Mbela ou na ekanghameno lokukala neteelelo lOparadisa?
“Omulumenhu wonhumba womuKristus ondi mu shii, . . . okwa vakulwa a twalwa [moparadisa].”—2 OVAKORINTO 12:2-4.
1. Omaudaneko Ombibeli elipi haa hokwifa ovanhu vahapu?
OPARADISA. Mbela ito dimbuluka nghee wa li u udite eshi wa uda oshikando shotete shi na sha neudaneko laKalunga li na sha noparadisa kombada yedu? Otashi dulika to dimbuluka eshi we lihonga kutya ‘omesho ovapofi otaa ka pashuka nomatwi ovafitamatwi otaa ka fituluka, nombuwa’ otai ka kala ya wapala neenghono nokwiimika oiimati. Ongahelipi shi na sha nexunganeko olo kutya embungu otali ka kala pamwe nodi nosho yo okakombwena otaka ka kala pamwe nongwe? Mbela kwa li wa tunhukwa okulesha shi na sha noonakufya ovaholike kutya otava ka nyumukila momwenyo ve na eteelelo lokukala mOparadisa oyo?—Jesaja 11:6; 35:5, 6; Johannes 5:28, 29.
2, 3. (a) Omolwashike taku dulu okutiwa kutya eteelelo loye lopaMbibeli oli na ekanghameno? (b) Etomheno vali limwe lilipi tu na shi na sha nokukala neteelelo?
2 Eteelelo loye oli na ekanghameno. Ou na etomheno lokwiitavela omaudaneko Ombibeli e na sha nOparadisa. Pashihopaenenwa, ou na elineekelo meendjovo daJesus odo a lombwela omukolokoshi oo a li a valelwa koshiti, eshi a ti: ‘Oto ka kala pamwe naame mOparadisa.’ (Lukas 23:43) Ou na elineekelo meudaneko eli tali ti: “Paudaneko laye fye hatu teelele eulu lipe nedu lipe omo tamu ka kala ouyuki.” Nou na yo elineekelo meudaneko kutya Kalunga ota ka feta po omahodi momesho etu; efyo itali ka kala po vali; oluhodi, okulila nosho yo ouyahame otai ka xula po. Osho osha hala okutya eduparadisa otali ka kala po vali!—2 Petrus 3:13; Ehololo 21:4.
3 Ndele ope na natango oshinima shimwe osho shi li etomheno lokukala neteelelo lOparadisa, osho Ovakriste kedu alishe kunena ve li oshitukulwa shasho. Oshilipi mbela? Kalunga okwa etifa po oparadisa yopamhepo nokwa tula mo oshiwana shaye. Outumbulilo “oparadisa yopamhepo” otashi dulika u kale wa fa u he na eityo, udjuu okuudiwa ko, ndele oparadisa ya tya ngaho oya li ya udanekwa, noko i li shili.
Emoniko li na sha noparadisa
4. Emoniko lilipi la tumbulwa mo 2 Ovakorinto 12:2-4, nolyelye a li e li mona?
4 Didilika osho omuyapostoli Paulus a shanga shi na sha noparadisa yopamhepo, a ti: ‘Omulumenhu wonhumba womuKristus ondi mu shii, oye eshi a vakulilwa meulu etitatu. Ndele ondi shi shii, omulumenhu oye tuu ou—ngenge omolutu ile a dile molutu, kandi shi shii, Kalunga e shi shii—okwa vakulwa a twalwa moparadisa, okwa uda eendjovo kadi shii kutumbulwa, omunhu ina itavelelwa oku di tonga.’ (2 Ovakorinto 12:2-4) Eendjovo odo oda shikula eevelishe omo Paulus a li ta popile okukala kwaye omuyapostoli. Kakele kaasho, Ombibeli inai popya nande omunhu umwe e lili oo a li a twalwa meulu etitatu, ndele Paulus oye a hokolola oshinima osho. Onghee osha yela kutya Paulus oye a li a mona emoniko olo. Memoniko olo likumwifi, Paulus okwa li a ya ‘moparadisa’ ya tya ngahelipi?—2 Ovakorinto 11:5, 23-31.
5. Oshike osho Paulus ina mona, ndele ‘oparadisa’ yoludi lilipi a li a mona?
5 Etukulwa alishe omo ‘eulu etitatu’ la tumbulwa, otali ulike kutya eulu olo kali fi ewangadjo ngaashi ovanongononi vewangadjo ve shi tala ko. Luhapu Ombibeli ohai longifa onomola onhinhatu okudivilika oukwatya woshinima. (Omuudifi 4:12; Jesaja 6:3; Mateus 26:34, 75; Ehololo 4:8) Onghee hano, osho Paulus a li a mona memoniko osha li sha tumbala. Osha li oshinima shopamhepo.
6. Oiningwanima yomondjokonona ilipi tai tu pe ouyelele shi na sha naasho Paulus a mona?
6 Omaxunganeko onalenale Ombibeli otae tu pe ouyelele. Konima eshi oshiwana shaKalunga shonale inashi kala oshidiinini kuye, okwa li a tokola okweefa Ovababilon va homone Juda naJerusalem. Osho osha twala fiyo omehanauno lomo 607 K.O.P. pavalulo lefimbo lOmbibeli. Exunganeko ola ti kutya edu olo ola li tali ka kala eputu oule womido 70; opo nee Kalunga ota ka efa Ovajuda ve livela ombedi va aluke nokutungulula elongelokalunga lashili. Osho osha ningwa okudja mo 537 K.O.P. okuyuka komesho. (Deuteronomion 28:15, 62-68; 2 Eehamba 21:10-15; 24:12-16; 25:1-4; Jeremia 29:10-14) Oshike sha ningwa po shi na sha nedu lo vene? Momukokomoko womido odo 70, edu ola li la ninga onhele yomiti domofuka, edu loluteni nonhele youvandje. (Jeremia 4:26; 10:22) Ndele nande ongaho, opa li eudaneko eli tali ti: “Omwene ota hekeleke Sion ndee ta hekeleke omakulukuma aeshe asho, ombuwa yasho ote i shitukifa ngaashi Eden nofuka yasho oshikunino shOmwene [ile “Oparadisa,” Septuagint].”—Jesaja 51:3; eshangelo lopedu mo NW.
7. Oshike sha ningwa po konima yomido 70 doukwatwa?
7 Osho osha ningwa konima yomido 70 doukwatwa. Nenangeko noupuna laKalunga, eenghalo oda ka lundulukila kouwa. Kala nee ngeno wa fa u wetu oinima ei momadiladilo oye: “Ombuwa nomalondo otaa ka hafa, nofuka tai ka nyakukwa pombada, otai liwapaleke ngaashi onhemo yedo; otai ka eta eenhemo nokuhafa, heeno, tai nyakukwa nokukuwilila pombada. . . . Oshingudu otashi ka nuka ngaashi omenye nelaka laau ha kokoma, otali imbi nokukuwilila, osheshi mombuwa omwa fituluka omeva, nomilonga otadi tondoka mofuka. Ndele efululu la hanya tali ka ninga etale, nomatunda taa ka ninga onhele yeefifiya. Poima hapa kala ouvandje, otapa kala omwiidi nolumbungu nomanenge.”—Jesaja 35:1-7.
Oshiwana sha tungululwa nosha lundululwa
8. Otu shi shii ngahelipi kutya Jesaja etukulwa 35 okwa li a yukifwa kovanhu?
8 Kasha li tuu elunduluko! Edu olo la li la hanaunwa po ola ka kala ngaashi oparadisa. Ndele exunganeko olo nosho yo makwao e shii okulineekelwa, okwa ulika kutya opa li yo tapa ka kala elunduluko movanhu, tali yelekanifwa nedu olo la li eputu ndele tali kala tali imike oiimati. Omolwashike hatu dulu okutya kutya osho sha li ngaho? Jesaja okwa li ta popi shi na sha ‘novakulilwa vOmwene,’ ovo va li tava ka alukila kedu lavo “nokukuwilila” ndele tava ka kala ve na “ehafo nenyaku.” (Jesaja 35:10) Osho osha wanifwa shi na sha novanhu, ndele hanedu lo venevene. Natango, Jesaja okwa xunganeka pamwe pe lili shi na sha noshiwana osho sha alulilwa kuSion, a ti: “Vo va ifanwa omiti domiterebinti douyuki, oshikunino shOmwene . . . Osheshi ngaashi edu tali menifa oimeno yalo . . . osho yo Omwene . . . ta menifa ouyuki nehambelelo moipafi yovanhu aveshe.” Jesaja okwa popya yo shi na sha noshiwana shaKalunga a ti: “Omwene ote ku endifa alushe, . . . ndee ta pameke omakipa oye, ndee to ka kala ngaashi oshikunino shitalala sha tekelwa shili.” (Jesaja 58:11; 61:3, 11; Jeremia 31:10-12) Onghee hano, ngaashi ashike eenghalo domudingonoko wedu lo venevene da li da xwepopala, opa li yo omalunduluko moshiwana shOvajuda sha tungululwa.
9. ‘Oparadisa’ yoludi lilipi Paulus a mona, nonaini emoniko olo la wanifwa?
9 Oshihopaenenwa osho shopandjokonona otashi tu kwafele tu ude ko osho Paulus a mona memoniko. Osho a mona osha kwatela mo eongalo lopaKriste, olo a ifana “epya laKalunga” noli na okukala tali imike oiimati. (1 Ovakorinto 3:9) Emoniko olo ola li tali ka wanifwa naini? Paulus okwa ifana osho a mona kutya osha li ‘ehololo,’ oshinima osho sha li tashi ka wanifwa monakwiiwa. Okwa li e shi shii kutya konima yokufya kwaye okwa li taku ke uya oushunimonima wa kwata moiti. (2 Ovakorinto 12:1; Oilonga 20:29, 30; 2 Ovatessaloniki 2:3, 7) Ofimbo ovashunimonima va li tava pondola nova li tava monika va fa tava i moshipala Oukriste washili, Ovakriste vashili kava li tava dulu okufaafanifwa noshikunino osho tashi kulu nawa. Ndele efimbo ola li tali ke uya opo elongelokalunga lashili li kale la tumbala natango. Oshiwana shaKalunga osha li tashi ka tungululwa opo ‘ovayuki va kale tava vilima ngaashi etango mouhamba waXe’ yavo. (Mateus 13:24-30, 36-43) Osho osha ningwa lela omido dinini konima eshi Ouhamba waKalunga wa dikwa po meulu. Nomokweendela ko kwomido omilongo, osha ka kala sha yela mo nawa kutya oshiwana shaKalunga otashi hafele oparadisa yopamhepo, oyo Paulus a li a mona memoniko.
10, 11. Omolwashike hatu dulu kutya otu li moparadisa yopamhepo nonande inatu wanenena?
10 Doshili, otu shi shii kutya tu li oohandimwe inatu wanenena, onghee itashi tu kumwifa ngeenge omaupyakadi taa holoka omafimbo amwe, nokuli ngaashi a li a holoka mokati kOvakriste vopefimbo laPaulus. (1 Ovakorinto 1:10-13; Ovafilippi 4:2, 3; 2 Ovatessaloniki 3:6-14) Ndele diladila koparadisa yopamhepo oyo hatu hafele kunena. Mokuyelekanifa onghalo youvela oyo twa li muyo nale, otwa velulwa pamhepo. Natango yelekanifa onghalo yondjala oyo twa li muyo nale nonghalo oyo tu li muyo kunena twa palulwa nawa pamhepo. Ponhele yokukala tashi kondjo sha fa shi li medu lopamhepo la notelwa, oshiwana shaKalunga osha hokiwa kuye notashi tililwa omanangeko noupuna. (Jesaja 35:1, 7) Ponhele yokukala twa pofipala tu li momilaulu dopamhepo da fa omunhu e li modolongo yomedu, otu wete ouyelele wemanguluko notu wete kutya otwa hokiwa kuKalunga. Vahapu ovo vali inava uda nande onale omaxunganeko Ombibeli, paife ove udite ko nawa osho Omishangwa tadi popi. (Jesaja 35:5) Pashihopaenenwa, omamiliyona Eendombwedi daJehova mounyuni aushe okwa konakona omaxunganeko aDaniel, ovelishe novelishe. Nokonima yefimbo Eendombwedi oda ka konakona moule etukulwa keshe lembo lOmbibeli laJesaja. Mbela eendja odo dopamhepo tadi palula itadi yandje oumbangi u na sha noparadisa yetu yopamhepo?
11 Diladila yo vali shi na sha nomalunduluko e na sha nomaukwatya eshi ovanamitima da yuka va dja momaputuko aeshe va ninga eenghendabala okuuda ko Eendjovo daKalunga noku di tula moilonga. Doshili, ova longa noudiinini opo va efe po omaukwatya a fa oinamwenyo oo kwa li va shiivikila nale. Otashi dulika naave owa pondola omaukwatya onhumba mai; ovamwaxo novamwanyoko vopamhepo navo osho va ninga. (Ovakolossi 3:8-14) Onghee hano, eshi to endafana neongalo lEendombwedi daJehova, ou li pamwe novanhu ovo va ninga ovanambili nove na oikala iwa. Ndele nande ongaho inava wanenena natango, ashike itava dulu okuyelekanifwa nande neenghoshi di nonyanya ile noilyani ikwao. (Jesaja 35:9) Eendafano olo lopamhepo nolombili otali ulike kushike? Osha yela kutya ohatu hafele onghalo yopamhepo oyo hatu dulu lela okwiifana oparadisa yopamhepo. Noparadisa yetu yopamhepo otai ulike nghee eduparadisa tali ka kala, olo hatu ka hafela ngeenge otwa kala ovadiinini kuKalunga.
12, 13. Oshike tu na okuninga po opo tu kale moparadisa yetu yopamhepo?
12 Ope na yo vali oshinima shimwe osho tu na okukaleka momadiladilo. Kalunga okwa li a lombwela Ovaisrael a ti: “Diinineni hano oipango aishe ei handi mu lombwele nena eli, opo mu kale mwa pama, mu ye moshilongo musho tamu i mu ke shi nangale.” (Deuteronomion 11:8) MuLeviticus 20:22, 24, oshilongo osho tuu sho osha popiwa taku ti: “Diinineni eenghedimhango adishe dange nomalombwelo ange aeshe noku a wanifa, opo edu mulo handi mu twala mu kale mulo, li he mu kunge mo. Naame nde mu lombwela: Nye otamu tula mo medu lavo, edu li yadi omashini nomaadi eenyiki.” Heeno, okunangala Edu lEudaneko okwa li kwe likolelela kokukala nekwatafano liwa naJehova Kalunga. Molwaashi Ovaisrael kava li va dulika kuye, Kalunga okwa li a efa Ovababilon ve va finde noku va kufa mo medu lavo.
13 Otashi dulika pe na oinima ihapu oyo hatu hafele unene moparadisa yetu yopamhepo. Oparadisa oyo otai hafifa notai tulumukifa. Otu na ombili nOvakriste vakwetu ovo va longa noudiinini opo va efe po omaukwatya a fa oinamwenyo. Otava kendabala okukala nolune nokukala noikala yokukwafela. Ndele nande ongaho, okukala moparadisa yetu yopamhepo osha kwatela mo shihapu shi he fi ashike okukala nekwatafano liwa novanhu va tya ngaho. Otaku pula yo okukala nekwatafano liwa naJehova nokulonga ehalo laye. (Mika 6:8) Otwe uya moparadisa yopamhepo nehalo liwa, ndele ohatu dulu okutwalwaatwalwa fiyo twa dja mo—ile tu kondwe mo—ngeenge itatu longo noudiinini tu kaleke po ekwatafano letu naKalunga.
14. Oshike tashi ke tu kwafela tu kale moparadisa yopamhepo?
14 Oshinima sha fimana osho tashi ke tu kwafela okuninga ngaho osho okutwikila okupamekwa kEendjovo daKalunga. Didilika eendjovo dopafaneko dEpsalme 1:1-3 tadi ti: “Omulumenhu omunelao ou, iha ende pamhangela [yovahenakalunga], . . . ndelenee ha hokwa omhango yOmwene noku i diladila omutenya noufiku. Ndele ye ota ka kala ngaashi omuti, ou wa twikwa pomatondokelo omeva ndee tau imifa oiimati yao pefimbo lao, nomafo ao ihaa lembe, naashishe eshi ta ningi, osha fewa.” Kakele kaasho, oishangomwa yongudu yomupiya omudiinini nomunaendunge ye likolelela kOmbibeli otai yandje eendja dopamhepo moparadisa yopamhepo.—Mateus 24:45-47.
Pameka etaleko loye li na sha nOparadisa
15. Omolwashike Moses a li ina dula okutwala Ovaisrael mEdu lEudaneko, ndele oshike a li a mona?
15 Diladila keuliko limwe vali li na sha nanghee Oparadisa tai ka kala. Konima eshi Ovaisrael va endaenda mombuwa oule womido 40, Moses okwe va findikila fiyo okomaluhaela aMoab, koushilo womulonga waJordan. Omolwepuko olo Moses a li a ninga, Jehova okwa tokola kutya Moses ita ka taulukifa Ovaisrael omulonga waJordan. (Numeri 20:7-12; 27:12, 13) Moses okwa li a indila Kalunga a ti: “Efe nge ndi tauluke ndi tale edu liwa li li langhele kwinya yaJordan.” Nonande ka li ta ka ya mo, konima yokulonda komhunda yaPisga nokutala oitukulwa i lili noku lili yedu olo, nope he na omalimbililo Moses okwa li a mona kutya ola li “edu liwa.” Mbela oto diladila kutya edu olo ola li la fa peni?—Deuteronomion 3:25-27.
16, 17. (a) Ongahelipi onghalo yEdu lEudaneko mefimbo lonale ya yooloka ko kwaasho edu olo li li kunena? (b) Omolwashike hatu dulu okwiitavela kutya Edu lEudaneko ola li la fa oparadisa?
16 Ngeenge etaleko loye li na sha nedu olo ole likolelela kwaasho li li kunena, otashi dulika u diladile kutya ola li edu lefululu la notelwa, ombuwa yomamanya ile edu loluteni. Ndele ope na etomheno lokwiitavela kutya oshitukulwa osho ashishe osha li shimwe shi lili mefimbo lOmbibeli. Moshifokundaneki Scientific American, omushiivinawa womeva nedu, ndokotola Walter C. Lowdermilk, okwa yelifa a ti kutya edu lomoshitukulwa osho ola li la “nyonaunwa omolwokulongifwa nai oule womido eyovi.” Omunongononimapya oo okwa shanga a ti: “ ‘Ombuwa’ oyo ya pingena po oshilongo osho sha li nale sha hapa nawa, oya li ya etifwa po kovanhu, ndele hakoushitwe.” Doshili, omakonakono aye otaa ulike kutya “nale oshilongo eshi osha li oparadisa ya hapa.” Osha yela kutya elongifonai lovanhu olo la nyonauna edu olo la li “oparadisa ya hapa.”a
17 Mokudiladila kwaasho wa lesha mOmbibeli, oto ka mona kutya oshi li pandunge okuuya pexulifodiladilo kutya Edu lEudaneko ola li la fa oparadisa lela. Dimbuluka nghee Jehova a shilipaleka oshiwana okupitila muMoses, eshi a ti: “Edu olo tamu i ko mu ke li nangale, olo edu leemhunda nolomafilu tali tutikwa kodula yokeulu, edu tali kalelwa noshisho kOmwene Kalunga koye.”—Deuteronomion 11:8-12.
18. Ongahelipi Jesaja 35:2 a li a kwafela Ovaisrael ovo va li moukwatwa va mone kutya Edu lEudaneko ola li tali ka kala la fa peni?
18 Edu lEudaneko ola li la hapa nawa nola li hali imike oiimati, nomolwaasho okutumbula eenhele dimwe komadina osha li hashi dimbulukifa omunhu eenghalo da fa domoparadisa. Osho osha yela mokutala kexunganeko laJesaja etukulwa 35, olo la wanifwa lwotete eshi Ovaisrael va li va aluka okudja kuBabilon. Jesaja okwa xunganeka a ti: “Otai ka eta eenhemo nokuhafa, heeno, tai nyakukwa nokukuwilila pombada. Otai pewa oshingefimano shaLibanon, ndee tai mono ewapalo laKarmel nolaSaron. Otava kala nokutala oshinge shOmwene newapalopuna laKalunga ketu.” (Jesaja 35:2) Okutumbula Libanon, Karmel naSaron oku na okukala kwa li kwa etifa momadiladilo Ovaisrael efano liwa notali tulumukifa.
19, 20. (a) Hokolola nghee Saron shonale sha li. (b) Onghedi imwe ilipi hatu dulu okupameka eteelelo letu li na sha nOparadisa?
19 Diladila shi na sha naSaron, oluhaela olo la li pomunghulofuta, pokati koikulundudu yaSamaria nEfuta Linene ile Efuta lOpokati. (Tala efano pepandja 10.) Osha li sha shiivikila ewapalo nokwiimika oiimati kwasho. Molwaashi osha li shi na omeva a wana, osha li oulifilo muwa, ndele kolundume lasho okwa li ku na eefuka domiti dinene hadi ifanwa mOshiingilisha oak. (1 Omafimbo 27:29; Eimbiloelela laSalomo 2:1; Jesaja 65:10) Kungaha Jesaja 35:2 okwa li ta xunganeke etungululo nosho yo edu olo la li tali ka temuna ndele tali kala noshinge, tali ningi la fa oparadisa. Exunganeko olo ola li yo tali ulike koparadisa yopamhepo ihafifa, metwokumwe naasho Paulus a ka mona memoniko. Xuuninwa, exunganeko olo nosho yo makwao otaa pameke eteelelo letu li na sha neduparadisa omo tamu ka kala ovanhu.
20 Fimbo tu li moparadisa yetu yopamhepo, ohatu dulu okukulika olupandu letu li na sha nayo nosho yo okupameka eteelelo letu li na sha nEduparadisa. Ngahelipi mbela? Omokulihonga tu kale neudeko lomoule laasho hatu lesha mOmbibeli. Omahokololo nomaxunganeko Ombibeli luhapu okwa tumbula eenhele donhumba kondadalunde. Mbela owa hala okushiiva nawa kutya eenhele odo oda li peni noda li da ama dikwao peni? Moshitukulwa tashi landula ohatu ka kundafana nghee to dulu oku di shiiva noku mona ouwa mwaasho.
[Omashangelo opedu]
a Denis Baly moThe Geography of the Bible okwa ti: “Osha yela kutya okukula kwoimeno okwa lunduluka unene okudja kefimbo lOmbibeli.” Oshike sha ningifa ngaho? “Ovanhu ova li va pumbwa oikuni noiti yokutungifa nomolwaasho . . . ova hovela okuka po omiti nokungaha ova ningifa opo edu li nyonaunwe konghalo yomhepo. Oshidjemo shokulidopa kwovanhu momudingonoko osha etifa opo onghalo yomhepo . . . i lunduluke kanini nakanini ndele tai kala oshinima osho sha nyika oshiponga unene komudingonoko.”
Oto dimbuluka?
• Omuyapostoli Paulus okwa mona ‘oparadisa’ ya tya ngahelipi memoniko?
• Ongahelipi Jesaja etukulwa 35 a li a wanifwa oshikando shotete, nongahelipi ewanifo olo la kwatafana naasho Paulus a mona memoniko?
• Ongahelipi hatu dulu okukulika olupandu letu li na sha noparadisa yetu yopamhepo nokupameka eteelelo letu li na sha neduparadisa?
[Efano pepandja 10]
Oluhaela laSaron, ola li onhele hai imike oiimati mEdu lEudaneko
[Odjo yethano pepandja 10]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.
[Efano pepandja 12]
Moses okwa li a mona kutya Edu lEudaneko ola li “edu liwa”