Khuyini Engakusiza Uthabele Ukuba Sebandleni Elitjha?
WAKHE wafudukela na kwelinye ibandla? Nakunjalo, kungenzeka ungavumelana no-Jean-Charles othi, “Kungaba sitjhijilo ukujayela ukuba sebandleni elitjha ngesikhathi esifanako sibe sitlhogomela itjhebiswano esinalo noJehova, nelawo woke umuntu olilunga lomndenakho.” Ngaphezu kokufumana umsebenzi, indawo mhlamunye iinkolo ezitjha, abafudukako bangaqalana nobujamo bezulu obungakajayeleki, amasiko ahlukileko nesimu etjha abazokutjhumayela kiyo.
U-Nicolas no-Céline baqalana nobujamo obuhlukileko. Bamukela isabelo egatjeni le-France bona bafudukele ebandleni elitjha. Bathi, “Ekuthomeni besithabe khulu kodwana sathoma ukukhumbula abangani bethu. Besingakathomi ukuba bangani abatjhideleneko nabafowethu nabodadwethu bebandleni elitjha.”a Hlangana neentjhijilo esingaqalana nazo, singenza njani ukufudukela ebandleni elitjha kuphumelele? Abanye bangasiza njani? Ungabakhuthaza njani abanye begodu nawe ukhuthazeke ebandleni lakho elitjha?
IINKAMBISOLAWULO EZINE EZINGAKUSIZA UJAYELE IBANDLA ELITJHA
Thembela kuJehova
1. Thembela kuJehova. (Rhu. 37:5) U-Kazumi, we-Japan wakhamba ebandleni ebekakilo iminyaka ema-20 ngemva kokuthi indodakhe ifumene umsebenzi kenye indawo. “Wavumela uJehova amnqophise” njani? Uthi, “Ngathululela ihliziywami kuJehova ngezinto ebezingitshwenya, ukuzizwa nginesizungu nokugandeleleka. Qobe nangenza njalo, bekangipha amandla engiwatlhogako.”
Singayithuthukisa njani indlela esithemba ngayo uJehova? Njengombana iintjalo zitlhoga amanzi nomsuqwa bona zikhule, nokukholwa kwethu kufuze kufumane amanzi nomsuqwa ongokomfanekiso bona kudzimelele. U-Nicolas esikhulume ngaye phambilini uthi ufumene bona ukucabangisisa ngeembonelo ezinjengezaka-Abrahama, uJesu noPowula, amadoda azidela khulu bona enze intando kaZimu, kuqinisa indlela athembela ngayo ekusekelweni nguJehova. Ukuba nehlelo lesifundo somuntu mathupha, kuzokusiza ukghone ukuqalana namatjhuguluko wokuphila bekukusize ube sisipho ebantwini bebandleni elitjha.
Balekela ukumadanisa
2. Balekela ukumadanisa ibandla okilo naleli ogade ukilo. (UMtj. 7:10) U-Jules kwafuze ajayele isiko ebelihluke khulu kileli ebekalijayele, nakafuduka atjhinga e-United States. Uthi, “Bengizizwa ngasuthi kufuze ngihlathulule ukuphila kwami koke kiwo woke umuntu engihlangana naye.” Ngebanga lokuthi lokho bekuhluke khulu kilokhu akujayele, wathoma ukuzihlukanisa nebandla. Ngemva kokujayelana nabafowethu nabodadwethu ngcono, watjhugulula indlela ebekacabanga ngayo. Uthi, “Akunandaba bona sihlala kuphi, abantu bayafana. Benza izinto ngeendlela ezihlukileko. Kuqakathekile ukwamukela abantu njengombana banjalo.” Yeke balekela ukumadanisa abantu nebandla obuya kilo. Omunye udadwethu oliphayona u-Anne-Lise uyibeka nganasi indlela: “Angikafuduki bona ngifumane zoke izinto ngendlela engizitjhiye ngayo emva. Ngifudukile bona ngikghone ukubona izinto ezitjha.”
Abadala nabo kufuze bakubalekele ukumadanisa ibandla abakilo nje nebandla ebebakilo phambilini. Abafowethu nabenza izinto ngendlela ehlukileko ebandleni elitjha, akutjho ukuthi indlela abenza ngayo izinto ayikalungi. Kungaba kuhle ukwazi ubujamo bendawo ohlala kiyo ngaphambi kokwenza iinhlongozo. (UMtj. 7:10) Kuhle ukufundisa abafowethu ngesibonelo sakho esihle kunokubakatelela bona bacabange njengawe.—2 Kor. 1:24.
Zibandakanye
3. Yiba majadu ebandleni lakho elitjha. (Flp. 1:27) Ngitjho nanyana kumsebenzi omkhulu ukufuduka begodu kuthatha isikhathi esinengi, kuqakathekile ukuya emihlanganweni yebandla msinyana ngendlela ongakghona ngayo begodu uye bunqopha nakukghonekako. Nange labo abasebandleni lakho bangakuboni namkha bakubona ngakanye, bangakusekela njani? U-Lucinda owafuduka namadodakazakhe amabili watjhinga edorobheni elikhulu eSewula Afrika uthi, “Ngakhuthazwa bona ngibe majadu ebandleni, ngisebenze nabanye esimini, ngihlanganyele ngeempendulo esifundweni begodu savuma bona sibambele umhlangano wokuya esimini, lapha sihlala khona.”
“Ukubambisana” nabafowethu nabodadwethu ebandleni elitjha ekwenzeni imisebenzi esitjhideza kuJehova, yindlela ehle yokufaka isandla ‘ekukholweni okusekelwe eendabeni ezimnandi.’ U-Anne-Lise esikhulume ngaye, uthi abadala bamkhuthaza bona alinge ukutjhumayela nawo woke umuntu. Waba yini umphumela? Uthi, “Msinyana ngatjheja ukuthi le, yindlela ehle khulu yokujayelana nawo woke umuntu.” Ukuzinikela ngokuzithandela ukuhlwengisa nokulungisa iWolo lomBuso kutjengisa ukuthi nje uqala ibandleli njengelakho. Nawusolo uhlanganyela, kulapho bazokwamukela begodu nawe uzizwe ulilunga lomndeni walapho.
Yenza abangani abatjha
4. Yenza abangani abatjha. (2 Kor. 6:11-13) Nawutjengisa ukuthi unendaba nabafowenu nabodadwenu bebandleni elitjha, kuzokuba bulula ukuba bangani babo. Hlela ukufika ngaphambi kokuthi imihlangano ithome begodu uhlale nayiphelako bona ube nesikhathi esaneleko sokukhuluma nabantu. Linga ukukhumbula amagamabo. Ukuwakhumbula nokuba nomusa nawukhuluma nabo bewungeneke kuzokwenza kube bulula ukuthi babe bangani bakho.
Kunokutshwenyeka ngokwamukelwa, vumela abafowenu nabodadwenu bakwazi ukuthi umumuntu onjani. Yenza njengombana u-Lucinda enza, uthi, “Sinabangani esitjhidelene nabo nje ngombana besibamema bona beze emzinethu.”
“YAMUKELANANI”
Kungakuthusa ukungena eWolweni lomBuso elizele ngabantu ongabaziko. Ungenza njani bona kube bulula kilabo abaqeda ukufika ebandleni? Umpostoli uPowula wasikhuthaza ngokuthi, “yamukelanani,” “njengombana noKrestu anamukela.” (Rom. 15:7) Abadala bangalingisa uKrestu, ngokusiza abaqeda ukufika ebandleni bazizwe bamukelekile. (Funda ibhoksi elithi, “Izinto Ezingenza Ukufuduka Kwakho Kuphumelele.”) Nanyana kunjalo, boke ebandleni nabantwana bangadlala indima ekwenzeni abaqeda ukufika ebandleni bazizwe bamukelekile.
Ukwamukela abanye, kuhlanganisa ukubamemela lapha sihlala khona nokubasiza nakutlhogekako. Ngokwesibonelo, omunye udadwethu wanikela oqeda ukufika isizo alitlhogako ngokumtjengisa indawo nokumhlathululela indlela iinthuthi zomphakathi ezisebenza ngayo. Kwamthinta okwenziwa ngudadwethu lo bekwasiza udade oqeda ukufika wajayela indawo etjha.
ITHUBA LOKUTHUTHUKA
Inthethe kufuze ihlubeke isikhumba iinkhathi ezimbalwa ngaphambi kobana iimpiko zayo zikghone ukuphapha. Ngokufanako, nawufudukela ebandleni elitjha kufuze ususe nanyana ngikuphi ukutshwenyeka okukuvimbela bona uthuthuke ekusebenzeleni kwakho uJehova. U-Nicolas no-Céline bathi, “Ukufuduka libandulo elihle. Ukujayelana nabantu nendawo etjha kusikhuthaze bona silwele ukuba nobuntu obutjha.” U-Jean-Charles ekhesamdzubhula ekuthomeni, ukhuluma ngendlela umndenakhe ozuze ngayo uthi, “Itjhugulukweli lavumela abantwabethu bona bathuthuke ebandleni elitjha. Ngemva kweenyanga ezimbalwa indodakazethu yamukela izabelo emihlanganweni yaphakathi neveke, indodanethu yaba mrhuweleli ongakabhajadiswa.”
Kuthiwani nangabe ubujamo okibo bukukhandela bona ufuduke, ngokwesibonelo utjhinge lapha kunetlhogeko yabatjhumayeli khona? Kubayini ungathomi kabutjha lapha ukhona, ulinge ukwenza iinhlongozo ezingehla? Thembela kuJehova, uhlanganyele ngokuzeleko emisebenzini eyenziwa ebandleni, ngokuhlela ukusebenza nabanye esimini, ukwakha abangani abatjha bewuqinise ubungani bakho nabangani esele unabo. Ungakghona ukusiza abatlhogako, mhlamunye ubanikele izinto abanganazo? Njengombana kulithando elihlathulula amaKrestu weqiniso, ukwenza njalo kuzokuthuthukisa itjhebiswano lakho noZimu. (Jwa. 13:35) Nawenza njalo ungaqiniseka ukuthi, “UZimu uthatjiswa khulu mihlatjelo enjalo.”—Heb. 13:16.
Ngaphezu kweentjhijilo, amaKrestu amanengi akghonile ukufudukela emabandleni amatjha ngepumelelo, nawe ungakghona. U-Anne-Lise uthi, “Ukufudukela ebandleni elitjha kungisize ngathuthukisa indlela engithanda ngayo abanye.” U-Kazumi nje sekayaqiniseka ukuthi ngokufuduka “ungafumana isekelo lakaJehova ngendlela ongakhenge ulifumane ngalo phambilini.” Kuthiwani ngo-Jules? Uthi, “Abangani abatjha engabenzako bangisiza ngazizwa ngisekhaya. Ngizizwa ngililunga lebandla lami elitjha. Kungaba budisi nakungafuze ngifuduke la.”
a Nawuzakufumana iinluleko malungana nokufuduka, funda isihloko esithi, “Coping With Homesickness in God’s Service” esiThaleni sakaMeyi 15, 1994