IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • w12 6/15 kk. 14-18
  • UJehova Wembula Lokho “Okufanele Kwenzeke Msinyana”

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • UJehova Wembula Lokho “Okufanele Kwenzeke Msinyana”
  • IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2012
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • IBRITHANI NE-UNITED STATES ZIBA NAMANDLA
  • UMBUSO WEPHASI WAMANGISI NAMAMERIKA NEENYAWO ZESIMBI EZIVANGENE NOMDAKA
  • AMANGISI NAMAMERIKA NEEMPONDO EEMBILI ZESIBANDA SOMANGO
  • UMFANEKISO WESIBANDA UDLA ISIFEBE
  • IIMBANDA ZIYAPHELISWA
  • IsAmbulo—Lokho Esikutjhoko Emanabeni KaZimu
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2022
  • UJehova ‘Ungumambuli Weemfihlakalo’
    IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2012
IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2012
w12 6/15 kk. 14-18

UJehova Wembula Lokho “Okufanele Kwenzeke Msinyana”

“Lesi sisambulo sakaKrestu asinikelwa nguZimu, bonyana atjengise iinceku zakhe okufanele bona kwenzeke msinyana.” —ISAM. 1:1.

UNGAPHENDULA NJANI?

Ngiziphi iingcenye zakabhazabhaza wesithombe ezifanekisela uMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika?

UJwanisi wakuveza njani ukuhlobana hlangana koMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika neenTjhaba Ezibumbeneko?

UDanyela noJwanisi bakutjengisa njani ukuphela kokubusa kwabantu?

1, 2. (a) Iimporofido zakaDanyela noJwanisi zisivumela bona senzeni? (b) Iinhloko zokuthoma ezisithandathu zesibanda somango zijameleni?

IIMPOROFIDO zakaDanyela noJwanisi ziyavumelana ngeendlela zokobana sizwisise lokho okutjhiwo zizenzakalo ezinengi zephasi zanamhlanje nezesikhathi esizako. Khuyini esingayifunda ngokumadanisa umbono kaJwanisi wesibanda somango, ukulandisa kwakaDanyela ngesibanda esithusako ebesineempondo ezilitjhumi, nehlathululo kaDanyela yakabhazabhaza wesithombe? Begodu ukuzwisisa kuhle iimporofidwezo kufuze kusitjhukumisele bona senzeni?

2 Akhe sicoce ngombono kaJwanisi wesibanda somango. (ISam., isahl. 13) Njengombana sibonile esihlokweni esigadungileko, iinhloko zokuthoma ezisithandathu zesibanda zijamele iGibhide, i-Asiriya, iBhabhiloni, iMediya nePheresiya, iGrisi, neRoma. Zoke zatjengisa ihloyo ngenzalo yomfazi. (Gen. 3:15) IRoma, ihloko yesithandathu, yahlala imbuso onamandla kezepolotiki amakhulu weemnyaka ngemva kobana uJwanisi atlole umbonwakhe. Emaswapheleni, ihloko yekhomba izokuthatha isikhundla seRoma. Ngimuphi umbuso wephasi wezepolotiki ebeyizokuba ngiwo, begodu bewuzoyiphatha njani inzalo yomfazi?

IBRITHANI NE-UNITED STATES ZIBA NAMANDLA

3. Isibanda esithusako esineempondo ezilitjhumi sijamele ini, begodu iimpondo ezilitjhumi zifanekiselani?

3 Singabona ihloko yekhomba yesibanda somango esikuSambulo isahluko 13 ngokumadanisa umbono kaJwanisi nokaDanyela wesibanda esithusako esineempondo ezilitjhumi.a (Funda uDanyela 7:7, 8, 23, 24.) Isibanda uDanyela asibonako sijamele uMbuso wePhasi wamaRoma. (Qala itjhadi elisemakhasini 12-13.) Ekhulwini lesihlanu C.E., uMbuso wamaRoma wathoma ukuhlukana. Iimpondo ezilitjhumi ezavela ehlokweni yesibanda esithusakweso zijamele iimbuso eyavela embusweni loyo.

4, 5. (a) Lenzani iphondo elincani? (b) Iyini ihloko yekhomba yesibanda somango?

4 Iimpondo ezine, namtjhana iimbuso eyavela ehloko yesibanda esisabekako kukhulunywa ngayo ngokukhethekileko. Iimpondo eentathu zahlulwa ngelinye iphondo “elincani.” Lokhu kwazaliseka iBrithani, indawo egade ingaphasi koMbuso wamaRoma, neyithoma ukuvelela. IBrithani beyisolo imbuso ongatjhejekiko bekwaba sekhulwini le-17. Ezinye iimfunda eentathu zoMbuso wamaRoma wekadeni—iSpain, iNetherlands, neFrance—bezinamandla khudlwana kunayo. IBrithani yahlula iimbuso leyo ngokulandelana kwayo, iyehlisa eenkhundleni zayo. Kodwana hlangana nekhulu le-18, iBrithani beyisendleleni yayo yokuba mbuso onamandla ephasini. Kodwana beyingakabi yihloko yekhomba yesibanda somango.

5 Nanyana iBrithani yafumana amandla, amakholoni weTlhagwini Merika ahlukana phakathi. Ngitjho nanyana kunjalo, i-United States yavunyelwa ukukhula ibe namandla, ivikelwa mabutho wemanzini weBrithani. Ngo-1914, ngesikhathi kuthoma ilanga leKosi, iBrithani yakha umbuso onamandla emlandwini begodu i-United States yaba mbuso wamabubulo omkhulu ephasini.b Hlangana nePi yePhasi I, i-United States yakha ubuhlobo obukhethekileko neBrithani. Kwavela-ke ihloko yekhomba yesibanda kwanje eyaba Mbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika. Ihloko le yayiphatha njani inzalo yomfazi?

6. Ihloko yekhomba yabaphatha njani abantu bakaZimu?

6 Msinyana ngemva kokuthoma kwelanga leKosi, ihloko yekhomba yathoma ukusahlela abantu bakaZimu—abaseleko babanakwabo kaKrestu ephasini. (Mat. 25:40) UJesu watjengisa bona hlangana nokuba khona kwakhe, abaseleko benzalo bazokuba majadu ephasini. (Mat. 24:45-47; Gal. 3:26-29) UMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika walwa nabacwengileko labo. (ISam. 13:3, 7) Hlangana nePi yePhasi I, wagandelela abantu bakaZimu, wavimbela nezinye zeencwadi zabo, wafaka abajameli besigaba senceku ethembekileko ejele. Kwaba ngasuthi ihloko yekhomba yesibanda somango ibulele umsebenzi wokutjhumayela kwesikhathi esithileko. UJehova wasibona kusesengaphambili isenzakalo esithusakwesi begodu wasembulela uJwanisi. Godu uZimu watjela uJwanisi bona ingcenye yesibili yenzalo izokuvuselelwa bona yandise umsebenzi ongokomoya. (ISam. 11:3, 7-11) Umlando weenceku zakaJehova zangesikhathi sanamhlanjesi uqinisekisa bona izenzakalwezo zenzeka.

UMBUSO WEPHASI WAMANGISI NAMAMERIKA NEENYAWO ZESIMBI EZIVANGENE NOMDAKA

7. Ihloko yekhomba yesibanda somango ihlobene njani nobhazabhaza wesithombe?

7 Ihloko yekhomba yesibanda somango ihlobene njani nobhazabhaza wesithombe? IBrithani—kuhlanganise ne-United States—zavela eMbusweni wamaRoma. Nokho, kuthiwani ngeenyawo zesithombe? Zihlathululwa njengezivangwe ngesimbi nangomdaka. (Funda uDanyela 2:41-43.) Ihlathululo le ikhambisana nesikhathi lapho ihloko yekhomba—uMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika—ithoma ukuvelela. Njengombana isakhiwo sesimbi esihlanganiswa nomdaka singakaqini kunesimbi eqinileko, kunjalo nangoMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika awukaqini newumadaniswa nombuso owavela kiwo. Kwenzeka njani?

8, 9. (a) Umbuso wephasi wekhomba wawatjengisa njani amandla anjengewesimbi? (b) Umdaka oseenyaweni zesithombe ufanekiselani?

8 Ngezinye iinkhathi, ihloko yekhomba yesibanda yatjengisa iingcenye ezinjengesimbi. Ngokwesibonelo, yaveza amandlayo ngokuthumba ePini yePhasi I. Hlangana nePi yePhasi II, umbuso onjengesimbi wehloko yekhomba nawo wavela.c Ngemva kwepi leyo, ihloko yekhomba ngezinye iinkhathi isaveza iingcenye ezinjengesimbi. Nokho, kusukela ekuthomeni, isimbi leyo beyihlanganiswe nomdaka.

9 Iinceku zakaJehova bezisolo zifuna ukuzwisisa lokho okutjhiwo ziinyawo zesithombe. UDanyela 2:41 uhlathulula ukuvangana kwesimbi nomdaka ‘njengombuso’ munye ingasi eemnengi. Ngalokho, umdaka ujamele aborhulumende abangaphasi komthelela woMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika, abawenza ube buthaka kunoMbuso wamaRoma ogade ufanekiselwa yisimbi eqinileko. Umdaka uqalisele ‘enzalweni yabantu,’ namtjhana ebantwini abajayelekileko. (Dan. 2:43) Embusweni wePhasi wamaNgisi namaMerika, abantu balwela amalungelwabo basebenzisa amajima wokulwela amalungelo wabantu, iinhlangano zeensebenzi neemzabalazo yokufuna ukuzibusa. Abantu abajayelekileko bawaqalalela phasi amandla woMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika wokuqina njengesimbi. Godu, iimbono ephikisanako neemphumela yekhetho engatjhiyani kude yenza abantu abaphumeleleko bangakghoni ukulawula ngaphandle kokuphikiswa, yenza ngitjho namandla wabarholi abathandwako aba buthaka, bona bangakghoni ukuba nelizwi elikhanyako lokwenza iinkambiso zabo. UDanyela wabikezela: “Umbuso ngokwengcenye uzokuba namandla begodu ngokwengcenye uphuke lula.”—Dan. 2:42; 2 Thi. 3:1-3.

10, 11. (a) Liyini ingomuso “leenyawo”? (b) Singaphetha ngokuthini ngesibalo samazwani?

10 Ekhulwini le-21, iBrithani ne-United States zaragela phambili nobuhlobo bazo obukhethekileko, kanengi zabambisana eendabeni zephasi. Iimporofido malungana nobhazabhaza wesithombe nesibanda somango zaqinisekisa bona uMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika ngeze ujanyiselelwe ngomunye umbuso wephasi olandelako. Umbuso wephasi wamaswaphela ungaba buthaka kulanalowo obewufanekiselwa milenze yesimbi, kodwana ngeze uziwele wona ngokwawo.

11 Kghani isibalo samazwani wesithombe sinehlathululo ekhethekileko? Cabangela lokhu: Komunye umbono, uDanyela ukhuluma ngokukhethekileko ngeembalo—ngokwesibonelo, isibalo seempondo eziseenhloko zeembanda ezihlukahlukeneko. Iimbalwezo ziqakathekile. Nokho, nekahlathulula isithombe, uDanyela akakhulumi ngesibalo samazwani. Ngalokho, inani lazo libonakala lingakaqakatheki njengombana kunjalo nangeqiniso lokobana isithombe sineemkhono, izandla, imino, iimlenze neenyawo. UDanyela ukhuluma ngokukhethekileko bona amazwani azokwenziwa ngesimbi nomdaka. Ngokwehlathululo yakhe, singaphetha ngokobana uMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika ngiwo ozabe ubusa lokha “ilitje” elifanekisela uMbuso kaZimu libetha iinyawo zesithombe.—Dan. 2:45.

AMANGISI NAMAMERIKA NEEMPONDO EEMBILI ZESIBANDA SOMANGO

12, 13. Isibanda somango esineempondo eembili sifanekiselani, begodu senzani?

12 Nanyana uMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika uvange isimbi nomdaka, iimbono uJesu ayinikela uJwanisi itjengisa bona umbuso lo uzokuragela phambili udlala indima eqakathekileko hlangana namalanga wokuphela. Njani? UJwanisi wabona umbono wesibanda somango esineempondo eembili esikhuluma njengodrago. Isibanda esirarakwesi sifanekiselani? Sineempondo eembili, ngalokho simbuso weentjhaba eembili. UJwanisi godu ubona uMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika kodwana endimeni ekhethekileko.—Funda ISambulo 13:11-15.

13 Isibanda somango sikhuthaza bona kwenziwe umfanekiso waso. UJwanisi watlola bona umfanekiso wesibanda uzokuvela, unyamalale, uvele godu. Ngilokho okwenzekako ehlanganweni eyathuthukiswa yiBrithani ne-United States, leyo ebeyihloselwe ukuhlanganisa nokujamela iimbuso yephasi.d Ihlangano le yavela ngemva kwePi yePhasi I begodu beyaziwa ngokobana yiHlangano yeenTjhaba. Yanyamalala nekuthoma iPi yePhasi II. Hlangana nepi leyo, abantu bakaZimu bamemezela bona ngokuvumelana nesiporofido esikuSambulo, umfanekiso wesibanda somango uzokuvela godu. Begodu wavela—njengehlangano yeenTjhaba Ezibumbeneko.—ISam. 17:8.

14. Kungamuphi umqondo umfanekiso wesibanda somango ‘uyikosi yobunane’?

14 UJwanisi wahlathulula umfanekiso wesibanda ‘njengekosi yobunane.’ Ngamuphi umqondo? Awuvezwa njengehloko yobunane esibandeni somango sokuthoma. Umane umfanekiso wesibandeso. Nanyana ngimaphi amandla onawo, uwafumana eentjhabeni ezimalunga waso, khulukhulu iintjhaba eziyihloko eziwusekelako zoMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika. (ISam. 17:10, 11) Kodwana unikelwa igunya lokusebenza njengekosi bona ufeze umsebenzi okhethekileko wokuthoma umlandelande wezehlakalo ezizokutjhentjha umlando.

UMFANEKISO WESIBANDA UDLA ISIFEBE

15, 16. Sifanekiselani isifebe, begodu kwenzekeni esekelweni laso?

15 NgokwakaJwanisi, wabona isibanda somango esibomvu—isithombe sesibanda somango—isifebe esingokomfanekiso sikhwele kiso sisilawula. Besinebizo elithi ‘iBhabhiloni Ledumo.’ (ISam. 17:1-6) Isifebesi sizijamela kuhle zoke iinkolo zamala, ezidosa phambili kizo masondo weSingabukrestu. Iinhlangano zekolo zawubusisa umfanekiso wesibandesi begodu zalinga nokuwulawula.

16 Nokho, hlangana nelanga leKosi, iBhabhiloni Ledumo labona amanzi, abantu ebebalisekela, atjha ngendlela ebonakalako. (ISam. 16:12; 17:15) Ngokwesibonelo, umfanekiso wesibanda newuvelako kokuthoma, amasondo weSingabukrestu—ingcenye enomthelela yeBhabhiloni Ledumo—alawula umbuso weTjhingalanga. Namhlanjesi, amasondo nabafundisi bawo baphelelwe kuhlonitjhwa nokusekelwa kweenqubuthu zabantu. Eqinisweni, abantu abanengi bakholelwa bona ikolo ibangela kungazwani. Abanye bakutjho tjhatjhalazi bona kufuze kupheliswe woke amasondo emphakathini.

17. Msinyana khuyini ezokwenzeka ekolweni yamala, begodu kubayini?

17 Nokho, ikolo yamala ngeze imane inyamalale. Isifebe sizokuragela phambili sinamandla begodu silinge ukwenza amakhosi enze nanyana yini esiyifunako, bekube kulapho uZimu afaka umqondo othileko eenhliziyweni zawo. (Funda ISambulo 17:16, 17.) Msinyana uJehova uzokubangela iimbuso yezepolotiki yephasi lakaSathana, njengombana ijanyelwe ziinTjhaba Ezibumbeneko, bona zisahlele ikolo yamala. Izokutjhabalalisa umthelela nomnotho waso. Isenzakalo esinjalo besingabonakala singeze senzeka ematjhumini weemnyaka adlulileko. Namhlanjesi, isifebe asikanzinzi njengombana sihleli ngemhlana wesibanda esibomvu be. Ngitjho nanyana kunjalo, ngeze siwe kabuthaka. Sizokuwa kungakalindeleki begodu ngenturhu.—ISam. 18:7, 8, 15-19.

IIMBANDA ZIYAPHELISWA

18. (a) Isibanda somango sizokwenzani, begodu uzokuba yini umphumela? (b) UDanyela 2:44 uqalisela eMbusweni kaZimu njengotjhabalalisa miphi iimbuso? (Qala ibhoksi elisekhasini 17.)

18 Ngemva kokutjhatjalaliswa kwekolo yamala, isibanda somango, okumahlelo weenhlangano zakaSathana zepolotiki, zizokubangelwa bona zisahlele uMbuso kaZimu. Angakghoni ukufika ezulwini, amakhosi wephasi azokukhuphela ilaka lawo kulabo ephasini abasekela uMbuso kaZimu. Umphumela ngeze ubalekelwe. (ISam. 16:13-16; 17:12-14) UDanyela uhlathulula enye ingcenye yepi yamaswaphela. (Funda uDanyela 2:44.) Isibanda somango okukhulunywe ngaso kuSambulo 13:1, umfanekiso waso, nesibanda somango esineempondo eembili koke kuzokutjhatjalaliswa.

19. Khuyini esingaqiniseka ngayo, begodu kwanje sikhathi sokwenzani?

19 Siphila emalangeni wehloko yekhomba. Azikho iinhloko ezinye ezizokuvela esibandenesi ngaphambi kobana sitjhatjalaliswe. UMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika uzokuba mbuso wephasi onamandla lokha ikolo yamala neyitjhatjalaliswako. Iimporofido zakaDanyela noJwanisi zazaliseka ngeemniningwana emincani. Singaqiniseka bona ukutjhatjalaliswa kwekolo yamala nepi ye-Amagedoni kuzokufika msinyana. UZimu wembule iimniningwana le kusesengaphambili. Sizozinaka na iimporofido ezisiyeleliso? (2 Pit. 1:19) Kwanje sikhathi sokobana sikhethe ihlangothi lakaJehova begodu sisekele uMbuswakhe.—ISam. 14:6, 7.

[Imitlolo yaphasi]

a EBhayibhilini, inomboro yetjhumi kanengi ifanekisela isiqhema esipheleleko—endabeni le, ifanekisela yoke iimbuso eyavela eMbusweni wamaRoma.

b Nanyana iimbuso eyakhe umbuso wephasi weentjhaba eembili beyisolo ikhona kusukela ngekhulu le-18, uJwanisi uyihlathulula seyingilokho egade izokuvela ingikho ekuthomeni kwelanga leKosi. Eqinisweni, ukuzaliseka kombono otlolwe kuSambulo kwenzeka hlangana ‘nelanga leKosi.’ (ISam. 1:10) Ihloko yekhomba azange ithome ukusebenza njengombuso wephasi obumbeneko bekwaba yiPi yePhasi I.

c UDanyela wakubona kusesengaphambili ukutjhatjalaliswa okumbi ikosi le ebeyizokubangela phakathi nepi leyo, uyatlola: “Izokubangela umonakalo ngendlela erarako.” (Dan. 8:24) Ngokwesibonelo, i-United States yabangela umonakalo omumbi ongakhange khewubonwe neyiphosa amabhomu amabili we-athomu enarheni elinaba yombuso weentjhaba eembili.

d Qala IsAmbulo—Umvuthwandaba Waso Omkhulu Useduze! amakhasi 240, 241, 253.

[Ibhoksi elisekhasini 17]

AMEZWI ATHI “YOKE IIMBUSO” AQALISELWE KUPHI?

Isiporofido esikuDanyela 2:44 sithi uMbuso kaZimu “uzoyiphihliza uyiqede yoke eminye iimbuso le.” Isiporofidweso siqalisela kwaphela eembusweni efanekiselwa ziingcenye ezihlukahlukeneko zesithombe.

Kuthiwani ngabanye boke aborhulumende babantu? Isiporofido esifanako esikuSambulo sembula indaba le ngokunabileko. Sitjengisa bona “woke amakhosi wephasi” azokubuthwa ajamelane noJehova ‘ngelanga elikhulu lakaZimu uMninimandla woke.’ (ISam. 16:14; 19:19-21) Ngalokho, ngeze kutjhatjalaliswe iimbuso yesithombe kwaphela e-Amagedoni kodwana nabo boke aborhulumende babantu.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana