ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • g23 no. 1 kk. 6-8
  • Ulwandle

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Ulwandle
  • Vukani!—2023
  • Izihlokwana
  • Okuhambelana Lokudingayo
  • Okuphambanisa Ulwandle
  • Umhlaba Awusoze Utshabalale
  • Okwenziwa Ngabantu Ukuze Ulwandle Luhlale Luhlanzekile
  • Okutshiwo LiBhayibhili
  • Okumunyethweyo
    Vukani!—2023
  • Okuku-Vukani! Le
    Vukani!—2023
  • Isethulo
    Vukani!—2023
Vukani!—2023
g23 no. 1 kk. 6-8
Umuntu obhukutshayo uphakathi kolwandle lapho okulezimila kanye lenhlanzi ezilemibala etshiyeneyo.

Georgette Douwma/Stone via Getty Images

UMHLABA AWUSOZE UTSHABALALE

ULWANDLE

KUNENGI ukudla esikuthola elwandle. Ulwandle luphinda lusiphe izinto ezinengi ezisetshenziswa ekulungiseni imithi yokwelapha. Umoya omnengi esiwuhogelayo uvela elwandle besekusithi ulwandle lona lwamukele igasi okuthiwa yi-carbon. Ulwandle luphinda luncedise ukuthi umkhathi ungaphambaniseki.

Okuphambanisa Ulwandle

Ukuphambaniseka komkhathi kwenza ukuthi izinto ezinengi eziselwandle ziphile nzima. Abanye abezesayensi bathi izimila ezitholakala ngaphansi kolwandle okuyizo ezisekela zonke izinto eziphilayo eziselwandle zingaba sengozini yokutshabalala eminyakeni engu-30 elandelayo.

Kungenzakala ukuthi inyoni ezinengi ezidla elwandle sezadla amaplastiki. Amaplastiki abulala amamiliyoni ezidalwa eziselwandle umnyaka ngamunye.

Ngo-2022 unobhala jikelele we-United Nations u-Antonio Guterres wathi, ‘besingazihluphi kangako ngokunakekela ulwandle futhi lokho sekubangele ukuthi ulwandle lube sengozini enkulu kakhulu.’

Umhlaba Awusoze Utshabalale

Ulwandle kanye lakho konke okuphilayo okukulo kwadalwa ngendlela yokuthi kuyenelisa ukuhlala kuhlanzekile nxa kungazange kuphanjaniswe ngabantu. Ibhuku elithi Regeneration: Ending the Climate Crisis in One Generation libika ukuthi aluba ‘ulwandle aluphanjaniswa ngabantu beluzaqhubeka luziklina.’ Nampu obunye ubufakazi balokhu:

  • Igasi okuthiwa yi-carbon dioxide iyawuphambanisa kakhulu umkhathi. Kodwa elwandle kulezimila ezincane kakhulu esingazibona ngemitshina kuphela ezithatha i-carbon dioxide leyo ziyigcine. Izimila lezi eziselwandle zigcina i-carbon dioxide enengi kakhulu ukwedlula engagcinwa yizihlahla, utshani lezinye izimila ezitholakala emhlabeni.

  • I-bacteria eselwandle iyadla inhlanzi ezifileyo futhi lokhu kuyanceda ngoba inhlanzi lezi bezingangcolisa ulwandle. I-bacteria leyo yona idliwa ngezinye izidalwa eziselwandle. Iwebhusayithi ye-Smithsonian Institution Ocean ithi ‘lokho kuyanceda ukuthi ulwandle luhlale luhlanzekile.’

  • Okukhitshwa yizidalwa ezinengi eziselwandle kunceda ukuthi amanzi angabi le-acid enengi ngoba i-acid le ibingabulala ezinye inhlanzi lezimila ezitholakala khonapho.

    UBUKWAZI YINI?

    Izimila Eziselwandle Zilugcina Luhlanzekile

    Umfanekiso otshengisa amagagasi esiya ekhunjini. Ngaphansi kolwandle kulezimila, inhlanzi lezinye izidalwa. Izimila zehlisa ubukhulu lesiqubu samagagasi futhi zibamba ingcekeza lamatshe. Zenza lokuthi inhlanzi lezinye izidalwa ezilapho ziqhubeke ziphila. Amanzi afika ekhunjini ayabe esehlanzekile futhi amagagasi esemancane.

    Izimila eziselwandle zinceda ukuthi itshebetshebe eselwandle ingakhukhuleki. Izimila lezi zinceda lokuthi ezinye izinto eziphila elwandle zingafi. Ziphinde zincede lokuthi amagagasi angabi makhulu kakhulu lokuthi angakhukhuli itshebetshebe esekhunjini.

Okwenziwa Ngabantu Ukuze Ulwandle Luhlale Luhlanzekile

Okusemfanekisweni: 1. Indoda ikhipha ukudla esikhwameni esingasetshenziswa kanengi. 2. Owesifazana uthela amanzi embodleleni engasetshenziswa kanengi.

Ukusebenzisa izikhwama lamambodlela asetshenziswa kanengi kunganceda ukuthi kube lezinto ezilutshwana ezilahlelwa elwandle

Aluba akulangcekeza elahlelwa elwandle bekungasoze kube lesidingo sokuthi ulwandle luklinwe. Ezinye ingcitshi zikhuthaza abantu ukuthi basebenzise izinto ezihlala isikhathi eside ezingasoze zilahlwe nje ngemva kokusetshenziswa kanye.

Kodwa lokho akuluqedi uhlupho lokungcoliswa kolwandle. Ngokwesibonelo, eyinye inhlanganiso ebona ngokulondolozwa kwemvelo yadobha ingcekeza eyayikhitshwe ngamagagasi olwandle engaba ngamathani angu-9 200 emazweni angu-112. Kodwa ingcekeza le incane kakhulu nxa iqathaniswa laleyo elahlelwa elwandle umnyaka ngamunye.

Imagazini okuthiwa yi-National Geographic ithi ‘kunzima kakhulu ukuthi i-acid eselwandle iphele yonke njalo lokhu kwenza izidalwa eziselwandle zithwale nzima sibili.’

Okutshiwo LiBhayibhili

“Umhlaba ugcwele lokho okwenzileyo. Ulwandle lukhulu futhi lubanzi, lugcwele izinto eziphilayo, ezincane lezinkulu.” —IHubo 104:​24, 25.

UMdali wethu wadala ulwandle lusenelisa ukuziklina. Nxa ekwazi konke okumayelana lolwandle lezinto eziphila kulo, kambe angehlulwa kuyini ukuthi alungise umonakalo obangelwe ngabantu? Bala isihloko esisekhasini 15 esithi “UNkulunkulu Uthi Umhlaba Awusoze Utshabalale.”

THOLA OKUNENGI

Ama-Pilot whales ayantsheza elwandle.

Blue Planet Archive/Doug Perrine

Kunengi abezesayensi abakufundileyo kwesinye isidalwa esiselwandle mayelana lokuthi bangaklina njani izikepe bengazange basebenzise amakhemikhali ayingozi. Bala isihloko esiku-jw.org esithi “Okwenza Isikhumba Se-Pilot Whale Sihlale Sihlanzekile.”

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza