Tala ko ongushu yoshali yomwenyo woye monghedi ya yuka
“Ohonde yaKristus [otai] ka kosha omaliudo etu okoilonga ei ya fya okulongela Kalunga omunamwenyo.”—OVAHEBERI 9:14.
1. Oumbangi ulipi tau ulike kutya otwa tala ko omwenyo u na ondilo?
NGEENGE ngeno owa pulwa shi na sha nongushu yomwenyo woye, oto ka tya ou na ongushu i fike peni? Ohatu tale ko omwenyo u na ondilo—omwenyo wetu nosho yo wavamwe. Oumbangi waasho oyoo kutya otashi dulika tu ye komupangi tu ka hakulwe ngeenge hatu vele ile tu ninge oshilaye nandokotola a kale ha tale ngeenge otu li monghalo iwa. Otwa hala okukala nomwenyo nosho yo noukolele. Nokuli naavo va kulupa ile va lemana, vahapu inava hala okufya; ova hala okukala nomwenyo.
2, 3. (a) Omayeletumbulo 23:22 otaa divilike oshinakuwanifwa shilipi? (b) Ongahelipi Kalunga a kwatelwa mo moshinakuwanifwa osho sha tumbulwa mOmayeletumbulo 23:22?
2 Onghedi omo ho tale ko omwenyo ohai kumu ekwatafano loye navamwe. Pashihopaenenwa, Eendjovo daKalunga otadi ti: “Pwilikina xo, ou e ku dala, ndele ino dina nyoko, eshi a kulupa.” (Omayeletumbulo 23:22) “Pwilikina” itashi ti ashike okuuda eendjovo, ndele eyeletumbulo olo ola hala okutya okuuda ko ndele to dulika. (Exodus 15:26; Deuteronomion 7:12; 13:18; 15:5; Josua 22:2; Epsalme 81:14) Etomheno lilipi lokupwilikina Eendjovo daKalunga tadi yandje? Kali fi ashike molwaashi kutya xo nanyoko ove ku dule momido ile kutya ove na owino muhapu. Etomheno olo la yandjwa ololo kutya ovo ve “ku dala.” Omatoloko amwe okwa toloka ovelishe oyo taa ti: “Pwilikina xo oo e ku pa omwenyo.” Oshi shii okuudiwa ko kutya ngeenge owa tala ko omwenyo woye u na ongushu, oto ka kala u udite u na oshinakuwanifwa kodjo yomwenyo woye.
3 Doshili, ngeenge ou li Omukriste washili, owa dimina kutya Jehova oye Odjo elela yomwenyo woye. Omolwaye u ‘na omwenyo’; to dulu ‘okulinyengaanyenga’; to katuka u li oshishitwa shi na omaliudo; nomolwaye u ‘li po’ noto dulu okudiladila nokuninga eemhangela shi na sha nonakwiiwa, mwa kwatelwa omwenyo waalushe. (Oilonga 17:28, yelekanifa OB-1986; Epsalme 36:10; Omuudifi 3:11.) Metwokumwe nOmayeletumbulo 23:22, osha yuka ‘okupwilikina’ kuKalunga neduliko, tu na ehalo lokuuda ko nokukatuka metwokumwe netaleko laye li na sha nomwenyo, ponhele yokuhokwa omataleko e na sha nomwenyo amwe e lili.
Ulika efimaneko shi na sha nomwenyo
4. Kehovelo londjokonona yovanhu, ongahelipi okufimaneka omwenyo kwa ninga oshinima sha fimana?
4 Okudja kehovelo londjokonona yovanhu, Jehova okwe shi yelifa kutya ina efa ovanhu va longife omwenyo omolwetomheno keshe. Molwaashi Kain okwa li e na ondubo nehandu, okwa xulifa po omwenyo u he na etimba womumwaina Abel. Mbela oto diladila kutya Kain okwa li e na oufemba okuninga etokolo la tya ngaho shi na sha nomwenyo? Kalunga hasho a li a diladila ngaho. Okwa pangula Kain a ti: “Owa ninga shike? Ondaka yohonde yondenge yoye tai kuwile nge onghuwo medu.” (Genesis 4:10) Didilika kutya ohonde yaAbel oyo ya tilwashi pedu oya li i lile po omwenyo waye, oo wa xulifwa po monghedi yonyanya, noya kuwa onghuwo kuKalunga e i futile po nehandukilo.—Ovaheberi 12:24.
5. (a) Engabeko lilipi Kalunga a tula po pefimbo laNoa, nola li la yukifwa koolyelye? (b) Omeityo lilipi engabeko olo li li onghatu ya tongomana?
5 Konima yEyelu, ovanhu ova hovela onghalelo ipe novanhu ashike vahetatu. Okupitila melombwelo olo la yukilila ovanhu aveshe, Kalunga okwa holola shihapu shi na sha nanghee a tala ko omwenyo nohonde i na ongushu. Okwa lombwela ovanhu kutya otava dulu okulya ombelela yoinamwenyo, ndele okwa tula po engabeko eli tali ti: “Aishe ei tai linyenge i nomwenyo nai ninge eendya deni. Nosho yo oimeno aishe italala Ame ohandi i yandje aishe kunye. Ashike ombelela i nomwenyo nokutya, i nohonde, inamu i lya.” (Genesis 9:3, 4) Ovajuda vamwe ohava yelifa eityo lelombwelo olo kutya ovanhu kava li va pitikwa va lye ombelela ile ohonde yoshinamwenyo osho shi na omwenyo natango. Ndele osha ka yela mo kutya osho Kalunga a li ta dilike osho okulya ohonde opo ovanhu ve lipalule nayo opo va kale nomwenyo. Kakele kaasho, elombwelo laKalunga okupitila muNoa ola li onghatu ya tongomana mokuwanifa po elalakano laYe la tumbala li na sha nohonde—elalakano olo tali ka dulifa ovanhu va mone omwenyo waalushe.
6. Okupitila muNoa, ongahelipi Kalunga a divilika shi na sha nanghee ha tale ko ongushu yomwenyo?
6 Kalunga okwa twikila ko a ti: “Ohonde yeni vene ohandi ke i kwatela onghone: keshe oshinamwenyo Ame ohandi ke shi kwatela onghone. Nosho yo Ame ohandi ka kwatela omunhu onghone omolwomwenyo womukwao, heeno, omwenyo womunhu komunhu omukwao. Ou ta tileshi ohonde yomunhu, ohonde yaye i nokutilwashi komunhu. Osheshi Kalunga okwa ninga omunhu oshifeka shaye.” (Genesis 9:5, 6) Oto dulu okuuda ko okudja melombwelo olo la yukifwa kovanhu aveshe kutya Kalunga oha tale ko ohonde yomunhu i lile po omwenyo womunhu. Omushiti oye ha yandje omwenyo kovanhu, nokape na oo e na okuxulifa po omwenyo oo u lilwe po kohonde. Ngeenge omunhu okwa dipaa ngaashi Kain a ninga, Omushiti oku na oufemba oku mu “kwatela onghone” omolwomwenyo wamukwao.
7. Omolwashike tu na okukala tu na elitulemo melombwelo laKalunga kuNoa li na sha nohonde?
7 Melombwelo olo, Kalunga okwa li ta lombwele ovanhu va ha longife nai ohonde. Mbela owe lipula nale kutya omolwashike? Heeno, oshike mbela sha li etomheno letaleko laKalunga li na sha nohonde? Doshili, enyamukulo ola kwatela mo limwe lomomahongo Ombibeli a fimanenena. Ehongo olo oli li exuku letumwalaka lopaKriste, nonande eengeleka dihapu oda hoolola okulipwililika shi na sha naasho. Ehongo olo olilipi mbela, nongahelipi okukalamwenyo kwoye, omatokolo oye nosho yo eenghatu doye da kwatelwa mo?
Ohonde—ongahelipi kwa li i na okulongifwa?
8. MOmhango, engabeko lilipi Jehova a li a tula po shi na sha nelongifo lohonde?
8 Jehova okwa yandja ouyelele muhapu shi na sha nomwenyo nohonde eshi a pa Israel omulandu weemhango. Pefimbo opo tuu opo, okwa katuka onghatu imwe natango shi na sha nokuwanifa po elalakano laye. Otashi dulika u shi shii kutya Omhango okwa li ya pula Kalunga a kale ta yambelwa omayambo ngaashi oilya, omaadi nosho yo omaviinyu. (Leviticus 2:1-4; 23:13; Numeri 15:1-5) Opa li yo omayambo oinamwenyo. Shi na sha nao, Kalunga okwa ti: “Omwenyo wombelela u li mohonde, ndele Ame onde i mu pa koaltari i ninge ekwatakanifo leemwenyo deni, shaashi ohonde tai kwatakanifa, osheshi omwenyo u li muyo. Onghee hano Ame nda lombwela ovana vaIsrael: Nande umwe womunye ina lya ohonde.” Jehova okwa weda ko ta ti kutya ngeenge omunhu, omukongo ile omunaimuna okwa dipaa oshinamwenyo molwokulya, oku na okutilashi ohonde noku i fufila nedu. Edu oli li oshilyatelo sheemhadi daKalunga, nomokutilashi ohonde pedu, omunhu ota dimine kutya omwenyo owa shunifilwa Omuyandjimwenyo.—Leviticus 17:11-13; Jesaja 66:1.
9. Elongifo lohonde limwe alike lilipi la popiwa mOmhango, nomolwelalakano lilipi?
9 Omhango oyo kaya li ashike omulandu wopalongelokalunga u he na eityo lasha kufye. Mbela owa didilika kutya omolwashike Ovaisrael va li ve he na okulya ohonde? Kalunga okwa ti: “Onghee hano Ame nda lombwela ovana vaIsrael: Nande umwe womunye ina lya ohonde.” Etomheno ola li lilipi mbela? Kalunga okwa ti: “Ame onde . . . mu pa [ohonde] koaltari i ninge ekwatakanifo leemwenyo deni.” Mbela ou wete kutya osho otashi yandje ouyelele kutya omolwashike Kalunga kwa li a lombwela Noa kutya ovanhu kave na okulya ohonde? Omushiti okwa tokola okutala ko ohonde kutya oi na eityo la tongomana, nokwa pitika ashike i longifwe nelalakano limwe le likalekelwa, olo tali dulu okuxupifa eemwenyo dihapu. Okwa li hai dana onghandangala ya fimana mokutuvika omatimba (ekwatakanifo). Onghee mOmhango, elongifo lohonde limwe alike olo kwa li la ufwa kuKalunga ola li oku i longifa koaltari i ninge ekwatakanifo leemwenyo dOvaisrael ovo va li va hala okudiminwa po kuJehova.
10. Omolwashike ohonde yoinamwenyo ya li itai dulu okweeta ediminepo lofilufilu, ndele omayambo okoshi yOmhango okwa li haa dimbulukifa Ovaisrael shike?
10 Ediladilo olo ola shiivika mOukriste. Mokupopya shi na sha nelongekido olo laKalunga lomOmhango, Omukriste omuyapostoli Paulus okwa shanga a ti: “Hanga aishe hai yapulwa nohonde pamhango, nokape nekufile po lomatimba pe he netiko lohonde.” (Ovaheberi 9:22) Paulus okwe shi yelifa nawa kutya omayambo oo kwa li haa pulwa kaa li ha ningi Ovaisrael va kale ovanhu va wanenena, ve he na oulunde. Okwa shanga a ti: “Momayambo omu na omadimbulukifo omatimba omudo keshe. Osheshi ohonde yeemhedi noyoikombo itai dulu nande okukufa po omatimba.” (Ovaheberi 10:1-4) Ndele nande ongaho, omayambo a tya ngaho okwa li taa ti sha. Okwa li haa dimbulukifa Ovaisrael kutya ove li ovalunde nonokutya ova li va pumbwa shihapu opo va dule okudiminwa po filufilu. Ndelenee ngeenge ohonde oyo i lile po omwenyo woinamwenyo kaya li tai dulu okutuvika filufilu omatimba ovanhu, mbela opa li ngoo ohonde oyo tai dulu okuninga ngaho?
Ekandulepo lomukundu lOmuyandjimwenyo
11. Otu shi shii ngahelipi kutya omayambo ohonde yoinamwenyo okwa li taa ulike koshinima shonhumba?
11 Doshili, Omhango okwa li tai ulike kwaasho sha denga mbada neenghono mokuwanifa po ehalo laKalunga. Paulus okwa pula a ti: “Hano omhango otai longo shike?” Okwa nyamukula a ti: “Oyo oya wedelwa po omolwomatauluko, i kale po fiyo oludalo la pewa eudaneko tali uya; oyo noya dikifwa ovaengeli noya yandjwa meke lomupopili [Moses].” (Ovagalati 3:19) Sha faafana, Paulus okwa shanga a ti: “Omhango, . . . oyo omudidimbe wongaho wouwa wokomesho, halupe loinima yovene.”—Ovaheberi 10:1.
12. Shi na sha nohonde, ongahelipi hatu dulu okuuda ko elalakano laKalunga?
12 Mokungonga osho twe lihonga moshitukulwa eshi fiyo opapa, dimbuluka kutya pefimbo laNoa Kalunga okwa li a yandja elombwelo kutya ovanhu okwa li tava dulu okulya ombelela yoinamwenyo ve lipalule opo va kale nomwenyo, ndele kava li ve na okulya ohonde. Konima yefimbo, Kalunga okwa ti kutya “omwenyo wombelela u li mohonde.” Doshili, Kalunga okwa hoolola okutala ko ohonde kutya oi lile po omwenyo nokwa ti: “Ame onde . . . mu pa [ohonde] koaltari i ninge ekwatakanifo leemwenyo deni.” Ndele opa li tapa ka kala natango eudeko likumwifi li na sha nelalakano laKalunga. Omhango oya li omudidimbe wongaho wouwa wokomesho. Ouwa ulipi mbela?
13. Omolwashike efyo laJesus kwa li la fimana?
13 Oshili okwa li ya kanghamena kefyo laJesus Kristus. Ou shi shii kutya Jesus okwa li a hepekwa nokuvalelwa koshiti. Okwa fya e li ngaashi omukauli wonyanga. Paulus okwa shanga a ti: “Fimbo twa li oingone, Kristus okwa fila ovahenakalunga pefimbo la wapala. . . . Kalunga okwe tu hololela ohole yaye oku tu hola, Kristus eshi e tu fila fimbo twa li natango ovalunde.” (Ovaroma 5:6, 8) Moku tu fila, Kristus okwa yandja ekulilo lokutuvika omanyono etu. Ekulilo olo oli li exuku letumwalaka lopaKriste. (Mateus 20:28; Johannes 3:16; 1 Ovakorinto 15:3; 1 Timoteus 2:6) Osho oshi na shike nohonde nosho yo nomwenyo, nongahelipi omwenyo woye wa kwatelwa mo?
14, 15. (a) Ongahelipi omatoloko amwe Ovaefeso 1:7 a divilika efyo laJesus? (b) Oshike osho omunhu ta dulu okupitililwa po kusho shi na sha nOvaefeso 1:7?
14 Eengeleka dimwe ohadi divilike shi na sha nefyo laJesus, noilyo yado ohai tumbula oinima ngaashi “Jesus okwa fila nge.” Tala kunghee omatoloko amwe Ombibeli a toloka Ovaefeso 1:7: “Omuye nosho yo okupitila mefyo laye tu na exupifo, sha hala okutya okukufilwa po omanyono etu.” (The American Bible, kuFrank Scheil Ballentine, 1902) “Okupitila mefyo laKristus otwa mangululwa, nomanyono etu okwa dimwa po.” (Today’s English Version, 1966) “OmuKristus nokupitila muye nosho yo meyambo lomwenyo waye twa mangululwa, emanguluko olo tali ti ediminepo lomatimba.” (The New Testament, kuWilliam Barclay, 1969) “Omatimba etu okwa dimwa po notwa manguluka okupitila mefyo laKristus.” (The Translator’s New Testament, 1973) Ou wete momatoloko a tya ngaho nghee efyo laJesus la divilikwa. Vamwe otashi dulika va tye kutya: ‘Ndele efyo laJesus ola fimana shili. Onghee hano, oshike sha kamba mo momatoloko oo?’
15 Doshili, ngeno owa li u na ashike omatoloko a tya ngaho, ngeno otashi dulika u pitililwe po koshitwa sha fimana unene, naasho otashi dulu okungabeka eudeko loye letumwalaka lOmbibeli. Omatoloko a tya ngaho okwa holeka oushili oo kutya omushangwa wopetameko wOvaefeso 1:7 ou na oshitya shOshigreka osho tashi ti “ohonde.” Kungaha, Eembibeli dihapu oda toloka omushangwa oo hanga naanaa ngaashi oo wopetameko, ngaashi Ombibeli yOshikwanyama oyo tai ti: ‘Muye otu nekulilo omolwohonde yaye, edime po lomanyonauno okoupuna wonghenda yaye.’
16. Etoloko “omolwohonde yaye” oli na oku tu diladilifa shike?
16 Etoloko “omolwohonde yaye” oli na eityo la fimana noli na shihapu oku tu diladilifa. Opa li shihapu osho sha pumbiwa shi he fi ashike efyo lomunhu, nokuli nande efyo lomunhu a wanenena Jesus. Jesus okwa wanifa po osho kwa li tashi fanekwa mOmhango, unene tuu mEfiku lEkwatakanifo. Mefiku olo le likalekelwa, oinamwenyo oyo ya ufwa okwa li hai yambwa. Opo nee omupristeri omukulunhu okwa li ha kufa ohonde imwe yayo nokuya mOuyapukielela wetwali ile wotembeli noku i eta koshipala shaKalunga, a fa e li lela puye.—Exodus 25:22; Leviticus 16:2-19.
17. Ongahelipi Jesus a wanifa po osho kwa li tashi fanekwa kEfiku lEkwatakanifo?
17 Jesus okwa wanifa po osho kwa li tashi fanekwa kEfiku lEkwatakanifo, ngaashi Paulus a yelifa. Tete, Paulus okwa tumbula kutya omupristeri omukulunhu muIsrael okwa li ha i lumwe mOuyapukielela omudo keshe nohonde oyo ya yambwa “omolwaye mwene nomolwomatimba oshiwana, aa inaa ningwa owina.” (Ovaheberi 9:6, 7) Ngaashi naanaa oshihopaenenwa shEfiku lEkwatakanifo sha faneka, konima eshi Jesus a nyumunwa e li oshishitwa shopamhepo okwa ya meulu lo venevene. E li oshishitwa shopamhepo, shi he na olutu lohonde nombelela, okwa li ta dulu okuya ‘koshipala shaKalunga molwetu.’ Oshike osho a yandja kuKalunga? Kasha li oshinima shopambelela ndele oshinima shimwe shi lili sha tongomana. Paulus okwa twikila ko ta ti: “Kristus eshi a ninga omupristeri omukulunhu . . . nokwa ya mo mouyapukielela hanohonde yoikombo noyeenhana, ndelenee onohonde yaye mwene lumwe aluke, nokwa wanifa ekulilo laalushe. Osheshi ohonde yeemhedi noyoikombo [otai] va yapula, otava koshoka pambelela, unene hano ohonde yaKristus, ou a li e he na nande oshipo, e liyandja Ye mwene eyambo kuKalunga okOmhepo yaalushe, oyo tai ka kosha omaliudo etu okoilonga ei ya fya okulongela Kalunga omunamwenyo.” Doshili, Jesus okwa yandja kuKalunga ongushu yohonde yaye.—Ovaheberi 9:11-14, 24, 28; 10:11-14; 1 Petrus 3:18.
18. Omolwashike omautumbulilo Ombibeli e na sha nohonde a fimana kOvakriste kunena?
18 Oshili oyo yaKalunga otai tu dulifa tu ude ko oinima ikumwifi yaasho Ombibeli tai popi shi na sha nohonde—kutya omolwashike Kalunga he i tale ko monghedi omo he i tale ko, nghee tu na oku i tala ko nosho yo kutya omolwashike tu na okufimaneka omangabeko oo Kalunga a tula po shi na sha nelongifo lohonde. Ngeenge to lesha omambo Omishangwa dopaKriste dOshigreka, oto ka mona oikando ihapu eshi outumbulilo ohonde yaKristus wa longifwa. (Tala oshimhungu.) Aishe oyo otai ulike sha yela kutya Omukriste keshe oku na okwiitavela ‘mohonde yaJesus.’ (Ovaroma 3:25) Okudiminwa po kwetu nokukala nombili naKalunga otaku shiiva ashike ‘omolwohonde yaJesus.’ (Ovakolossi 1:20) Osho oshi li shoshili kwaavo Jesus a ninga navo ehangano le likalekelwa loku ka pangela pamwe naye meulu. (Lukas 22:20, 28-30; 1 Ovakorinto 11:25; Ovaheberi 13:20) Osho oshi li yo shoshili ‘kongudu inene’ kunena, oyo tai ka xupa “moudjuu munene” oo tau uya, ndele tai ka hafela omwenyo waalushe meduparadisa. Ova ‘kosha oikutu yavo mohonde yOdjona’ pafaneko.—Ehololo 7:9, 14, yelekanifa NW.
19, 20. (a) Omolwashike Kalunga a hoolola okungabeka elongifo lohonde, notu na okukala tu udite ngahelipi shi na sha naasho? (b) Oshike osho tu na okukala tu na elitulemo musho?
19 Osha yela kutya ohonde oi na eityo le likalekelwa momesho aKalunga. Naasho osho shi na okukala ngaho kufye. Omushiti, oo e na ko nasha nomwenyo, oku na oufemba okungabeka osho ovanhu tava ningi shi na sha nohonde. Molwaashi oku na ko nasha nomwenyo wetu, okwa tokola ohonde i longifwe monghedi imwe oyo ya fimanenena, oyo aike tai ningi omwenyo waalushe tau shiiva. Onghedi oyo oya kwatela mo ohonde yaJesus i na ondilo. Katu na tuu okukala nolupandu eshi Jehova Kalunga a katuka onghatu omolwouwa wetu mokulongifa ohonde—ohonde yaJesus—monghedi oyo tai xupifa eemwenyo! Nokatu na tuu okukala tu na olupandu okupandula Jesus omolwokuliyamba kwaye opo ohonde yaye i tike molwetu! Doshili, ohatu dulu okuuda ko omaliudo oo a hololwa komuyapostoli Johannes eshi a ti: “Ou kwa li e tu hole nokwe tu mangulula momatimba etu nohonde yaye, nokwe tu ninga ouhamba novapristeri vaKalunga novaXe; efimano olaye neenghono odaye alushe fiyo alushe! Amen.”—Ehololo 1:5, 6.
20 Kalunga ketu omunaendunge a shiya ko nOmuyandjimwenyo okwa kala nale e na momadiladilo onghandangala oyo yokuxupifa eemwenyo. Ndele otashi dulika tu pule kutya: ‘Osho oshi na okunwefa mo ngahelipi omatokolo etu neenghatu detu?’ Oshitukulwa tashi landula otashi ka nyamukula epulo olo.
Oto nyamukula ngahelipi?
• Oshike hatu dulu okulihonga shi na sha netaleko laKalunga li na sha nohonde mehokololo li na sha naAbel nosho yo li na sha naNoa?
• MOmhango, engabeko lilipi Kalunga a tula po shi na sha nelongifo lohonde, nomolwashike?
• Ongahelipi Jesus a wanifa po osho kwa li tashi fanekwa kEfiku lEkwatakanifo?
• Ongahelipi ohonde yaJesus tai dulu okuxupifa eemwenyo detu?
[Oshimhungu pepandja 12]
OHONDE YALYELYE TAI XUPIFA EEMWENYO?
“Litaleni hano nye vene, nye mu pashukile noshiunda ashishe, omo mwa nangekwa kOmhepo Iyapuki, eshi e mu ninga ovafita vokulifa eongalo laKalunga, e li lilikolela nohonde [yOmona, NW].”—Oilonga 20:28.
“Hano unene tuu paife, eshi twa yukipalifwa mohonde yaye, ohatu xupifwa molwaye omehandu.”—Ovaroma 5:9.
“Omwa li . . . mu he neteelelo nomu he na Kalunga mounyuni; ndelenee paife eshi mu li muKristus Jesus, nye ava mwa li vokokule mwa ninga vopopepi omohonde yaKristus.”—Ovaefeso 2:12, 13.
“Osho sha wapalela Xe, muye mu kale ouyadi aushe, ndele mokuninga ombili omolwohonde [oyo a tilashi koshiti shomahepeko, NW].”—Ovakolossi 1:19, 20.
c “Hano ovamwatate, [otu] neyombamo la pama okuya mouyapukielela omolwohonde yaJesus.”—Ovaheberi 10:19.
c “Inamu kulilwa noinima hai xulu po, . . . omokukala kweni kwonale mwe ku fyuulula kooxo, ndelenee onohonde yaKristus i nondilo, ngaashi ei yodjona i he noshipo noi he nonyata.”—1 Petrus 1:18, 19.
“Ngenge hatu ende mouyelele ngaashi Oye ha kala mouyelele, opo tu nekwatafano pokati ketu, nohonde yOmona waye, Jesus Kristus, otai tu kosho omatimba aeshe.”—1 Johannes 1:7.
c “Ove wa wana okutambula omutonywashangwa ou, noku u matula oipatifo yao, osheshi Ove wa dipawa, ndele we va kulilila Kalunga nohonde yoye mukeshe oludi nelaka novanhu noiwana.”—Ehololo 5:9.
“Omuhokololifi wovamwatate vetu okwa ekelwashi . . . Ovo ve mu finda nohonde yOdjona neendjovo domahepaululo avo.”—Ehololo 12:10, 11.
[Efano pepandja 10]
Okupitila mOmhango, Kalunga okwe shi yelifa kutya ohonde okwa li tai dulu okudana onghandangala mediminepo lomatimba
[Efano pepandja 11]
Okupitila mohonde yaJesus, eemwenyo dihapu otadi dulu okuxupifwa