UMLANDO
UJehova Wasisiza ‘Sakhula Lapha Sitjalwe Khona’
ISELULEKO esithi, “Khula lapha utjalwe khona” singazwakala kusiseluleko esingakajayeleki. Kodwana u-Mats no-Ann-Catrin, “batjalwa” iinkhathi ezinengi. Kwenzeka njani lokho begodu iselulekweso sabasiza njani?
Umfowethu nodade Kassholm bebasesikolweni se-Gilead ngo-1979 begodu eminyakeni eminengi eyadlulako bebasolo “batjalwa” namkha babelwa bona bayokusiza e-Iran, e-Mauritius, e-Myanmar, e-Tanzania, e-Uganda, ne-Zaire. Esikolweni se-Gilead bezwa umfowethu ofundisako u-Jack Redford anikela iseluleko esabasiza njengombana “bebatjalwa,” “baruthulwa,” “batjalwa godu” iinkhathi ezinengi. Akhebasihlathululele.
Mats, sibawa usihlathululele bona uwafumene njani amaqiniso.
Mats: Ubaba wabona ubuzenzisi obunengi esondweni lamaKatolika hlangana nesikhathi sePi yePhasi yesiBili. Bekajayele ukuthi, “Ngiyazi bona ikhona ikolo yeqiniso!” Ngokukhamba kwesikhathi ngabona ukuthi vele bekuliqiniso. Ngathenga iincwadi ezinengi ezisetjengisiweko. Enye yeencwadezi beyinesihloko esithi, The Truth That Leads to Eternal Life. Yangikara tle incwadi le, ngayifunda ngayiqeda ngelanga engayifumana ngalo. Ngelanga elilandelako ekuseni besele ngazi bona ngilifumene iqiniso.
Kusukela ngo-Apreli 1972 ukuyaphambili, ngafunda iincwadi ezinengi zaboFakazi bakaJehova begodu ngafumana iimpendulo ezinengi ebenginazo ngeBhayibheli. Ngazizwa njengomthengisi emfanekisweni kaJesu, owathi ngemva kokufumana iparele linye lenani elikhulu wathengisa koke ebekanakho bona alithenge. “Ngathengisa” amahlelwami wokuya eyunivesithi njengombana bengifuna ukuba ngudorhodera. Ngathengisa koke lokho bona ngithenge “iparele” leqiniso ebesele ngilifumane. (Mat. 13:45, 46) Ngabhajadiswa ngoDisemba 10, 1972.
Kungakapheli umnyaka ababelethi bami nomfowethu omncani nabo bamukela iqiniso babhajadiswa. NgoJulayi 1973 ngangenela ikonzo yesikhathi esizeleko. Bekunephayona lesikhathi esizeleko elangikarako ebandleni, ibizo lakhe ngu-Ann-Catrin bekamthanda khulu uJehova. Sathoma ukuthandana satjhada ngo-1975, iminyaka emine eyalandelako besisedorobheni le-Strömsund, idorobho elihle, elinesimu ethelako e-Sweden.
Ann-Catrin: Ubaba wafumana iqiniso nasele azokuqeda iimfundo zakhe zeyunivesithi e-Stockholm. Bengineenyanga ezintathu kwaphela ngesikhatheso kodwana bekakhamba nami esifundweni nesimini. Akhenge kumthabise umma lokho, bekafuna ukutjengisa bona aboFakazi bakaJehova abakalungi. Kodwana akhenge afumane litho elimbi elenziwa boFakazi bakaJehova, yeke naye wabhajadiswa. Ngabhajadiswa nangineminyaka eli-13, kwathi nangineminyaka eli-16 ngathoma ukuphayona. Ngemva kokusiza e-Umeå lapho bekunetlhogeko yabatjhumeyeli khona, ngaba liphayona elikhethekileko.
Ngemva kokuthi sitjhadile sino-Mats sathabela ukusiza abantu bafunde iqiniso. Hlangana nabantwabo, bekungu-Maivor umntazinyana owadela ibizelo lezemidlalo wabaliphayona nodadwethu omncani. Baya e-Gilead ngo-1984 begodu basiza e-Ecuador.
Khuyini eyanisiza nalungela izabelo ezitjha begodu nahlala nithabile, “nithela lapha nitjalwe khona”?
Mats: Sanikelwa izabelo ezitjha kanengi. Kodwana enye yezinto ezasisizako bona samukele amatjhuguluko lawo bekukukwenza koke okusemandleni ukulingisa isibonelo sakaJesu, khulukhulu ukuthobeka kwakhe. (Kol. 2:6, 7) Ngokwesibonelo, kunokufuna bona abafowethu nabodadwethu benze izinto ezifunwa ngithi salinga ukufunda ukwenza izinto njengabo. Besifuna ukufunda ilimi nesiko labo. Njengombana besilingisa uJesu, sabona ukuthi ‘besitjalwe ngemilanjaneni,’ bona sikhule nanyana kukuphi lapho sabelwe khona.—Rhu. 1:2, 3.
Ukukhambela amabandla qobe bekuyingcenye yokuphila kwethu
Ann-Catrin: Bona ukhule ngemva kokutjalwa godu, utlhoga ukufudumala kwelanga. UJehova bekahlala ‘alilanga’ kithi. (Rhu. 84:11) Wasibusisa ngabafowethu nabodadwethu abanethando. Ngokwesibonelo, ebandleni elincani le-Tehran, e-Iran abafowethu nabodadwethu basamukela kuhle begodu bebanesandla esivulekileko. Lokho kwasikhumbuza umusa ebewutjengiswa ngeenkhathi zeBhayibheli. Besikuthanda ukuhlala e-Iran kodwana ngo-1980, aboFakazi bakaJehova bakhandelwa e-Iran begodu sanikelwa ama-awara ama-48 bona sikhambe. Safumana isabelo sokuya e-Zaire (nje eyaziwa ngokuthi yi-Congo) e-Afrika.
Iinkhathi ezimnandi zesabelweni sethu e-Zaire, ngo-1982
Nangiqeda ukuzwa bona sabelwe ukuya e-Afrika, ngalila. Ebengikuzwa ngeenyoka namagulo ase-Afrika bekungithusa tle! Kodwana abangani bethu esitjhidelene nabo ebebasiza khona iminyaka eminengi bathi, “Ningathukwa. Akhenge naba se-Afrika kodwana siyazi bona nizokuthanda ukuba la.” Ngambala kwaba njalo. Abafowethu nabodadwethu banethando begodu banomusa. Kuhlekuhle, nasele kufuze sifuduke e-Zaire ngemva kweminyaka esithandathu, ngebanga lokukhandelwa komsebenzethu wokutjhumayela, ngamomotheka nangitjheja bona nje besele ngithandaza ngithi, “Jehova ngibawa usisize sihlale e-Afrika.”
Ngiziphi iimbusiso enizithabeleko njengombana nilotjha uJehova?
“Ikamero” lethu e-Tanzania, ngo-1988
Mats: Ngebanga lezabelo zethu sikghone ukwenza abangani abanengi nezinye iinthunywa zevangeli ezivela kezinye iinarha. Kwezinye izabelo, besifumana ithabo lokuraga iimfundo zeBhayibheli, kwakhe kwaba nesikhathi lapha ngamunye wethu bekaneemfundo ezima-20! Angeze ngalilibala ithando labafowethu nabodadwethu be-Afrika. Nasivakatjhela amabandla e-Tanzania, abafowethu nabodadwethu abanengi basitjengisa umusa ‘ongaphezu kwamandlabo’ nasipaka ‘ikamero’ lethu, i-Volkswagen Kombi emzinabo. (2 Kor. 8:3) Okhunye ebekuqakatheke khulu kithi, sikhathi sokucoca. Mina no-Ann-Catrin besihlala phasi ngemva kwelanga, sikhulume ngokwenzeke hlangana nelanga, sithokoze uJehova ngokuthi abe nathi.
Ann-Catrin: Mina bengithatjiswa kulotjha nabafowethu nabodadwethu abavela ephasini loke. Sifunde amalimi amanengi ahlanganisa isi-Farsi, isi-French, isi-Luganda nesi-Swahili, safunda namasiko amanengi ahlukahlukeneko. Sasiza ukubandula abafowethu nabodadwethu abatjha, senza abangani abahle begodu besithabela ukulotjha uJehova ‘ngobunye’ nabo.—Zef. 3:9.
Sibone nezinto ezinengi ezihlukahlukeneko endalweni kaJehova. Qobe nasamukela isabelo esitjha emsebenzini kaJehova, bekuba ngasuthi sithatha ikhambo begodu uJehova nguye osinqophisako. Usifundise izinto ebesingeze sazifundela zona.
Ukutjhumayela eendaweni ezihlukahlukeneko e-Tanzania
Ngiziphi iintjhijilo enahlangabezana nazo begodu nazihlula njani?
Mats: Ngezinye iinkhathi besiphathwa kugula okufumaneka enarheni le, okuhlanganisa i-malaria. Kwaba neenkhathi lapha u-Ann-Catrin kufuze ahlinzwe khona kungakalindeleki. Besitshwenyeka nangababelethi bethu abaluphalako, sithokoza khulu ngomndenethu ngokuthi kube ngiwo otlhogomela ababelethi bethu njengombana thina sisesabelweni. Wabatlhogomela kuhle khulu, wababekezelela, uthabile begodu wabathanda. (1 Thim. 5:4) Ngitjho nanyana senze koke okusemandlenethu ukusiza ababelethi bethu njengombana besikude nabo, kwesinye isikhathi besizizwa simlandu sifisa ngathana singenza okungeziweko ukubasiza.
Ann-Catrin: Ngo-1983 nasisiza e-Zaire, ngagula kabuhlungu, ngiphethwe yi-cholera. Udorhodera wathi ku-Mats, “Mkhambise enarheni le namhlanjesi!” Ngelanga elilandelako, besisesiphaphamtjhinini esitjhinga e-Sweden, ebesingakenzelwa ukukhambisa abakhweli.
Mats: Salila ngombana besicabanga bona angeze sisakghona ukuba ziinthunywa zevangeli godu. Ngokuhlukileko kunalokho okwatjhiwo ngudorhodera, u-Ann-Catrin waphola. Ngemva komnyaka sabuyela e-Zaire kodwana nje saya ebandleni elincani lesi-Swahili, e-Lubumbashi.
Ann-Catrin: Nasise-Lubumbashi, ngahlongakalelwa mntwana ongakabelethwa. Ngitjho nanyana besingakahleli ukuba nabantwana kodwana ukulahlekelwa mntwanethu ongakabelethwa kwaba buhlungu khulu. Njengombana besidanile njalo, uJehova wasipha isipho esingakasilindeli. Saba neemfundo zeBhayibheli ezidlula ekhesaba nazo phambilini. Eminyakeni engaphasi kweminyaka emithathu, ibandla lethu lakhula kusekela ebarhuwelelini abama-35 kuya kwabama-70, kwathi abantu abeza emihlanganweni basuka kwabama-40 ukuya kwabama-220. Besimajadu khulu emsebenzini wokutjhumayela begodu isibusiso sakaJehova sangilethela induduzo ekulu. Bekube nje, sisacabanga besikhulume ngomntwanethu khulu. Sisiqale ngabomvu isikhathi lapho uJehova azosilapha khona ngokupheleleko ngokwamazizo epharadesi.
Mats: Kwakhe kwaba nesikhathi lapho u-Ann-Catrin azizwa anganamandla begodu adinwe khulu. Ngesikhathi esifanako abodorhodera bafumana bona benginekankere yamathumbu, bayifumana isikhathi sele sikhambile, yeke bekutlhogeka ngihlinzwe. Kodwana nje ngiphile kuhle begodu u-Ann-Catrin wenza koke angakwenza bona ahlale athembekile kuJehova.
Sabona ukuthi akusingithi kwaphela esiqalene neentjhijilo. Ngemva kwesehlakalo sokubulawa kwabantu e-Rwanda, savakatjhela abafowethu nabodadwethu abanengi ebebahlala emakampeni wababaleki. Nasibona ukukholwa kwabo, ukukghodlhelela kwabo nomusabo ngitjho nanyana baqalene nobujamo obubudisi, lokho kwasifundisa bona uJehova unamandla wokusiza abantu bakhe bakghodlhelelele iintjhijilo.—Rhu. 55:22.
Ann-Catrin: Saqalana nesinye isitjhijilo ngesikhathi siye ekunikezelweni kwegatja le-Uganda ngo-2007. Ngemva kwehlelo, sakhamba nesiqhema seenthunywa zevangeli ezima-25 nabafowethu nabodadwethu abasebenza e-Bethel satjhinga e-Nairobi, e-Kenya. Ngaphambi kobana sifike emkhawulweni we-Kenya, kweza ilori singakatjheji, yeza ehlangothini ebesitjhayela kilo begodu satjhayisana nayo. Umtjhayeli nabafowethu nabodadwethu abahlanu bahlongakala khonokho, kwathi udadwethu munye wahlongakala ngokukhamba kwesikhathi esibhedlhela. Sifisa khulu ukubona abafowethu nabodadwethwabo godu.—Job. 14:13-15.
Ngokukhamba kwesikhathi amancebami aphola. Kodwana sino-Mats besihlangana nabanye abakhweli abatshwenywa kugandeleleka ngebanga lengozi leya. Mina ukugandelelekokho kungisahlela khulu ebusuku nangivukako ngiba namatshwayo wokujanyelwa yihliziyo. Lokho bekuthusa khulu. Kodwana ukuthandaza kuJehova qobe nokududuzwa mitlolo engiyithandako kwangisiza khulu. Sabuye safumana isizo kibodorhodera abasebenza ngabantu abagandelelekileko. Nje ukugandeleleka kwethu kuyalawuleka begodu sihlala sibawa uJehova bona asize nabanye abaqalene nokugandeleleka okufanako.
Nawuhlathulula bona nikghone ukuqalana neentjhijilo, uthe uJehova wanithwala “njengamaqanda ahlaza.” Bewutjho ukuthini?
Mats: Amezwi la ngewesitjho sesi-Swahili esithi, “Tumebebwa kama mayai mabichi,” okutjho ukuthi, “Sathwalwa njengamaqanda ahlaza.” Njengombana umuntu atjheja lokha aphethe amaqanda ahlaza, uJehova usisekele ngethando kizo zoke izabelo zethu. Besihlala sinezinto esizitlhogako, kuhlekuhle besinezinto ezingaphezu kwalezo esizitlhogako. Enye indlela esizwe ngayo ithando lakaJehova, lizwelo elitjengiswa siHlopha esiBusako.
Ann-Catrin: Ngibawa ukukhuluma ngesehlakalo lapho ngezwa khona ithando lakaJehova elikhulu. Ngelinye ilanga ngafumana umtato ongitjela bona ubaba e-Sweden ugula khulu begodu usesibhedlhela. U-Mats bekaqeda ukuphola i-malaria, yeke besinganamali yokuthenga amathikithi wokuya ekhaya. Nje-ke saqunta ukuthengisa ikoloyethu. Ngemva kwalokho, safumana eminye imitato emibili, omunye bewuvela kumfowethu ozwe ngobujamo bethu begodu bekafuna ukusithengela ithikithi elilodwa. Omunye bewuvela kudadwethu olupheleko, obekabeka imali ebhoskini ebekalitlole ukuthi “Yokusiza umuntu otlhogako.” UJehova wasisiza safumana amathikithi ebesiwatlhoga.—Heb. 13:6.
Naniqala eminyakeni ema-50 nisebenzela uJehova isikhathi esizeleko, nifundeni?
Sisesabelweni sethu esitjha e-Myanmar
Ann-Catrin: Ngifunde bona amandlethu azokuba ‘sekwehliseni umoya nekuthembeni’ uJehova. Nasimthembako usilwela izipi zethu. (Isa. 30:15; 2 Kron. 20:15, 17) Ngokwenza koke okusemandlenethu bona silotjhe uJehova ezabelweni zethu, sifumene iimbusiso ezinengi ebesingeze sazifumana ngathana senza okuhlukileko.
Mats: Isifundo esikhulu engisifundileko, kukuthi sithembele kuJehova kibo boke ubujamo nokuthi uzokuhlala asisiza. (Rhu. 37:5) Njengombana uJehova athembisile, uzokuhlala asisiza. Bekube nje, sisakubona ukuba liqiniso kwalokho esabelweni sethu se-Bethel e-Myanmar.
Sithemba bona nabantu abatjha abafuna ukwandisa ikonzwabo, bazokubona ithando lakaJehova elithembekileko, uJehova asitjengise lona. Siyaqiniseka bona bazolizwa ithando lakaJehova elithembekileko nange bavumela uJehova abasize bakhule lapha batjalwe khona.