ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • g19 no. 2 kk. 8-9
  • Fundisa Umntanakho Ukungakhalali

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Fundisa Umntanakho Ukungakhalali
  • Vukani!—2019
  • Izihlokwana
  • Okuhambelana Lokudingayo
  • UMUNTU ONGAKHALALIYO NGONJANI?
  • KUNGANI UKUNGAKHALALI KUQAKATHEKILE?
  • UNGAMFUNDISA NJANI UKUTHI ANGAKHALALI?
  • Ungabanceda Njani Abantwana Nxa Behluleke Ukwenza Okuthile?
    Okunceda Imuli
  • Kumele Ngenzeni Nxa Kunzima Ukwamukela Ukucetshiswa?
    Imibuzo Ebuzwa Ngabasakhulayo
  • Ukufundisa Abantwana Ukuthi Bathobeke
    Vukani!—2017
  • Fundisa Abantwabakho Ukungakhalali
    Okunceda Imuli
Bona Konke
Vukani!—2019
g19 no. 2 kk. 8-9
Umama uncedisa umntanakhe ocaphukele ukuthi ikhekhe abelibhekha aliphumanga kuhle

ISIFUNDO 3

Fundisa Umntanakho Ukungakhalali

UMUNTU ONGAKHALALIYO NGONJANI?

Umuntu ongakhalaliyo kathwali imikhono ekhanda nxa kwenzakale into embi. Izinto ezenzakala empilweni yomuntu yizo ezimfundisa ukungakhalali. Umntanakho uzahlangana lobunzima obuzadinga ukuthi aphikelele njengoba nje lomntwana esiwa lapha lalaphaya nxa esacathula aze acine esehamba kuhle.

KUNGANI UKUNGAKHALALI KUQAKATHEKILE?

Abanye abantwana bayadana kakhulu nxa bangehluleka ukwenza abakufisayo loba bangahlangana lobunzima kumbe bangachothozwa. Abanye bahle bakhalale. Kodwa kulokuthi benze njalo kumele bazwisise okulandelayo:

  • Kulezikhathi lapho esingasoze siphumelele ukwenza esikufisayo.​—UJakhobe 3:2.

  • Izinto ezimbi zingenzakala kuloba ngubani.​—UmTshumayeli 9:12.

  • Kunengi esikufundayo nxa siselulekwa.​—IZaga 9:9.

Ukungakhalali kuzabanceda ukuthi baqhubeke belwisana lobunzima.

UNGAMFUNDISA NJANI UKUTHI ANGAKHALALI?

Nxa umntanakho angehluleka ukwenza okuthile.

ISIMISO ESISEBHAYIBHILINI: “Angaze awe kakhombisa umuntu olungileyo uyavuka futhi.”​—IZaga 24:16.

Ncedisa umntanakho abone ukuthi uhlupho alalo lungakanani. Ngokwesibonelo, kuyini azakwenza angafeyila umhloliso? Angakhalala athi: “Vele akulalutho engenelisa ukulwenza!”

Ukuze umfundise ukuthi angakhalali msize acabange ngalokho okumele akwenze ukuze aphumelele ngesikhathi esizayo. Lokhu kuzamnceda alwisane lohlupho lolu kulokuthi aphongugoqa izandla esizwa ubuhlungu.

Akungabi nguwe omlungisela uhlupho. Mncedise acabange ukuthi angalulungisa njani. Ungambuza uthi: “Ubona angani kumele wenzeni ukuze uzwisise okufunda esikolo?”

Nxa engaba lohlupho.

ISIMISO ESISEBHAYIBHILINI: ‘Alikwazi ukuthi ukuphila kwenu kuzabe kunjani kusasa.’​—UJakhobe 4:14.

Impilo ingantshintsha loba nini, umuntu onothileyo angavuka esengumnyanga, lomuntu oqine saka angavuka esegula. IBhayibhili lithi: “Ukutshiya abanye kakuyi ngesiqubu kumbe ukunqoba impi kuye ngamandla . . . Abantu bafikelwa yizikhathi ezimbi ezibafikela belibele.”​—UmTshumayeli 9:11, 12.

Ungenza konke okwenelisayo njengomzali ukuze uvikele umntanakho. Kodwa iqiniso yikuthi ngeke wenelise ukumvikela kuzo zonke izinto ezimbi ezenzakalayo.

Kungenzakala ukuthi umntanakho kakafiki ebangeni lokusebenza kumbe kakahlangani lohlupho lokuswela imali. Lanxa kunjalo, ungamncedisa ngezinye inhlupho angabalazo khathesi ezigoqela ukulahlwa ngumngane loba ukufelwa yisihlobo.a

Nxa engacetshiswa.

ISIMISO ESISEBHAYIBHILINI: “Lalela ukucetshiswa . . . ngoba ekucineni uzahlakanipha.”​—IZaga 19:20.

Nxa umuntu ecebisa umntanakho, ayisikho ukuthi ufuna ukumzwisa ubuhlungu kodwa ufuna ukumncedisa ukuthi alungise lapho aphambanisa khona.

Ukufundisa umntanakho ukuthi avume ukucetshiswa kunceda wena laye. Umzali okuthiwa nguJohn uthi: “Abantwana kabasoze bafunde nxa behlala belungiselwa konke abakuphambanisayo. Bazahlala belenhlupho futhi uzahlala usiyabancedisa. Lokhu kuzakwenza ukuthi impilo yabazali labantwana ibenzima.”

Ungamncedisa njani ukuthi avume nxa ekhuzwa? Nxa umntanakho angakhuzwa mhlawumbe esikolo loba kwenye indawo, ungatshingi uthi bekungamelanga bamkhuze. Kulokuthi wenze njalo, mbuze uthi:

  • “Ubona angani kungani bekukhuzile?”

  • “Ungathuthuka njani?”

  • “Kungenzakala into efananayo ngesikhathi esilandelayo uzakwenzani?”

Khumbula ukuthi ukucetshiswa kuzamnceda lanxa esekhulile.

a Khangela isihloko esithi “Siza Ingane Yakho Ibhekane Nosizi” esiku-Nqabayokulinda yesiZulu kaJuly 1, 2008.

Umama uncedisa umntanakhe ocaphukele ukuthi ikhekhe abelibhekha aliphumanga kuhle

MFUNDISE KHATHESI

Umntwana ongakhalaliyo uyazama ukungaphindi amaphutha akhe futhi uqhubeka efunda izinto ezintsha ezizamncedisa nxa esehlangane lobunzima

Woba Yisibonelo Esihle

  • Ngiyavuma yini nxa ngiphambanisile kumbe ngicatsha ngomunwe?

  • Ngiyakhuluma yini ngezinto engaziphambanisayo lokuthi ngafundani kuzo?

  • Ngikhuluma kubi ngabanye yini nxa bephambanisile?

Okwenziwe Ngabanye

“Kwezinye izikhathi kwakusithi nxa abantwabethu bephakathi kobunzima, sibekele bazidingele indlela zokuphuma kulobo bunzima. Ngicabanga ukuthi ubunzima engahlangana labo ngisakhula bangenza ngaba lobuntu obuhle. Abantwabethu labo bakhule belobuntu obuhle ngenxa yokuthi asizange sibatotoze.”​—UJeff.

“Kwakusithi singaphambanisela abantwabethu sibaxolise. Ngibona angathi abazali kumele baxoxele abantwababo ngalokho abake bakuphambanisa kudala ukuze babafundise ukuthi sonke siyaphambanisa.”​—UJames.

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza