuthi uJosefa wayezavala amehlo kayise uJakhobe nxa esesifa njalo izikhathi ezinengi lokhu kwakusenziwa lizibulo elingumfana. Kukhanya uJehova wayetshengisa uJakhobe ukuthi uJosefa wayezakuba lelungelo lobuzibulo.—1Imi 5:2.
nwtsty umcijo wokutaditsha oku-ImiS 7:14
Sebebonke babengu-75: Kungenzakala ukuthi uStefane wayengakhulumi amazwi akuloba yiphi ivesi eseMibhalweni yesiHebheru lapho esithi abemuli kaJakhobe abaya eGibhithe babengu-75. Inani leli kalikho eMibhalweni yesiHebheru eyaziwa ngokuthi yi-Masoretic. UGen 46:26 uthi: “Bonke labo abaya eGibhithe loJakhobe labo ababeyinzalo yegazi lakhe, kungabalwa omalokazana bakhe kwakungabantu abangamatshumi ayisithupha lesithupha.” Uvesi 27 uthi: “Abendlu kaJakhobe abaya eGibhithe babe ngamatshumi ayisikhombisa sebebonke.” Kuvesi 26 kuqanjwa inani lalabo ababeyinzalo yegazi likaJakhobe kuphela ikanti kuvesi 27 kuqanjwa inani labo bonke abaya eGibhithe. Ku-Eks 1:5 laku-Dut 10:22, sitshelwa ukuthi abendlu kaJakhobe “babengu-70.” Inani eliqanjwa nguStefane ngelesithathu futhi lihlanganisa lezinye izihlobo zikaJakhobe. Abanye bathi lapha kubalwa amadodana kanye labazukulu abangabafana bakaManase lo-Efrayimi futhi laba kwakungabantwana bakaJosefa abaqanjwa kuGen 46:20 ngokwe-Septuagint. Abanye bathi kuhlanganisa labomalokazana bakaJakhobe abangabalwanga kuGen 46:26. Singaphetha ngokuthi sebebonke babengu-75. Kungenzakala ukuthi inani leli lalitholakala eMibhalweni yesiHebheru eyayisetshenziswa ngamaKhristu okuqala. Okweminyaka eminengi, izikhwicamfundo zeBhayibhili bezikwazi kutholakala u “75” kuGen 46:27 laku-Eks 1:5 ngokwe-Septuagint yesiGrikhi. Eminyakeni yabo-1900 kwatholakala iziqephu ezimbili zama-Dead Sea Scrolls ezazilo Eks 1:5 ngesiHebheru njalo lazo zazilo “75.” Yikho kungenzakala ukuthi uStefane walithatha lapho inani leli. Kungelani lokuthi yiliphi inani eliqondileyo, inani elakhulunywa nguStefane ngelenzalo yonke kaJakhobe.
Ukubalwa KweBhayibhili
JUNE 15-21
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU UGENESISI 48-50
“Asebekhulile Bangasifundisa Okunengi”
it-1-E 1246 ¶8
UJakhobe
UJakhobe esezakufa wabusisa abazukulu bakhe uManase lo-Efrayimi. UJakhobe wenza ayekutshelwe nguJehova, wabeka isandla sakhe sokudla ekhanda lika-Efrayimi owayemncane kuloManase. Njengoba uJosefa wayezaphiwa ilifa eliphindwe kabili elaliphiwa amazibulo, uJakhobe wathi kuye: “Wena, njengomuntu olawula abanewenu, ngikunika umqolo welizwe engawemuka ama-Amori ngenkemba yami lomtshoko wami.” (Gen 48:1-22; 1Imi 5:1) UJakhobe wayethenge isiqinti somhlabathi emadodaneni kaHamori eduze leShekemu (Gen 33:19, 20), yikho isithembiso asenza kuJosefa sasitshengisa ukholo ayelalo lokuthi ngelinye ilanga isizukulwane sakhe sizanqoba amaKhenani futhi wakhuluma angathi lokho sekwenzakele. Ilifa likaJosefa eliphindwe kabili lelizwe elalizanqotshwa lalilezabelo ezimbili ezanikwa isizwana sika-Efrayimi lesizwana sikaManase.
it-2-E 206 ¶1
Izinsuku Zokucina
Isiphrofetho SikaJakhobe Esezakufa. Ngesikhathi uJakhobe etshela amadodana akhe esithi: “Sondelani eduze ngilitshele lokho okuzakwenzakala kini ezinsukwini ezizayo” kumbe ‘ngezinsuku zokucina,’ wayesitsho ukuthi amazwi akhe ayezaqalisa ukugcwaliseka ngesikhathi esizayo. (Gen 49:1) UJehova wayetshele uyisemkhulu kaJakhobe, u-Abhrama (u-Abhrahama) ukuthi isizukulwane sakhe sasizagqilazwa okweminyaka engamakhulu amane. (Gen 15:13) ‘Izinsuku ezizayo’ kumbe ‘izinsuku zokucina’ uJakhobe ayekhuluma ngazo zazizaqalisa ngemva kweminyaka engu-400 yokugqilazwa. Isiphrofetho sikaJakhobe sasizagcwaliseka ‘laku-Israyeli kaNkulunkulu.’—Gal 6:16; Rom 9:6.
w07-ZU 6/1 28 ¶10
Asebekhulile Bayisibusiso Kwabasebasha
Asebekhulile bangaba nanethonya elihle kulabo abakholwa nabo. Isikhulile, indodana kaJakobe uJosefa yenza isicelo esilula esibonisa ukholo esaba nethonya elikhulu ezigidini zabakhulekeli beqiniso abaphila ngemva kwayo. Yayineminyaka engu-110 lapho ‘iyala ngokuphathelene namathambo ayo,’ ukuthi kwakumelwe ama-Israyeli ahambe nawo lapho ekugcineni ephuma eGibhithe. (Hebheru 11:22; Genesise 50:25) Lowo myalo waqinisa ithemba lama-Israyeli phakathi neminyaka eminingi yokugqilazwa kanzima ngemva kokufa kukaJosefa, uwanikeza isiqinisekiso sokuthi ayeyogcina ekhululiwe.
Ukuchwayisisa IMibhalo
w04-ZU 6/1 15 ¶4-5
Babusisiwe Abanika UNkulunkulu Inkazimulo
Ngaphambi kokungena eZweni Lesithembiso, amalungu esizwe sakwaGadi esingama-Israyeli acela ukuba avunyelwe ahlale ezweni elinamadlelo empumalanga yeJordani. (Numeri 32:1-5) Ukuhlala kuleyo ndawo kwakuyosho ukubhekana nezinselele ezinzima. Izizwe ezisentshonalanga zazizovikelwa isiGodi SaseJordani—esasiyisivikelo esingokwemvelo ekuhlaselweni yizimpi. (Joshuwa 3:13-17) Nokho, ngokuphathelene namazwe asempumalanga, i-Historical Geography of the Holy Land, kaGeorge Adam Smith, ithi: “[Wonke] angudedangendlale wamathafa angavikelwe yilutho enkangala yase-Arabia. Ngenxa yalokho abelokhu eyizisulu zokuhlaselwa imihambuma elambile, eminye yayo eyayihlasela minyaka yonke ifuna amadlelo.”
Sasizokwenzenjani isizwe sakwaGadi kulokhu kuhlaselwa okungapheli? Emakhulwini amaningi ngaphambili, esiprofethweni asisho esokhukhweni lokufa, ukhokho wabo uJakobe wayebikezele: “UGadi yena, iviyo labaphangi liyomthelekela, kodwa yena uyothelekela abangemuva impela.” (Genesise 49:19) Ekuqaleni lawo mazwi angase azwakale eqeda amandla. Kodwa eqinisweni ayengumyalo wokuba abakwaGadi balwe. UJakobe wayebaqinisekisa ngokuthi uma belwa, abaphangi babo babeyobuyela emuva behlazekile, abakwaGadi babaxoshe ngemuva.
it-1-E 289 ¶2
UBhenjamini
Isiphrofetho sikaJakhobe esezakufa satshengisa ukuthi isizukulwane sikaBhenjamini sasizakuba yintshantshu ekulweni. Ekhuluma ngendodana yakhe ayeyithanda wathi: “UBhenjamini yimpisi ephangayo; ekuseni uyayiqhoboza impango, ntambama ayabe impango.” (Gen 49:27) AbakoBhenjamini babesaziwa ngendlela ababephosa ngayo isavutha futhi babenemba kungelani lokuthi babephosa ngasiphi isandla. (Aba 20:16; 1 ImiLan 12:2) UMahluleli okuthiwa ngu-Ehudi owabulala iNkosi eyayilolunya u-Egiloni wayelinxele futhi laye wayengumBhenjamini. (Aba 3:15-21) Nxa kuthiwa “ekuseni” kuGen 49:27 kutshiwo ukuqalisa kombuso wako-Israyeli. Kumele sikhumbule ukuthi inkosi yokuqala ko-Israyeli kwakunguSawuli indodana kaKhishi futhi inkosi le yayivela esizwaneni sakoBhenjamini esasisincane kakhulu kodwa yaba liqhawe elilamandla lapho isilwa lamaFilisti. (1 Sa 9:15-17, 21) Nxa kuthiwa “ntambama” kuGen 49:27 kutshiwo isikhathi lapho ama-Israyeli ayesebona angathi seliwatshonele emini. Lapho ama-Israyeli esezahlaselwa, iNdlovukazi u-Esta loModekhayi abesizwana sakoBhenjamini bawasindisa ukuze angatshabalaliswa ngumbuso wamaPhesiya.—Est 2:5-7.
Ukubalwa KweBhayibhili
JUNE 22-28
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | U-EKSODUSI 1-3
“Ngizakuba Yilokho Engikhetha Ukuba Yikho”
w13-ZU 3/15 25 ¶4
Dumisa Igama LikaJehova Elikhulu
Funda u-Eksodusi 3:10-15. Lapho uMose eneminyaka engu-80 ubudala, uNkulunkulu wamnika umyalo wokwenza umsebenzi omkhulu: “Ukhiphe abantu bami abantwana bakwa-Israyeli eGibhithe.” UMose wasabela ngenhlonipho ngokubuza umbuzo obaluleke kakhulu. Wabuza: ‘Ungubani igama lakho?’ Njengoba kwase kuyisikhathi eside igama likaNkulunkulu laziwa, singathi yini uMose ayefuna ukuyazi? Kusobala ukuthi wayefuna ukwazi okwengeziwe ngomuntu owayemelelwa yilelo gama—amaqiniso ayeyoqinisekisa abantu bakaNkulunkulu ukuthi wayeyobakhulula ngempela. Kwakufaneleka ukuba uMose akhathazeke ngalokhu ngoba kwase kuyisikhathi eside ama-Israyeli eyizigqila. Cishe ayeyozibuza ukuthi uNkulunkulu wokhokho bawo wayeyokwazi yini ukubakhulula. Phela amanye ama-Israyeli ayeseqale nokukhulekela onkulunkulu baseGibhithe!—Hez. 20:7, 8.
kr 43, ibhokisi
IBIZO LIKANKULUNKULU LITSHONI?
IBIZO elithi Jehova livela ebaleni lesiHebheru elitsho ukuthi “kube khona.” Ngakho-ke ubufakazi obunengi butshengisa ukuthi ibizo likaNkulunkulu litsho ukuthi “Wenza Ukuthi Kube Khona.” Ibizo leli liyamfanela uJehova ngenxa yokuthi unguMdali. Nguye owenza ukuthi abantu, izingilosi kanye lendawo yonke kube khona, njalo uyaqhubeka esenza ukuthi intando yakhe kanye lenjongo yakhe kugcwaliseke.
Manje kumele siyizwisise njani impendulo uJehova ayinika uMosi eku-Eksodusi 3:13, 14? UMosi wabuza wathi: “Aluba ngifika kwabako-Israyeli ngithi kubo, ‘UNkulunkulu waboyihlo ungithumile kini,’ babe sebengibuza besithi, ‘Ungubani ibizo lakhe?’ ngizakuthini kubo?” UJehova waphendula wathi: “Nginguye Enginguye.” NgesiHebheru sakudala, umutsho lo ungahunyutshwa ngokuthi “Ngizakuba Yilokho Engikhetha Ukuba Yikho.”
Kumele sinanzelele ukuthi uMosi wayengaceli uJehova ukuthi amtshele ibizo lakhe. UMosi labako-Israyeli babevele belazi kuhle ibizo likaNkulunkulu. UMosi wayefuna ukuthi uJehova aveze okuthile okwakuzamqinisa ukholo, okwakuzatshengisa ukuthi unguNkulunkulu onjani kuphinde kuhambelane lalokho okutshiwo libizo lakhe. Yikho-ke, nxa uJehova wayephendula esithi, “Ngizakuba Yilokho Engikhetha Ukuba Yikho,” wayeveza okuthile okuthokozisayo ngaye ukuthi, Kusimo sinye ngasinye, uba yiloba yini edingekayo ukuze agcwalise injongo yakhe. Ngokwesibonelo, uJehova waba nguMkhululi, nguMnikimthetho, nguMondli kanye lokunye okunengi kuMosi lakuma-Israyeli. Ngakho-ke, uJehova uyakhetha ukuba yilokho okudingekayo ukuze agcwalise lokho akuthembisa abantu bakhe. Kodwa lokhu okutshiwo libizo likaJehova akucini kulokho akhetha ukuba yikho kuphela. Kugoqela lalokho enza ukuthi indalo ibe yikho ukuze injongo yakhe igcwaliseke.
Ukuchwayisisa IMibhalo
g04-ZU 4/8 6 ¶5
UMose—Umuntu Ongokoqobo Noma Oyinganekwane?
Kodwa-ke kunengqondo yini ukukholelwa ukuthi inkosazana yaseGibhithe ibingamamukela umntwana onjalo? Yebo, ngoba inkolo yaseGibhithe yayifundisa ukuthi ukwenza izenzo zomusa kwakuyimfuneko yokungena ezulwini. Ngokuphathelene nokumenza ingane yokutholwa, isazi sezemivubukulo uJoyce Tyldesley siyaphawula: “Abesifazane baseGibhithe babenamalungelo alinganayo nabesilisa baseGibhithe. Babenamalungelo afanayo kwezomthetho nakwezomnotho, okungenani ngokwalokho okwakulotshiwe, futhi . . . abesifazane babenelungelo lokuba nezingane zokutholwa.” IPapyrus Yezingane Zokutholwa yasendulo inegama lowesifazane waseGibhithe owenza izigqila zakhe zaba izingane zakhe zokutholwa. Mayelana nokuqashwa kukamama kaMose njengomzanyana, i-Anchor Bible Dictionary ithi: “Ukukhokhelwa kukamama kaMose omzalayo ukuba abe umzanyana . . . kuyefana nokwamalungiselelo afanayo enziwa ezivumelwanweni zaseMesophothamiya zokuba nezingane zokutholwa.”
w04-ZU 3/15 24 ¶4
Amaphuzu Avelele Encwadi Ka-Eksodusi?
3:1—UJetiro wayeluhlobo luni lompristi? Ngezikhathi zezinzalamizi, inhloko yomndeni yayiba umpristi emndenini wayo. Kusobala ukuthi uJetiro wayeyinzalamizi eyinhloko yesizwe sabakwaMidiyani. Njengoba abakwaMidiyani babeyinzalo ka-Abrahama ngoKetura, cishe babazi ngokukhulekelwa kukaJehova.—Genesise 25:1, 2.
Ukubalwa KweBhayibhili
JUNE 29–JULY 5
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | U-EKSODUSI 4-5
“Ngizakusiza Ukuthi Ukhulume”
w10-ZU 10/15 13-14
Izaba UJehova Uzibheka Kanjani?
“Angifaneleki.” Ungase ube nomuzwa wokuthi awufaneleki ukuba ube yisikhonzi sezindaba ezinhle. Ezinye izinceku zikaJehova ezithembekile zangezikhathi zeBhayibheli zaba nomuzwa wokuthi zazingakufanelekele ukusingatha imisebenzi uJehova ayezabela yona. Cabanga nje ngoMose. Lapho uJehova emthuma ngokuqondile, uMose wathi: “Uxolo, Jehova, kodwa angilona iqaphuqaphu, kusukela izolo noma ngaphambi kwalokho noma kusukela ukhulumé nenceku yakho, ngoba nginomlomo onensayo nolimi olunensayo.” Nakuba uJehova amqinisekisa, uMose waphendula: “Uxolo, Jehova, ngicela uthumele ngesandla salowo ozomthuma.” (Eks. 4:10-13) UJehova wasabela kanjani?
Uyambona Yini “Lowo Ongabonakaliyo”?
UMosi engakabuyeli eGibhithe, uNkulunkulu wamfundisa isimiso esiqakathekileyo. Ngemva kwesikhathi uMosi wabhala isimiso lesi ebhukwini likaJobe wathi: “Ukumesaba uJehova yikho ukuhlakanipha.” (Jobe. 28:28) UJehova wancedisa uMosi ukuthi afunde ukumesaba futhi enze ngokuhlakanipha lapho emtshengisa umahluko okhona phakathi kwabantu loNkulunkulu uSomandla. Wabuza wathi: “Ngubani owapha umuntu umlomo? Ngubani omenza abe yisacuthe loba abe yisimungulu? Ngubani omenza abone loba omenza abe yisiphofu? Akusimi uJehova na?”—Eks. 4:11.
Kwakulesifundo bani lapha? Kwakungelasizatho sokuthi uMosi esabe. Wayethunywe nguJehova owayezamnika konke ayekufuna ukuze atshele uFaro umlayezo ayewuphiwe. Kanti njalo uFaro wayengeke aqathaniswe loJehova. Lezinye izinceku zikaNkulunkulu zazike zaba sengozini embusweni waseGibhithe. Mhlawumbe uMosi wacabangisisa ngokuthi uJehova wayemvikele njani u-Abhrahama, uJosefa kanye laye uMosi ngokwakhe ngesikhathi kusabusa abanye oFaro. (Gen. 12:17-19; 41:14, 39-41; Eks. 1:22–2:10) UMosi wayelokholo kuJehova, “lowo ongabonakaliyo.” Yikho waqunga isibindi wahamba kuFaro wasemtshela konke uJehova ayemtshele ukuthi akukhulume.
w10-ZU 10/15 14
Izaba UJehova Uzibheka Kanjani?
UJehova akazange athi kuMose akasiyeke leso sabelo. Nokho, uJehova wamisa u-Aroni ukuba asize uMose ekusingatheni lo msebenzi. (Eks. 4:14-17) Ngaphezu kwalokho, eminyakeni eyalandela, uJehova wamsekela uMose futhi wamnikeza noma yini ayeyidinga ukuze aphumelele ekufezeni izabelo ayemnika zona. Namuhla, ungaqiniseka ngokuthi uJehova uyoshukumisela amanye amaKristu anokuhlangenwe nakho ukuba akusize ekufezeni inkonzo yakho. Ngaphezu kwakho konke, iZwi likaNkulunkulu lisiqinisekisa ngokuthi uJehova uyosenza sifanelekele umsebenzi aye wasiyala ukuba siwenze.—2 Kor. 3:5; bheka ibhokisi elithi “Iminyaka Ejabulisa Kunayo Yonke Ekuphileni Kwami.”
Ukuchwayisisa IMibhalo
04-ZU 3/15 28 ¶4
Imibuzo Evela Kubafundi
Amazwi kaZiphora athi “ungumyeni wami wegazi” awavamile. Asho ukuthini la mazwi ngoZiphora? Ngokulalela kwakhe futhi enze ngokuvumelana nezimfuneko zesivumelwano sokusoka, uZiphora wahlonipha lobo buhlobo besivumelwano noJehova. Isivumelwano soMthetho esenziwa kamuva nama-Israyeli sabonisa ukuthi ebuhlotsheni besivumelwano, uJehova angase abhekwe njengomyeni futhi abanye abantu bamelele indima yomfazi. (Jeremiya 31:32) Ngakho ngokubiza uJehova (ngengelosi yaKhe eyayimmelele) ngokuthi ‘ungumyeni wakhe wegazi,’ uZiphora wabonisa ukuyithobela kwakhe imithetho yesivumelwano. Kwakungathi wamukela isikhundla sakhe njengomfazi esivumelwaneni sokusoka, uJehova uNkulunkulu efana nomyeni wakhe. Kunoma ikuphi, ngenxa yokuzimisela kwakhe ukulalela imfuneko kaNkulunkulu, indodana yakhe ayibange isazulelwa amanqe.
it-2-E 12 ¶5
UJehova
“Ukwazi” ulutho oluthile loba umuntu othile akutsho ukuthi uyabe ususazi konke ngolutho lolo loba ngalowomuntu. Isiwula esinguNabhali sasilazi ibizo likaDavida kodwa sabuza sathi: “Ungubani uDavida lowo?” Ngamanye amazwi wayesithi, ‘UDavida lowo udume ngani?’ (1Sa 25:9-11; 2Sa 8:13. ) UFaro laye wathi kuMosi: “Ungubani uJehova okufanele ngimlalele ngivumele abako-Israyeli ukuba bahambe na? Mina kangimazi uJehova, njalo kangiyikubavumela abako-Israyeli ukuba bahambe.” (Eks 5:1, 2) Amazwi kaFaro ayengawokweyisa uJehova. Ngamanye amazwi wayesithi uJehova kasoNkulunkulu weqiniso futhi kalamandla kulaye njalo akulalutho angalwenza ukuze akhiphe ama-Israyeli eGibhithe. Kodwa kwakuzafika isikhathi sokuthi uFaro labantu bakhe kanye lama-Israyeli bazwisise ukuthi uJehova ngubani sibisibili. UJehova wayezayigcwalisa inhloso yakhe ngokukhulula ama-Israyeli eGibhithe, awangenise eLizweni Lesithembiso futhi agcwalise isithembiso ayesenze labokhokho babo njengoba wayetshilo kuMosi. Yikho uNkulunkulu wathi: “Lizakwazi ukuthi nginguJehova uNkulunkulu.”—Eks 6:4-8.
Ukubalwa KweBhayibhili