ISIHLOKO SOBU-8
Lwisana Nomona Uthuthukise Ukuthula
“Yenzani koke okusemandlenenu bona nibe nokuthula nabanye nenze nezinto eziqinisa abanye.”—ROM. 14:19.
INGOMA 113 Ilifa Lethu Lokuthula
OKUZOKUCOCWA NGAKHOa
1. Umona wawuthinta njani umndeni kaJosefa?
UJAKOPO bekawathanda amadodanakhe, kodwana bekamthanda khulu uJosefa oneminyaka eli-17. Lokho kwabenza bazizwa njani abafowabo bakaJosefa? Bathoma ukuba nomona begodu lokho kwabenza bona babe nehloyo ngaye. UJosefa akhenge enze litho elingenza abafowabo bona bamhloye. Nanyana kunjalo, bamthengisa uJosefa ebugqilini, baleya amala kuyise bathi udliwe sibandana sommango. Umona wabenza bona bathikazise ukuthula komndeni begodu badanisa noyise.—Gen. 37:3, 4, 27-34.
2. Ngokomtlolo webeGalatiya 5:19-21, kubayini umona uyingozi?
2 Emitlolweni umonab ubalwa hlangana nezinto ‘ezimisebenzi yenyama’ ezingenza bona umuntu angazuzi ilifa lomBuso kaZimu. (Funda kwebeGalatiya 5:19-21.) Kanengi umona ubanga ubumbi obufana nelaka, itukuthelo nokulwa.
3. Esihlokwenesi sizokucoca ngani?
3 Okwenziwa bafowabo bakaJosefa, kuyatjengisa ukuthi umona ungabulimaza njani ubuhlobo begodu uqede nokuthula emndenini. Nanyana singekhe senza okwenziwa bafowabo bakaJosefa, kufuze sikhumbule ukuthi soke sinesono begodu iinhliziyo zethu ziyakhohlisa. (Jor. 17:9) Yeke kufuze sikhumbule ukuthi nathi ngezinye iinkhathi singalwisana namazizo wokuba nomona. Akhesicoce ngeembonelo eziseBhayibhelini ezizosisiza sibone ukuthi sesithoma ukuba nomona eenhliziyweni zethu. Ngemva kwalokho sizokucoca ngeendlela ezingasisiza silwisane nomona sibe nokuthula.
KHUYINI ENGABANGA UMONA?
4. Kubayini amaFilista bekanomona ngo-Isaka?
4 Ukunjinga. U-Isaka bekayindoda enjingileko begodu amaFilista bewakwazi lokho begodu abanomona ngalokho. (Gen. 26:12-14) Avala ngitjho nemithombo yamanzi la u-Isaka ebekathola khona amanzi wokuseza umhlambakhe. (Gen. 26:15, 16, 27) Abanye abantu namhlanjesi balingisa amaFilista babanomona ngabantu abanezinto ezinengi ukudlula zabo, abafuni kwaphela izinto abanye abanazo kunalokho bafisa nokuthi zibalahlekele.
5. Kubayini abadosiphambili bekolo bebanomona ngoJesu?
5 Ukuthandwa. Abadosiphambili bekolo yobuJuda bebanomona ngoJesu ngombana bekathandwa babantu abanengi. (Mat. 7:28, 29) Kazi uJesu bekamjameli kaZimu begodu bekafundisa iqiniso. Nanyana kunjalo abadosiphambilabo baleya amala ngoJesu begodu basilaphaza ibizo lakhe elihle. (Mar. 15:10; Jwa. 11:47, 48; 12:12, 13, 19) Ngisiphi isifundo esiqakathekileko esingasifunda endabeni le? Kufanele siqiniseke ngokuthi silwisana nomona ngananyana ngubani othandwako ebandleni ngebanga lokuthi unobuntu obuhle. Kunalokho silwela ukulingisa isibonelo sabo sethando esihle.—1 Kor. 11:1; 3 Jwa. 11.
6. UDiyotrefe watjengisa njani ukuthi unomona?
6 Ukuba nemithwalo ebandleni. Eenkhathini zeBhayibheli, uDiyotrefe bekanomona ngalabo abadosa phambili ebandleni lobuKrestu. Ngombana ‘bekathanda indawo ephambili’ ebandleni waleya amala ngompostoli uJwanisi kunye nabanye abanakwethu abadosa phambili ebandleni. (3 Jwa. 9, 10) Nanyana singekhe safana noDiyotrefe, kodwana nathi ngezinye iinkhathi singaba nomona ngomunye umKrestu ofumana amalungelo esabelweni esithileko, ebesithemba bona nathi singawafumana amalungelo lawo.
Iinhliziyo zethu zifana nehlabathi begodu ubuntu bethu obuhle bufana namathuthumbo amahle. Kodwana umona ufana nekhula eliyitjhefu.Umona ungaqeda ukwakheka kobuntu obuhle obufana nethando, umusa nezwela (Funda isigaba 7)
7. Umona ungaba namuphi umthelela kithi?
7 Umona ufana nekhula eliyitjhefu. Nasingalivumela bona likhule eenhliziyweni zethu, kuzokuba budisi ukulisusa. Umona uveza nezinye izinto ezingafunekiko emuntwini njengokuzikhakhazisa nokuba marhamaru. Umona ungavala ubuntu obuhle obufana nethando, izwela nomusa. Nasibona ngasuthi umona uyakhula eenhliziyweni zethu, kufuze silinge msinyana ukuwuruthula. Singalwisana njani nomona?
HLAWULELA UKUTHOBEKA NOKWANELISEKA
Singalwisana njani nomona ofana nekhula? Ummoya kaZimu ocwengileko ungasisiza bona siruthule umona, siwujamiselele ngokuthobeka nokwaneliseka (Funda isigaba 8-9)
8. Ngibuphi ubuntu obungasisiza silwisane nomona?
8 Singalwisana nomona ngokuhlawulela ukuthobeka nokwaneliseka. Nasinobuntobo angeze saba nomona. Ukuthobeka kuzosisiza bona singabi nomona. Umuntu othobekileko akacabangi bona koke kufuze kube ngekwakhe begodu ungcono kunabanye. (Gal. 6:3, 4) Umuntu owanelisekileko uthabela izinto anazo begodu akazimadanisi nabanye abantu. (1 Thim. 6:7, 8) Umuntu othobekileko nowanelisekileko nakabona omunye umuntu afumana izinto ezihle uyamthabela.
9. Ngokomtlolo webeGalathiya 5:16 nebeFilipi 2:3, 4, ummoya ocwengileko ungasisiza bona senzeni?
9 Nasizokukghona ukubalekela iimfiso zenyama ezibangela umona, sitlhoga ummoya kaZimu bona usisize sikghone ukuthobeka besaneliseke. (Funda kwebeGalatiya 5:16; Filipi 2:3, 4.) Ummoya kaZimu ungasisiza sihlolisise imicabangwethu kuhlanganise neenhloso zethu. Ngebanga lokusizwa nguJehova, singakghona ukuhlula imicabango emimbi nelimazako siyijamiselele ngemicabango eyakhako. (Rhu. 26:2; 51:12) Akhucabange ngesibonelo sakaMosi noPowula, amadoda alwisana nomona ngokuphumelelako.
Isokana elimIsrayeli ligijimela kuMosi nakuJotjhuwa liyobabikela ngamadoda amabili asekampeni aphorofidako. UJotjhuwa utjela uMosi bona akhandele amadoda la kodwana uMosi uyabhala ukuwakhandela. Kunalokho utjela uJotjhuwa ukuthi kuyamthabisa ukubona uJehova asebenzisa ummoyakhe emadodeni amabili lawo. (Funda isigaba 10)
10. Ngibuphi ubujamo okungenzeka balinga uMosi? (Qala isithombe esingaphandle.)
10 UMosi bekanegunya phezu kwabantu bakaZimu, kodwana akhenge abe nomona ngalo. Ngokwesibonelo, kesinye isenzakalo, uJehova wathatha omunye wommoyakhe kuMosi wawunikela isiqhema sabadala bama-Israyeli ebebajame hlanu kwethende lokuhlangana. Ngemva kwalokho, uMosi wezwa ukuthi abadala ababili ebebangekho etendeni lokuhlangana nabo bafumana ummoya ocwengileko bathoma ukuphorofida. Wenzani lokha uJotjhuwa nakamtjela bona akhandele amadoda lawo? UMosi akhenge abe nomona ngebanga lokuthi uJehova bekatjheja amadoda la. Kunalokho wathaba nawo elungelweni ebewalifumene. (Num. 11:24-29) Ngisiphi isifundo esingasifunda kuMosi?
Abadala abamaKrestu bangakulingisa njani ukuthobeka kwakaMosi? (Funda iingaba 11-12)c
11. Abadala bangamlingisa njani uMosi?
11 Nangabe ungumdala, kghani bakhe bakubawa na bona ubandule umuntu osesemutjha, umsize afanelekele ilungelo elithileko olithandako ebandleni? Ngokwesibonelo, mhlamunye uyalithanda ilungelo lokuraga isiFundo sesiThala qobe veke kodwana nangabe uthobeke njengoMosi, angekhe uzizwe ungakaqakatheki nange bakubawa bona ubandule omunye umfowethu ukwenzela bona ekukhambeni kwesikhathi akwazi ukuthola ilungelwelo. Kunalokho uzokuthabela ukusiza umfowenu.
12. AmaKrestu amanengi namhlanjesi akutjengisa njani ukuthobeka nokwaneliseka?
12 Cabanga ngobunye ubujamo abanakwethu abanengi abakhulileko abaqalene nabo. Iminyaka eminengi edlulileko bebabathintanisi besihlopha sabadala. Kodwana nababa neminyaka ema-80, balisa ngokuzithandela ukwenza izabelo zabo. Ababonisi abakhambako esele baneminyaka ema-70, ngokuzithoba bayawulisa umsebenzabo wokujikeleza begodu bamukele eminye imisebenzi esekonzweni. Eminyakeni yamuva nje, amalunga amanengi womndeni weBethel ephasini loke athomise izabelo zawo esimini. Abafowethu nabodadwethu abathembekilekwaba ababasilingekeli abafowethu abanye abafumene izabelo zabo.
13. Khuyini ebeyingenza uPowula abe nomona ngabapostoli abali-12?
13 Umpostoli uPowula ungesinye isibonelo somuntu owahlakulela ukwaneliseka nokuthobeka. Akhenge avumele umona bona ukhule ngehliziywenakhe. Wasebenza budisi esimini begodu ngokuthobeka wathi: “Ngingomncani ebapostolini begodu akukangifaneli ukubizwa ngokuthi ngimpostoli.” (1 Kor. 15:9, 10) Abapostoli abalitjhumi nambili balandela uJesu nakasephasini, kodwana uPowula akhenge abemKrestu bekwaba sikhathi sokufa nokuvuswa kwakaJesu. Ngitjho nanyana akhethwa bona abe mpostoli eentjhabeni, uPowula akhenge alifumene ilungelo elikhethekileko lokuba ngomunye wabapostoli abali-12. (Rom. 11:13; IzE. 1:21-26) Kunokuthi abe nomona ngamadoda ali-12 athabela ubuhlobo obuhle noJesu, uPowula waneliseka ngalokho ebekanakho.
14. Khuyini esizoyenza nasithobekileko begodu sanelisekile?
14 Nangabe sithobekile begodu sanelisekile njengoPowula, sizokuhlonipha igunya uJehova alinikele abanye. (IzE. 21:20-26) Uhlele bona kube namadoda amadala adosa phambili ebandleni lobuKrestu. Naphezu kokuthi banesono, uJehova ubaqala ‘njengezipho ezibabantu.’ (Efe. 4:8, 11) Nasiwahlonipha, siwalela, besilandele isinqophiso sawo sizokuhlala sitjhidele kuJehova begodu sizokuthabela ukuthula nabafowethu.
“YENZANI KOKE OKUSEMANDLENENU BONA NIBE NOKUTHULA”
15. Khuyini okufuze siyenze?
15 Nangabe sinomona ngabanye abantu, angekhe sibe nokuthula nabo. Kufuze siruthule umona eenhliziyweni zethu begodu sibalekele ukufakela abanye umona. Nasizakulalela umthetho kaJehova lo othi, “yenzani koke okusemandlenenu bona nibe nokuthula nabanye nenze nezinto eziqinisa abanye” kufuze sithathe amagadango aqakathekileko. (Rom. 14:19) Khuyini esingayenza bona sisize abanye balwisane nomona begodu singaba njani nokuthula?
16. Singabasiza njani abanye bona balwisane nomona?
16 Indlela esiziphatha ngayo nezinto esizenzako zingaba nomthelela omkhulu kwabanye. Iphaseli lifuna ‘sizikhakhazise’ ngezinto esinazo. (1 Jwa. 2:16) Kodwana ukuziphatha okunjalo kuthuthukisa umona. Singabalekela ukufakela abanye umona ngokuthi singakhulumi qobe ngezinto esinazo namkha esihlela ukuzithenga. Enye indlela esingabalekela ngayo ukuthuthukisa umona kukuthi sithobeke ngamalungelo esinawo ebandleni. Nasihlala sikhuluma ngamalungelo esinawo, lokho kungenza abanye babe nomona. Ngokuhlukileko nasitjengisa abanye ukuthi siyabathanda begodu siyazibuka nezinto ezihle abazenzako sibasiza bona baneliseke begodu sithuthukisa ubunye nokuthula ebandleni.
17. Khuyini abafowabo bakaJosefa abakghona ukuyenza begodu kubayini?
17 Singakuhlula ukuba nomona. Cabanga godu ngesibonelo sabafowabo lakaJosefa. Kwathi ngemva kwesikhathi eside baphethe kumbi uJosefa, bahlangana naye eGibhide. Ngaphambi kokuthi abatjele ukuthi ungubani, wabalinga ukwenzela ukuthi akghone ukuthi batjhugulukile na. Wabalungisela ukudla, wanikela umfowabo omncani uBhenjamini ukudla okunengi ukudlula kwabanye. (Gen. 43:33, 34) Nanyana kunjalo, alikho nelilodwa itshwayo elitjengisa ukuthi abafowabo babanomona ngoBhenjamini. Kunalokho batshwenyeka khulu ngomfowabo kuhlanganise noyise uJakopo. (Gen. 44:30-34) Ngebanga lokuthi abafowabo lakaJosefa balisa ukuba nomona, bakghona ukusiza umndeni wabuye waba nokuthula godu. (Gen. 45:4, 15) Ngokufanako, nasingaruthula umona ngeenhliziyweni zethu, ngitjho nanyana ungabonakala umncani kangangani, sizokusiza imindenethu nebandla bona kube nokuthula.
18. Ngokomtlolo kaJakopo 3:17, 18, khuyini ezokwenzeka nasisiza ekwenzeni ukuthula?
18 UJehova ufuna silwisane nomona begodu sibe nokuthula. Kufuze sisebenze ngamandla nasizakukghona ukuzenza zombili izintwezi. Njengombana sifundile esihlokwenesi, sinomukghwa wokuba nomona. (Jak. 4:5) Nephasi elisibhodileko lithuthukisa umona. Nasingahlawulela ithando, ukuthobeka nokwaneliseka, angekhe sibe nomona. Kunalokho, sizokuthuthukisa ukuthula begodu sizokuba nobuntu obuhle.—Funda uJakopo 3:17, 18.
INGOMA 130 Libalelanani
a Ihlangano kaJehova yihlangano enokuthula. Kodwana nasiba nomona ngokubona abanye abantu baphumelela, sizokuthikazisa ukuthulokhu. Esihlokwenesi, sizokufunda ngokuthi khuyini ebangela umona, sizokucoca godu nangokuthi singalwisana njani nommoya omumbi lo begodu sithuthukise ukuthula.
b IHLATHULULO YAMAGAMA: Njengombana lihlathululwe eBhayibhelini, umona ungabangela umuntu bona afise izinto abanye abanazo begodu afise nokuthi zibalahlekele izintwezo.
c IHLATHULULO YEENTHOMBE: Emhlanganweni wesihlopha sabadala, umdala okhulileko ngeminyaka oraga isiFundo sesiThala ebandleni bambawa ukuthi abandule umdala osesemutjha bona athathe ilungelwelo. Nanyana umnakwethu okhulileko lo asithanda isabelo sakhe, usisekela ngehliziyo emhlophe isiqunto sabadala ngokuthi asize umfowethu osesemutjha begodu ambuke.