ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • wp25 no. 1 kk. 6-8
  • Abantu Bangenelisa Yini Ukuqeda Izimpi Lodlakela?

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Abantu Bangenelisa Yini Ukuqeda Izimpi Lodlakela?
  • INqabayokulinda Ebika NgoMbuso KaJehova (Ekazulu wonke)—2025
  • Izihlokwana
  • Okuhambelana Lokudingayo
  • OHULUMENDE BAZAMA UKUTHUTHUKISA EZOMNOTHO
  • OHULUMENDE BAZAMA UKWENZA IZIVUMELWANO ZOKUTHULA
  • OHULUMENDE BAYAZAMA UKWEHLISA INANI LEZIKHALI ABALAZO
  • OHULUMENDE BAYAMANYANA UKUZE BAVIMBELE IZIMPI
  • Kungani Abantu Besehluleka Ukuhlalisana Ngokuthula?—IBhayibhili Lithini?
    Ezinye Izihloko
  • Kuzaphela Nini Ukulwa?—IBhayibhili Lithini Ngakho?
    Ezinye Izihloko
  • Ngubani Ozaqeda Izimpi Lodlakela?
    INqabayokulinda Ebika NgoMbuso KaJehova (Ekazulu wonke)—2025
INqabayokulinda Ebika NgoMbuso KaJehova (Ekazulu wonke)—2025
wp25 no. 1 kk. 6-8

Abantu Bangenelisa Yini Ukuqeda Izimpi Lodlakela?

Kunengi okwenza abantu balwe, ngokwesibonelo ezombusazwe, ezomnotho kumbe ukulwela ukuthi baphathwe kuhle. Abanye bayabe bebanga umhlabathi njalo abantu bemihlobo etshiyeneyo kumbe abangena amasonto atshiyeneyo labo bayalwisana ngezinye izikhathi. Kuyini okwenziwe ngabantu ukuze baqede izimpi njalo bazame ukuletha ukuthula? Kambe imizamo yabo izaphumelela yini?

Umfanekiso odabukileyo olezisebenzi ezixoxa ngomsebenzi wokwakha isakhiwo ezimi kuso.

Drazen_/E+ via Getty Images

OHULUMENDE BAZAMA UKUTHUTHUKISA EZOMNOTHO

Abakwenzayo: Bazama ukwenza ukuthi impilo zabantu zibe ngcono ukuze wonke umuntu abe lezinto ezilinganayo lamathuba okwenza izinto ezitshiyeneyo ngoba nxa kungekho lokho, kujayele ukuba lokulwisana.

Okwenza kube nzima: Ohulumende kuyabe sekumele batshintshe indlela abasebenzisa ngayo imali. Ngo-2022 kwasetshenziswa imali yeMelika engaba yi-34.1 bhiliyoni ukuze bazame ukuletha ukuthula ezindaweni ezinengi futhi kulondolozwe. Kodwa imali leyo yayincane kakhulu ukwedlula leyo eyasetshenziselwa ezimpini.

“Imali enengi siyisebenzisa ukuncedisa abantu abayabe behlaselwe yizimpi kulokuthi isetshenziswe ukuzivimbela lokwenza ukuthi kube lokuthula.”—U-António Guterres, unobhala jikelele we-United Nations.

Okutshiwo liBhayibhili: Ohulumende lezinye inhlanganiso bangabancedisa abayanga kodwa ngeke benelise ukuqeda ubuyanga.—UDutheronomi 15:11; UMathewu 26:11.

Umfanekiso odabukileyo olezandla ezimbili ezixhawulanayo.

OHULUMENDE BAZAMA UKWENZA IZIVUMELWANO ZOKUTHULA

Abakwenzayo: Bazama ukulungisisa izingxabano kumbe ukuzivimbela ngokukhulumisana langokuvumelana ukuthi benzelane izinto ezizabanceda bonke.

Okwenza kube nzima: Abanye bangabe bengafuni ukuthi kube lokukhulumisana kumbe ukutshintsha lokho abakucabangayo loba ukwenza isivumelwano. Kanti njalo kulula ukuthi abantu bephule izivumelwano zokuthula.

“Kwezinye izikhathi kuyehlula ukuthi izivumelwano zokuthula ziphumelele. Ezinye izivumelwano ezenziwayo ukuze kuqedwe izimpi kulalapho eziyabe ziphambaniseke khona okokuthi zingabangela ukuthi ngokuhamba kwesikhathi kube leyinye impi.”—URaymond F. Smith, American Diplomacy.

Okutshiwo liBhayibhili: Abantu kumele ‘badinge ukuthula.’ (IHubo 34:14) Kodwa abantu abanengi lamuhla ‘abathembekanga, abafuni isivumelwano,’ futhi ‘bangabathengisi.’ (2 KuThimothi 3:​1-4) Izinto zonke lezi zenza ukuthi ohulumende behluleke ukuqeda izimpi lanxa bengabe belesifiso sokwenza njalo.

Umfanekiso odabukileyo olombhobho osuqamuqamukile.

OHULUMENDE BAYAZAMA UKWEHLISA INANI LEZIKHALI ABALAZO

Abakwenzayo: Ohulumende bayazama ukwehlisa kumbe ukukhipha imihlobo yezikhali ezitshiyeneyo eziyingozi.

Okwenza kube nzima: Izikhathi ezinengi amazwe ayabe engafuni ukwehlisa inani lezikhali zawo ngoba ayesaba ukuthi angacina engaselamandla kumbe engasenelisi ukuzivikela. Lanxa abantu bengakhipha zonke izikhali, abangeke benelise ukuqeda izinto ezenza abantu balwe.

“Ohulumende abanengi ababethembise ukususa zonke izikhali ngemva komnyaka ka-1991 kabenzanga lokho ababekuthembisile. Kabenzanga lemizamo yokwehlisa izingozi zakhona lokwenza ukuthi amazwe angabi lezingxabano. Kanti njalo kabazange benze konke okusemandleni abo ukuthi benze ukuthi umhlaba uvikeleke futhi ube lokuthula.”—“Securing Our Common Future: An Agenda for Disarmament.”

Okutshiwo liBhayibhili: Abantu kumele balahle izikhali, ‘bakhande inkemba zabo zibe yizikali zamakhuba okulima.’ (U-Isaya 2:4) Kodwa kunengi okumele kwenziwe ukuze kuqedwe izimpi ngoba udlakela lusuka ngaphakathi enhliziyweni.—UMathewu 15:19.

Umfanekiso odabukileyo otshengisa abakhokheli bamazwe atshiyeneyo behlezi ndawonye. Bonke basayina iphepha lesivumelwano.

OHULUMENDE BAYAMANYANA UKUZE BAVIMBELE IZIMPI

Abakwenzayo: Ohulumende bayavumelana ukuthi bazancedisana nxa bengahlaselwa yizitha zabo. Kuyabe kusenzelwa ukuthi kube nzima ukuthi isitha siqalise impi ngoba siyabe sesizalwisana lezizwe ezinengi.

Okwenza kube nzima: Ukumanyana kwamazwe ezivikela ezitheni akutsho ukuthi kuzakuba lokuthula. Kwezinye izikhathi amazwe awakwenzi ayabe ekuthembisile kumbe kawavumelani ukuthi ayabe ezakwenza njani nxa isitha singahlasela.

“Lanxa inhlanganiso yomanyano wezizwe (iLeague of Nations) yasebenza nzima ukuze incedise ohulumende ukuthi benze izivumelwano, njalo lenhlanganiso yomanyano wamazwe omhlaba (i-United Nations) yenza okufanayo, iqiniso yikuthi izivumelwano lezo kaziyivimbelanga impi.”—“I-Encyclopedia Britannica.”

Okutshiwo liBhayibhili: Kuyanceda ukuthi abantu basebenze ndawonye bebambisana. (UmTshumayeli 4:12) Kodwa ohulumende lenhlanganiso zabantu ayisikho okungaletha ukuvikeleka lokuthula okungapheliyo. IBhayibhili lithi: “Lingabeki ithemba lenu emakhosini, ebantwini benyama, abangeke basindise. Kuthi umoya wabo ungaphuma, babuyele emhlabathini; mhlalokho nje amacebo ahle abhidlike.”—IHubo 146:​3, 4, TBS.

Lanxa izizwe ezinengi zisenza konke okusemandleni azo ukuthi zilethe ukuthula, izimpi zilokhu zihlasela abantu.

Emhlabeni sekulokuthula ukwedlula kuqala yini?

Kulabanye abantu abathi emhlabeni sekulokuthula ukwedlula kuqala. Bathi izimpi eziba khona khathesi azithathi isikhathi eside njalo akufi abantu abanengi. Nxa beqathanisa lezikhathi zakudala bathi khathesi kufa abantu abalutshwana kakhulu empini. Kodwa abanye abavumelani lakho lokhu. Bathi akumelanga kukhangelwe inani labantu abafayo kuphela kodwa kumele kukhangelwe lokuthi impi ibangela umonakalo onganani.

Kungelani lokuthi abanye bathini, izimpi lodlakela kuhlasela abantu abanengi kakhulu emhlabeni njalo abanye abasemazweni angelazimpi bayabe behlupheka ngenxa yazo.

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza