Hopaenena oshihopaenenwa shomuyapostoli Paulus mokuninga exumokomesho lopamhepo
“Ame onda lwa olwoodi liwa, onda xulifa etondoko, neitavelo nde li diinina.” — 2 TIM. 4:7.
1, 2. Saulus wokuTarsus okwa li a ninga omalunduluko elipi monghalamwenyo yaye, nokwa li a longa oilonga ya fimana ilipi?
SAULUS wokuTarsus okwa li omunaendunge noha endelele okuninga omatokolo. Ndelenee okwa li a ‘endaenda molwisho lombelela yaye.’ (Ef. 2:3) Lwanima, okwe ke lihokolola kutya okwa li “omusheki nomutaatai nomuhepeki.” — 1 Tim. 1:13.
2 Konima yefimbo, Saulus okwa ka ninga omalunduluko manene monghalamwenyo yaye. Okwa li a efa po eenghedi daye donale nokwa kendabala noudiinini opo aha ‘konge eshi she mu wapalela, ndelenee oshosho sha wapalela vahapu.’ (1 Kor. 10:33) Okwa ka ninga omunambili nokwa kala e hole ovamwaxe nohole ya xwama, ovo a li e tonde. (Lesha 1 Ovatessaloniki 2:7, 8.) Okwa shanga a ti: “Nda ninga omuyakuli. . . . Aame ou omunini ndi dulike kovayapuki aveshe onda pewa efilonghenda eli, okuudifila ovapaani evangeli loupuna waKristus u he fi kukonakonwa.” — Ef. 3:7, 8.
3. Omonghedi ilipi okukonakona eenhumwafo daPaulus nosho yo ondjokonona i na sha noukalele waye tai dulu oku tu kwafela?
3 Saulus oo a shiivika yo nedina Paulus, okwa li a ninga exumokomesho lopamhepo lididilikwedi. (Oilonga 13:9) Onghedi imwe omo hatu dulu okuninga exumokomesho moshili omokukonakona eenhumwafo daPaulus nosho yo ondjokonona i na sha noukalele waye nokuhopaenena oshihopaenenwa shaye sheitavelo. (Lesha 1 Ovakorinto 11:1; Ovaheberi 13:7.) Natu ka tale nghee okuninga ngaho taku ke tu linyengifa tu kale tu na ekonakonombibeli lopaumwene londjikilile, tu kale tu hole shili ovanhu vakwetu notu kale tu na etaleko li li pandjele li na sha nanghee hatu litale ko fye vene.
Paulus okwa li ha konakona omishangwa pandjikilile
4, 5. Ongahelipi ekonakono lopaumwene la li la etela Paulus ouwa?
4 Molwaashi Paulus okwa li Omufarisai oo a hongwa ‘peemhadi daGamaliel, a hongwa okushiiva shili omhango yooxe,’ okwa li e na nale eshiivo lonhumba lOmishangwa. (Oil. 22:1-3; Fil. 3:4-6) Konima eshi a ninginifwa, ‘okwa ya kuArabia,’ tashi dulika kOmbuwa yaSiria, ile konhele imwe ye limwenena yomoshitukulwa shaArabia osho sha twala exwanga mefuta oko a li ta dulu okudilongela. (Gal. 1:17) Osha yela kutya Paulus okwa li a hala okudilonga kombinga yomishangwa odo tadi ulike kutya Jesus oye a li Messias. Kakele kaasho, okwa li a hala okulilongekidila oilonga oyo a li ta ka longa. (Lesha Oilonga 9:15, 16, 20, 22.) Paulus okwa li a ninga eenghendabala opo a dilonge koinima yopamhepo.
5 Eshiivo lopamishangwa neudeko olo Paulus a li a mona mekonakono laye lopaumwene oya li ye mu kwafela a honge oshili monghedi tai pondola. Pashihopaenenwa, moshinagoga yomuAntiokia shomuPisidia, Paulus okwa li a tofa odikilila lwoikando itano lwaapo mOmishangwa dOshiheberi opo a ulike kutya Jesus oye a li Messias. Paulus okwa li yo ha popi lwoikando eendjovo domomishangwa diyapuki. Okutomhafana kwaye kwe likolelela kOmishangwa okwa li haku tomho ovanhu, nomolwaasho “Ovajuda vahapu novatilikalunga [ova li va] shikula Paulus naBarnabas” opo ve lihonge shihapu. (Oil. 13:14-44) Momido da ka landula ko, eshi ongudu yOvajuda vomuRoma ya li ye uya kuye monduda yaye, okwa li e va yelifila oinima moku va ‘hepaululila ouhamba waKalunga, nokwa hetekela oku va tomhifa omhango yaMoses novaprofeti, va koneke Jesus.’ — Oil. 28:17, 22, 23.
6. Oshike sha li sha kwafela Paulus opo a kale a pama pamhepo eshi a li momayeleko?
6 Eshi Paulus a li momayeleko, okwa li a twikila okukonakona Omishangwa nokwa li a pamekwa ketumwalaka lado la nwefwa mo. (Heb. 4:12) Ofimbo a li natango modolongo muRoma fimbo ina dipawa, okwa li a pula Timoteus e mu etele ‘omishangwa nomishangwa domapergamenti.’ (2 Tim. 4:13) Omishangwa odo otashi dulika da li oitukulwa yOmishangwa dOshiheberi, odo Paulus a li a longifa mokukonakona omishangwa moule. Paulus okwa li e wete sha fimana okumona eshiivo lOmishangwa okupitila mokukonakona Ombibeli pandjikilile opo a dule okukala omudiinini.
7. Omauwa elipi to dulu okumona mokukala ho konakona Ombibeli pandjikilile?
7 Okukonakona Ombibeli pandjikilile nokudilonga moule otashi ke tu kwafela tu ninge exumokomesho lopamhepo. (Heb. 5:12-14) Omupsalme umwe okwa imba shi na sha nongushu yeendjovo daKalunga a ti: “Omhango yokanya koye oya wapalela nge, i dule oitetela yoingoldo noisilveri omayovi nomayovi. Oipango yoye otai nongopaleke nge, ndi dule ovatondi vange ounongo, osheshi oyo oyange fiyo alushe. Eemhadi dange ohandi di kelele, ndi ha lyate nande melila loulunde, ame ndi shikule ondjovo yoye.” (Eps. 119:72, 98, 101) Mbela oho konakona Ombibeli paumwene ondjikilile? Mbela oto lilongekidile oinakuwanifwa yomonakwiiwa moilonga yaKalunga, mokukala to lesha Ombibeli efiku keshe nokudilonga kwaasho wa lesha?
Saulus okwa li e lihonga okukala e hole ovanhu
8. Saulus okwa li ha ungaunga ngahelipi naavo va li vehe fi velongelokalunga lOshijuda?
8 Ofimbo Saulus a li ina ninga Omukriste, okwa li e na ouladi nelongelokalunga lavo, ndele ka li naanaa e na ko nasha novanhu ovo vehe fi velongelokalunga lOshijuda. (Oil. 26:4, 5) Okwa li a panda eshi Ovajuda vamwe va li tava dipaa Stefanus nomamanya. Eshi Saulus a mona oshiningwanima osho, otashi dulika sha li she mu pameka, tashi dulika a li a tala ko okudipawa kwaStefanus ku li ehandukilo le mu yeleka. (Oil. 6:8-14; 7:54–8:1) Ombibeli oya ti: “Saulus okwa hanauna eongalo, ta pumine momaumbo, ndee ta kokolola mo ovalumenhu novakainhu ndee te va idililifa modolongo.” (Oil. 8:3) Okwa li yo e ‘va hepeka fiyo okoilando yokoilongo.’ — Oil. 26:11.
9. Oshimoniwa shilipi sha li sha ningifa Saulus a lundulule onghedi omo a li ha ungaunga novanhu?
9 Eshi Omwene Jesus a li a holokela Saulus, Saulus okwa li a hangwa tai kuDamaskus a ka hepeke ovahongwa vaJesus. Ouyelele munenenene wopashikumwifilonga wOmona waKalunga owa li wa twikifa Saulus nokwa li e na okukwatwa komango kuvakwao. Okudja eshi Jehova a longifa Ananias a twikulule omesho aSaulus, oikala yaSaulus i na sha novanhu oya li ya lunduluka fiyo alushe. (Oil. 9:1-30) Konima eshi a ninga omushikuli waKristus, okwa li a longa noudiinini opo a kale ta ungaunga novanhu aveshe ngaashi Kristus a li ha ningi. Okwa li e na okweefa po elongifo leenghono nokukala “nombili novanhu aveshe.” — Lesha Ovaroma 12:17-21.
10, 11. Ongahelipi Paulus a li a ulikila ovanhu ohole yashili?
10 Paulus ka li ashike a wanenwa kokukala nombili novanhu vakwao. Okwa li a hala oku va ulikila ohole yashili, noukalele wopaKriste owa li we mu pa omhito yoku shi ninga. Molweendo laye lotete loutumwa, okwa li a udifa onghundana iwa muAsia Linini. Paulus novaendi pamwe naye ova li va yandja elitulemo kokukwafela ovalininipiki va ninge Ovakriste, nonande ova li tava patanekwa nonyanya. Ova li yo va shuna kuListra nosho yo kuIkonia nonande ovapataneki moilando oyo ova li tava kendabala oku mu dipaa. — Oil. 13:1-3; 14:1-7, 19-23.
11 Konima yefimbo, Paulus novaendi pamwe naye ova li va konga ovanhu ovo va li va hala okukala ve na ekwatafano naKalunga moshilando shaFilippi, muMakedonia. Lidia, oo a li weitavelo lOshijuda, okwa li a pwilikina konghundana iwa ndele ta ningi Omukriste. Ovapangeli ova li va denga Paulus naSilas neeshokoto ndele tave va tula modolongo. Ndele nande ongaho, Paulus okwa li a udifila omunangeli wodolongo, nomunangeli wodolongo pamwe noukwaneumbo waye ova li va ninginifwa ndele tava ningi ovalongeli vaJehova. — Oil. 16:11-34.
12. Oshike sha li she linyengifa Saulus omukwanyanya a ninge omuyapostoli omunahole waJesus Kristus?
12 Omolwashike Paulus oo a li nale omuhepeki a tambula ko eitavelo laavo a li ha hepeke? Oshike sha li she linyengifa omulumenhu oo omukwanyanya a ninge omuyapostoli omunanghenda nomunahole, oo a li e na ehalo okutula omwenyo waye moshiponga opo a kwafele vamwe ve lihonge oshili kombinga yaKalunga nosho yo yaKristus? Paulus okwa ti: ‘Kalunga, ou a ifana nge molwefilonghenda laye, okuholola Omona mwaame.’ (Gal. 1:15, 16) Paulus okwa li a shangela Timoteus a ti: “Ame onda filwa onghenda, Jesus Kristus opo a holole muame tete outalanheni waye aushe ndi ninge oshihopaelelwa shaava tave ke mu itavela va mone omwenyo waalushe.” (1 Tim. 1:16) Jehova okwa li a dimina po Paulus, naashi Paulus a filwa onghenda inene i fike opo, osha li she mu linyengifa a ulikile vamwe ohole moku va udifila onghundana iwa.
13. Oshike shi na oku tu linyengifa tu ulikile vamwe ohole, nongahelipi hatu dulu oku shi ninga?
13 Jehova ohe tu dimine po yo omanyono nomapuko etu. (Eps. 103:8-14) Omupsalme umwe okwa pula a ti: “Omwene, ngenge to konenene omawii, Omwene, olyelye ta kala po?” (Eps. 130:3) Ngeno Kalunga ka li he tu file onghenda, ngeno kape na umwe womufye ta dulu okulonga oilonga iyapuki, noitatu dulu okukala neteelelo loku ka mona omwenyo waalushe. Kalunga okwe tu ulikila efilonghenda laye linene inali longelwa. Onghee hano, ngaashi Paulus, otu na okuulikila vamwe ohole moku va udifila noku va honga oshili nokupameka ovaitaveli vakwetu. — Lesha Oilonga 14:21-23.
14. Ongahelipi hatu dulu okutamununa mo oukalele wetu?
14 Paulus okwa li a hala okuninga exumokomesho e li omukalele wonghundana iwa, noshihopaenenwa shaJesus osha li sha kuma omutima waye. Imwe yomeenghedi omo Omona waKalunga a li a ulikila ovanhu ohole ihe fi kuyelekwa omokupitila moukalele waye womoipafi. Jesus okwa ti: “Oilya oi li po ihapu, ndele ovateyi ovo ovanini. Ilikaneni hano Omwene weteyo, a tume ovateyi keteyo laye.” (Mat. 9:35-38) Paulus okwa li a katuka metwokumwe neindilo keshe olo tashi dulika a li a ninga pauhandimwe li na sha novalongi vahapu mokuninga omulongi omuladi. Ongahelipi shi na sha naave? Mbela ito dulu okuxwepopaleka oukalele woye? Mbela ito dulu okulongifa efimbo lihapu moilonga yokuudifa onghundana iwa yOuhamba, ile nokuli u unganeke onghalamwenyo yoye opo u ninge omukokolindjila? Onghee hano, natu ulikile vamwe ohole yashili moku va kwafela va ‘diinine eendjovo domwenyo.’ — Fil. 2:16.
Nghee Paulus a li he litale ko ye mwene
15. Paulus okwa li he litale ko ngahelipi mokuliyelekanifa nOvakriste vakwao?
15 E li Omukriste omukalele, Paulus okwe tu tulila po oshihopaenenwa sha denga mbada monghedi imwe vali. Nonande okwa li e na oinakuwanifwa ihapu meongalo lopaKriste, okwa li e shii kutya omanangeko noupuna oo ka li e a pewa omolwounghulungu waye. Okwa li e shii kutya omanangeko noupuna oo a mona oku li euliko lolune laKalunga inali longelwa. Paulus okwa li e shii kutya Ovakriste vakwao navo ova li yo ovaudifi vonghundana iwa hava pondola. Paulus okwa kala omulininipiki kashi na nee mbudi kutya okwa li e na oinakuwanifwa ya tya ngahelipi mokati koshiwana shaKalunga. — Lesha 1 Ovakorinto 15:9-11.
16. Paulus okwa li a ulika ngahelipi elininipiko eshi a li ta ungaunga nomhata i na sha nepitotanda?
16 Tala kunghee Paulus a li a ungaunga noupyakadi oo wa li wa holoka moshilando shaAntiokia shomuSiria. Eongalo lopaKriste moshilando osho ola li la tukaulwa komhata i na sha nepitotanda. (Oil. 14:26–15:2) Molwaashi Paulus okwa li a nangekwa po a kwatele komesho oilonga yokuudifila ovanhu ovo vehe fi Ovajuda noinava pita etanda, otashi dulika a li ta diladila kutya ota dulu okuungaunga novanhu va tya ngaho nokwa wana filufilu okukandula po oupyakadi oo. (Lesha Ovagalati 2:8, 9.) Ndele eshi eenghendabala daye inadi kandula po omhata oyo, okwa li a twa kumwe nelininipiko nelongekido lokuya kolutuwiliki muJerusalem opo li ka kundafane oshinima osho. Okwa li a longela filufilu kumwe noilyo yolutuwiliki eshi ya li tai pwilikine koshinima osho, noya ninga etokolo ndele tai mu nangeke po e li umwe womovatumwa valo. (Oil. 15:22-31) Kungaho, Paulus okwa tulila po ovapiya vakwao ‘oshihopaenenwa shokufimanekafana.’ — Rom. 12:10b.
17, 18. (a) Paulus okwa li a kulika oikala ya tya ngahelipi shi na sha novanhu momaongalo? (b) Onghedi omo ovakulunhuongalo vokuEfeso va li ve linyenga eshi Paulus a li te va fiye po otai tu hongo shike shi na sha naye?
17 Paulus oo a li omulininipiki ka li e litongola ko kovamwaxe novamwaina momaongalo. Ponhele yaasho, okwa li e na ekwatafano navo. Pexulilo lonhumwafo yaye oyo a li a shangela Ovaroma, okwa li a kunda ovanhu ve dulife po 20, e va tumbula komadina. Vahapu vomuvo ova tumbulwa ashike membo lOmbibeli lOvaroma, navamwe vomuvo kava li ve na oinakuwanifwa ye likalekelwa. Ndele nande ongaho, ova li ovapiya vaJehova ovadiinini, na Paulus okwa li e va hole neenghono. — Rom. 16:1-16.
18 Oikala yaPaulus yelininipiko noyoukaume oya li ya pameka omaongalo. Konima eshi Paulus a li a ongala novakulunhuongalo vokuEfeso oshikando shaxuuninwa, ova li va “[dingatela] kofingo yaPaulus, ndele ve mu fipa komilungu, unene ova lilila eendjovo, eshi a tile: vo itava mono vali oshipala shaye.” Ngeno Paulus okwa li omulinenepeki noka li e na ko nasha novanhu, ngeno inave linyenga monghedi ya tya ngaho eshi a li te va fiye po. — Oil. 20:37, 38.
19. Ongahelipi hatu dulu okuulika ‘elininipiko’ eshi hatu ungaunga nOvakriste vakwetu?
19 Keshe oo a hala okuninga exumokomesho lopamhepo oku na okukala nomhepo yelininipiko ngaashi Paulus. Paulus okwa kumaida Ovakriste vakwao ‘vaha longe nande sha kokulihola nokukonga efimano longaho, ndelenee omelininipiko keshe umwe na tale omukwao e li komesho yaye mwene.’ (Fil. 2:3) Ongahelipi hatu dulu okutula moilonga omayele oo? Onghedi imwe omo hatu dulu oku shi ninga omokulongela kumwe novakulunhuongalo meongalo letu, hatu shikula ewiliko lavo nokukala metwokumwe nomatokolo oo tava ningi. (Lesha Ovaheberi 13:17.) Onghedi imwe vali, omokukala twa fimaneka neenghono ovamwatate novamwameme meongalo. Momaongalo oshiwana shaJehova luhapu ohamu kala mu na ovanhu voukwashiwana wa yoolokafana, va dja momaputuko a yoolokafana nosho yo momihoko di lili noku lili. Mbela katu na okulihonga okuungaunga novanhu aveshe nopehe na onhondo nonohole, ngaashi Paulus a li a ninga? (Oil. 17:26; Rom. 12:10a) Ohatu ladipikwa tu ‘tambulafane ngaashi Kristus e tu tambula okufimanekifa Kalunga.’ — Rom. 15:7.
‘Tu lotokeni nokudiinina’ mefiyafanepo lomwenyo
20, 21. Oshike tashi ke tu kwafela opo tu lotoke fiyo okefikilo lefiyafanepo lomwenyo waalushe?
20 Onghalamwenyo yOmukriste otai dulu okufaafanifwa nefiyafanepo. Paulus okwa shanga a ti: “Onda xulifa etondoko, neitavelo nde li diinina. Opo nee nda tuvikililwa oshishani shouyuki handi ke shi pewa mefiku linya kOmwene, omutokoli omuyuki, ndelenee haame andike, naaveshe ava ve hole eholoko laye.” — 2 Tim. 4:7, 8.
21 Okuhopaenena oshihopaenenwa shaPaulus otaku ke tu kwafela tu lotoke fiyo okefikilo lefiyafanepo lomwenyo waalushe. (Heb. 12:1) Onghee hano, natu twikile okuninga exumokomesho lopamhepo mokukala hatu konakona Ombibeli paumwene ondjikilile, mokukulika ohole yomoule yokuhola ovanhu vakwetu nosho yo mokukala ovalininipiki.
Oto nyamukula ngahelipi?
• Ongahelipi Paulus a li a mona ouwa mokukonakona Omishangwa paumwene ondjikilile?
• Omolwashike sha fimana kOvakriste vashili okukala ve na ohole yomoule yokuhola ovanhu vakwao?
• Omaukwatya elipi tae ke ku kwafela u ungaunge navamwe nopehe na onhondo?
• Ongahelipi oshihopaenenwa shaPaulus tashi dulu oku ku kwafela u kale ho longele kumwe novakulunhuongalo meongalo leni?
[Efano pepandja 26]
Omishangwa otadi dulu oku ku pameka, ngaashi da li da pameka Paulus
[Efano pepandja 28]
Ulikila vamwe ohole moku va udifila onghundana iwa
[Efano pepandja 29]
Mbela ou shii kutya oshike sha li sha ningifa Paulus a kale e holike kovamwaxe?