IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • w10 10/1 kk. 29-31
  • UZimu Ufuna Bona Abantu Bavume Izono Na?

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • UZimu Ufuna Bona Abantu Bavume Izono Na?
  • IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2010
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • Lokho Okutjhiwo YiBhayibhili
  • Yini Okufanele Ivunywe?
  • Kufanele Zivunywe Kubani Izono?
  • Kubayini Kufuze Bona Umuntu Avume Izono?
  • Ukuzizwa Unecala—“Ungihlanzisise Ecaleni Lami”
    Buyela KuJehova
  • Ukulibalela KwakaJehova Kusizuzisa Njani?
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2025
  • UJehova Ulibalela Ukubadlula Boke
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2022
IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2010
w10 10/1 kk. 29-31

UZimu Ufuna Bona Abantu Bavume Izono Na?

Ukuvuma izono zakho kumpristi namtjhana esikhonzini sezekolo kuyingcenye yekambiso yokukhulekela emasondweni amanengi. Nokho, emphakathini wanamhlanjesi oliselelako, kuyafaneleka namtjhana kuyatlhogeka na ukuvuma izono?

ABANTU baneembono engafaniko ngendaba le. Isibonelo, i-National Post ye-Canada yabika ngomunye umuntu owavuma bona ngitjho namtjhana kubudisi ukutjela omunye umuntu ubumbi obenzileko, “kuletha itjhaphuluko ekulu ukuba nomuntu ozokulalela, athandaze nawe begodu atjho nalokho okutlhogeka ukwenze bona ulungise ukona kwakho.” Ngokuphambene nalokho, incwadi ethi Bless Me, Father, for I Have Sinned idzubhula indoda eyathi: “Ukuvuma izono ngeminye yemikghwa yeSondo ewalimaza khulu amazizo. Kwenza abantu batshwenyeke ngokudluleleko.” IBhayibhili ithini ngendaba le?

Lokho Okutjhiwo YiBhayibhili

EMthethweni uZimu awunikela isitjhaba sakwa-Israyeli, sifumana iinqophiso ebekutlhogeka zilandelwe nekungenzeka umuntu enze isono. Isibonelo, nekwenzekileko umuntu wona komunye umuntu nofana aphule omunye weemthetho kaZimu, bekufuze avume isono sakhe kumpristi obekiweko wesitjhaba sakwaLevi, bese umpristi loyo amhlawulele ngokwenza umhlatjelo wokulitjalelwa izono kuZimu.—Lefitikosi 5:1-6.

Emakhulwini weemnyaka alandelako, umporofidi uNathani nakhalima iKosi uDavidi ngezono eyazenzako, yasabela njani? Yavuma msinyana: “Ngonile kuJehova.” (2 Samuweli 12:13) Godu yathandaza, irabhela uZimu bona ayibonise umusa. Waba yini umphumela? Kamva uDavidi watlola: “Yeke ngazivuma izono zami kuwe; azange ngifihle okumbi engikwenzileko. Nganqoma ukuzivuma kuwe, wangilibalela zoke izono zami.”—AmaRhalani 32:5; 51:1-4.

Ukuvuma izono bekuseseyifuneko kaZimu ebandleni lobuKrestu lekhulu lokuthoma lesiKhathi sethu Esivamileko. UJakobosi, umnakwabo kaJesu ngonina nogade angomunye wamadoda adosa phambili ebandleni leJerusalema, wakhuthaza amaKrestu akanye nawo: “Omunye nomunye akavume isono komunye, ze niphiliswe.” (KaJakobosi 5:16) Ngalokho-ke, yini amaKrestu okufanele ayivume, begodu ayivume kubani?

Yini Okufanele Ivunywe?

Qobe langa, thina bantu abangakapheleli sitjhigamele ekwenzeni singakacabangi namtjhana ekusebenziseni ilimi ngokungakafaneli, sonane. (KwebeRoma 3:23) Lokho kutjho bona kufuze sivume yoke iimtjhapho enjalo eemntwini othileko onegunya?

Ngitjho nofana koke ukona kukumbi emehlweni kaZimu, ngomusa uyakucabangela ukutjhapha kwethu ngebanga lokungapheleli kobuntu. Eqinisweni, umrhalani wavuma: “Sokulunga, ingathana wena bewubulunga umlando wezono, ngubani obegade angaqalana nawe, Kosi, na? Kodwana wena unamandla wokulibalela, ze abantu bakulotjhe ngehlonipho.” (AmaRhalani 130:3, 4) Ngalokho, kufuze senzeni nekungenzeka sone abanye, mhlamunye singakanqophi? Khumbula bona umthandazo osibonelo uJesu awufundisa abalandeli bakhe ubandakanya namezwi athi: “Silibalele izono zethu, njengombana nathi silibalela abanemilandu kithi.” (Luka 11:4) Kwamambala, uZimu uyasilibalela nesithandaza kuye sikubawe ngebizo lakaJesu.—Jwanisi 14:13, 14.

Tjheja bona uJesu wahlanganisa nombandela wokobana kufuze silibalele labo “abanemilandu kithi.” Umpostoli uPowula wakhumbuza amakholwa akanye nawo: “Nibe mnene, nibe nesisa omunye komunye, nilibalelane njengombana noZimu anilibalela ngoKrestu.” (Kwebe-Efesu 4:32) Nesilibalela abanye iimtjhapho yabo, sizokuba nebanga elihle lokulindela bona uZimu asilibalele yethu.

Nokho, kuthiwani ngezono ezikulu njengokweba, ukuleya amala ngomnqopho, ukuziphatha kumbi ngokomseme, ukudakwa, nokhunye okunjalo? Nanyana ngubani owenza izono ezinjalo uphula umthetho kaZimu, ngalokho-ke, wona kuZimu. Kwenziwani-ke nekunjalo?

Kufanele Zivunywe Kubani Izono?

UZimu akanikeli abantu ilungelo bona balibalele izono ezenziwe kuye; nguye kwaphela ongenza lokho. IBhayibhili isitjela ngokukhanyako: “Nengabe siyazivuma izono zethu kuZimu, uzasizalisa isithembiso sakhe enze okulungileko: Uzasilibalela izono zethu, asihlambulule kikho koke ukungalungi kwethu.” (1 KaJwanisi 1:9) Nokho, kufanele zivunywe kubani izono ezinjalo?

Njengombana kunguZimu kwaphela ongalibalela izono, kufanele zivunywe kuye. Njengombana sifundile, ngilokho uDavidi akwenzako. Nokho, umuntu ulitjalelwa ngaphasi kwamuphi umbandela? IBhayibhili iyasitjela: “Yeke tjhugulukani niqale kuZimu, khona azasula izono zenu.” (IZenzo 3:19) Kwamambala, umuntu akalitjalelwa ngombana amukele bona akwenzileko kumbi begodu wavuma isono kodwana nangokuzimisela kwakhe ukulisa ukwenza okumbi. Ngokuvamileko kubudisi ukuthatha igadangwelo. Kodwana irhelebho liyafumaneka.

Khumbula amezwi womfundi uJakobosi esiqalisele kiwo phambilini: “Omunye nomunye akavume isono komunye, ze niphiliswe.” Emezwini lawo, uJakobosi wangezelela: “Ukurabhela komuntu olungileko kunamandla khulu.” (KaJakobosi 5:16) ‘Umuntu olungileko’ loyo kungaba ngomunye ‘[wamadoda amadala webandla, NW],’ uJakobosi akhulume ngawo evesini-14. Ebandleni lobuKrestu, ‘kunamadoda amadala,’ namtjhana abadala, ababekelwe ukurhelebha labo abafuna ukuthethelelwa nguZimu. ‘Amadoda amadala’ lawo awalibaleli nofana asule izono, ngombana akekho umuntu onikelwe ilungelo lokobana alibalele omunye umuntu isono asenze kuZimu.a Nokho, bayafaneleka ngokomoya ukusola nokulungisa umuntu owenze isono esikhulu, bamrhelebhe bona alemuke ubumbi besono sakhe netlhogakalo yokuphenduka.—KwebeGalatiya 6:1.

Kubayini Kufuze Bona Umuntu Avume Izono?

Kungakhathaliseki bona isono sincani namtjhana sikhulu, osenzileko ulimaze ubuhlobo bakhe nabanye nobuhlobo bakhe noZimu. Ngebanga lalokho, angazizwa atshwenyekile. Lokho kumphumela wesazelo esisiphiwe nguZimu. (KwebeRoma 2:14, 15) Khuyini-ke engenziwa?

Godu nesibuyela encwadini kaJakobosi, sifumana amezwi akhuthazako la: ‘Ukhona ogulako [ngokomoya] hlangana nani na? Akabize [amadoda amadala, NW] webandla, amthandazele ngokumzesa ngamafutha ebizweni lakaJehova. Umthandazo wokukholwa uzamphilisa ogulako, uJehova amvuse, namtjhana enze izono, uzalitjalelwa izono zakhe.’—KaJakobosi 5:14, 15.

Nakulokhu godu, amadoda amadala, namtjhana abadala, balemukiswa bona batlhogomele iintlhogo zomhlambi. Njani? Ingasi ngokulalelwa kokuvunywa kwezono kwaphela. Kunalokho, njengombana kubandakanyeke ukugula okungokomoya, kutlhogeka bona kwenziwe okuthileko ‘ukuphilisa ogulako.’ Kuneentweembili uJakobosi athi zingenziwa.

Kokuthoma, ‘kunokuzesa ngamafutha.’ Lokhu kuqalise emandleni aphilisako weLizwi lakaZimu. Umpostoli uPowula wahlathulula bona “ilizwi lakaZimu liphilile linamandla. . . . Lingumahluleli wesazelo, lahlulela iintjisakalo zomuntu nemizindlo esehlizyweni yakhe,” lingenelela ngokudephileko emkhumbulweni nehliziyweni yomuntu. (KumaHebheru 4:12) Ngokusebenzisa iBhayibhili ngobukghoni, amadoda amadala angarhelebha ogulako ngokomoya abone okubangele umraro begodu athathe namagadango afaneleko bona alungise iindaba noZimu.

Bese kuba ‘nomthandazo wokukholwa.’ Ngitjho nanyana iimthandazo yamadoda amadala ingeze yatjhugulula ukusebenza kokulunga kwakaZimu, iimthandazo leyo iqakathekile kuZimu, ozimisele ukulibalela izono ngesisekelo somhlatjelo kaKrestu osihlengo. (1 KaJwanisi 2:2) UZimu ukulungele ukurhelebha nanyana ngisiphi isoni esizisolako begodu ‘senze izinto ezitjengisa bona sitjhugulukile.’—IZenzo 26:20.

Ibanga eliqakatheke ukuwadlula woke lokuvuma isono—kungaba ngesenziwe emntwini namtjhana kuZimu—kufuna ukuba nobuhlobo obuhle noZimu. UJesu Krestu watjengisa bona kufuze sithome ngokurarulula nanyana ngimiphi iimraro esinayo nabantu esiphila nabo, senze nokuthula nabo ngaphambi kobana sikhulekele uZimu ngesazelo esihle. (Matewu 5:23, 24) Iziyema 28:13 zithi: “Ogubuzesa iimphoso zakhe angeze aphumelele, kodwana ozivumako azilise uzokuboniswa umusa.” Nesizithoba kuJehova uZimu sibawe nokulitjalelwa, sizokufumana umusakhe be siphakanyiswe esikhathini esizako esiseduze.—1 KaPitrosi 5:6.

[Umtlolo waphasi]

a Abanye baqala amezwi kaJesu afumaneka kuJwanisi 20:22, 23 njengasekela ukuvunywa kwezono ebantwini. Ukufumana ingcoco edephileko ephuzwineli, qala INqabayokulinda yaka-Apreli 15, 1996, amakhasi 28-29.

[Umkhangiso osekhasini 30]

UZimu ngeze azitjheje iimphoso zethu begodu uzosilibalela nesithandaza kuye sikubawe ngebizo lakaJesu

[Isithombe ekhasini 31]

Ibanga eliqakatheke ukuwadlula woke lokuvuma isono kufumana ubuhlobo obuhle noZimu

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana