Oto ka enda tuu pamwe naKalunga?
‘Enda nelininipiko pamwe naKalunga koye.’ — MIKA 6:8.
1, 2. Omaliudo aJehova e na sha nafye otaa dulu ngahelipi okuyelekanifwa naao omudali ta hongo okaana okweenda?
DILADILA kokaana kanini ka fikama taka hale okupunduka, taka kwatelele momake omudali noka hovela okumbadanga oshikando shako shotete! Otashi dulika shi monike sha fa inashi fimana, ndele kuina nokuxe yako, oshi li oshinima sha fimana, omhito oyo tai yandje eteelelo li na sha nonakwiiwa. Ovadali ohava kala va teelela nehafo okweenda pamwe nokaana kavo ve ka kwete momake, moule weemwedi nowomido odo di li komesho. Ohava kala va teelela okuninga ngaashi tava dulu okuwilika okaana noku ka fila oshisho palutu nopamaliudo fiyo omonakwiiwa.
2 Jehova Kalunga oku na omaliudo a fa omudali shi na sha novana vaye vokombada yedu. Okwa popile oshikando shimwe shi na sha noshiwana shaye shaIsrael ile Efraim, a ti: ‘Ame mwene nda longa Efraim okweenda. Nde va papata momaoko ange. Onde va shila momapando ovanhu nomiya dohole.’ (Hosea 11:3, 4) Opo Jehova ote lipopi e li omudali omunahole oo ta hongo okaana nelidiiniko ka dule okweenda, tashi dulika te ka kwata momake ngeenge ka punduka. Jehova, oo e li Omudali a denga mbada, okwa halelela oku tu honga nghee tu na okweenda. Oha hafele yo okweenda pamwe nafye eshi hatu twikile okuninga exumokomesho. Ngaashi omushangwa wetu woshipalanyole tau ulike, ohatu dulu okweenda pamwe naKalunga! (Mika 6:8) Ndele otashi ti ngahelipi okweenda pamwe naKalunga? Omolwashike twa pumbwa oku shi ninga? Otashi shiiva ngahelipi? Nomanangeko noupuna elipi haa di mokweenda pamwe naKalunga? Natu konakoneni omapulo oo ane koolimwe.
Okweenda pamwe naKalunga otaku ti shike?
3, 4. (a) Oshike shididilikwedi shi na sha nefaneko olo li na sha nokweenda pamwe naKalunga? (b) Otashi ti shike okweenda pamwe naKalunga?
3 Oshoshili kutya omunhu wopambelela ita dulu okweenda pamwe naJehova komudidi, molwaashi oku li omunhu wopamhepo. (Exodus 33:20; Johannes 4:24) Onghee hano, ngeenge Ombibeli tai popi shi na sha novanhu tava ende pamwe naKalunga, oshi li epopyo lopafaneko. Otashi yandje ediladilo likumwifi olo kutya ovanhu otava dulu okweenda pamwe naKalunga, kashi na nee mbudi kutya ovomoshiwana shilipi ile ovomeputuko lilipi nonokutya otava dulu oku shi ninga efimbo keshe. Mbela ovanhu vapeni novopefimbo lilipi tava ka nyengwa okuuda ko ediladilo lomunhu ta ende pamwe namukwao? Efaneko olo otali yandje ediladilo lokukala nekwatafano lopahole nolopofingo naumwe, hasho mbela? Omaliudo a tya ngaho otae tu kwafele tu ude ko kutya okweenda pamwe naKalunga otaku ti ngahelipi. Natu kundafaneni kondadalunde shi na sha naasho.
4 Dimbulukwa ovalumenhu ovadiinini, Henok naNoa. Omolwashike va hokololwa kutya ova enda pamwe naKalunga? (Genesis 5:24; 6:9) MOmbibeli, outumbulilo “okweenda” luhapu ohau ti okulandula onghedi yonhumba. Henok naNoa ova li va hoolola onghedi yokukalamwenyo oyo ya li metwokumwe nehalo laJehova Kalunga. Mepingafano naavo va li ko pomafimbo avo, Henok naNoa ova li va konga ewiliko kuJehova nova li va dulika komalombwelo aye. Ova li ve mu lineekela. Mbela osho osha hala okutya Jehova okwa li e va ningila omatokolo? Hasho. Jehova okwa pa ovanhu emanguluko lokuninga omatokolo, nokwa hala tu longife oshali oyo pamwe ‘neendunge’ detu. (Ovaroma 12:1) Ndele eshi hatu ningi omatokolo, ohatu efa nelininipiko eendunge detu di wilikwe komadiladilo aJehova oo e dule etu kokule. (Omayeletumbulo 3:5, 6; Jesaja 55:8, 9) Otaku dulu okutiwa kutya, molweendo letu lokukalamwenyo, ohatu ende popepi naJehova.
5. Omolwashike Jesus a popya shi na sha nokuweda oludimbo limwe koule womafiku omunhu?
5 Ombibeli ohai faafanifa luhapu okukalamwenyo nolweendo ile okweenda. Omafimbo amwe, efaafanifo olo ohali popiwa sha yukilila, ndele peemhito dimwe ohali kala la kwatelwa mediladilo letumbulo. Pashihopaenenwa, Jesus okwa ti: “Olyelye ou womokati keni, nande a kale e noshisho, ta dulu okuweda ko koule womafiku aye nande oludimbo limwe?” (Mateus 6:27) Otashi dulika dimwe domeendjovo odo di ku kumwife. Omolwashike Jesus a popya shi na sha nokuweda “oludimbo limwe” “koule womafiku,” ngeenge omaludimbo ohaa longifwa okuyeleka oshinano, ofimbo oule wonghalamwenyo hau yelekwa nefimbo?a Osha yela kutya Jesus okwa li ta yeleke onghalamwenyo nolweendo. Okwa li a hala okutya, okukala noshisho itaku ke ku kwafela u wede ko nokuli nande enha limwe kolweendo loye longhalamwenyo lopafaneko. Ndele mbela otu na okufika pexulifodiladilo kutya kape na sha osho hatu dulu okuninga opo tu lelepeke okweenda kwetu pamwe naKalunga? Hasho nandenande! Osho otashi tu eta pepulo letu etivali kutya: Omolwashike twa pumbwa okweenda pamwe naKalunga?
Omolwashike twa pumbwa okweenda pamwe naKalunga?
6, 7. Ovanhu inava wanenena ova pumbwa shike neenghono, nomolwashike tu na okupula Jehova e tu wanifile po omhumbwe oyo?
6 Etomheno limwe molwaashi twa pumbwa okweenda pamwe naJehova Kalunga ola yelifwa muJeremia 10:23, taku ti: “Akutu, Omwene, ondi shi shii nokutya, ondjila yomunhu ihai kala mepangelo laye mwene, ile mepangelo lomulumenhu, nhumbi ta ende, nhumbi ta yukifa eenghatu daye.” Onghee hano, fye ovanhu itatu dulu okuyukifa onghedi yetu yokukalamwenyo nokatu na oufemba woku shi ninga. Otwa pumbwa ewiliko filufilu. Ovo hava kala va hala okukala nonghedi yavo vene yokukalamwenyo va manguluka ko kuKalunga, otava ningi epuko la fa olo la ningwa kuAdam naEva. Ovalihomboli ovo votete ova li ve lipa oufemba wokulitokolela vo vene osho shi li mondjila naasho sha puka. (Genesis 3:1-6) Kashi li ‘mepangelo’ letu okutokola kufye vene osho shi li mondjila naasho sha puka.
7 Mbela ou udite wa pumbwa ewiliko molweendo loye longhalamwenyo? Ohatu ningi omatokolo efiku keshe, kutya nee omanini ile omanene. Amwe omuo okwa kwata moiti notaa dulu okukuma onakwiiwa yetu nosho yo yovaholike vetu. Ndele diladila ashike, omunhu e tu dule kokule neenghono momido nomounongo a hafa oku tu pa ewiliko lopahole mokuninga omatokolo a tya ngaho! Shinyikifa oluhodi, ovanhu vahapu kunena ove hole okulineekela omatokolo avo vene nosho yo okuyukifa eenghatu davo kuvo vene. Ohave lipwililikile oshili oyo ya tongwa mOmayeletumbulo 28:26, taa ti: “Ou [te] lineekele omutima waye mwene, oye elai. Ndelenee ou ha ende neendunge ota xupifwa.” Jehova okwa hala tu henuke oiponga oyo hai di mokulineekela omutima womunhu u na omakoto. (Jeremia 17:9) Okwa hala tu ende mounongo, tu mu lineekele e li Omuwiliki nOmuhongi wetu omunaendunge. Ngeenge ohatu ningi ngaho, onghalamwenyo yetu otai kala ya amenwa, ihafifa noi na omupondo.
8. Hauxuuninwa ovanhu ohava i peni omolwoulunde nokuhawanenena, ndele Jehova okwe tu halela shike?
8 Etomheno limwe vali molwaashi twa pumbwa okweenda pamwe naKalunga ola kwatela mo oule wolweendo olo twa hala okweenda. Ombibeli otai popi oshili inyikifa oluhodi. Otaku dulu okutiwa kutya ovanhu aveshe inava wanenena otava ende va yuka koufikilo umwe. Mokuhokolola omayeleko oo haa etifwa koukulupe, Omuudifi 12:5 ota ti: “Omunhu ta i keumbo laye laalushe, noonakulila eefya tava endaaenda momapandavanda.” ‘Eumbo laalushe’ olo otali ulike kushike? Ombila, omo hauxuuninwa hatu i omolwoulunde nokuhawanenena. (Ovaroma 6:23) Ndele Jehova okwe tu halela shihapu shi dulife ponghalamwenyo ixupi noi yadi omaupyakadi okudja kedalo fiyo omombila. (Job 14:1) Ongeenge ashike hatu ende pamwe naKalunga hatu ka kala tu na omhito yokweenda oule wefimbo olo a li a lalakanena tu ende, sha hala okutya, fiyo alushe. Mbela hasho wa hala osho? Osha yela hano kutya owa pumbwa okweenda pamwe naXo.
Ongahelipi hatu dulu okweenda pamwe naKalunga?
9. Omolwashike Jehova omafimbo amwe a li ha fifimana oshiwana shaye, ndele okwa yandja eshilipaleko lilipi paJesaja 30:20?
9 Epulo etitatu lekonakono letu, ola pumbwa shili okupewa elitulemo letu la mana mo. Olo kutya: Ongahelipi hatu dulu okweenda pamwe naKalunga? Ohatu hange enyamukulo muJesaja 30:20, 21, taku ti: “[Omuhongi woye Munenenene ita, NW] ka hondama, ndelenee omesho oye otaa kala nokutala [Omuhongi woye Munenenene, NW], ndele fiku mwa hala okwaama kolulyo ile kolumosho, omatwi eni otaa ka uda ondjovo ei tai di konima yeni tai ti: Apa ondjila, ei mu nokweenda nayo!” Momushangwa oo tau tu omukumo, eendjovo daJehova odo da shangwa movelishe 20 otashi dulika da li da dimbulukifa oshiwana shaye kutya ngeenge sha li she mu tukululila oshibofa, okwa li shili he shi fifimana. (Jesaja 1:15; 59:2) Ndelenee apa, Jehova ota hokololwa a fikama komesho yoshiwana shaye oshidiinini, ndele ine shi fifimana. Otashi dulika tu diladile omuhongi a fikama komesho yovahongwa vaye, te va ulikile osho a hala ve lihonge.
10. Omeityo lilipi to dulu ‘okuuda ondjovo tai di konima yoye’ okudja kOmuhongi woye Munenenene?
10 Movelishe 21 omwa longifwa efaneko limwe li lili. Jehova ota fanekwa ta ende konima yoshiwana shaye, te shi pe omalombwelo e na sha nokweenda mondjila ya yuka. Ovahongwanhu vOmbibeli ova ti kutya outumbulilo oo otashi dulika we likolelela konghedi oyo omufita omafimbo amwe ha landula eedi daye, te di wilike noku di kelela diha ye mondjila ya puka. Efaneko olo otali longo ngahelipi kufye? Ngeenge hatu kongo ewiliko mEendjovo daKalunga, ohatu lesha eendjovo odo da shangwa omido omayovi da pita. Otadi di konima yetu, oku shi popya pafaneko, molwaashi oda shangwa nalenale. Ndele otadi longo nokunena ngaashi naanaa da li pefimbo opo da shangwa. Omayele Ombibeli otaa dulu oku tu wilika momatokolo etu a keshe efiku, notaa dulu oku tu kwafela tu unganeke onghalamwenyo yetu shi na sha nomido odo di li komesho. (Epsalme 119:105) Ngeenge hatu kongo omayele a tya ngaho twa mana mo noku a tula moilonga, kungaha Jehova ota kala Omuwiliki wetu, nohatu ende pamwe naye.
11. PaJeremia 6:16, Jehova okwa lombwela oshiwana shaye efaneko lilipi tali hafifa omutima, ndele osha li she linyenga ngahelipi?
11 Mbela ohatu efa ngoo shili Eendjovo daKalunga di tu wilike filufilu? Oshiwa okulikonakona nawa efimbo nefimbo. Tala kovelishe oyo tai ke tu kwafela tu shi ninge, tai ti: “Omwene osho [a] popya: Indeni ko keendjila, nye mu tale, mu pule omalila enya oshito, a endwa nale, oo okwa li ondjila [iwa, OB-1986], nye mu ende nayo, ndele nye otamu ka monena eemwenyo deni etulumuko.” (Jeremia 6:16) Eendjovo odo otashi dulika di tu dimbulukife omweendanandjila oo ta kanghama pomashakeneno eendjila opo a pukululwe. Meityo lopamhepo, oshiwana shaJehova oshinashibofa muIsrael osha li sha pumbwa okuninga sha faafana. Osha li sha pumbwa okushuna ‘komalila enya oshito, a endwa nale.’ “Ondjila iwa” oyo oya li ondjila oyo ooxekulululwa ovadiinini va li va enda nayo, oyo oshiwana osho sha li sha kanduka mo omolwoulai washo. Ndele shinyikifa oluhodi, Israel oshe linyenga nondudi kedimbulukifo olo lopahole la dja kuJehova. Ovelishe oyo tuu oyo otai twikile tai ti: “Ndelenee vo ova nyamukula: Inatu hala okweenda nado.” Ndele kunena oshiwana shaKalunga oshe linyenga monghedi i lili komayele a tya ngaho.
12, 13. (a) Ovashikuli vaKristus ovavaekwa ove linyenga ngahelipi komayele oo e li muJeremia 6:16? (b) Ongahelipi hatu dulu okulikonakona shi na sha nondjila oyo hatu ende nayo kunena?
12 Okudja lwopexulilo lefelemudo eti-19, ovashikuli vaKristus ovavaekwa ova li va tula moilonga omayele aJeremia 6:16. Ve li ongudu, ova li va kwatela komesho okushuna nomutima aushe ‘komalila enya oshito, a endwa nale.’ Mepingafano nOukwakriste oushunimonima, ova kanyatela noudiinini ‘koshihopaenenwa sheendjovo odo diwa’ osho sha tulwa po kuJesus Kristus nosha li sha diininwa kovashikuli vaye ovadiinini vomefelemudo lotete O.P. (2 Timoteus 1:13) Fiyo okunena, ovavaekwa otava kwafelafana notava kwafele yo oovakwao ‘veedi dimwe’ va lalakanene onghedi yokukalamwenyo iwa noihafifa oyo inai halika kOukwakriste. — Johannes 10:16, OB-1954.
13 Mokuyandja oikulya yopamhepo pefimbo la wapala, ongudu yomupiya omudiinini oya kwafela omamiliyona ovanhu a ende ‘momalila enya oshito, a endwa nale’ noku ende pamwe naKalunga. (Mateus 24:45-47) Mbela ou li mokati komamiliyona oo? Ngeenge osho, oshike to dulu okuninga opo u henuke okutwalwaatwalwa, uha landule ondjila yoye mwene? Oshi li pandunge okulikonakona efimbo nefimbo kutya oto ende mondjila ilipi monghalamwenyo. Ngeenge oho lesha noudiinini Ombibeli nosho yo oishangomwa ye likolelela kOmbibeli noho endele pamwe noprograma yehongo oyo ya unganekwa kovavaekwa kunena, kungaha oto deulwa okweenda pamwe naKalunga. Ngeenge oto tula yo moilonga nelininipiko omayele oo wa pewa, oto ende lela pamwe naKalunga, to landula “omalila enya oshito, a endwa nale.”
Enda wa fa u “wete ou e he wetike”
14. Ngeenge Jehova oku li omunhu washili kufye, ongahelipi osho tashi ke limonikila momatokolo etu opaumwene oo hatu ningi?
14 Opo tu ende pamwe naJehova, oku na okukala omunhu washili kufye. Dimbuluka kutya Jehova okwa li a shilipaleka ovadiinini vomuIsrael shonale kutya ka li e va fifimana. Kunena, ohe lihololele yo oshiwana shaye e li Omuhongi Munenenene. Mbela Jehova omunhu washili kwoove, wa fa u mu wete e li ofika komesho yoye te ku hongo? Olo olo eitavelo olo twa pumbwa, ngeenge otwa hala okweenda pamwe naKalunga. Moses okwa li e na eitavelo la tya ngaho, “osheshi [okwa] kala a fa e wete ou e he wetike.” (Ovaheberi 11:27) Ngeenge Jehova oku li omunhu washili kufye, ohatu ke lipula nanghee ha kala e udite shi na sha nomatokolo oo hatu ningi. Pashihopaenenwa, inatu hala nandenande okudiladila okuya menyono lonhumba ndele hatu kendabala okuliholeka ovakulunhuongalo Ovakriste ile oilyo youkwaneumbo. Ponhele yaasho, ohatu kendabala okweenda pamwe naKalunga nokuli nongeenge ovanhu vakwetu kave tu wete. Ngaashi ohamba David yonale, nafye otwa tokola toko kutya: “Meumbo lange nda hala ndi kale mo nomutima wa yela.” — Epsalme 101:2.
15. Ongahelipi okweendafana novamwatate novamwameme Ovakriste hashi tu kwafele tu kale tu wete kutya Jehova omunhu washili kufye?
15 Jehova oku shii kutya otu li oishitwa yopambelela inai wanenena, nonokutya omafimbo amwe ohashi kala shidjuu kufye okwiitavela mwaasho itatu dulu okumona. (Epsalme 103:14) Oha ningi shihapu oku tu kwafela tu finde omaunghundi a tya ngaho. Pashihopaenenwa, okwa ongela ‘oshiwana omolwedina laye’ okudja moiwana aishe kombada yedu. (Oilonga 15:14) Eshi hatu longo moukumwe, ohatu pamekafana yo. Okuuda nghee Jehova a kwafela omumwatate ile omumwameme Omukriste wonhumba a finde ounghundi wonhumba ile a finde eyeleko lonhumba lidjuu ohashi ningi Kalunga ketu a kale omunhu washili lela kufye. — 1 Petrus 5:9.
16. Ongahelipi okulihonga kombinga yaJesus tashi tu kwafele tu ende pamwe naKalunga?
16 Oshinima sha fimanenena oshosho kutya Jehova okwe tu pa oshihopaenenwa shOmona waye. Jesus okwa ti: “Aame ondjila noshili nomwenyo; kape na ou te uya kuTate, ngenge hamuame ta pitile.” (Johannes 14:6) Okukonakona onghedi yokukalamwenyo kwaJesus kwokombada yedu oyo onghedi imwe ya denga mbada oyo tai dulu oku tu kwafela opo Jehova a kale omunhu washili lela kufye. Keshe osho Jesus a popya ile a ninga osha li tashi ulike filufilu omaukwatya neendjila daXe womeulu. (Johannes 14:9) Ngeenge hatu ningi omatokolo, otwa pumbwa okudiladila nawa kutya ngeno okwa li oJesus, ngeno okwa ungaunga ngahelipi noshinima osho. Ngeenge ohatu ningi omatokolo hatu diladila nawa pamwe neilikano, osha yela kutya ohatu landula oshikoti shaKristus. (1 Petrus 2:21) Oshidjemo, ohatu kala nokweenda pamwe naKalunga.
Ohatu ka mona omanangeko noupuna elipi?
17. Ngeenge ohatu ende mondjila yaJehova, “etulumuko” lilipi hatu ka monena eemwenyo detu?
17 Ngeenge ohatu ende pamwe naJehova Kalunga, ohatu ka kala nonghalamwenyo ya nangekwa noupuna. Dimbuluka osho Jehova a udanekela oshiwana shaye shi na sha nokulalakanena “ondjila iwa.” Okwa ti: ‘Endeni nayo, ndele nye otamu ka monena eemwenyo deni etulumuko.’ (Jeremia 6:16) “Etulumuko” olo otali ulike kushike? Mbela osho osha hala okutya otu na okuteelela okukala nonghalamwenyo yomalihafifo nosho yo omaliko mahapu? Hasho. Jehova ota yandje oshinima osho sha denga mbada, oshinima osho noipuna inene yomounyuni ya nyengwa oku shi mona. Okukala nomwenyo wa tulumukwa otashi ti okukala u na ombili yokomutima, ehafo, embilipalelwo nosho yo ehepuluko lopamhepo. Etulumuko la tya ngaho otali ti kutya oto dulu okukala nelineekelo kutya owa hoolola ondjila ya denga mbada monghalamwenyo. Ombili ya tya ngaho yopamadiladilo oi li enangeko noupuna la pumba mounyuni ou u yadi omaupyakadi.
18. Jehova okwe ku halela enangeko noupuna lilipi, nowa tokola toko okuninga shike?
18 Oshoshili kutya onghalamwenyo oi li enangeko noupuna linene. Nokuli nokukalamwenyo kuxupi oku dule okuhakala nomwenyo nandenande. Ndele Jehova ina lalakanena onghalamwenyo yoye i kale ashike olweendo lixupi okudja kefimbo lokukala neenghono domounyasha fiyo omouyahame womoukulupe. Jehova okwa hala u mone enangeko noupuna linenenene kuhe na vali. Okwa hala u ende pamwe naye fiyo alushe. Osho osha popiwa nawa muMika 4:5, taku ti: “Oiwana aishe tai kala nokweenda, keshe shimwe, medina laKalunga kasho, ndelenee fye ohatu ka kala nokweenda medina [laJehova, NW] Kalunga ketu alushe fiyo alushe.” Mbela owa hala okumona enangeko noupuna olo? Mbela owa hala okumona oshinima shihokwifa osho Jehova ta ti kutya “okukalamwenyo kwashili”? (1 Timoteus 6:19, OB-1986) Onghee hano, tokola toko okweenda pamwe naJehova nena, mongula nosho yo efiku keshe tali ya, fiyo omoukwaalushe!
[Omashangelo opedu]
a Omatoloko amwe Ombibeli okwa toloka “oludimbo” movelishe oyo noitya i na sha nokuyeleka efimbo, taa ti “okafimbo kanini” (The Emphatic Diaglott) ile “omunute umwe” (A Translation in the Language of the People, kuCharles B. Williams). Ndele oshitya osho sha longifwa momushangwa wopehovelo otashi ti lelalela oludimbo, olo hali kala li na eesendimeta 45.
Oto nyamukula ngahelipi?
• Okweenda pamwe naKalunga otashi ti shike?
• Omolwashike u udite wa pumbwa okweenda pamwe naKalunga?
• Oshike tashi ke ku kwafela u ende pamwe naKalunga?
• Ovo tava ende pamwe naKalunga otava mono omanangeko noupuna elipi?
[Efano pepandja 29]
Okupitila mOmbibeli, ohatu udu ewi laJehova tali di konima yetu tali ti: “Apa ondjila”
[Efano pepandja 31]
Ohatu mono eendja dopamhepo pefimbo la wapala pokwoongala