Ungafakaza Ngokungakahlelwa!
1. (a) Khuyini ukutjhumayela ngokungakahlelwa? (b) Bangaki abakhona emhlanganweni lo, abafumana amaqiniso ngokutjhumayela ngokungakahlelwa?
1 Bangaki abantu ebandleni langekhenu abafumana amaqiniso ngokufakaza ngokungakahlelwa? Ipendulo ngalokhu ingakurara. Ukutjhumayela ngokungakahlelwa kuhlanganisa ukutjela abantu esihlangana nabo emberegweni yaqobe langa ngeendaba ezimnandi—lokha sikhamba, sikweriyele iinhlobo nofana abomakhelwana, neentolo, kuhlanganise nesikolweni, emberegweni, njalo njalo. Kwesinye seenqhema zaboFakazi ababhabhadisiweko abangaphezu kwama-200, abamaphesenthi ama-40 batholwa kokuthoma ngokutjhumayela ngokungakahlelwa! Ngalokho-ke indlela le yokutjhumayela iphumelela khulu.
2. Ngiziphi iimbonelo zokufakaza ngokungakahlelwa esizifumana eMitlolweni?
2 Ekhulwini lokuthoma abatjhumayeli bebafakaza ngokungakahlelwa iinkhathi ezinengi. Isibonelo, lokha nakakhamba ngeSamariya uJesu wafakaza emfazini ebekakha amanzi emthonjeni kaJakobho. (Jwanisi 4:6-26). UFulebhe wathoma ikulumiswano nesikhulu esiphakemeko seTopiya egade sifunda encwadini ka-Isaya ngokusibuza: “Uyakwizwa lokho okufundako na?” (IZenzo 8:26-38) Lokha abotjhiwe e-Filipi, umpostoli uPowula wafakaza kesinye seembotjhwa. (IZenzo 16:23-34) Ngemva kwalokho, nakasejele uPowula ‘wamukela boke abazombona, watjhumayela ngombuso kaZimu, wafundisa ngeKosi uJesu Krestu.’ (IZenzo 28:30, 31) Nawe-ke ungatjhumayela ngokungakahlelwa, ngitjho nalokha unokusaba. Njani?
3. Khuyini engasirhelebha bona silwisane nokusaba?
3 Ukuthomisa: Inengi lethu likufumana kubudisi ukuthomisa ingcoco nabantu esingabaziko. Ngitjho nalabo esibajayele abangasibo aboFakazi, sikufumana kubudisi bona sikhulume nabo iqiniso. Nanyana kunjalo, sizokutjhukumiseleka bona sikhulume nengabe sizindla ngobuhle bakaJehova, ukuba ligugu kwamaqiniso angokomoya awanikele iinceku zakhe, nobujamo obumbi babantu bephasi. (Jona 4:11; Rha. 40:5; Mat. 13:52) Ngaphezu kwalokho, singabawa uJehova asirhelebhe bona ‘sibe nesibindi’. (1 Tes. 2:2) Omunye umfundi we-Giliyadi wathi: “Ngafumana bona kanengi umthandazo uyarhelebha nakubudisi ngami bona ngikhulume nabantu.” Nengabe uyazaza ukukhuluma, yitjho umthandazo omfitjhani buthule.—Neh. 2:4.
4. Ngimuphi umnqopho esingathoma ukuzibekela wona, begodu kubayini?
4 Njengombana ibizo litjengisa, ukufakaza ngokungakahlelwa akutlhogi bona uthome ingcoco ngesingeniso esihleliweko nofana ngomtlolo. Singakufumana kulirhelebho ukuba nomnqopho olula wokuthomisa ingcoco ngaphandle kokuzizwa bona kufuze sivele sifakaze. Abarhuweleli abanengi bathi ukwenza lokhu kubanikela itjisakalo bona bathule iindaba ezimnandi khonokho. Nengabe umuntu akufuni nicoce, akutlhogeki bona umkatelele bona akhulume. Ngokuzithoba phetha ingcoco uragele phambili.
5. Khuyini okwarhelebha udade oneenhloni bona afakaze ngokungakahlelwa?
5 Lokha nekathengako esitolo, omunye udade oneenhloni nekahlangana nomuntu uthoma ngokumqala ngemehlweni ngemva kwalokho amomotheke naye. Nengabe umuntu loyo naye uyamomotheka, ucoca naye kafitjhani. Nengabe umuntu loyo uphendula ngokuvumelana naye, lokhu kumnikela ithemba bona aragele phambili nengcoco. Uyamlalelisa begodu alinge ukutjheja bona ngiziphi iindaba ezimnandi ezingafanelana nomuntu loyo. Aberegisa indlela le yokuqalana nabantu, ukhambise iincwadi ezinengi bewathomisa nesifundo seBhayibhili.
6. Singayithomisa njani ingcoco ngendlela engakahlelwa?
6 Ukuthomisa Ingcoco: Khuyini esinga yitjho bona sithomise ingcoco? Lokha uJesu nakacoca nomfazi emthonjeni, wamthoma ngokumbawa amanzi. (Jwanisi 4:7) Ngalokho-ke nathi singathoma ingcoco ngokulotjhisa ngobungani nofana ngombuzo. Njengombana ukhuluma ungafumana ithuba lokungenisa uMtlolo begodu mhlamunye ungatjala imbewu yeqiniso. (Mtj. 11:6) Abanye bafumane ipumelelo ngokwenza ingcoco ekarisako evusa isifiso sokufuna ukwazi begodu neletha iimbuzo. Isibonelo, lokha nawulindele ukubona udorhodere, ungathoma ikulumiswano ngokuthi, “Ngiyokuthaba lapho ngingeze ngisagula khona.”
7. Ukutjheja kungasirhelebha njani bona sifakaze ngokungakahlelwa?
7 Ukuba ngabatjhejako kungasirhelebha bona sithomise ingcoco. Nesibona umbelethi onomtwana oziphethe kuhle, singamnyula umbelethi begodu simbuze, “Khuyini ekurhelebhileko bona ube mbelethi ophumelelako?” Omunye udade wathatha amaphuzu wesihloko ebesidenjwa ngabanye emberegweni bese wabelana ngelwazi elisekelwe kilokho ebekukara aberega nabo. Uthe nakathola bona omunye walabo abarega nabo ubhincela umtjhado, wamnikela i-Phaphama! ekhuluma ngokobana ungawubhincela njani umtjhado. Lokhu kwadosela ekuragiseleni phambili iingcoco zeBhayibhili.
8. Singaziberegisa njani iincwadi zethu bona sithomise ingcoco?
8 Enye indlela yokuthomisa ingcoco kufunda iincwadi zethu lapho abantu bazosibona khona. Omunye umzalwana uvula ISithalasokulinda nofana i-Phaphama! esihlokweni esikarisako bese ayifunde buthule. Nengabe ubona omunye aqale umagazini, umbuza umbuzo namtjhana akhulumele isihloko ngokurhunyeziweko. Lokhu ngokujayelekileko kudosela engcocweni nekufakazeni. Bulula singabeka iincwadi zethu etjhatjhalazini lapho zingavusa khona ikareko ebantwini esiberega nabo nofana esifunda nabo begodu msinyana sibabuze umbuzo malungana nalokho.
9, 10. (a) Singawenza njani amathuba wokufakaza ngokungakahlelwa? (b) Ukghone njani ukukwenza lokhu?
9 Ukwakha Amathuba: Ngebanga lokurhaba komberego wokutjhumayela, akukafaneli bona siqale ukufakaza ngokungakahlelwa njengento eyenzeka ngengozi. Kunalokho, kufuze sifune kwenza amathuba wokunikela ubufakazi njengombana senza iimsebenzi yethu yaqobe lilanga. Cabangisisa ngabantu ojayele ukuhlangana nabo, begodu ucabangele indlela yobungani ongathoma ngayo ingcoco. Phatha ngesandla iBhayibhili yakho kuhlangise neencwadi ongabelana ngazo nalabo abatjengisa ikareko.—1 Pit. 3:15.
10 Ngokuhlakanipha, abarhuweleli abanengi bafumane iindlela zokwenza amathuba wokutjhumayela ngokungakahlelwa. Udade ohlala esakhiweni esinevikeleko eliphezulu uberegisa indawo yokuzithabisa ukuhlanganisa iinqetjhana zeenthombe (puzzles) zendawo yobuhle bemvelo. Njengombana abantu bajama bababaze ubuhle bendawo lezo, uberegisa ithubelo bonyana athome ingcoco begodu abatjele ngesithembiso seBhayibhili ‘sezulu elitjha nephasi elitjha.’ (ISam. 21:1-4) Ungacabanga ngeendlela ongenza ngazo amathuba wokufakaza ngokungakahlelwa na?
11. Singayilandela njani ikareko esiyifumane ngokufakaza ngokungakahlelwa?
11 Ukulandelela Ikareko: Nengabe uthole umuntu olalelako, linga ukulandelela ikareko. Nekukghonekako ungathi emuntwini loyo: “Ngikuthabele kwamambala ukukhuluma nawe. Ngingakufumana kuphi khona sizakukhuluma godu?” Abanye abarhuweleli banikela umuntu loyo isiphande neenomboro zabo zomtato bese bathi: “Ngiyithabele ingcoco yethu. Nengabe ungathabela ukwazi okungezelelweko ngalokho esicoco ngakho, naku lapho ungangithinta khona.” Nengabe wena ngokwakho angeze walandelela ikareko, hlela bona ibandla elifaneleko lenze njalo ngokunikela msinyana unobhala webandla langekhenu iforomu elithi, Siza Ulandelele (S-43-ZU).
12. (a) Kubayini kufuze sibulunge begodu sibike isikhathi esisisebenza nasifakaza ngokungakahlelwa? (b) Ngimiphi iimphumela etholakeleko ngokufakaza ngokungakahlelwa? (Qala ibhoksi elithi, “Ukufakaza Ngokungakahlelwa Kuletha Iimphumela!”)
12 Isikhathi enisiberege nanifakaza ngokungakahlelwa kufuze sibikwe. Ngalokho-ke, qinisekani bona nibulunga isikhathi enisiberegileko, ngitjho nanyana kumizuzu embalwa ngelanga. Cabangela lokhu: Nengabe umrhuweleli omunye nomunye afakaza ngokungakahlelwa imizuzu eemhlanu qobe lilanga, lokhu kungenza ema-awara angaphezu kweengidi ezili-17 qobe nyanga!
13. Khuyini okufuze kusikhuthaze bona sifakaze ngokungakahlelwa?
13 Sineenzathu ezipheleleko zokufakaza ngokungakahlelwa—ithando ngoZimu nabomakhelwana. (Mat. 22:37-39) Iinhliziyo ezizele ukukwazisa ngeemfanelo zakaJehova neemnqopho zisenza bona sikhulume ‘ngephazimulo nobuhle bobukhosi bakhe.’ (Rha. 145:7, 10-12) Ukutshwenyeka kwamambala ngabomakhelwana kusenza bona siberegise nanyana ngiliphi ithuba elifaneleko elivelako sabelane nabo iindaba ezimnandi kusesenesikhathi. (Rom. 10:13, 14) Ngokucabangela kusengaphambili nokulungiselela, soke singakghona ukutjhumayela ngokungakahlelwa begodu sifumane ithabo lokwethula amaqiniso emuntwini onehliziyo ethembekileko.
[Umkhangiso osekhasini 4]
Ungakufumana kulirhelebho ukuba nomnqopho wokuvele uhlangane nabantu bewuthome ingcoco
[Umkhangiso osekhasini 5]
Ngokuhlakanipha, abarhuweleli abanengi bathole iindlela zokwenza amathuba wokufakaza ngokungakahlelwa
[Ibhoksi elisekhasini 5]
Iimphakamiso Zokuthomisa Iingcoco
◼ Thandazela irhelebho bona uthome
◼ Khetha labo abanobungani nalabo abangakarhabi
◼ Thoma ngokuqala umuntu ngemehlweni, umomotheke, bese ukhulume ngezinto ezikarako
◼ Yiba silaleli esihle
[Ibhoksi elisekhasini 6]
Ukufakaza Ngokungakahlelwa Kuletha Iimphumela!
• Nakase garatjhi alindele bona ikoloyakhe ilungiswe, umzalwana wafakaza kilabo ahlangana nabo bewabanikela neememo, abamemela ekulumweni yenengi. Ngemva komnyaka owodwa eemhlanganweni, umzalwana othileko angamaziko weza wamlotjhisa ngomusa. Bekungomunye walabo abanikela isimemo egaratjhi ngomnyaka ongaphambi kwaloyo! Indoda le beyizele ukuzokulalela ikulumo yenengi beyabawa nesifundo seBhayibhili. Bobabili yena nomkakhe sebabhadisiwe.
• Udade owathola amaqiniso ngokufakaza ngokungakahlelwa uqala abantu ahlangana nabo ngabantwabakhe njengesimakhe ekhethekileko. Ihlanganisa abomakhelwana nababelethi ahlangana nabo esikolweni begodu nemhlanganweni yababelethi. Nakazethulako, wenza isingeniso esilula kodwana esithinta ihliziyo bona iBhayibhili ilirhelebho eliyigugu kuye ekufundiseni abantwabakhe, ngemva kwalokho adlulele kesinye isihloko. Njengombana athomise ingcoco, ukufumana kulula bona aberegise iBhayibhili angene engcocweni. Ngokuberegisa indlela le, urhelebhe abantu abali-12 bona babhabhadiswe.
• Lokha udade avakatjhelwa mkhangisi wezetjhorensi, waberegisa ithubeli bona afakaze. Wambuza bona angathanda bona afumane ipilo ehle, ithabo, nokuphila okungapheliko. Wakuthabela lokhu begodu wambuza bona ngiyiphi itjhorensi ayikhangisako. Wamtjengisa iinthembiso zeBhayibhili bewamnikela nenye yeencwadi zethu, wayifunda ngobusukobo. Kwahlelwa isifundo seBhayibhili. Wathoma ukuhlanganyela ngemva kwalokho wabhabhadiswa.
• Lokha omunye udade nekakhamba ngesiphaphamtjhini, wathoma ukukhuluma nomfazi ebakahlezi hlanu kwakhe bewakghona ukufakaza. Emaphethelweni wekhambo labo, udade lo wanikela umfazi loyo isiphande neenomboro zomtato begodu wamkhuthaza bona abawe isifundo seBhayibhili esikhathi esizako nekavakatjhelwa boFakazi bakaJehova. Ngelanga elilandelako, aboFakazi ababili bakokoda emnyangweni wakwakhe. Umfazi loyo wathoma ufunda iBhayibhili, wathuthuka msinyana bewabhabhadiswa, msinyana ngemva kwalokho besele araga iimfundo zeBhayibhili eentathu okungezakhe.
• Umzalwana osiphofu oneemnyaka eli-100 ohlala endlini yokuhlenga iingulani ujayele ukuthi, “Sitlhoga uMbuso.” Lokhu kwadosela eembuzweni evela kubahlengikazi neengulaneni eyambangela bona ahlathulule bonyana uyini uMbuso. Omunye wabafazi oberega lapho naye wambuza bona yini azoyenza eParadeyisini. Waphendula, “Ngizokubona bengikhambe godu, begodu ngitjhise nesihlalo mavili sami.” Njengombana angaboni, wambawa bona amfundele umagazini. Nekufika indodakazi yomzalwana lo izokuvakatjha, isiberegi sabawa ukukhamba nabomagazini labo ekhaya. Umhlengikazi watjela indodakazi, “Isihloko sethu esitjha sendlini yokuhlenga sithi: ‘Sitlhoga uMbuso.’”
• Udade bekajame emjejeni wesitolo sokudlela wezwa is’qhema samadoda amadala ebesihlezi hlanu kwakhe sicoca ngeendaba zepolotiki. Enye indoda yathi urhulumende angeze ayirarulula imiraro yethu. Udade lo wazitjela bona ‘Leli ithuba lami.’ Wenza umthandazo omfitjhani begodu waya kibo. Ngemva kokuzethula, wabatjela ngorhulumende ozokurarulula imiraro yabantu, uMbuso kaZimu, begodu wanikela incwajana egade ayiphethe. Khonokho kweza umphathi wesitolweso. Udade lo bakacabanga bonyana uzomtjela bona akhambe. Kunalokho, wamtjela bona gade alalele begodu naye angayithabela incwajana. Nesinye isiberegi egade silalele seza kuye sehla iimnyembezi. Isiberegesi khesaba mfundi weBhayibhili ofuna ukuvuselela isifundo sakhe.