Thembela KuJehova Njengombana Isiphelo Sitjhidela
“Thembelani kuJehova, ngazo zoke iinkhathi nina bantu.”—ISA. 26:4.
1. Ngimuphi umahluko okhona hlangana kweenceku zakaZimu nabantu bephasi?
SIPHILA ephasini lapho iingidi zabantu zingasazi bona zithembe bani nofana ini, mhlamunye ngombana khe zazwiswa ubuhlungu namtjhana zadaniswa iinkhathi ezinengi. Qala bona kuhluke kangangani ngeenceku zakaJehova! Zinqotjhiswa kuhlakanipha kwakaZimu, zazi okubhedere khulu kunokubeka ithemba lazo ephasineli namtjhana kilabo ‘abaseenkhundleni eziphakemeko.’ (Rha. 146:3) Kunalokho, zibeka ukuphila nengomuso lazo ezandleni zakaJehova, ziyazi bona uyazithanda begodu uhlala alizalisa iLizwi lakhe.—Rom. 3:4; 8:38, 39.
2. UJoshuwa wakufakazela njani ukuthembeka kwakaZimu?
2 UJoshuwa wekadeni wafakazela bona uZimu uthembekile. Nesele azokuhlongakala, wathi kuma-Israyeli egade anawo: “Nazi kuhle ngeenhliziyo zenu zoke nangeemphefumulo yenu bona alikho nalinye ilizwi kiwo woke amezwi amahle uJehova uZimu wakho awakhulume kini elingakhenge liphumelele. Woke azalisekile kini.”—Josh. 23:14.
3. Ibizo lakaZimu lembulani ngaye?
3 UJehova uzalisa iinthembiso zakhe, ingasi ngombana athanda iinceku zakhe kwaphela kodwana khulukhulu ngebanga lebizo lakhe. (Eks. 3:14; 1 Sam. 12:22) Malungana nebizo lakaZimu, isethulo se-The Emphasized Bible, ka-J. B. Rotherham, sithi: “[Ibizweli] liba sithembiso esinomusa; amandla kaZimu akwazi ukuzivumelanisa nananyana ngibuphi ubujamo, ubudisi, nofana iintlhogo ezingavela . . . [Ibizweli] lisithembiso, . . . isambulo, isikhumbuzo, nesibambiso. Ebizweneli, uZimu uzokuhlala athembekile; ngekhe abe neenhloni ngalo.”
4. (a) U-Isaya 26:4 usikhuthaza bona senzeni? (b) Khuyini esizoyicabangela esihlokwenesi?
4 Zibuze: ‘Ngimazi kuhle uJehova bona ngimthembe ngokupheleleko? Ngiqala ingomuso ngokuqiniseka, ngazi bona uZimu nguye olawula izinto?’ U-Isaya 26:4 uthi: “Thembelani kuJehova, nina bantu, ngombana uJah Jehova uliDwala laphakade.” Kuliqiniso, uZimu akangeneli ngokusimangaliso emaphilweni wabantu njengombana gade enza kezinye izehlakalo eenkhathini zeBhayibhili. Nokho, nanyana kunjalo ‘njengeDwala laphakade,’ angathenjwa “ngazo zoke iinkhathi.” UZimu wethu othembekileko ubarhelebha njani abakhulekeli bakhe abathembekileko namhlanje? Akhe sicabangele iindlela eentathu: Uyasiqinisa nesifuna irhelebho lokulwisana nesilingo, uyasisekela nesiqalene nokunganakwa namtjhana ukuphikiswa ngokupheleleko, begodu usinikela amandla nesiqalene nokutshwenyeka okusiqeda amandla. Njengombana sihlola iindawo eentathwezi, funa indlela ongaliqinisa ngalo ithemba lakho kuJehova.
Thembela KuJehova Newulingelwa Ekwenzeni Okungakalungi
5. Ekuthembeleni kwethu kuZimu, lingaba kuphi ivivinyo elikhulu?
5 Kulula ukuthembela eenthembisweni zakaJehova zeParadeyisi namtjhana zevuko—ngombana zizinto esizifisako. Kodwana kungaba budisi ukuthembela kuye nekuziwa eendabeni zokuziphatha okuhle, nokwamukela eenhliziyweni zethu bona ukuzithoba eendleleni neenkambiswenilawulo zakhe kulungile begodu kuletha ithabo elikhulu. IKosi uSolomoni yatlola isiyeleliswesi: “Thembela kuJehova ngayo yoke ihliziyo yakho, ungasami ngelwazi lakho. Mtjheje kizo zoke iindlela zakho, begodu yena uzakunqophisa iindlela zakho.” (Iziyema 3:5, 6) Tjheja bona kuqaliswe ‘eendleleni’ zethu. Kwamambala, yoke indlela yethu yokuphila—ingasi ithemba lethu lobuKrestu kwaphela—kufuze itjengise bona sithembele kuZimu. Singalitjengisa njani ithembelo nekuvela iinlingo?
6. Singakuqinisa njani ukuzimisela kwethu ukwala iimcabango emimbi?
6 Ukubalekela izinto ezimbi kuthoma emkhumbulweni. (Funda KwebeRoma 8:5; Kwebe-Efesu 2:3.) Alo-ke, ungakuqinisa njani ukuzimisela kwakho ukwala imicabango emimbi? Cabangela iindlela ezihlanu nanzi: 1. Funa irhelebho lakaZimu ngomthandazo. (Mat. 6:9, 13) 2. Zindla ngeembonelo zeBhayibhili zalabo ababhalelwa kulalela uJehova nezalabo abamlalelako. Utjheje nokobana izinto zaphetha ngani.a (1 Kor. 10:8-11) 3. Cabanga ngokugandeleleka komkhumbulo namazizo isono esingakubangela khona wena nalabo obathandako. 4. Cabanga ngokobana uZimu kufuze bona uzizwa njani ngokwenza kweenceku zakhe isono esikhulu. (Funda IRhalani 78:40, 41.) 5. Cabanga ngethabo uJehova aba nalo nekabona abakhulekeli bakhe abathembekileko bala okumbi benza okulungileko kungakhathaliseki bona kutjhatjhalazi namtjhana kusemsitheleni. (Rha. 15:1, 2; Iziy. 27:11) Nawe ungatjengisa bona uyamthemba uJehova.
Thembela KuJehova Newuqalene Nokunganakwa Nokuphikiswa
7. Ngiliphi ivivinyo uJeremiya aqalana nalo, begodu wazizwa njani ngezinye iinkhathi?
7 Abazalwana bethu abanengi bakhonza emasimini abudisi khulu. Umporofidi uJeremiya wakhonza ngaphasi kobujamo obunjalo—phakathi namalanga wamaswaphela atjharageneko wombuso wakwaJuda . Ukuthembela kwakhe kuJehova bekulingwa qobe langa ngombana bekarhuwelela umlayezo wesahlulelo sakaZimu. Ngesinye isikhathi, ngitjho nomabhalanakhe othembekileko, uBharuki, wanghonghoyila ngokudinwa. (Jer. 45:2, 3) Kwamdanisa na lokho uJeremiya? Iye, kesinye isikhathi wazizwa agandelelekile. Wababaza, “Alithuwelele ilanga engabelethwa ngalo!” “Kubayini ngiphume ngesibelethweni bona ngibone umsebenzi obudisi nobuhlungu nokobana amalangami kufuze aphele ngehlazo na?”—Jer. 20:14, 15, 18.
8, 9. Ngokuvumelana noJeremiya 17:7, 8 neRhalani 1:1-3, khuyini okufuze siyenze bona sithele iinthelo ezihle?
8 Nokho, uJeremiya akhenge aphelelwe mamandla. Waragela phambili athembele kuJehova. Ngebangelo, umporofidi othembekileko lo wabona ukuzaliseka kwamezwi kaJehova atlolwe kuJeremiya 17:7, 8 athi: “Ibusisiwe indoda enamandla ebeka ithemba layo kuJehova, eyenze uJehova ithemba layo. Ngokuqinisekileko izokufana nomuthi otjalwe hlanu kwamanzi, othumela iimrabhu yayo ngeforweni yamanzi; ayizokubona nekufika ukutjhisa, kodwana amakari wawo azokukhephuzela. Ngonyaka wesomiso ngeze atshwenyeke, ayizokulisa ukuthela iinthelo.”
9 Njengomuthi weenthelo okarisako “otjalwe hlanu kwamanzi” namtjhana esimini yeenthelo ethelelelwako, uJeremiya akhenge ‘alise ukuthela iinthelo.’ Akhenge avumele abantu abambi abatshimako ebebambhodile bona babe nomthelela kuye. Kunalokho, wakakarela eMthonjeni ‘wamanzi’ asekela ukuphila nokubulunga koke uJehova amtjele khona. (Funda IRhalani 1:1-3; Jer. 20:9) Qala bona uJeremiya sibonelo esihle kangangani kithi, khulukhulu labo bethu abakhonza uZimu esimini ebudisi! Nengabe usebujamweni obunjalo, ragela phambili uthembela kuJehova, ozokusiza bona ukghodlhelele njengombana ‘udumisa ibizo lakhe ngomlomakho.’—Heb. 13:15.
10. Ngiziphi iimbusiso esinazo, begodu khuyini okufuze sizibuze yona?
10 Ukusirhelebha bona siqalane nokuphila eenkhathini zokuphelezi, uJehova usiphe izinto ezinengi zokusirhelebha bona siqalane nobudisi esihlangabezana nabo. Hlangana nezinye zeentwezo, usiphe iLizwi Lakhe elipheleleko, lelo elitjhugululelwa ngokunembileko eenlimini ezinengi ngokungeziweko. Ulungiselele ukudla okungokomoya okunengi okufike ngesikhathi asebenzisa isigaba senceku ethembekileko nehlakaniphileko. Godu usiphe abangani abasisekelako, isiqubuthu salabo esikholwa nabo emihlanganweni yebandla nemikhulu. Uwaberegisa ngokuzeleko na amalungiselelo la? Boke abenza njalo “bazokurhuwelela ngethabo ngebanga lehliziyo ehle.” Nokho, labo ababhalelwa kulalela uZimu “bazokulila ngebanga lehliziyo ebuhlungu begodu . . . bazokurhuwelela ngebanga lokuphuka umoya.”—Isa. 65:13, 14.
Thembela KuZimu Newuqalene Neemraro
11, 12. Malungana neemraro yephasi, ngiyiphi ikambo yokuhlakanipha kwamambala?
11 Njengombana kubikezelwe, isintu siqalene neemraro engeziweko. (Mat. 24:6-8; ISam. 12:12) Nekuba nesikhukhula samambala, into ejayelekileko abantu abayenzako kugijimela endaweni ephakemeko namtjhana kukhwela phezu kwendlu—nanyana kuyiphi indawo ephakemeko. Ngokufanako, njengombana iimraro yephasi yanda, iingidi zifuna isiphephelo kilokho ezikuqala njengeenhlangano eziphezulu zezomnotho, zepolotiki, zekolo ngitjho nezesayensi netheknoloji. Kodwana akukho entwenezi okunikela isivikelo samambala. (Jer. 17:5, 6) Ngakelinye ihlangothi, iinceku zakaJehova zinaso isiphephelo esinjalo—‘iDwala laphakade.’ (Isa. 26:4) Umrhalani wathi: “[uJehova] ulidwala nomphulusi wami, nesivikelo sami esiphakemeko.” (Funda IRhalani 62:6-9.) Silenza njani iDwaleli isiphephelo sethu?
12 Sikakarela kuJehova nesilalela iLizwi lakhe, kanengi elihlukileko ekuhlakanipheni komuntu. (Rha. 73:23, 24) Isibonelo, abantu abadoswa kuhlakanipha komuntu bangathi: ‘Uphila kanye kwaphela; kuberegise ngokuzeleko.’ ‘Zifunele ibizelo eliphezulu.’ ‘Yenza imali enengi.’ ‘Thenga lokhu, nalokhu.’ ‘Vakatjha; thabela iphasi.’ Ngakelinye ihlangothi, ukuhlakanipha okuvela kuZimu kuvumelana nesiluleko esithi: “Labo abaphathelene nezinto zephaseli akube sengathi abakathintani nazo, ngombana isimo sephaseli siyadlula.” (1 Kor. 7:31) Ngokufanako, uJesu ngaso soke isikhathi usikhuthaza bona sibeke ukukhulekela kwethu uJehova qangi ngalokho sizibekele “ilifa ezulwini,” lapho kunesivikelo esipheleleko.—Mat. 6:19, 20.
13. Sinomtlolo ka-1 KaJwanisi 2:15-17 engqondweni, khuyini okufuze sizibuze yona?
13 Umbonwakho ‘ngephasi’ nalokho “okungekwephasi” kuyatjengisa na bona uthembele kuZimu ngokupheleleko? (1 Jwa. 2:15-17) Uburego obungokomoya nendlela esingandisa ngayo ikonzwethu kuJehova kuyakuthabisa begodu kuqakathekile kuwe kunezinto esingazifumana ephasineli? (Fil. 3:8) Ulwela ukubulunga ‘ilihlo lakho lilungile’? (Mat. 6:22) Liqiniso, uZimu akafuni bona ungenzi lokho okufuze ukwenze, khulukhulu nengabe kunomndeni okufuze uwutlhogomele. (1 Thi. 5:8) Kodwana ulindele iinceku zakhe bona zithembele kuye ngokupheleleko—ingasi ephasini lakaSathana elidlulako.—Heb. 13:5.
14-16. Abanye bazuze njani ngokubulunga ‘ilihlo elilungileko’ nokwenza iinkareko zoMbuso zibe sendaweni yokuthoma?
14 Cabanga ngesibonelo sakaRichard noRuth, ababelethi babantwana abancani abathathu. URichard uthi: “Gade nginamazizo anamandla wokobana ngingenzela uJehova okungeziweko. Ngiphila kamnandi kodwana ngizizwa kwanga nginikela uZimu okuseleko. Ngemva kokuthandaza ngobujamobu nokubala iindleko, sinoRuth savumelana bona ngibawe umqatjhi wami bonyana angiphungulele isikhathi somberego ngiberege amalanga amane evekeni—nanyana inarha gade ibogaboga kwezomnotho. Isibawo sami samukeleka, ngathoma ukuberegisa ihlelo elitjheli ngenyanga eyodwa.” URichard uzizwa njani nje?
15 Uthi, “Nje, umrholwami wehle ngamaphesente ama-20 kunangaphambili, kodwana sele nginamalanga ama-50 angeziweko ngomnyaka wokuba nomndenami ngibandule nabantwana. Ngikghone ukusiphinda kabili isikhathi engisisebenza ekonzweni yesimini, ngaliphinda kathathu inani leemfundo zeBhayibhili, ngathuthukisa nendlela engidosa phambili ngayo ebandleni. Godu ngombana sengifumaneka isikhathi esinengi bona ngirhelebhe ngabantwana, uRuth ukghone ukuba liphayona lesigiyani ngezinye iinkhathi. Nekusakghonekako ngizimisele ukuragela phambili ngiphila ngendlela le.”
16 URoy noPetina, abasese nendodakazi ehlala ekhaya, bakwazi ukunciphisa isikhathi somsebenzi wokuziphilisa ukwenzela bona bangenele ikonzo yesikhathi esizeleko. URoy uthi, “Ngiberega amalanga amathathu ngeveke uPetina amabili. Godu safuduka endlini sayokuhlala efledzini, ngombana kulula ukulitlhogomela. Gade siphayona ngaphambi kobana kubelethwe indodana nendodakazethu, begodu zange silahlekelwe sifiso sokuphayona. Ngalokho, ngemva kokukhulisa abantwabethu, sabuyela ekonzweni yesikhathi esizeleko. Asikho isamba semali esingamadaniswa neembusiso esizifumeneko.”
Vumela “Ukuthula KwakaZimu” Kuvikele Ihliziywakho
17. Njengombana ukuphila kungakaqiniseki kangaka, iMitlolo ikududuze njani?
17 Akakho namunye kithi owaziko bona ingomuso lizomlethelani, ngombana “isikhathi nesehlakalo esingakalindeleki” kusehlela soke. (Mtj. 9:11) Nokho ukungaqiniseki ngengomuso akukafaneli bona kusimuke ukuthula kwengqondo namhlanjesi, njengombana kwenzeka kilabo abanganakho ukuvikeleka okufumaneka ngokuba nobuhlobo obutjhideleneko noZimu. (Mat. 6:34) Umpostoli uPowula watlola wathi: “Ningatshwenyeki ngalitho, kodwana emithandazweni yenu bawani kuZimu enikutlhogako, nimbawe njalo ngeenhliziyo ezimhlophe. Ukuthula kwakaZimu okudlula loke ilwazi, kuzabulunga iinhliziyo zenu nemikhumbulo yenu iphephile.”—Fil. 4:6, 7.
18, 19. UZimu usiduduza ngaziphi iindlela? Fanekisa.
18 Abafowethu nabodadwethu abanengi bafumana ukuthula kwangaphakathi okuvela kuJehova nebasebujamweni obulingako. Omunye udade wathi, “Udorhodere ohlinzako bekasolo angithusela bona ngivume ukupontjelwa iingazi. Indlela egade ‘angilotjhisa’ ngayo bekukuthi, ‘Ziziga bani zokobana awupontjelwa iingazi?’ Khonokho nangezinye iinkhathi, bengithandaza buthule kuJehova, begodu bengifikelwa kuthula kwakhe. Bengiziwa ngiqine ngho, njengelitje. Naphezu kokubogaboga ngebanga lokuba neengazi ezincani, ngakwazi ukunikela iinzathu ezizwakalako ezivela eMitlolweni zokungafuni kwami ukupontjelwa iingazi.”
19 Ngezinye iinkhathi uZimu angasinikela irhelebho esilitlhogako ngokududuzwa mkhulekeli esikunye naye namtjhana ngokudla okungokomoya okufike ngesikhathi esifaneleko. Pheze khewezwa umzalwana namtjhana udade athi: “Isihlokwesi yinto egade ngiyitlhoga. Besitlolelwe mina ngokukhethekileko!” Kwamambala, ngitjho singatlhogani namtjhana sibe kibuphi ubujamo, uJehova uzolitjengisa ithando lakhe ngathi nesithembela kuye. Phela ‘sizizimvu’ zakhe, begodu ubeke ibizo lakhe phezu kwethu.—Rha. 100:3; Jwa. 10:16; IZe. 15:14, 17.
20. Kubayini iinceku zakaJehova zizokuhlala ngokuvikeleka nekutjhatjalaliswa iphasi lakaSathana?
20 Hlangana ‘nelanga lobukhali bakaJehova’ elitjhidela msinyana, koke iphasi lakaSathana elithembela kikho kuzokutjhatjalaliswa. Irhawuda, isilivere, nezinye izinto eziligugu ngeze zinikele nokuncani ukuvikeleka. (Zef. 1:18; Iziy. 11:4) Okukuphela kwesivikelo kuzokuba ‘liDwala lethu laphakade.’ (Isa. 26:4) Ngalokho asitjengiseni ukumthemba ngokuzeleko uJehova nje ngokulalela nesikhamba eendleleni zakhe zokulunga, ngokurhuwelela umlayezo woMbuso naphezu kokunganakwa namtjhana ukuphikiswa, nangokuphosa zoke izinto ezisitshwenyako kuye. Njengombana senza iintwezi, kwamambala ‘sizokuhlala ngokuvikeleka begodu singathikaziswa kusaba ihlekelele.’—Iziy. 1:33.
[Umtlolo waphasi]
Ungahlathulula?
Singathembela njani kuZimu
• nesilingelwa ekwenzeni okungakalungi?
• nesiqalene nokunganakwa namtjhana ukuphikiswa?
• nesiqalene neemraro?
[Isithombe ekhasini 15]
Ukukakarela eenkambiswenilawulo zakaZimu kuletha ithabo
[Isithombe ekhasini 17]
“UJehova uliDwala laphakade”