ISIHLOKO SAMA-46
Uyasitlhogomela Na Isihlangu Sakho “Esikhulu Sokukholwa”?
“Phathani isihlangu esikhulu sokukholwa.”—EFE. 6:16.
INGOMA 119 Kufuze Sibe Nokukholwa
OKUZOKUCOCWA NGAKHOa
1-2. (a) Ngokuya ngokomtlolo webe-Efesu 6:16, kubayini sitlhoga “isihlangu esikhulu sokukholwa”? (b) Sizokucoca ngamiphi imibuzo?
UNASO na “isihlangu esikhulu sokukholwa”? (Funda kwebe-Efesu 6:16.) Iye, unaso. Isihlangu esikhulu sivikela umzimba, ukukholwa kwakho kufana nesihlangu ngombana kukuvikela ekuziphatheni kumbi, enturhwini nezenzweni ezingavumelani neenkambiso zakaZimu.
2 Siphila “emihleni yokuphela,” yeke ukukholwa kwethu kuzokuhlala kulingwa. (2 Thim. 3:1) Ungaqiniseka njani bona ukukholwa kwakho kuqinile? Ungaqiniseka njani ukuthi ukukholwa kwakho kuhlala kuqinile? Akhesicoceni ngeempendulo zemibuzo le.
HLOLISISA UKUKHOLWA KWAKHO
Ngemva kwepi amasotja bekaqiniseka bona iinhlangu zawo ziyalungiswa (Funda isigaba 3)
3. Amasotja bekenzani eenhlangwini zawo begodu kubayini?
3 Ekadeni, kanengi amasotja bewaphatha iinhlangu ezenziwe ngesikhumba. Bewatjhatjha amafutha esihlangwini bona sihlale sisebujamweni obuhle nokuthi iinsimbi zaso zingarusi. Bekuthi isotja nalibona ukuthi isihlangu salo simotjhekile, lisilungise bona lilungele ipi elandelako. Isibonelwesi sihlangana njani nokukholwa kwakho?
4. Kubayini kufuze ubandule ukukholwa kwakho begodu ungakwenza njani lokho?
4 Nathi kufuze silingise amasotja wekadeni ngokuthi sihlale sihlola ukukholwa kwethu bona sihlale silungele ipi. Njengombana simaKrestu sisepini engokomfanekiso, silwisana namanabethu okumabutho wemimoya emimbi. (Efe. 6:10-12) Akakho umuntu ongatlhogomela isihlangu sakho sokukholwa. Ungaqiniseka njani ukuthi ukukholwa kwakho kuzokukghona ukuqalana nokulingwa? Kokuthoma, kufuze uthandaze ubawe uZimu akusize. Bese usebenzisa iliZwi lakaZimu likusize uzibone ngendlela uZimu akubona ngayo. (Heb. 4:12) IBhayibheli lithi: “Thembela kuJehova ngayo yoke ihliziyo yakho, ungayami ngelwazi lakho.” (IzA. 3:5, 6) Njenganje, akhucabange ngeenqunto osand’ ukuzithatha. Ngokwesibonelo, ukhewaqalana nomraro wezeemali? Inga-kghani wacabanga ngesithembiso sakaJehova esisemtlolweni webeHebheru 13:5, othi: “Angekhe nginitjhiye begodu angekhe nginilahle”? Isithembisweso sakuqinisekisa na bona uJehova uzokusiza? Nangabe kunjalo, kutjho ukuthi ukukholwa kusebujamweni obuhle.
5. Khuyini ongayifumana nawuhlola ukukholwa kwakho?
5 Kungakurara ozokufumana nawuhlolisisa ukukholwa kwakho. Ungafumana ubuthakathaka ebewungakabutjheji. Ungafumana ukuthi ukutshwenyeka khulu, amanga nokudana kulimaze ukukholwa kwakho. Nangabe lokho kwenzekile kuwe, ungakuvikela njani ukukholwa kwakho kusukela nje?
ZIVIKELE EKUTSHWENYEKENI KHULU, EMANGENI NEKUDANENI
6. Ngiziphi iimbonelo zokutshwenyeka okulungileko?
6 Okhunye ukutshwenyeka kulungile. Ngokwesibonelo, kulungile ukutshwenyeka ngokuthi awufuni ukuzwisa uJehova namkha uJesu ubuhlungu. (1 Kor. 7:32) Nakhe senza isono esikhulu, sitshwenyeka khulu ngokulungisa ubuhlobo bethu noZimu. (Rhu. 38:19) Siyatshwenyeka ngokuthabisa abantu esitjhade nabo, ngokutlhogomela imindenethu nabantu esilotjha nabo uJehova.—1 Kor. 7:33; 2 Kor. 11:28.
7. Ngokomtlolo wezAga 29:25 kubayini kufuze singasabi abantu?
7 Ngakelinye ihlangothi, ukutshwenyeka khulu kungalimaza ukukholwa kwethu. Ngokwesibonelo, kanengi singatshwenyeka ngokuba nokudla okwaneleko nezambatho. (Mat. 6:31, 32) Bona sinciphise ukutshwenyekokho, singadzimelela ekufumaneni izinto zakanokutjho. Singagcina sesithanda nemali. Nasingavumela lokho kwenzeke, ukukholwa kwethu kuzokubogaboga begodu itjhebiswano lethu noJehova lizokuba sengozini. (Mar. 4:19; 1 Thim. 6:10) Okhunye okungenzeka, singatshwenyeka khulu ngokuthi abanye abantu bacabangani ngathi. Lokho kungasenza sisabe ukuhlekwa babantu sisabe nokutjhutjhiswa kunokusaba ukuzwisa uJehova ubuhlungu. Kufuze sizivikele engozini leyo, ngokuthi sibawe uJehova asiphe ukukholwa nesibindi sokuqalana neenqabwezo.—Funda izAga 29:25; Luk. 17:5.
(Funda isigaba 8)b
8. Kufuze senzeni nasizwa amala?
8 USathana ‘uyise wamala’ usebenzisa abantu abangaphasi kwelawulo lakhe bona arhatjhe amanga ngoJehova nangabafowethu nabodadwethu. (Jwa. 8:44) Isibonelo salokho, iinhlubuki zisebenzisa i-inthanethi, i-tv nezinye izinto bona zirhatjhe amanga ngehlangano kaJehova. Amanga lawo, angeminye ‘imisubela evuthako’ kaSathana. (Efe. 6:16) Kufuze senzeni nangabe umuntu usibuza ngamanga lawo? Kufuze singamnaki. Kubayini? Kungombana sikholelwa kuJehova begodu siyabathemba abafowethu. Kuhlekuhle kufuze sikubalekele ngazo zoke iindlela ukukhuluma neenhlubuki. Akukafuzi siphikisane nazo ngananyana yini ngaphandle kwesizathu, ngitjho nanyana kunezinto esifuna ukuzazi ngamala eziwakhulumako.
9. Ukudana kungasithinta njani?
9 Ukudana kungabogabogisa ukukholwa kwethu. Angekhe sayibalekela imirarwethu. Ekhabolakhona kuzabe kungasikuhlakanipha ukubalekela imirarwethu. Ngezinye iinkhathi sizizwa sidanile. Nokho akukafaneli bona sihlale sicabanga ngemirarwethu. Nasenza njalo, singakhohlwa zoke izinto ezihle uJehova asithembise zona. (IsAm. 21:3, 4) Nasizizwa sidanile singaphelelwa mamandla, besilise nokulotjha uJehova. (IzA. 24:10) Kodwana lokho akukafaneli kwenzeke kithi.
10. Ufundani encwadini eyatlolwa ngomunye udadwethu?
10 Akhucabange ngendlela udadwethu we-United States aqinisa ngayo ukukholwa kwakhe ngaphezu kokutlhogomela indodakwakhe egulela ukufa. Encwadini ayitlolela emzimkhulu, wathi: “Ubujamo bethu buyasigandelela begodu ngezinye iinkhathi buyasidanisa, kodwana ithemba lethu liyasiqinisa. Ngithokoza ngakho koke uJehova asinikela khona bona siqinise ukukholwa kwethu nokuthi asikhuthaze. Sisitlhoga khulu iselulekwesi nesikhuthazo. Sisisiza bona siragele phambili silotjha uJehova nangaphezu kweentjhijilo uSathana asiphosa ngazo.” Encwadini kadadwethu le, sifunda ukuthi soke singakuhlula ukudana! Njani? Khumbula bona imirarwakho ziinlingo ezivela kuSathana. Themba ukuthi uJehova uzokududuza begodu ulithokozele loke ilwazi asinikela lona.
Uyasitlhogomela Na Isihlangu Sakho “Esikhulu Sokukholwa”? (Funda isigaba 11)c
11. Ngimiphi imibuzo ekufuze sizibuze yona nasizakubona ukuthi ukukholwa kwethu kuqinile na?
11 Inga-kghani kunalapho ukukholwa kwakho ekutlhogeka ukulungiswa? Kghani eenyangeni ezidlulileko ukghonile na ukubalekela ukutshwenyeka? Ukghonile na ukuhlula isifiso sokulalela iinhlubuki namala eziwarhatjhako? Kghani ukghonile ukuhlula ukudana? Nangabe kunjalo, kutjho bona ukukholwa kwakho kusebujamweni obuhle. Nokho, kufuze sihlale sitjhejile ngombana uSathana unezinye iinkhali alinga ukuzisebenzisa kithi. Akhesifunde ngesinye sazo.
ZIVIKELE EKUTHANDENI IZINTO ZAKANOKUTJHO
12. Kungenzekani nange singatshwenyeka khulu ngezinto zakanokutjho?
12 Ukuthanda izinto zakanokutjho kungabogabogisa ukukholwa kwethu, kusenze singasasinaki isihlangu sethu sokukholwa. Umpostoli uPowula wathi: “Akakho umuntu othi alisotja azibandakanye kwezerhwebo zokuphilokhu, ukuze azifumanele ukwamukeleka kiloyo omtlolise njengesotja.” (2 Thim. 2:4) Amasotja weRoma bekangakavunyelwa bona enze eminye imisebenzi. Bekuzokwenzekani nange isotja lingalaleli umyalo loyo?
13. Kubayini isotja kungakafuzi lenze eminye imisebenzi?
13 Cabanga ngalokhu. Isiqhema samasotja sizibandulela ipi kuthi kusese njalo elinye isotja lingabi khona. Isotjelo lithengisa ukudla emakethe. Kuthi ebusuku amasotja asebenzise isikhathi sawo ekulungiseni izambatho zawo zepi begodu alola iinsabula zawo. Kodwana lela elithengisa ukudla lisebenzisa isikhathi salo bona lilungise ukudla elizokuthengisa ngelanga elilandelako. Kuthi kusesenjalo, ngelanga elilandelako inaba lisahlele bangakatjheji. Ngimaphi amasotja azabe azilungiselele ipi begodu ngimaphi azokuthabisa umlawulawo? Nangathana bewusepini, ngiliphi isotja ebewuzokufuna ukuthi libe hlanu kwakho, ngelizilungiseleleko namkha elithikazisekileko?
14. Njengombana simasotja kaKrestu, khuyini eqakathekileko kithi?
14 Njengamasotja, asifuni ukuthikaziswa emgomwenethu wokwamukelwa baphathi bethu uJehova noKrestu. Ukwamukelwa ngibo, kuqakatheke khulu kithi kunanyana yini esingayifumana ephasini elimbi lakaSathana. Kufuze siqiniseke ngokuthi sinamandla nesikhathi bona sikghone ukulotjha uJehova begodu sihlolisise ukuthi isihlangu sethu sokukholwa, kunye nazo zoke izambatho zethu zokukholwa zisebujamweni obuhle.
15. UPowula wasilemukisa ngani begodu kubayini?
15 Kufuze sihlale siphapheme. Kubayini? Kungombana umpostoli uPowula wathi, ‘labo abazimisele ukunjinga bazokuphambukiswa ekukholweni.’ (1 Thim. 6:9, 10) Ibizo elithi “ukuphambukiswa” liveza ukuthi singathikaziswa kulinga ukuzifunela izinto ezinengi ezingatlhogekiko. Lokho kuzokwenza bona eenhliziyweni zethu kwakheke ‘iimfiso ezinengi ezinganangqondo nezilimazako.’ Kunokuvumela iimfiswezo bona zingene eenhliziyweni zethu, kufuze sikhumbule bona nguSathana osebenzisa iimfiso njengeenkhali bona aqede ukukholwa kwethu.
16. Ukulandisa okukuMarkosi 10:17-22, kufuze kusenze sicabange ngamiphi imibuzo?
16 Akhesithi sinemali enengi yokuthenga nanyana yini esiyifunako. Kghani sizabe siyona na, nasingathenga izinto esizifunako ingasi ngombana sizitlhoga? Awa, sizabe singenzi okumbi. Kodwana akhucabange ngemibuzo nasi: Nanyana singaba nemali yokuthenga okuthileko, kghani sizokuba nesikhathi kunye namandla wokuyisebenzisa? Godu, angeze sathoma ukuthanda khulu izinto eziqalekako ukudlula okhunye? Kghani ukuthanda kwethu izinto eziqalekako kungasenza bona sifane nendoda ethileko eyaphundwa simemo sakaJesu sokulotjha uZimu ngokuzeleko? (Funda uMarkosi 10:17-22.) Kungcono khulu, bona siphile ukuphila okunganandleko ezinengi begodu isikhathi sethu namandla sikusebenzisele ekwenzeni intando kaZimu.
BAMBISISA ISIHLANGU SAKHO SOKUKHOLWA
17. Khuyini ekungakafuzi siyikhohlwe?
17 Kufuze singakhohlwa bona sisepini begodu kufanele sihlale sikulungele ukulwa qobe lilanga. (IsAm. 12:17) Abafowethu nabodadwethu angekhe basiphathela isihlangu sethu sokukholwa. Kufuze siziphathele sona.
18. Kubayini amasotja wekadeni bekaqiniseka ngokuthi ayasibambisisa isihlangu sawo?
18 Ekadeni, isotja belihlonitjhwa nalithumbileko epini. Kodwana nange lingabuya epini lingakaphathi isihlangu salo, lokho bekuzokuba lihlazo. Isazi somlando wamaRoma satlola sathi: “Ukutjhiya isihlangu epini bekulihlazo elimbi khulu.” Lo ngunobangela obekenza amasotja aqiniseke ngokuthi ayasibambisisa isihlangu sawo.
Udade omKrestu ubambisisa isihlangu sakhe sokukholwa ngokufunda iliZwi lakaZimu, athandaze begodu aye qobe emihlanganweni nesimini (Funda isigaba 19)
19. Singasibambisisa njani isihlangu sethu sokukholwa?
19 Sibambisisa isihlangu sethu sokukholwa ngokuya qobe emhlanganweni yobuKrestu nangokukhuluma nabantu ngebizo lakaJehova nomBuswakhe. (Heb. 10:23-25) Ngaphezu kwalokho, sifunda iliZwi lakaZimu qobe begodu sithandaze sibawe isizo kuye lokobana sikusebenzise lokho esikufundako. (2 Thim. 3:16, 17) Asikho isikhali uSathana angasisebenzisa esingasilimaza ngokupheleleko namkha siphumelele. (Isa. 54:17) ‘Isihlangu sethu esikhulu sokukholwa’ sizosivikela. Ngesibindi sizokusebenza sibambisene nabafowethu nabodadwethu. Sizokwenza okungaphezu kokuthumba ipi yaqobe lilanga, sizokufumana ilungelo lokuba sehlangothini lakaJesu nakathumba epinakhe noSathana nabalandeli bakhe.—IsAm. 17:14; 20:10.
INGOMA 118 ‘Sandisele Ukukholwa Kwethu’
a Amasotja bekathembele eenhlangwini zawo bona ziwavikele engozini. Ukukholwa kwethu kunjengesihlangu. Njengesihlangu sesotja, kufuze sikutlhogomele ukukholwa kwethu bona kuhlale kuqinile. Isihlokwesi sicoca ngokuthi khuyini ekufuze siyenze bona “isihlangu [sethu] esikhulu sokukholwa” sihlale sisebujamweni obuhle.
b IHLATHULULO YEENTHOMBE: Nakuvela umbiko e-TV okhuluma ngeenhlubuki ezileya amanga ngaboFakazi bakaJehova, umndeni waboFakazi bakaJehova msinyana ucima i-TV.
c IHLATHULULO YEENTHOMBE. Ngokukhamba kwesikhathi, ubaba usebenzisa iBhayibheli bona aqinise ukukholwa komndenakhe ekukhulekeleni komndeni.