ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • Badala, Liyakuqakathekisa Yini Ukuqeqetsha Abanye?
    INqabayokulinda—2015 | April 1
    • Badala, Liyakuqakathekisa Yini Ukuqeqetsha Abanye?

      “Zonke izinto zilesikhathi sazo.”​—UMTSHU. 3:1.

      UNGAPHENDULA NJANI?

      • Abadala kumele bakubone njani ukuqeqetsha abanye abazalwane, njalo kungani?

      • Nxa abadala beqeqetsha abanye, ibandla lincedakala njani?

      • Abadala bangamlingisela njani uSamuyeli endabeni yokuqeqetsha abanye?

      1, 2. Kuyini osekunanzelelwe ngababonisi beziqinti emabandleni amanengi?

      UMBONISI wesiqinti wayesezaphetha umhlangano ayelawo lequla labadala. Wabakhangela njalo wazizwa ebathanda kakhulu abelusi laba ababesebenza gadalala. Abanye phakathi kwabo basebebadala okokuthi babengalingana loyise. Kodwa kukhona okwakumkhathaza, yikho wababuza wathi, “Bafowethu, kukhona yini eselikwenzile ukuze liqeqetshe abanye ukuthi benze eminye imisebenzi yenkonzo ebandleni?” Babesakhumbula ukuthi wathi esuka watshiya ebakhuthaze ukuthi bazame ukuqeqetsha abanye abazalwane. Kwelikade omunye wabo waphendula wathi, “Iqiniso lihle, asizange sikuzame kangako.” Abanye bakhe labo bavuma ngamakhanda.

      2 Nxa ungumdala webandla mhlawumbe lawe ubungaphendula njengabo. Ababonisi beziqinti emhlabeni wonke sebenanzelele ukuthi emabandleni amanengi abadala kumele bazame sibili ukuqeqetsha abafana kanye lamanye amadoda asebandleni ukuze bonke bancedise ukunakekela umhlambi. Umsebenzi lo kawulula. Ngenxa yani?

      3. (a) IMibhalo ikuveza njani ukuthi kuqakathekile ukuqeqetsha abanye, njalo kungani kumele sonke sikuqakathekise? (Khangela amabala angaphansi.) (b) Kungani kungaba nzima kwabanye abadala ukuthi baqeqetshe abanye?

      3 Nxa ungumalusi kumele ukuthi uyananzelela ukuthi ukuqeqetsha abanye kuqakathekile.a Uyakwazi lokuthi kufunakala abazalwane abanengi ukuze amabandla aqhubeke eqiniswa kanye lokuthi kuvulwe lamanye amatsha. (Bala u-Isaya 60:22.) ILizwi likaNkulunkulu likukhuthaza lokuthi ‘ufundise abanye.’ (Bala u-2 Thimothi 2:2.) Mhlawumbe ukubona kunzima ukuqeqetsha abanye njengabadala esikhulume ngabo phezulu. Phela ungabona angani awulaso isikhathi sokuqeqetsha abanye ebandleni ngenxa yokuthi kuyabe kumele unakekele imuli yakho, usebenze, wenze imisebenzi yebandla futhi ulungise lezinye izindaba okumele ziphangiselwe. Kodwa kungani kuqakathekile ukuthi uzinike isikhathi sokuqeqetsha abanye?

      UKUQEQETSHA ABANYE KUQAKATHEKE KAKHULU

      4. Kuyini okungabe kusenza ukuthi abadala babe bebalisela ukuqeqetsha abanye?

      4 Kuyini okungabe kusenza ukuthi abanye abadala babone angani kabalaso isikhathi sokuqeqetsha abanye? Mhlawumbe abanye bathi: ‘Ukuqeqetsha abanye kuqakathekile sibili kodwa zikhona ezinye izinto ebandleni okumele zenziwe kuqala. Lanxa singabaqeqetshanga khathesi ibandla alingeke liphambaniseke.’ Badala, zikhona sibili izindaba okumele lizilungisise masinyane, kodwa izinto zingonakala ebandleni nxa lingazitshela ukuthi ukuqeqetsha abanye lizaphela likubone.

      5, 6. Sifundani emzekelisweni womtshayeli wemota odonda ukuntshintsha i-oyili yenjini, njalo lokhu kungasetshenziswa njani endabeni yokuqeqetsha abanye?

      5 Nanku umzekeliso ongasinceda: Umtshayeli uyakwazi ukuthi ukuze imota yakhe ihlale isebenza kuhle kumele ahlale entshintsha i-oyili ephakathi kwenjini. Kodwa kungenzakala ukuthi uyabe ebona angani ukuthela iphethulo emoteni kuqakatheke kakhulu ukwedlula ukuntshintsha i-oyili. Phela angayekela ukuthela iphethulo, imota ingacitsha ephakathi komango. Mhlawumbe angabe ecabanga ukuthi lanxa engasantshintshanga i-oyili, imota izaqhubeka ihamba. Kodwa lokhu kuyingozi. Ngani? Nxa umtshayeli elokhu ebalisela esithi ngizaphela ngintshintshe i-oyili, kwelinye ilanga uzakuthi esalibele injini yemota ihle ithule. Ukulungisisa imota yakhe kuzathatha isikhathi eside kuphinde kumdlele lemali enengi kakhulu. Lokhu kusifundisani?

      6 Abadala balemisebenzi eminengi okumele bayenze masinyane ukuze izinto ziqhubeke zitshelela ebandleni. Sibonile ukuthi umtshayeli wemota osemzekelisweni lo kumele abe leqiniso lokuthi uyathela iphethulo emoteni yakhe, yikho abadala kumele babe leqiniso ‘ngezinto eziqakatheke kakhulu.’ (Flp. 1:10, NW) Lanxa kunjalo abanye abadala bahlala bephathekile besenza eminye imisebenzi eqakathekileyo okokuthi bacina bengaselandaba lokuqeqetsha abanye abazalwane. Lokhu kungafaniswa lokudonda ukuntshintsha i-oyili yenjini. Kanti njalo nxa behlala bethikaza ukuqeqetsha abanye, ibandla lizacina lingaselabo abazalwane abafaneleyo abazaphatha imisebenzi okumele yenziwe ebandleni.

      7. Kumele sibabone njani abadala abazinika isikhathi sokuqeqetsha abanye abazalwane?

      7 Kuyakhanya-ke ukuthi akumelanga sizitshele ukuthi ukuqeqetsha abanye akuqakathekanga kangako. Abadala abalendaba lokuthi ibandla lizabe linjani kusasa njalo abazinika isikhathi sokuqeqetsha abanye bayizisebenzi ezikhaliphileyo futhi bayisibusiso sibili ebandleni. (Bala u-1 Phetro 4:10.) Kulinceda ngani ibandla lokhu?

      SENZELA KUSASA

      8. (a) Kungani abadala kumele baqeqetshe abanye? (b) Kuyini okumele kucatshangwe ngabadala abancedisa ezindaweni ezilabamemezeli abalutshwana? (Khangela ibhokisi elithi “Umsebenzi Okumele Wenziwe Masinyane.”)

      8 Lanxa usuleminyaka eminengi ungumdala kumele uthobeke, uvume ukuthi njengoba ukhula usiba lixhegu, amandla okwenza imisebenzi eminengi ebandleni ayaphela. (Mik. 6:8) Kanti njalo abadala kumele bakhumbule ukuthi bangacina bengasenelisi ukwenza imisebenzi yebandla ngoba bonke “abantu bafikelwa yizikhathi ezimbi ezibafikela belibele.” (UmTshu. 9:12; Jak. 4:13, 14) Yikho-ke umdala ozithanda kakhulu izimvu zikaJehova njalo onanzelelayo ukuthi lakusasa ibandla liyakudinga ukusekelwa, kangeke ayekele ukuphakulela abazalwane abasakhulayo ulwazi aluthole ekhonza uJehova okweminyaka eminengi.​—Bala iHubo 71:17, 18.

      9. Ukuqeqetsha abanye khathesi kuzanceda ibandla ikakhulu ngasiphi isikhathi?

      9 Yisiphi esinye isizatho esenza abadala abaqeqetsha abanye babe yisibusiso emhlambini? Bayaliqinisa ibandla ngoba imizamo yabo yokuqeqetsha abanye inceda ukuthi kube labazalwane abangaphathisa ukuze abantu bakaNkulunkulu bamanyane njalo bahlale bethembekile. Lokhu kuzanceda ibandla ikakhulu ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu ngoba ngalesosikhathi kuyabe kunzima. (Hez. 38:10-12; Mik. 5:5, 6) Ngakho-ke badala abathandekayo, siyalincenga ukuthi kusukela lamuhla nxa lisenza imisebenzi yebandla lingakhohlwa ukuqeqetsha abanye.

      10. Umdala kumele enzeni ukuze athole isikhathi sokuqeqetsha abanye?

      10 Kuyazwisiseka ukuthi imisebenzi eqakathekileyo eliyenzayo ebandleni ingabe ilitshiya lingaselaso isikhathi sokwenza ezinye izinto. Kodwa zamani ukuthatha esinye isikhathi elenza ngaso imisebenzi yebandla lisisebenzise ukuqeqetsha abanye. (UmTshu. 3:1) Nxa lingenza njalo, izinto zizahamba kuhle lakusasa.

      YENZA UKUTHI UMUNTU OMFUNDISAYO AKHULULEKE

      11. (a) Kuyini okumangalisayo ngalokho okwakhulunywa ngabadala abavela emazweni atshiyeneyo lapho bebuzwa ngendaba yokuqeqetsha abanye? (b) UZaga 15:22 utshengisa njani ukuthi kuyanceda ukusebenzisa amacebo avezwa ngabanye abadala?

      11 Kulabadala abake babuzwa ukuthi kuyini okubenza baphumelele nxa beqeqetsha abanye abazalwane.b Lanxa abadala laba babehlala emazweni atshiyeneyo, okumangalisayo yikuthi abakukhulumayo kwakuhambelana. Lokhu kutshengisani? Kutshengisa ukuthi indlela esekelwe eBhayibhilini abayisebenzisayo nxa beqeqetsha abanye isebenza “ezindaweni zonke emabandleni wonke.” (1 Khor. 4:17) Le yiyo indlela eyayisetshenziswa langesikhathi sikaPhawuli. Yikho-ke esihlokweni lesi lakwesilandelayo, sizaxoxa ngezindlela ezisetshenziswa ngabadala laba nxa beqeqetsha abanye. (Zaga. 15:22) Abaqeqetsha abanye sizababiza ngokuthi “ngabafundisayo” njalo abaqeqetshwayo sizababiza ngokuthi “ngabafundayo” ukuze esizaxoxa ngakho ezihlokweni lezi kucace.

      12. Kuyini okumele kwenziwe ngofundisayo, njalo kungani kumele akwenze?

      12 Ofundisayo kumele enze ukuthi ofundayo akhululeke. Umlimi uqala aphendule umhlabathi engakahlanyeli. Ofundisayo laye akumelanga ahle agijimele ukuqeqetsha umuntu, kodwa kumele enze ukuthi akhululeke kuqala. Pho-ke abafundisayo kumele benzeni ukuze abafundayo bakhululeke? Kumele balingisele okwake kwenziwa ngomunye umphrofethi wasendulo. Kuyini akwenzayo?

      13-15. (a) Umphrofethi uSamuyeli waphiwa wuphi umsebenzi? (b) USamuyeli wawenza njani umsebenzi wakhe? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.) (c) Kungani kumele abadala bayihlolisise indaba kaSamuyeli?

      13 Eminyakeni ephezu kwengu-3 000 eyadlulayo, uJehova watshela umphrofethi uSamuyeli owayeseluphele wathi: “Ngesikhathi esingaba yisonalesi kusasa ngizaletha kuwe umuntu ovela elizweni lakoBhenjamini. Mgcobe ukuba ngumkhokheli wabantu bami u-Israyeli.” (1 Sam. 9:15, 16) USamuyeli wananzelela ukuthi wayengeke esaba ngumkhokheli ko-Israyeli, njalo uJehova wayesemtshele ukuthi agcobe omunye owayezangena esikhundleni sakhe. Kumele ukuthi uSamuyeli wazibuza ukuthi kuyini ayengakwenza ukuze ancedise indoda le ukuthi yenelise ukwenza umsebenzi wayo. Wahlala phansi wasebumba icebo ayengalisebenzisa. Ake sibone ukuthi wenzani.

      14 Ngelanga elilandelayo lapho uSamuyeli ebona uSawuli, uJehova wathi: “Lo nguye.” Ngemva kwalokho uSamuyeli wasebenzisa icebo lakhe. Wanxusa uSawuli ukuthi azokudla laye endlini enkulu, wafika wahlalisa uSawuli lenceku yakhe endaweni enhle kakhulu. Ngemva kwalokho wabathi qithi inyama enonileyo, wasesithi kuSawuli: “Dlana, ngoba kade kubekelwe wena kulelithuba.” Sebeqedile, bahamba bezixoxela besiya endlini yomphrofethi uSamuyeli. Kwasekulula ukuthi uSamuyeli ethule udaba lwakhe ngenxa yokuthi ukudla kwabo ndawonye kanye lokuhamba bezixoxela kwenza ukuthi uSawuli akhululeke. Yikho-ke wamcela ukuthi baye ophahleni lwendlu yakhe. USamuyeli waqhubeka ‘ekhuluma loSawuli phezu kophahla lwendlu yakhe’ sekuntambama kubetha umoya omnandi. Yatsha ingxoxo baze bayalala. Ngelanga elilandelayo uSamuyeli wagcoba uSawuli, wamanga wamnika eminye imilayezo, wasemphelekezela ohambeni lwakhe. USawuli wayesewulungele umsebenzi wakhe.​—1 Sam. 9:17-27; 10:1.

      15 Kodwa ukugcoba indoda ukuthi ikhokhele isizwe akufanani lokuqeqetsha umuntu ukuthi abe ngumdala kumbe abe yinceku ekhonzayo ebandleni. Lanxa kunjalo, abadala bangafunda izinto eziqakatheke kakhulu kulokhu okwenziwa nguSamuyeli. Asikhangeleni ezimbili zakhona.

      ABAFUNDISAYO KUMELE BAZIMISELE FUTHI BABE NGABANGANE BEQINISO

      16. (a) USamuyeli wezwa njani lapho abako-Israyeli becela ukuthi kubekwe inkosi ezababusa? (b) USamuyeli wenzani lapho uJehova emtshela ukuthi agcobe uSawuli?

      16 Zimisele njalo ungathikazi. Lapho abako-Israyeli betshela uSamuyeli ukuthi basebefuna inkosi ezababusa, wadana wabona angani basebemlahlile. (1 Sam. 8:4-8) Wayedonda ukwenza lokho abantu ababemtshela khona, uJehova waze wamtshela kathathu ukuthi abalalele. (1 Sam. 8:7, 9, 22) Kodwa uSamuyeli kazange amzondele kumbe ambambele isikhwili umuntu owayesezathatha isikhundla sakhe sokukhokhela. Walalela ngenhliziyo yonke lapho uJehova emtshela ukuthi agcobe uSawuli njalo lokhu wakwenza ngenxa yokuthi wayemthanda uJehova. Wayengakwenzeli ukuthi uthunyiwe nje kuphela.

      17. Abadala bangamlingisela njani uSamuyeli nxa beqeqetsha abanye, njalo kuyini okubathokozisayo?

      17 Abazalwane asebeleminyaka eminengi bengabadala balingisela uSamuyeli ngokuba lomusa nxa beqeqetsha abanye. (1 Phet. 5:2) Kabesabi ukuthi kuzamele batshiyele abafundayo eminye imisebenzi yebandla, yikho bebafundisa bekhululekile. Abadala abalenhliziyo enhle kababoni angani abazalwane abafundayo bazoncintisana labo kodwa bababona njengabantu ‘abasebenza labo,’ abayizipho eziligugu ebandleni. (2 Khor. 1:24; Heb. 13:16) Abadala laba bayathokoza sibili nxa bebona abazalwane akade bebafundisa sebesebenzisa iziphiwo zabo ukuze ibandla lincedakale.​—ImiSeb. 20:35.

      18, 19. Umdala angenzani ukuze umfundi wakhe akhululeke, njalo kungani ukwenza lokhu kuqakatheke kakhulu?

      18 Woba ngumngane, ungafundisi kuphela. Mhla umphrofethi uSamuyeli ebonana loSawuli, kwakulula ukuthi akhuphe igabha lamafutha ahle awathele ekhanda likaSawuli, abeseyekela inkosi le entsha izihambele. USawuli wayezabe egcotshiwe sibili kodwa engakwazi lokuthi awuqalisele ngaphi umsebenzi wakhe. Yikho-ke uSamuyeli wazinika isikhathi sokuthi enze izinto ezazinceda uSawuli ukuthi akhululeke engakamqeqetshi. Baqala badla ukudla okumnandi, bahambahamba bonke, baxoxa, emveni kwalokho balala. Sebenze konke lokhu, umphrofethi wabona-ke ukuthi usengamgcoba uSawuli.

      19 Yikho-ke nxa umdala ezafundisa omunye umzalwane, kumele azinike isikhathi sokujayelana laye njalo babe ngabangane. Izinto umdala angazenza ukuze yena lamfundisayo babe ngabangane zingatshiyana kusiya ngokuthi bahlala ngaphi lokuthi kuyini okujayelekileyo emphakathini wakibo. Kodwa kungelani lokuthi uhlala ngaphi, zama ukudinga isikhathi sokuba lomuntu omfundisayo lanxa ulemisebenzi eminengi oyenzayo. Nxa usenza njalo kuyabe kungani uthi kuye: “Uyazi uqakathekile kimi.” (Bala uRoma 12:10.) Akuthandabuzwa ukuthi abazalwane abalesifiso sokufunda bazabona sibili ukuthi uyabakhathalela njalo lokhu kuzabathokozisa kakhulu.

      20, 21. (a) Umdala ophumelelayo emsebenzini wokuqeqetsha abanye ngonjani? (b) Sizaxoxa ngani esihlokweni esilandelayo?

      20 Badala, nanku okumele lihlale likukhumbula: Nxa lifuna ukuphumelela emsebenzini wokufundisa abanye, kufanele lithande umuntu elimfundisayo hatshi ukuthanda umsebenzi wokuqeqetsha kuphela. (Khangela uJohane 5:20.) Lokhu kuqakathekile sibili ngoba abafundiswayo bahle bakunanzelele ukuthi liyabakhathalela futhi kuyabasiza lokuthi bazimisele ukufunda. Yikho-ke badala abathandekayo, nxa liqeqetsha abanye zamani ukuba ngabangane babo, kulokubafundisa nje kuphela.​—Zaga. 17:17; Joh. 15:15.

      21 Nxa umdala esenze konke angakwenza ukuze ofundayo akhululeke, kuyabe sekumele amqeqetshe. Angamqeqetsha njani? Lokhu sizaxoxa ngakho esihlokweni esilandelayo.

      a Esizaxoxa ngakho esihlokweni lesi lakwesilandelayo kubhalelwe abadala lanxa bonke ebandleni kumele bakuqakathekise. Ngani? Kuzakhuthaza bonke abazalwane ababhaphathiziweyo ukuthi babone ukuthi kuqakathekile ukuthi baqeqetshwe ukuze baxhase abadala emisebenzini yebandla. Lonke ibandla liyancedakala nxa lokhu kungenziwa.

      b Abadala laba bahlala e-Australia, eBangladesh, eBelgium, eBrazil, eFrance, eFrench Guiana, eJapan, eKorea, eMexico, eNamibia, eNigeria, eRéunion, eRussia, eSouth Africa, kanye lase-United States.

      Umsebenzi Okumele Wenziwe Khathesi

      KWEZINYE izindawo kulamabandla amanengi ancediswa ngabazalwane labodadewethu abavela kwamanye amazwe. OFakazi laba abazidelayo benza umsebenzi omkhulu kakhulu ekutshumayeleni izindaba ezinhle. Kodwa yiluphi uhlupho olungaba khona nxa kungavuka izinto ezingabangela ukuthi abamemezeli boMbuso laba babuyele amazweni akibo? Amabandla amanengi azasala engaselabo abazalwane abazaphatha imisebenzi yebandla. Yikho-ke abadala abancedisa kwezinye izindawo balomsebenzi omkhulu okumele bawenze khathesi. Umsebenzi lo ngowokuqeqetsha abazalwane abasezindaweni lezo ukuthi babe ngabelusi bomhlambi.

  • Abadala Bangabaqeqetsha Njani Abanye Abazalwane?
    INqabayokulinda—2015 | April 1
    • Abadala Bangabaqeqetsha Njani Abanye Abazalwane?

      “Izinto owangizwa ngizitsho . . . , ziphathise abantu abathembekileyo.”​—2 TIM. 2:2.

      UNGAPHENDULA NJANI?

      • Umdala angamsiza njani umzalwane amfundisayo ukuthi athande uJehova ngenhliziyo yonke?

      • Yiyiphi imibhalo engasiza umzalwane ukuthi antshintshe indlela acabanga ngayo nxa ekhanya engelasifiso sokwenza imisebenzi yebandla?

      • Abaqeqetshwayo bangamlingisela njani u-Elisha?

      1. (a) Kuyini obekuzwisiswa yizinceku zikaNkulunkulu kusukela kudala, njalo lokhu kusebenza njani lamuhla? (b) Sizaxoxa ngani esihlokweni lesi?

      KUSUKELA kudala abantu bakaNkulunkulu bebekuzwisisa ukuthi ukuze umuntu aphumelele kumele aqale afundiswe. U-Abhrama ‘wabutha amadoda ayefundisiwe ekulweni’ ukuze ayekhulula uLothi, lakanye afika anqoba. (Gen. 14:14-16) Ngesikhathi kubusa iNkosi uDavida kwakulabahlabeleli ethempelini likaNkulunkulu ‘ababewufundele umsebenzi wokuhlabelela’ bedumisa uJehova. (1 ImiLan. 25:7) Lamuhla lathi sisempini, silwa loSathane labalandeli bakhe. (Efe. 6:11-13) Kanti njalo sisebenza gadalala ukuze sidumise uJehova. (Heb. 13:15, 16) Lokhu kutshengisa ukuthi ukuze siphumelele, kumele siqeqetshwe njengezinceku zikaNkulunkulu zasendulo. Ebandleni, uJehova unike abadala umsebenzi wokuqeqetsha abanye. (2 Tim. 2:2) Pho abadala asebelesikhathi bengabelusi basebenzisa ziphi izindlela nxa beqeqetsha abanye abazalwane ukuze labo bafanele ukunakekela umhlambi?

      SIZA OFUNDAYO UKUTHI ATHANDE UJEHOVA NGENHLIZIYO YONKE

      2. Umdala angaqala enzeni engakaqeqetshi umzalwane, njalo kungani kumele akwenze lokhu?

      2 Umdala angafaniswa lomlimi. Kwezinye izikhathi umlimi uyananzelela ukuthi engakahlanyeli kufanele aqale athele umquba ukuze umhlabathi uvunde. Lawe nxa uzafundisa umzalwane izinto ezintsha, kungaba kuhle ukuthi uqale uxoxe laye ngemicijo emihle eseMibhalweni ukuze akwamukele ngenhliziyo yonke lokho ozamfundisa khona.​—1 Tim. 4:6.

      3. (a) Umdala angawasebenzisa njani amazwi kaJesu akuMakho 12:29, 30 nxa exoxa lomzalwane amfundisayo? (b) Chaza ukuthi umzalwane ofundiswayo angancedakala njani nxa umdala ethandaza laye.

      3 Nxa ufuna ukubona ukuthi iqiniso liyintshintshile yini indlela umzalwane omfundisayo acabanga ngayo kanye lezenzo zakhe, ungambuza uthi, ‘Ukuzinikela kuJehova kuyintshintshe njani indlela ophila ngayo?’ Umbuzo lo ungavusa ingxoxo ezamnceda kakhulu ephathelane lokuthi singamkhonza njani uNkulunkulu ngomphefumulo wonke. (Bala uMakho 12:29, 30.) Mhlawumbe ekucineni kwengxoxo yenu ungathandaza laye, ucele uJehova ukuthi amnike umoya ongcwele ukuze azwisise konke ozamfundisa khona. Akuthandabuzwa ukuthi kuzamkhuthaza kakhulu ukuzwa uthandaza ngenhliziyo yonke umcelela kuJehova!

      4. (a) Yiziphi izibonelo eziseBhayibhilini ezinganceda ofundayo ukuthi athuthuke? (b) Abadala bayabe behloseni nxa beqeqetsha abanye?

      4 Uqala nje ukumqeqetsha, xoxani ngezibonelo eziseBhayibhilini ezingamenza ananzelele ukuthi kuqakathekile ukuthi azimisele, athembeke njalo azithobe. (1 AmaKho. 19:19-21; Neh. 7:2; 13:13; ImiSeb. 18:24-26) Ukuzimisela, ukuthembeka lokuzithoba kufanana lomquba othelwe emhlabathini. Kuqakatheke kakhulu ngoba kuzamnceda ukuthi athuthuke masinyane. Omunye umdala ohlala eFrance okuthiwa nguJean-Claude wathi: “Engiyabe ngikufuna kakhulu nxa ngiqeqetsha umuntu yikuthi ngimsize ukuthi enelise ukusebenzisa iBhayibhili nxa esenza izinqumo. Ngiyazama lokuthi nxa ngingathola ithuba sibale umbhalo ‘ongamvula amehlo’ ukuze abone ‘izinto ezimangalisayo’ eziseLizwini likaNkulunkulu.” (Hubo. 119:18) Kuyini okunye umdala angakwenza ukuze aqinise ofundayo?

      MNCEDE UKUTHI AKHETHE ANGAKWENZA EMPILWENI, UMNIKE LEZIZATHU

      5. (a) Kuqakatheke ngani ukuthi umdala lomzalwane amfundisayo baxoxe ngemisebenzi yenkonzo angayenza? (b) Kungani kumele abadala baqeqetshe abazalwane besesebancane? (Khangela amabala angaphansi.)

      5 Buza umuntu omqeqetshayo ukuthi kuyini ahlose ukukwenza ekukhonzeni uJehova. Nxa kungela asekucabangile ungamncedisa ukuthi akhethe lokho azakwenelisa ukukufeza njalo okungasoze kumthwalise nzima. Mxoxele ngalokho wena owake wakhetha ukukwenza njalo woba lomdlandla nxa umlandisela indlela owathokoza ngayo lapho ubona owawukuhlosile kuphumelela. Icebo leli lilula kodwa liyasebenza. Omunye umdala webandla oliphayona okuthiwa nguVictor, ohlala e-Africa wathi: “Ngisakhula omunye umdala wangibuza imibuzo eyayiphathelane lokuthi ngifuna ukwenzani empilweni. Imibuzo le yanginceda ukuthi ngiqalise ukucabangisisa ngenkonzo yami.” Abazalwane asebelesikhathi bengabadala bagcizelela ukuthi kuqakathekile ukuqeqetsha abafowethu besakhula, bengakafiki ebangeni lokuba ngamajaha. Bathi lokhu kungenziwa ngokubanika imisebenzi yebandla ebalingeneyo. Ukubaqeqetsha besesebancane kuzabasiza ukuthi nxa sebengamajaha balwisane lezinto ezingabaphambula njalo baqhubeke bezimisele ukukhetha ukwenza imisebenzi yenkonzo.​—Bala iHubo 71:5, 17.a

      6. Kuyini okuqakathekileyo okwakusenziwa nguJesu lapho eqeqetsha abanye?

      6 Nxa ufuna ukukhuthaza ofundayo ukuthi abe lesifiso sokwenza imisebenzi yebandla, akumelanga umtshele ukuthi kuyini okumele akwenze kuphela, kodwa kumele umchasisele lokuthi kungani kumele enze njalo. Uyabe ulingisela uJesu uMfundisi oMkhulu nxa usenza njalo. Ngokwesibonelo, lapho enika abalandeli bakhe umsebenzi wokwenza abafundi, waqala wabatshela ukuthi kungani kumele bawenze. Wathi: “Wonke amandla ezulwini lasemhlabeni aphiwe mina.” Ngemva kwalokho wasesithi: “Ngakho hambani lenze abafundi ezizweni zonke.” (Mat. 28:18, 19) Ungamlingisela njani uJesu nxa uqeqetsha abanye?

      7, 8. (a) badala bangamlingisela njani uJesu nxa beqeqetsha abanye? (b) Kungani kuqakathekile ukuncoma umzalwane ofundayo? (c) Kuyini okungenziwa ngabadala nxa beqeqetsha abanye? (Khangela ibhokisi elithi, “Ungamqeqetsha Njani Omunye Umzalwane?”)

      7 Chasisela ofundayo izizathu eziseMibhalweni ukuze azwisise ukuthi kungani kumele enze akutshelwayo. Nxa usenza njalo uyabe umfundisa ukuthi asebenzise izimiso eziseBhayibhilini, kulokuthi aphongulandela lokho omtshela khona. Ngokwesibonelo, ake sithi unika umzalwane umsebenzi wokuthi alungise lapho abantu abahamba khona nxa bengena eWolu yoMbuso ukuze kungabi lezinto ezingabalimaza. Lingaxoxa ngokulotshwe kuThithusi 2:10, umchazele ukuthi akwenzayo ukuze agcine iWolu yoMbuso ibukeka kuzanceda njani ukuthi ‘imfundiso ngoNkulunkulu uMsindisi wethu ibe ngehugayo.’ Okunye ongakwenza yikucela ofundayo ukuthi acabange ngasebeluphele langokuthi ukwenza umsebenzi lo kuzabanceda njani. Ukuxoxa ngezinto lezi nxa uqeqetsha umzalwane kuzamnceda ukuthi abone ukuthi lanxa esenza lokho okuthiwa akwenze, okuqakatheke kakhulu yikuthi abe lendaba labantu. Umzalwane lo uzathokoza kakhulu esebona ukuthi akwenzayo kuyabanceda kakhulu abafowabo labodadewabo ebandleni.

      8 Okunye futhi ongakwenza yikumncoma nxa ubona ukuthi uyazama ukusebenzisa omtshela khona. Kuqakatheke ngani lokhu? Phela amanzi enza isihlahla sikhule sibe sihle. Yikho-ke lokuncoma umzalwane ngenhliziyo yonke kwenza aqhubeke ethuthuka.​—Khangela uMathewu 3:17.

      OBUNYE UBUNZIMA OBUKHONA

      9. (a) Yibuphi ubunzima abanye abadala abasemazweni ame kuhle kwezomnotho abahlangana labo? (b) Kuyini okubangela ukuthi abanye abazalwane abasesebatsha bangakuqakathekisi kangako ukukhonza?

      9 Abadala abahlala emazweni ame kuhle kwezomnotho bahlangana lohlupho lokuthi bangabakhuthaza njani abazalwane asebeleminyaka engu-20 kusiya kubo-30 ukuze benze imisebenzi yebandla. Sike sabuza abazalwane abahlala emazweni angaba ngu-20 njalo asebelesikhathi bengabadala ukuthi babona angani kuyini okubangela ukuthi abazalwane abasesebatsha bathikaze ukwenza imisebenzi yebandla. Inengi labo laphendula lathi: Besesebancane, abanye abazalwane kabazange bakhuthazwe ukuthi bakhethe ukwenza imisebenzi yenkonzo. Okudanisa kakhulu yikuthi bakhona ababelesifiso sokwenza imisebenzi yenkonzo kodwa abazali babo babakhuthaza ukuthi baye emayunivesithi kumbe bazenzele okunye nje. Lokhu kwabangela ukuthi baqakathekise ezinye izinto ukwedlula ukukhonza.​—Mat. 10:24.

      10, 11. (a) Umdala angamsiza njani kancane kancane umzalwane okhanya engelasifiso sokuncedisa emisebenzini yebandla? (b) Yiwaphi amavesi umdala angawasebenzisa nxa exoxa lomzalwane okhanya engelasifiso sokwenza imisebenzi yebandla, njalo kungani kumele enze njalo? (Khangela amabala angaphansi.)

      10 Nxa umzalwane ekhanya engelasifiso sokwenza imisebenzi yebandla, kungaba nzima ukumncedisa ukuthi antshintshe njalo kuyabe kumele ubekezele, kodwa ungaphumelela. Nxa isilimo singani sibuthakathaka umlimi uyazama ukusisekela ngezinye izinto ukuze siqonde kancane kancane. Ngakho-ke lomdala angamsiza kancane kancane umzalwane lo ukuthi abone ukuthi kumele antshintshe, abe lesifiso sokwenza imisebenzi yebandla. Kodwa umdala angakwenza njani lokhu?

      11 Mfake ekhwapheni umzalwane omqeqetshayo, libe ngabangane. Mtshele lokuthi imisebenzi angayenza ingalisiza kakhulu ibandla. Ngokuya kwesikhathi, ungahlala laye phansi libonisane ngeminye imibhalo engamsiza njalo umncede lokuthi acabange ngokuzinikela kwakhe kuJehova. (UmTshu. 5:4; Isaya. 6:8; Mat. 6:24, 33; Luk. 9:57-62; 1 Khor. 15:58; 2 Khor. 5:15; 13:5) Ungambuza umbuzo lo: ‘Wamthembisani uJehova ngesikhathi uzinikela kuye?’ Zama ukwenza ukuthi okutshoyo kuthophele enhliziyweni yakhe ngokumbuza imibuzo le: ‘Ubona angani uJehova wezwa njani mhla ubhaphathizwa?’ (Zaga. 27:11) ‘USathane-ke?’ (1 Phet. 5:8) Ungakuthathi lula ukubala amavesi aseBhayibhilini ngoba kungamsiza kakhulu njalo kungenza ukuthi antshintshe indlela acabanga ngayo.​—Bala uHebheru 4:12.b

      LINA ELIFUNDAYO, KUMELE LITHEMBEKE

      12, 13. (a) Chaza ukuthi u-Elisha wayengumfundi onjani. (b) UJehova wambusisa njani u-Elisha ngokuthembeka kwakhe?

      12 Bazalwane abasesebatsha kumele lincedise ebandleni. Kuyini okuzalinceda ukuthi liphumelele? Ukuze sithole impendulo yombuzo lo, ake sixoxe ngomunye owake waqeqetshwa endulo.

      13 Eminyakeni engaba ngu-3 000 eyadlulayo, umphrofethi u-Elija wacela ijaha okwakuthiwa ngu-Elisha ukuthi libe yinceku yakhe. U-Elisha kazange atshone ethikaza kodwa wahle wavumela phezulu njalo waqhubeka encedisa indoda le eyayisikhulile ngokwenza imisebenzi eyayingakhanya ingatsho lutho. (2 AmaKho. 3:11) U-Elija waqeqetsha u-Elisha okweminyaka engaba yisithupha. Ngemva kwalokho u-Elisha wezwa ukuthi umsebenzi owawusenziwa ngumphrofethi lo ko-Israyeli wawususiya komlindi uyacina. U-Elija watshela ijaha leli elaseliqeqetshwe kuhle ukuthi lingasahambi laye, kodwa lona lala kwaze kwaba kathathu lisithi: “Angiyikutshiyana lawe.” U-Elisha wayezimisele ukuthi loba sekutheni yena lomqeqetshi wakhe bangatshiyani, nxa umumo usavuma. UJehova wambusisa ngenxa yokuthi wayeqotho futhi ethembekile, wamvumela ukuthi azibonele ngawakhe u-Elija esuka kuye ngendlela eyisimangaliso.​—2 AmaKho. 2:1-12.

      14. (a) Abafundayo bangamlingisela njani u-Elisha? (b) Kungani kuqakatheke kakhulu ukuthi ofundayo athembeke?

      14 Wena oqeqetshwayo ungamlingisela njani u-Elisha? Ungathikazi ukwamukela imisebenzi oyiphiwayo lanxa ingakhanya angani ayitsho lutho. Yenza umdala okufundisayo abe ngumngane wakho njalo mtshele ukuthi uyabonga kakhulu ngalokho akwenzela khona. Nxa ubambisana laye ngesikhathi ekuqeqetsha uyabe ungani umtshela amazwi athi: “Angiyikutshiyana lawe.” Okunye okuqakathekileyo yikuthi nxa ungaphiwa loba yiwuphi umsebenzi uthembeke, ungabalahlisi abadala. Kungani kuqakatheke kakhulu lokhu? Ngenxa yokuthi nxa ungatshengisa ukuthi uthembekile lokuthi ungaphiwa umsebenzi uyawenza, abadala kabasoze bathandabuze ukuthi uJehova ufuna uphiwe eminye imisebenzi yenkonzo ebandleni.​—Hubo. 101:6; bala u-2 Thimothi 2:2.

      HLONIPHA ASEBELESIKHATHI BENGABADALA

      15, 16. (a) U-Elisha watshengisa njani ukuthi wayemhlonipha umqeqetshi wakhe? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.) (b) Kuyini okwabangela ukuthi abanye abaphrofethi bamthembe u-Elisha?

      15 Okwasala kusenziwa ngu-Elisha esehlukane lo-Elija kutshengisa lokuthi abazalwane abaqeqetshwayo bangatshengisa njani ukuthi bayabahlonipha abafowethu asebeleminyaka eminengi bengabadala. U-Elija lenceku yakhe u-Elisha bathi sebevela bona abaphrofethi eJerikho bahamba eMfuleni iJodani. Sebekhonale, ‘u-Elija wathatha ingubo yakhe, wayigoqa watshaya ngayo amanzi. Amanzi adabuka phakathi.’ Bathi sebechaphile emhlabathini owomileyo baqhubeka ‘behamba bekhuluma.’ Kusegcekeni ukuthi u-Elisha kazange azitshele ukuthi wayesekwazi konke, kodwa waqhubeka elalela konke ayekutshelwa ngu-Elija baze behlukana ngesikhathi u-Elija esesenyuka ngesivunguzane. U-Elisha wathi esebuyela eMfuleni iJodani wafika wathatha ingubo ka-Elija watshaya ngayo amanzi ememeza esithi: “Ungaphi khathesi uJehova, uNkulunkulu ka-Elija?” Amanzi aphinda adabukana phakathi.​—2 AmaKho. 2:8-14.

      16 Ukunanzelele yini ukuthi isimangaliso sokuqala esenziwa ngu-Elisha sasifanana xathu lesimangaliso sokucina esasenziwe ngu-Elija? Ukufanana kwezimangaliso lezi kusifundisani? Kuyacaca ukuthi u-Elisha kazange athi, ‘Khathesi yimi esengizibambile, sekumele izinto zintshintshe.’ Kodwa waqhubeka elandela indlela u-Elija ayesenza ngayo futhi lokhu kwatshengisa ukuthi wayemhlonipha umqeqetshi wakhe kwaphinda kwenza lokuthi abanye abaphrofethi bamthembe u-Elisha. (2 AmaKho. 2:15) U-Elisha waba ngumphrofethi okweminyaka engu-60 njalo ngesikhathi leso uJehova wamnika amandla okwenza izimangaliso ezinengi ukwedlula ezika-Elija. Lokhu kungabafundisani abaqeqetshwayo?

      17. (a) Abafundayo bangamlingisela njani u-Elisha? (b) Ngokuya kwesikhathi, uJehova angabasebenzisa njani abazalwane abafundiswayo abathembekileyo?

      17 Ungaboni angani nxa usuphathiswe umsebenzi othile ebandleni usuthole ithuba lokuthi untshintshe indlela izinto ebezisenziwa ngayo. Phela untshintsho kaluyi ngokuthi wena ufunani, kodwa luya ngemilayezo esiyinikwa yinhlanganiso kaJehova kanye lokuthi kuyini okufunakalayo ebandleni. Sibonile ukuthi u-Elisha wayemhlonipha u-Elija njalo abanye abaphrofethi bamthemba ngenxa yokuthi kazange afikele ukuntshintsha indlela u-Elija ayesenza ngayo. Ngakho-ke nxa lawe ungaqhubeka ulandela izindlela ezisekelwe eBhayibhilini ezisetshenziswa ngabafowethu asebeleminyaka bengabadala, uyabe utshengisa ukuthi uyabahlonipha njalo lokhu kuzakwenza ukuthi abafowenu labodadewenu bakuthembe. (Bala u-1 Khorinte 4:17.) Kodwa nxa uqhubekela phambili usiba lolwazi, akuthandabuzwa ukuthi uzakwenelisa ukuncedisa ibandla ukuthi lenze untshintsho oluzanceda ukuthi lingasaleli emuva nxa inhlanganiso kaJehova isiya phambili. Ngokuya kwesikhathi, uJehova angakuncedisa ukuthi wenze izinto ezinkulu ukwedlula eziyabe zenziwe ngabakufundisayo, njengo-Elisha owacina esenza izinto ezimangalisayo.​—Joh. 14:12.

      18. Kungani kuqakatheke kakhulu ukuqeqetsha abazalwane emabandleni?

      18 Silethemba lokuthi esixoxe ngakho esihlokweni lesi lakwesidlulileyo kuzakhuthaza abadala abanengi ukuthi bazinike isikhathi sokuqeqetsha abanye. Kungaba kuhle ukuthi abazalwane abaqeqetshwayo bakwamukele ngazo zombili abakufundiswayo njalo bakusebenzise kuhle nxa sebenakekela izimvu zikaJehova. Nxa bengenza njalo, amabandla emhlabeni wonke azaqiniswa njalo kuzasinceda sonke ukuthi sihlale sithembekile lapho kufika izenzakalo ezizanyikinya umhlaba.

      a Nxa osakhulayo etshengisa ukuthi usengumKhristu othuthukileyo, ezithoba futhi esenza izinto eziseMibhalweni ezidingakalayo ukuze abe yinceku ekhonzayo, abadala bangacela ukuthi abe yinceku ekhonzayo lanxa engakafikisi iminyaka engu-20.​—1 Tim. 3:8-10, 12; khangela iNqabayokulinda kaJuly 1, 1989 kukhasi 29.

      b Lingaxoxa langemicijo eku-Nqabayokulinda ka-April 15, 2012, amakhasi 14-​16, izindima 8-​13; lesebhukwini elithi “Zigcineni Lisethandweni LukaNkulunkulu,” kusahluko 16, izindima 1-3.

      Ungamqeqetsha Njani Omunye Umzalwane?

      NANKU okwakhulunywa ngabanye abadala abaphumelelayo emsebenzini wokuqeqetsha abanye:

      1. Fundisa ngamazwi langezenzo.

      2. Mkhuthaze ukuthi abale iBhayibhili aliqede ngomnyaka owodwa ukuze aqinise ubuhlobo bakhe loNkulunkulu.

      3. Hambani lonke ekutshumayeleni.

      4. Mfundise ukuthi aqhube imihlangano yenkonzo yasensimini ngendlela ezanceda abanye.

      5. Nxa usenza inkulumo kazulu ebandleni mnike i-outline ukuze abone ukuthi uyiveza njani imicijo yenkulumo yakho.

      6. Mnxuse kwezinye insuku ukuthi abuye lemuli yakhe lizokwenza ndawonye ukukhonza kwemuli.

      7. Mcele ukuthi lihambe lonke kanye lezimuli zenu ukuze liyetshumayela endaweni engajayelanga ukusetshenzwa.c

      c Abadala abahlala ezindaweni ezigoqela i-Africa, iMelika, i-Asia, i-Europe kanye le-Australia sebeke bayisebenzisa imicijo le njalo babona ukuthi iyasiza sibili.

Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
Phuma
Ngena
  • Ndebele (Zimbabwe)
  • Thumeza
  • Amasethingi
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Imithetho Yokusebenzisa
  • Ipholisi Yemfihlo
  • Privacy Settings
  • JW.ORG
  • Ngena
Thumeza