ISIHLOKO SE 11
IBhayibheli Lingakusiza Ufumane Amandla
“UZimu onikela ukukghodlhelela.”—ROM. 15:5.
INGOMA 94 Siyakuthokoza Zimu NgeliZwi Lakho!
OKUZOKUCOCWA NGAKHOa
1. Ngiziphi iintjhijilo abantu bakaJehova abaqalana nazo?
KGHANI uqalene nesitjhijilo? Kungenzeka kukhona umuntu ebandleni okuzwise ubuhlungu. (Jak. 3:2) Mhlamunye abantu osebenza nabo namkha ofunda nabo bahlekisa ngawe ngebanga lokuthi ulotjha uJehova. (1 Pit. 4:3, 4) Kungenzeka godu nokuthi amalunga womndeni alinga ukukukhandela bona uye esifundweni namkha ukhulume nabanye ngekholo lakho. (Mat. 10:35, 36) Nawuqalene nesitjhijilo esibuhlungu kungenzeka uphelelwe mamandla. Ungaqiniseka ngokuthi nanyana uqalene nabuphi ubujamo, uJehova uzokunikela ukuhlakanipha namandla wokukghodlhelela.
2. Ngokomtlolo webeRoma 15:4, ngimuphi umphumela omuhle ongalethwa kufunda iliZwi lakaZimu?
2 EliZwini lakhe, uJehova unikela imininingwana yokuthi ekadeni, abantu abanesono bebaqalana njani neentjhijilo. Kubayini enza njalo? Ukwenzela bona sifunde kibo. Kungebangelo uJehova enza uPowula bona atlole phasi ngakho. (Funda amaRoma 15:4.) Ukufunda iindabezi kungasiduduza bekusinikele nethemba. Nanyana kunjalo, nasizakuzuza eendabenezi kutlhogeka okungaphezu kokufunda iBhayibheli kwaphela. Kufuze sivumele imiTlolo ithinte imikhumbulwethu neenhliziyo. Khuyini esingayenza bona sifumane isinqophiso sendlela esingaqalana ngayo nesitjhijilo esithileko? Kufuze sithathe amagadango amane alandelako: (1) Thandaza, (2) Cabangisisa, (3) Zindla begodu (4) Sebenzisa lokho okufundako. Akhesicoce ngokuthi singazisebenzisa njani iindlela ezinezi.b Ngemva kwalokho, sizozisebenzisa ukuthi sifunde kilokho okwenzeka eKosini uDavida nompostoli uPowula.
1. THANDAZA
Ngaphambi kokuthi ufunde iBhayibheli, bawa uJehova akusize ukghone ukufumana amaphuzu aqakathekileko (Funda isigaba 3)
3. Ngaphambi kokuthi ufunde iBhayibheli, khuyini ekufuze uyenze begodu kubayini?
3 (1) Thandaza. Ngaphambi kokuthi ufunde iBhayibheli, bawa uJehova akusize ubone ukuthi uzokuzuza njani ekufundeni kwakho iBhayibheli. Ngokwesibonelo, nawufuna isinqophiso sokuqalana nomraro othileko, bawa uJehova akusize ufumane ikambiso ozoyilandela eliZwini lakhe.—Flp. 4:6, 7; Jak. 1:5.
2. CABANGISISA
Zifake eenyathelweni zomlingiswa oyihloko ofunda ngaye eBhayibhelini (Funda isigaba 4)
4. Khuyini engakusiza wenze indaba eseBhayibhelini iphile?
4 (2) Cabangisisa. UJehova usinikele ikghono lokucabangisisa. Nawuzakwenza indaba eseBhayibhelini iphile, linga ukucabanga ngalokho okwenzekako bewuzifake emanyathelweni womuntu ofunda ngaye loyo.
3. ZINDLA
Cabangisisa kuhle ngalokhu okufundako nangokuthi kusebenza njani epilwenakho (Funda isigaba 5)
5. Khuyini ukuzindla begodu singazindla njani?
5 (3) Zindla. Ukuzindla kutjho ukucabangisisa ngalokho okufundako bewubone ukuthi kusebenza njani kuwe. Kuyakusiza bona uzwisise kuhle indaba oyifundako ukuthi ihlangana njani nokubona indlela esebenza ngayo kuwe. Ukufunda iBhayibheli ngaphandle kokuzindla kufana nokuqala iingcenye zetende ezingakahlanganiswa. Ukuzindla kufana nokuhlanganisa iingcenyezo ukwenzela bona ukghone ukubona ukuthi liqaleka njani nasele lihlangene. Bona ukghone ukuzindla, zibuze bewuziphendule imibuzo nasi elandelako: ‘Khuyini umuntu engifunda ngaye ayenzileko bona azisize ebujamweni aqalene nabo? UJehova umsize njani? Ngingakusebenzisa njani engifunda ngakho ngendlela ezongenza ngikghone ukukghodhlelelela iintjhijilo?’
4. KUSEBENZISE LOKHU OKUFUNDAKO
Kusebenzise lokhu okufundako ukuthi ukghone ukwenza iinqunto ezihlakaniphileko, ube nokuthula bewuqine nekholweni (Funda isigaba 6)
6. Kubayini kufuze sikusebenzise esikufundileko?
6 (4) Sebenzisa lokho okufundako. UJesu wathi nasingakusebenzisi lokho esikufundako, sifana nendoda esidlhadlha eyakha indlu yayo phezu kwehlabathi. Isebenza budisi, kodwana idlala ngamandlayo. Kubayini sitjho njalo? Kungombana nakufika izulu neenkhukhula, indlu leyo izokugirika. (Mat. 7:24-27) Ngendlela efanako, nasithandaza, sicabangisise begodu sizindle kodwana singakusebenzisi esikufundako, sizabe sidlala ngamandlethu. Lokho kuzokwenza ukuthi lokha ukukholwa kwethu nakulingwa namtjhana siqalana neentjhijilo, ngekhe sibe namandla okujamelana neetjhijilwezo. Ngakelinye ihlangothi, nasifunda besisebenzise esikufundako, sizokukghona ukwenza iinqunto ezifaneleko begodu sizokuba nokuthula, sibe nokukholwa okuqinileko. (Isa. 48:17, 18) Akhesisebenzise iindlela ezine esicoce ngazo, sibone ukuthi khuyini esingakufunda kilokho okwenzeka eKosini uDavida.
SIFUNDANI EKOSINI UDAVIDA?
7. Ngiyiphi indaba eseBhayibhelini esizokucoca ngayo?
7 Inga-kghani umnganakho namkha ilungu lomndeni khelakuzwisa ubuhlungu? Nangabe kunjalo, kuzokuzuzisa ukuqala lokho okwenziwa ngu-Absalomu, indodana yeKosi uDavida. Kazi u-Absalomu walinga ukuthatha umbuso kaDavida.—2 Sam. 15:5-14, 31; 18:6-14.
8. Ungambawa ini uJehova?
8 (1) Thandaza. Ngaphambi kokufunda iBhayibheli, tjela uJehova ngendlela ozizwa ngayo nangendlela owazizwa ngayo lokha nawuphathwa kumbi. (Rhu. 6:6-9) Ungajikajiki, hlala endabeni. Ngemva kwalokho, bawa uJehova akusize ufumane iinkambisolawulo ezingakunqophisa ubone ukuthi khuyini ongayenza nawuzakuqalana ngokuphumelelako nesitjhijilwesi.
9. Ungathini ngalokho okwenzakalela uDavida no-Absalomu?
9 (2) Cabangisisa. Cabanga ngendaba ekukhulunywa ngayo, ucabangisise nangokuthi iKosi uDavida yathinteka njani. Indodana kaDavida u-Absalomu, yasebenza budisi, yenza abantu bona bayithande. (2 Sam. 15:7) Kwathi u-Absalomu nakabona ukuthi isikhathi sesilungile, wathumela abantu kiyo yoke inarha yakwa-Israyeli bona bayokulungiselela abantu ukumamukela njengekosabo. Wabe walinga nokusomasoma umngani kaDavida nomalulekakhe u-Arhitofeli bona abe naye ejimeneli. U-Absalomu wazibeka yena njengekosi ngemva kwalokho walinga ukubulala uDavida, okungenzeka ngesikhatheso bekagulela ukufa. (Rhu. 41:1-9) UDavida wezwa ngamano la bewabaleka eJerusalema. Ekugcineni ibutho laka-Absalomu lalwa nebutho lakaDavida. Ibutho laka-Absalomu lahlulwa begodu indodana kaDavida u-Absalomu yabulawa.
10. UDavida bekangakhetha ukwenzani?
10 Nje-ke, cabanga ukuthi uDavida bekazizwa njani ngezinto ebezenzeka kuye. Bekamthanda u-Absalomu begodu amthemba no-Arhitofeli. Nanyana kunjalo, bobabili nje bamjikela. Bamzwisa ubuhlungu, bebalinga nokumbulala. UDavida bekangaqunta ukungasabathembi nabanye abangane bakhe, acabange ukuthi kungenzeka nabo bakhambisana no-Absalomu. Kungenzeka bekazicabangela yena kwaphela, afuna nokubaleka. Namkha kungenzeka bekangaphela amandla, aliselele. Nanyana kunjalo, uDavida khenge akwenze lokho. Kunalokho wasihlula isitjhijilwesi. Wasizwa yini?
11. UDavida wenzani nakaqalene nesikhathi esibuhlungu epilwenakhe?
11 (3) Zindla. Ngiziphi iinkambiso esizifundako endabeni le? Phendula umbuzo olandelako: “Khuyini uDavida akwenzako bona azisize?” Akhenge atatazele bekenze neenqunto ezingakahlakaniphi. Akhenge atshwilise ukwenza izinto ngebanga lokusaba. Kunalokho, wathandaza kuJehova wabawa isizo. Wabawa isizo nebanganini bakhe. Ngemva kokuthatha isiqunto, wenza ngokuvumelana naso msinyana. Nanyana bekezwa ubuhlungu, uDavida akhenge abe nehliziyo embi. Waragela phambili athemba uJehova nabangani bakhe.
12. Khuyini uJehova ayenzako bona asize uDavida?
12 UJehova wamsiza njani uDavida? Nawungazenzela irhubhululo, uzokubona ukuthi uJehova wanikela uDavida amandla wokukghodlhelelela isitjhijilo ebekaqalene naso. (Rhu. 3:1-8) UJehova wazisekela iinqunto uDavida azenzako. Wasekela nabangane bakaDavida abathembekileko njengombana bebalwela ukuvikela ikosabo.
13. Ungamlingisa njani uDavida nange omunye umuntu akuzwise ubuhlungu? (Matewu 18:15-17)
13 (4) Sebenzisa lokho okufundako. Zibuze naku umbuzo, “Ngingamlingisa njani uDavida?” Kufuze singariyadi ekulungiseni ikinga. Kuzokuya ngobujamo bakho, ungasebenzisa iseluleko esisemtlolweni kaMatewu isahluko 18 njengombana sinjalo namkha ikambiso yakhona. (Funda uMatewu 18:15-17.) Ungarhabi ukwenza iinqunto ngokuya ngendlela ozizwa ngayo. Thandaza kuJehova, umbawe akuphe ummoya ophasi nokuhlakanipha okutlhogako bona uqalane nobujamobo. Ungarhabi ukuphelelwa lithemba ebanganini bakho, kunalokho zimisele ukwamukela isizo abakunikela lona. (IzA. 17:17) Okuqakatheke khulu, sebenzisa iseluleko uJehova akunikela sona eliZwini lakhe.—IzA. 3:5, 6.
KHUYINI ESINGAYIFUNDA KUPOWULA?
14. Ngibuphi ubujamo obungenza bona udzimelele ekufundeni yesi-2 kaThimothi 1:12-16; 4:6-11, 17-22?
14 Kghani amalunga womndenakho ayakuphikisa? Namkha uhlala endaweni la umsebenzi waboFakazi bakaJehova uvinjelwe khona? Nangabe kunjalo, kuzokukhuthaza ukufunda yesi-2 kaThimothi 1:12-16; 4:6-11, 17-22.c UPowula watlola ingcenye le yomtlolo nakasejele.
15. Khuyini ongayibawa kuJehova?
15 (1) Thandaza. Ngaphambi kokufunda amavesi la, tjela uJehova ngekinga oqalene nayo nokuthi ikwenza uzizwe njani. Hlala endabeni, ungajikajiki. Ngemva kwalokho, mbawe akusize ukghone ukuhlukanisa nokubona iinkambiso kilokho okwenzeka kuPowula lokha nakaqalene neentjhijilo, ubone nalokho okungakusiza nokuthi khuyini ongakwenza lokha nawuqalene neentjhijilo.
16. Ungayirhunyeza uthini indaba kaPowula?
16 (2) Cabangisisa. Akhuzicabange usebujamweni uPowula ebekaqalene nabo. Ubotjhwe ngamaketani ejele leRoma. Kazi akathomi ukuba sejele kodwana kilokhu kuhlukile ngombana uyaqiniseka ukuthi uzokubulawa. Abanye abangani bakhe bamlahlile begodu naye uzizwa aphelelwe mamandla.—2 Thim. 1:15.
17. UPowula bekangakhetha ukwenzani?
17 UPowula bekangakhetha ukudzimelela eentweni ezadlulako, acabange ukuthi ngathana wakhetha ngendlela ehlukileko, bekangekhe abotjhwe. Bekangakwatela amadoda we-Asiya amtjhiyako bekangasabathemba nabangani bakhe abanye. Akhenge akwenze koke lokho. Kubayini akhetha ukuthemba abangani bakhe noJehova?
18. UPowula wenza njani lokha nakaqalene neentjhijilo?
18 (3) Zindla. Phendula umbuzo naku, ‘UPowula wazisiza njani?’ Kwabhala ngitjho nalokha aqalene nokufa, uPowula azange alise ukuphazimulisa uJehova. Waragela phambili acabanga ngokuthi angabakhuthaza njani abanye. Wathembela kuJehova ngokuthi athandaze qobe. (2 Thim. 1:3) Kunokudzimelela ebanganini bakhe abamlahlako, waragela phambili athokoza ngabangani bakhe ebebamsiza, bamtjengisa ithando ngendlela ebebangakghona ngayo. Ngaphezu kwalokho, uPowula waragela phambili wafunda iliZwi lakaZimu. (2 Thim. 3:16, 17; 4:13) Okuqakatheke khulu, bekanesiqinisekiso sokuthi uJehova noJesu bayamthanda. Bebangakamtjhiyi, kunalokho bebazomvuza ngokuthembeka kwakhe.
19. UJehova wamsiza njani uPowula?
19 UJehova wayelelisa uPowula ukuthi njengombana amKrestu, kuzokufuze akghodlhelelele ukuhlunguphazwa. (IzE. 21:11-13) UJehova wamsiza njani uPowula? Ngokuthi aphendule imithandazwakhe begodu noJesu wamsekela uPowula bewamupha amandla. (2 Thim. 4:17) UPowula bekanesiqinisekiso sokuthi uzowufumana umvuzo awusebenzele budisi. UJehova wenza nabangani bakaPowula abathembekileko ukuthi bamnikele izeluleko ezisebenzisekako.
20. AmaRoma 8:38, 39 athi singamlingisa njani uPowula?
20 (4) Sebenzisa lokho okufundako. Zibuze umbuzo naku, ‘Ngingamlingisa njani uPowula?’ NjengoPowula nathi kufuze sikulindele ukuthi sizokuhlunguphazwa ngebanga lekholo lethu. (Mar. 10:29, 30) Nasifuna ukuhlala sithembekile lokha nasiqalene neentjhijilo, kufuze sihlale sithandaza sikhulume noJehova begodu sibe nehlelo elihle lokufunda iBhayibheli. Kufuze sihlale sikhumbula ukuthi into eqakatheke khulu kukuthi siphazimulise ibizo lakaJehova. Singaba nesiqiniseko sokuthi uJehova angekhe asitjhiya begodu ayikho into engasihlukanisa nethando lakaJehova.—Funda amaRoma 8:38, 39; Heb. 13:5, 6.
FUNDA EEMBONELWENI ZABANTU ABASEBHAYIBHELINI
21. Khuyini eyasiza u-Aya noHector bona bahlule iintjhijilo ebebaqalane nazo?
21 Nanyana ngibuphi ubujamo esingaqalana nabo, singafumana amandla ngokufunda ngeembonelo eziseBhayibhelini. Ngokwesibonelo, u-Aya, oliphayona leJapan, uthi indaba kaJona yamsiza walwisana nokusaba ukutjhumayeza abantu. UHector, omutjha we-Indonesia onababelethi abangamlotjhiko uJehova, ukhuthazwa sibonelo sakaRuthe ukuthi afunde ngoJehova bekamlotjhe.
22. Kungakuzuzisa njani ukubukela amadrama weBhayibheli namkha ukufunda iinhloko ezimlandelande ezisencwadini ethi, “Lingisa Ikholo Labo”?
22 Ungazifumanaphi iimbonelo eBhayibhelini ezizokuqinisa? Amavidiyo, amadrama alalelwako neenhloko ezimlandelande ezisencwadini ethi, “Lingisa Ikholo Labo” ziyasisiza ukubona izenzakalo ekukhulunywa ngazo eBhayibhelini.d Ngaphambi kokuthi ubukele, ulalele namkha ufunde iingadangiso zethwezi, bawa uJehova akusize ufumane amaphuzu aqakathekileko. Zicabange usebujamweni bomlingiswa oyihloko. Zindla ngokuthi abantu bakaJehova bekadeni benzani nokuthi khuyini eyabasiza balwisana neentjhijilwezi. Ngemva kwalokho, kusebenzise lokho ekuphileni kwakho. Mthokoze uJehova ngesizo aragela phambili akunikela lona. Ungatjengisa nokuthi uyathokoza ngokuthi ukhuthaze bewusekele nabanye.
23. NgokomTlolo ka-Isaya 41:10, 13, khuyini uJehova athembisa ukusenzela yona?
23 Ukuphila ephasini elibuswa nguSathaneli kubudisi, kesinye isikhathi asazi ukuthi senzeni. (2 Thim. 3:1) Nanyana kunjalo, akukafuzi sesabe namkha siphele amandla. UJehova uyazi ukuthi siqalene nani. Nasiwako, uthembisa ukusigugudlhela ngesandla sakhe sokudla. (Funda u-Isaya 41:10, 13.) Ngesekelo lakaJehova singafumana amandla emiTlolweni besiqalane neentjhijilo ngokuphumelelako.
INGOMA 96 Incwadi KaZimu Eligugu
a IBhayibheli libonise kanengi ukuthi uJehova uyazithanda iinkhonzi zakhe begodu uzozisiza ziqalane neentjhijilo. Isihlokwesi sizosisiza ukuthi singasenza njani isifundo somuntu mathupha seBhayibheli sibe ngesizuzisako.
b Indlela yokufunda ekukhulunywa ngayo la, ingenye kwezinengi ongazisebenzisa. Ezinye iindlela zokufunda iBhayibheli zingafumaneka encwajaneni ethi, Ithulusi Lokurhubhulula LaboFakazi bakaJehova ngaphasi kwesihloko esithi, “iBhayibheli” ngaphasi kwesihlokwana esithi, “Ukufunda Nokuzwisisa IBhayibheli.”
c Imitlolo le ungayifundi nakuragwa isiThala ebandleni.
d Qala incwadi ethi, “Lingisa Ikholo Labo” ku-jw.org. (Tjhinga ku-Ilayibhrari > Iincwadi Neencwajana > Lingisa Ikholo Labo.)