IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • w20 Matjhi kk. 24-29
  • Thandanani Ngokusuka Ehliziyweni

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Thandanani Ngokusuka Ehliziyweni
  • IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2020
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • YIBA NOKUTHULA
  • THANDA BOKE ABANTU
  • YIBA NOMUSA
  • Ukwamukela Iimvakatjhi Kuqakathekile!
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2018
  • Ragela Phambili Ukhulisa Ithando Lakho NgoJehova Nangabanye
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2023
  • Lungisa Ukungazwani Ngethando
    IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2016
  • Singaliqinisa Njani Ithando Esinalo Ngabanye?
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2023
Bona Okungeziweko
IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2020
w20 Matjhi kk. 24-29

ISIHLOKO SE-13

Thandanani Ngokusuka Ehliziyweni

“Thandanani khulu ngokusuka ehliziyweni.”—1 PIT. 1:22.

INGOMA 109 Thandanani Kwamambala

OKUZOKUCOCWA NGAKHOa

UJesu ukhuluma nabapostoli bakhe abathembekileko.

Ngelanga lakhe lamaswaphela nakasephasini, uJesu wagandelela indaba yokuqakatheka kwethando nakakhuluma nabapostoli bakhe (Qala iingaba 1-2)

1. UJesu wanikela abafundi bakhe muphi umyalo? (Qala isithombe esingaphandle.)

EBUSUKWINI bangaphambi kokufa kwakhe, uJesu wanikela abalandeli bakhe imiyalo. Wathi: “Njengombana nami nginithandile, nani thandanani.” Wangezelela wathi: “Boke bazokwazi ngalokhu ukuthi nibafundi bami nanithandanako.”—Jwa. 13:34, 35.

2. Kubayini kuqakathekile ukuthandana?

2 UJesu wathi woke umuntu uzokukghona ukubona abalandeli bakhe nangabe bathanda abantu ngendlela yena abathanda ngayo. Umyalo loyo bewuliqiniso ekadeni begodu nanamhlanjesi useseliqiniso. Kungebangelo kuqakathekile ukuthi sithandane ngitjho nanyana kubudisi ukwenza njalo.

3. Sizokufunda ngani esihlokwenesi?

3 Nasibona imitjhapho yabantu kwenza kube budisi ukubathanda ngokusuka ehliziyweni. Nanyana kunjalo, kufuze silinge ukulandela isibonelo sakaKrestu. Esihlokwenesi sizokufunda ngokuthi ithando lisisiza njani sibe babantu abathanda ukuthula, abangabandlululi nabanomusa. Njengombana ufunda isihlokwesi, zibuze ukuthi: ‘Khuyini engingayifunda kubafowethu nabodadwethu abaragela phambili bathandana ngitjho naphezu kweenqabo?’

YIBA NOKUTHULA

4. Ngokomtlolo kaMatewu 5:23, 24 kubayini kufuze senze ukuthula nabafowethu nabodadwethu esingathelelani nabo kuhle amanzi?

4 UJesu wasifundisa ngokuqakatheka kokuba nokuthula nomfowethu namkha udadwethu esingathelelani naye kuhle amanzi. (Funda uMatewu 5:23, 24.) Wagandelela ukuthi kufuze sibe nobuhlobo obuhle nabanye nasizakuthabisa uZimu. UJehova uyathaba nasilinga ukuba nokuthula nabafowethu. Nasihloya abafowethu namkha singalingi ukwenza ukuthula nabo, uJehova angekhe akwamukele ukumlotjha kwethu.—1 Jwa. 4:20.

5. Khuyini eyenza kwaba budisi ngomfowethu uMark ukubuyisana nomunye?

5 Kungaba budisi kithi ukuba nokuthula nabanye. Kubayini sitjho njalo? Akhesifunde ngokwenzeka kuMark.b UMark wezwa ubuhlungu, omunye umfowethu nakamsolako wabe watjho izinto ezimbi ngaye ebandleni. Wenza njani? Uthi: “Ngabhalelwa kuzibamba.” Ngokukhamba kwesikhathi, uMark wazisola ngazisola ngendlela enze ngayo, wabawa umfowethu bona amlibalele, abuyisane naye. Kodwana umfowethu lo, akhenge amlibalele uMark. Ekuthomeni uMark wazibuza ukuthi, ‘Kubayini kufuze ngizitshwenye ngaye ngombana akafuni ukungilibalela?’ Kodwana umjikelezi wamkhuthaza bona angalisi ukulinga ukubuyisana naye. Alo, uMark wenzani?

6. (a) UMark walinga njani ukwenza ukuthula? (b) Wawusebenzisa njani umtlolo webeKolose 3:13, 14?

6 Kwathi uMark nakacabangisisa ngendaba le, walemuka ukuthi akakathobeki begodu uzibona alungile. Walemuka nokuthi kufuze atjhugulule ubuntu bakhe. (Kol. 3:8, 9, 12) Yeke wazithoba wabuyela kumfowethu wayokubawa ukulitjalelwa. Wamtlolela iincwadi wahlathulula ngendlela azisola ngayo, wabawa nokuthi babebangani godu. Wamthengela nezipho acabanga ukuthi umfowethu uzozithanda. Umfowethu lo akhenge amlibalele, kunalokho wambambela amavunda. Nanyana kunjalo, uMark walalela umthetho kaJesu wokuthanda umfowenu nokulibalela. (Funda kwebeKolose 3:13, 14.) Ngitjho nanyana abanye bangafuni ukusilibalela nasenza ukuthula, kufuze sibathande njengombana kwenza uJesu begodu kufuze sibalibalele besibathandazele.—Mat. 18:21, 22; Gal. 6:9.

Isithombe: Udadwethu ulinga ngakho koke ukutjengisa umnganakhe amonileko ithando. 1. Udade okhubekileko akafuni ukuphendula ifownu evela kumnganakhe. 2. Udade okhubekileko akafuni ukwamukela isipho esivela kumnganakhe. 3. Udade okhubekileko ulalele njengombana umnganakhe amtjela indlela amthanda ngayo.

Ngezinye iinkhathi kungafuze silinge amahlandla ambalwa bona senze ukuthula nabantu (Qala iingaba 7-8)c

7. (a) UJesu wathi kufuze senzeni? (b) Ngibuphi ubujamo obubudisi omunye udade aqalana nabo?

7 UJesu wasitjela ukuthi siphathe abanye ngendlela esifuna ukuphathwa ngayo. Wangezelela ngokuthi singathandi labo abasithandako kwaphela. (Luk. 6:31-33) Nanyana kungenzeki ngeenkhathi zoke, uzokwenza njani nange umuntu angakulotjhisi ebandleni begodu akugegeda? Ngilokho uLara aqalana nakho. Uthi: “Omunye udade wangeqisela amehlo begodu bengingazi ukuthi kubayini enze njalo. Ngezwa ubuhlungu, ngangasakuthabeli nokuya esifundweni.” Ekuthomeni uLara wathi: ‘Akusingimi onomtjhapho. Nabanye ebandleni bayazi ukuthi udade lo uneziga.’

8. Khuyini eyenziwa nguLara bona enze ukuthula begodu singafundani kilokho aqalana nakho?

8 ULara wathatha amagadango wokwenza ukuthula. Wathandaza kuJehova, ngemva kwalokho waqunta ukuyokukhuluma nodade lo. Bakhuluma ngomraro loyo, basingathana, benza ukuthula. Koke kwabonakala ngasuthi kulungile. Kodwana uLara uraga nokuthi: “Ngemva kwesikhathi esithileko, udade lo wabuyelela iziga zakhe godu. Ngaphelelwa mamandla.” ULara wacabanga ukuthi angathaba nange udade lo angalisa iziga. Kodwana walemuka ukuthi into angayenza kuphatha udade lo ngethando begodu ‘amlibalele ngokutjhaphulukileko.’ (Efe. 4:32–5:2) ULara walemuka ukuthi ithando lamaKrestu, “alinamavunda. Libekezelela zoke izinto, likholelwa zoke izinto, lithemba zoke izinto, likghodlhelela zoke izinto.” (1 Kor. 13:5, 7) ULara waba nokuthula. Kwathi ekukhambeni kwesikhathi nodade lo wathoma ukuba nobungani. Nawuthanda abafowenu nabodadwenu begodu ube nokuthula nabo ungaqiniseka ngokuthi ‘uZimu wethando nokuthula uzokuba nawe.’—2 Kor. 13:11.

THANDA BOKE ABANTU

9. Ngokomtlolo wezEnzo 10:34, 35, kubayini kufuze singakhethi?

9 UJehova akakhethi. (Funda izEnzo 10:34, 35.) Yeke nasithanda boke abantu sitjengisa ukuthi sibantwana bakhe. Silalela umyalo othi sithande abomakhelwana bethu njengombana sizithanda thina begodu sihlale sinobunye nabafowethu nabodadwethu.—Rom. 12:9, 10; Jak. 2:8, 9.

10-11. Omunye udade wayihlula njani imizwa engakhiko?

10 Ukuthanda boke abantu akusilula kabanye. Akhucabange ngalokho okwenzeka kudadwethu uRuth. Nakasesemncani umuntu ovela kwenye inarha wamenza into ebuhlungu. Kwamthinta njani lokho? URuth uthi: “Ngahloya yoke into yenarheni leyo. Ngacabanga nokuthi abantu abavela kiyo bayafana ngitjho nabafowethu nabodadwethu.” URuth wayihlula njani imizwa leyo?

11 Walemuka ukuthi kufuze alwisane nemizwa leyo. Wafunda ngezinto ezenzeka enarheni leyo nangemibiko efumaneka Encwadini Yonyaka ekhuluma ngenarha leyo. Uthi: “Ngalinga ukucabanga ngezinto ezihle zabantu benarheni leyo. Ngalemuka ukuthi abafowethu nabodadwethwaba bayamthanda uJehova. Kwakhanya ukuthi nabo bamalunga womndeni wabafowethu bephasini loke.” Ekukhambeni kwesikhathi wabona ukuthi kufuze enze okungeziweko. Uhlathulula uthi: “Qobe nangihlangana nomfowethu namkha udadwethu ovela enarheni leyo ngilinga ukuba mnganakhe. Ngicoca naye ngilinge ukumazi.” Waba yini umphumela? URuth uthi: “Ngalisa ukubahloya.”

Abatjhadikazi ababili basesifundweni baqale ifonwu bahleka kamnandi. Ngemva kwabo kunabafowethu abathathu abasesebatjha abathabela ukuba ndawonye, bayacoca begodu bayazihlekela. Umfowethu okhulileko udanile ngombana akunamuntu omumema bona acoce naye.

Nasiyithanda ngokusuka ehliziyweni ‘yoke ihlangano yabafowethu’ angekhe sibabandlulule abafowethu (Qala iingaba 12-13)d

12. Ngimuphi umraro udadwethu uSarah ebekanawo?

12 Abanye bangabanina abanye abantu kodwana bangakulemuki lokho. Ngokwesibonelo, uSarah akhenge ahlulele abantu ngokuya ngokobuhlanga, ngokuthi banemali engangani namkha ngamalungelo abanawo ehlanganweni. Uthi: “Ngalemuka ukuthi bengibanina abantu.” Njani? Ngebanga lokuthi bekavela emndenini ofundileko bekathanda abantu abanobujamo obufana nebakhe khulu ukudlula abanye. Watjela umnganakhe wathi: “Ngithanda amaKrestu afunde njengami. Kuthi lawo angakafundi angiwathandisisi.” Kuyakhanya ukuthi uSarah bekufuze atjhugulule indlela acabanga ngayo. Njani?

13. Khuyini esingayifunda endleleni udadwethu uSarah atjhugulula ngayo indlela ebekacabanga ngayo?

13 Umjikelezi wasiza uSarah bona atjhugulule indlela ebekacabanga ngayo. Uthi: “Wangibuka ngokulotjha uJehova ngokuthembeka, ngeempendulo zami ezakhako nangelwazi enginalo ngemiTlolo. Wangihlathululela ukuthi njengombana ilwazi lethu liba linengi kufuze sithobeke begodu sibe nomusa.” USarah wawasebenzisa amezwi awatjelwa mjikelezi. Uthi: “Ngalemuka ukuthi into eqakatheke khulu kukuba nethando nomusa.” Umphumela walokho kukuthi wathoma ukuqala abafowethu nabodadwethu ngendlela ehlukileko. Uthi: “Ngalinga ukuzwisisa ukuthi ngibuphi ubuntu obubenza bathandeke kuJehova.” Kuthiwani ngathi? Asifuni ukuzizwa singcono kubafowethu ngebanga lokuthi sifundile. Nasithanda ‘yoke ihlangano yabafowethu’ ngokusuka ehliziyweni angekhe sibabandlulule abafowethu.—1 Pit. 2:17.

YIBA NOMUSA

14. Ngokomtlolo wamaHebheru 13:16, uJehova uzizwa njani nasimema abantu?

14 Kuyamthabisa uJehova nasiba nomusa. (Funda amaHebheru 13:16.) Nasisiza abatlhagako, uJehova uthi lokho sikwenzela yena. (Jak. 1:27; 2:14-17) Ngikho imiTlolo isikhuthaza bona ‘silandele ikambiso yokwamukela iimvakatjhi.’ (Rom. 12:13) Sisuke sitjengisa abantu umusa nethando nasibamukelako. Nawumema abantu nidle namkha nisele okuthileko ubaphe isikhathi sakho, uJehova uyathaba. (1 Pit. 4:8-10) Kodwana kungaba neentjhijilo ezingenza kube budisi ukumema abantu.

Udadwethu usemzinakhe utjengisa abatjhadikazi abasebenza kwezokwakha ikamura labo.

“Bengingasimumuntu onomusa kodwana ngemva kokutjhugulula indlela engiqala ngayo izinto ngathaba kwamambala” (Qala isigaba 16)e

15-16. (a) Yini engenza abanye badose iinyawo nakufuze bameme abanye? (b) U-Edit wakuhlula njani ukuba ngukom’edla yodwa?

15 Ubujamo obuhlukahlukeneko bungasenza sidose iinyawo nakufuze simeme abantu. Akhesicoce ngesibonelo somhlolokazi ibizo lakhe lingu-Edit. Ngaphambi kobana abemKrestu bekangukom’edla yodwa. Bekacabanga bona abanye bangenza ngcono ekumemaneni, ingasi yena.

16 Kwathi nasele anguFakazi, watjhugulula indlela acabanga ngayo. Wathatha amagadango, waba nomusa. Uthi: “Nakwakhiwa iWolo lethu lomBuso, omunye umdala wathi kunabatjhadikazi abazokuza bazosisiza, yeke wangibawa bona ngibahlalise kwami iimveke ezimbili. Ngakhumbula indlela uJehova abusisa ngayo umfelokazi weTsarifathi.” (1 Kho. 17:12-16) U-Edit wavuma ukuhlalisa abatjhadikazaba kwakhe, uJehova wambusisa ngokwenza njalo. Nakahlathululako, uthi: “Bekufuze bahlale iimveke ezimbili, kodwana bagcina sebahleli iinyanga ezimbili. Saba bangani abatjhideleneko.” U-Edit wabusiswa nangabangani ebandleni. Sikhuluma nje, sele aliphayona, ngasikhathi umema abantu atjhumayela nabo bona bayokudla emzinakhe. Uthi: “Kuyangithabisa ukupha! Kodwana eqinisweni, ngamukela ukudlula indlela engipha ngayo.”—Heb. 13:1, 2.

17. Khuyini uLuke nomkakhe abayilemukako?

17 Kungenzeka ukuthi siyabamema abantu, kodwana singathuthukisa. Isibonelo salokho nguLuke nomkakhe, bayakuthanda ukumema abantu. Bebathanda ukumema ababelethi babo, iinhlobo zabo, abangani babo, umjikelezi nomkakhe. Kodwana uLuke uthi, “Satjheja ukuthi simema abantu esitjhidelene nabo kwaphela.” Alo, bathuthukisa njani bona babe nomusa nakwabanye?

18. ULuke nomkakhe bathuthukisa njani ekutjengiseni umusa kwabanye?

18 ULuke nomkakhe batjhugulula indlela abaqala ngayo abanye ngemva kokuzindla ngamezwi kaJesu athi: “Ngombana nanithanda kwaphela labo abanithandako, nizokufumana muphi umvuzo na?” (Mat. 5:45-47) Balemuka ukuthi batlhoga ukulingisa uJehova ngombana yena unomusa kibo boke abantu. Yeke kwaba yinto eqakathekileko kibo ukumema abafowethu nabodadwethu abangakhenge babameme phambilini. ULuke uthi: “Soke siyakuthabela ukuba ndawonye. Woke umuntu uyakhuthazeka nasihlangene begodu siyazuza.”

19. Sitjengisa njani bona sibalandeli bakaJesu begodu yini wena ozimisele ukuyenza?

19 Bekube nje, sifunde iindlela zokutjengisa ithando kwabanye ngombana ukwenza njalo kusenza sibe nokuthula, singakhethi begodu sibe nomusa. Kufuze silwisane nayo yoke imizwa engakhiko, kunalokho sithande abafowethu nabodadwethu. Nasenza njalo, sizokuthaba begodu lokho kuzokutjengisa ukuthi sibalandeli bakaJesu.—Jwa. 13:17, 35.

UNGALITJENGISA NJANI ITHANDO ELISUKA EHLIZIYWENI . . .

  • ngokwenza ukuthula?

  • ngokungabandlululi?

  • ngokuba nomusa?

INGOMA 88 Ngifundise Indlelakho

a UJesu wathi abantu bazosibona ngethando ukuthi simaKrestu weqiniso. Ukuthanda abafowethu nabodadwethu kuzosenza sibe nokuthula, sithande boke abantu begodu sibe nomusa. Lokhu angekhe kube bulula ngaso soke isikhathi. Yeke esihlokwenesi sizokufunda ngeendlela esingatjengisa ngazo ukuthi sithandana ngokusuka ehliziyweni.

b Amanye amabizo esihlokwenesi atjhugululiwe.

c IHLATHULULO YEENTHOMBE: Udade ulinga ukulungisa indaba, nokho akukhambi ngendlela alindele ngayo, kodwana akapheli amandla.

d IHLATHULULO YEENTHOMBE: Umfowethu okhulileko uzizwa alahliwe, ibandla lingamthandi.

e IHLATHULULO YEENTHOMBE: Udadwethu udosa iinyawo nakufuze ameme abantu kwakhe, kodwana watjhugulula indlela acabanga ngayo. Bewaba mumuntu othabileko.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana